2-19-124025/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-124025

Tsiviilasi

Ni&Na OÜ hagi MööbliGrupp OÜ vastu põhivõla

1731,50 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MööbliGrupp OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1955,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Ni&Na OÜ (registrikood 14320754),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Poola

Kostja (apellant) MööbliGrupp OÜ (endise ärinimega

Mööblimeister Grupp OÜ) (registrikood 10480202),

lepinguline esindaja Tiina Raja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud

MööbliGrupp OÜ kanda ja mõista

MööbliGrupp OÜ-lt Ni&Na OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 500 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Ni&Na OÜ (hageja) esitas 2. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse MööbliGrupp OÜ (endise ärinimega Mööblimeister Grupp OÜ, kostja) vastu

1784,62 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetati 28. oktoobri 2019. a määrusega

maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas maakohtule 27. novembril 2019 kostja vastu hagi, milles palus kostjalt enda

kasuks välja mõista põhivõla 1731,50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 85,76 eurot ning alates 28. novembrist 2019 põhivõlalt edasiulatuva viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras.

2.1. Hagi kohaselt leppisid poolte esindajad 11. oktoobril 2018 e-posti teel kokku, et kui

hageja vahendab kostjale kliendi, tasub kostja hagejale tasu 10% vahendatud klientide ostetud

mööbli ja furnituuri maksumusest. Selline kokkulepe on maaklerileping VÕS § 658 lg 1 mõttes.

Hageja vahendas kostjale järgmised kliendid: P10 Holding OÜ, kellega lepiti kokku mööbli ja

furnituuri müügis 7651 euro eest; TR, kellega lepiti kokku mööbli ja furnituuri müügis

2654 euro eest ning Margus Poola, kellega lepiti kokku mööbli ja furnituