2-20-909/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-909

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

270 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta YY kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (4)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, laps) esitas 18. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, isa) vastu

elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista igakuise elatise 170 eurot.

1.1. Hagi kohaselt elab kostja hagejast eraldi ja ei suhtle hagejaga. Hagejat kasvatab ja toetab

ainult ema.

1.2. Hageja tõi 4. oktoobril 2020 esile, et kostja on maksnud hagejale elatist

8. veebruaril 2020

100 eurot,

6. märtsil 2020

100 eurot,

9. aprillil 2020

100 eurot,

22. mail 2020 115 eurot ja 4. septembril 2020 115 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on 57% ulatuses töövõimetu ning saab töövõimetoetust.

Kostjal on ka teine alaealine laps, kes vajab ülalpidamist. Kostja on suuteline maksma hagejale

elatist 130 eurot kuus. Kostja esitas kohtule 22. jaanuaril 2020 ja 3. oktoobril 2020 enda

kontode väljavõtted.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja igakuise elatise 170 eurot alates 18. jaanuarist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas, et otsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et kostja on

seisuga 4. oktoober 2020 tasunud hagis nõutud perioodil hagejale elatist 8. veebruaril 2020

100 eurot, 6. märtsil 2020 100 eurot, 9. aprillil 2020 100 eurot, 22. mail 2020 115 eurot ja

4. septembril 2020 115 eurot.

3.1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmisega, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 102 lg 2

kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.

3.2. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus, hageja elab koos emaga ning

kostja ei anna hagejale elatist vahetult. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostja on kahe

alaealise lapse isa. Kostja mõlemale alaealisele lapsele tuleb tagada võrdne kohtlemine ja

võrdses suuruses elatis.

3.3. Kostja esitas 22. jaanuaril 2020 enda kontode väljavõtted LHV pangas perioodi

1. detsember 2019 kuni 22. jaanuar 2020 kohta ja SEB pangas perioodi 1. juuli 2019 kuni

1. jaanuar 2020 kohta. Kostja LHV konto väljavõttest nähtub, et tema igakuised keskmised

laekumised on 1155,68 eurot. Kostja SEB konto väljavõttest nähtub, et tema igakuised

keskmised laekumised on 1046,42 eurot (arvestamata 2. detsembril 2019 võetud laenu

5000 eurot). Seega oli kostja igakuine sissetulek sel perioodil keskmiselt 2202,09 eurot.

3.4. Kostja LHV kontolt perioodil 1. juulist 2020 kuni 2. oktoobrini 2020 nähtub, et kostja

igakuised keskmised laekumised on 699,52 eurot. Kostja SEB konto väljavõttest perioodil

1. juuni 2020 kuni 1. oktoober 2020 nähtub, et kostja igakuised keskmised laekumised on

276,48 eurot. Seega oli kostja keskmine sissetulek kalendrikuus sel perioodil 975,99 eurot.

3.5. Kostja konto väljavõtted seavad kahtluse alla tema väite, et tal polnud muud sissetulekut

peale töövõimetoetuse 260 eurot või vähemalt selle, et selline olukord on pikemaajaliselt kestev

ja seda asjaolu tuleks asja lahendamisel arvestada. Kostja kontodelt nähtub, et tema sissetulekud

on vähenenud, kuid on siiski oluliselt suuremad kui 260 eurot. Kostja ei ole esitanud täpsemaid

andmeid oma sissetulekute või laekumiste allikate kohta. Kostja kontodelt nähtuv sissetulek üle

900 euro kuus on piisav selleks, et maksta hagejale igakuist elatist 170 eurot.

3 (4)

3.6. Kostja konto väljavõtetest nähtub, et ta on võimeline teenima igakuiselt netotöötasuna

vähemalt 450 eurot, millele lisandub igakuine töövõimetoetus 263,11 eurot. Ka orienteeruvalt

700 euro suurune sissetulek võimaldab kostjal maksta hagejale elatist 170 eurot, ilma et see

kahjustaks ülemäära kostja heaolu ning seaks tema teise alaealise lapse ebavõrdsesse seisu

võrreldes hagejaga.

3.7. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub üldse võimalus sissetulekut saada. Vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Seega

isegi olukord, kus kostja on töötu või ei oma sissetulekut, ei tähenda, et kostja hagejale elatist

maksma ei pea.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt. Kostja

nõustub hagejale igakuiselt elatist maksma 140 eurot. Lisaks nõustub kostja hagejale elatist

maksma alates 15. veebruarist 2020.

4.1. Kostja ei pea hagejale elatist tasuma 2020. a jaanuari eest 170 eurot, sest hageja on saanud

10 aastat kostja vanematelt toetust 150 eurot. Kostja vanemad on hagejale ka 2020. a jaanuaris

toetust maksnud. Kostja saab kohtu nõudmisel selle asjaolu tõendamiseks esitada konto

väljavõtted. Hageja sai toetust kostja vanematelt, sest kostja sissetulek ei võimaldanud hagejale

elatist maksta.

4.2. Maakohus ei arvestanud elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja kulutustega. Kostja

sissetulekust kulub igakuiselt 400 eurot arvete tasumiseks ning edaspidi 170 eurot hagejale

elatise tasumiseks. Kostjalt nõuavad võlgnevusi sisse kohtutäitur ja inkasso. Lisaks on kostja

korteri üür 150 eurot, mis ei kajastu konto väljavõttel, kuna kostja tasub üüri sularahas. Seega

ei jää kostjale pärast nimetatud mahaarvamisi kätte midagi. Kostjal puudub tema tervise tõttu

võimalus hankida endale tasuvam töökoht. Hageja ema peaks arvestama asjaoluga, et ta ei ole

jätnud hagejat millestki ilma ning hageja on saanud kõik aastad pärast vanemate lahku kolimist

150 eurot toetust.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Kostja tugineb sellele, et ta on töövõimetu ning peab ülal pidama ka teist last.

Tegemist on iseenesest asjaoludega, mis võivad õigustada elatise vähendamist alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus on aga kostjalt välja mõistnud elatise 170 eurot kuus, mis

ongi oluliselt väiksem PKS § 101 lg 1 järgsest miinimumelatisest, mille suurus on praegu 292

eurot kuus.

8. PKS § 102 lg 2 järgi peab kostja kasutama enda vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Maakohus tuvastas, et kostja on võimeline teenima töötasu 450 eurot kuus ja ta

saab lisaks töövõimetoetust 263,11 eurot kuus. Kostja enda apellatsioonkaebuse väidete

kohaselt on tema viimase poole aasta sissetulek 4641,01 eurot, mis teeb keskmiseks kuu

sissetulekuks 773,5 eurot. Seega jääb kostjal pärast hageja ülalpidamiseks 170 euro maksmist

igakuiselt enda ja teise lapse ülalpidamiseks ca 600 eurot, mis võimaldab kostjal enda ja teise

lapse ülalpidamiseks teha kulutusi sarnases ulatuses kui hageja ülalpidamiseks.

9. Ringkonnakohus märgib, et väiksema elatise väljamõistmiseks ei anna alust ka asjaolu, et

kostjal võib olla kohustusi peale hageja ka teiste võlausaldajate ees. Lapse ülalpidamiskohustus

4 (4)

omab prioriteeti muude võlgade ees. Samuti ei saa muude võlgade sissenõudmine tuua kaasa

olukorda, kus kostjal ei jää vahendeid enda ülalpidamiseks. Nimelt muude nõuete kui lapse

elatisenõuete sissenõudmisel täitemenetluses ei või täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1

kohaselt pöörata sissenõuet töötasu alammäärale vastavale osale sissetulekust. TMS § 132 lg 2

järgi lisandub sellele veel 1/3 töötasu alammäärast iga ülalpeetava lapse eest. See tähendab, et

olukorras kus, kostja peab ülal pidama kahte alaealist last, saab täitemenetluses tema sissetuleku

muude võlgade katteks arestida juhul, kui see ületab 973,33 eurot (584+584×⅔).

10. TsMS § 652 lg 3 kohaselt võib apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid, mida

maakohtus

ei

esitatud,

üksnes

mõjuval

põhjusel.

Kostja

tugines

esmakordselt

apellatsioonkaebuses asjaolule, et ta on kinkinud hagejale kinnisasja. Kostja ei ole välja toonud

mõjuvat põhjust, miks ta seda asjaolu maakohtus ei esitanud, mistõttu ei saa ringkonnakohus

sellega asja lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui nimetatud

asjaolu esitamine oleks menetluslikult lubatav, ei saaks kostja apellatsioonkaebuse väiteid

arvestades pidada kinnisasja kinkimist lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja ei ole

väitnud, et vanematel oli kokkulepe, et kinnistu kingitakse lapse ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Samuti on lapsele elatise maksmise eesmärk katta lapse igapäevaseid

ülalpidamiskulusid, mitte koguda lapsele vara tulevikuks.

11. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka

toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav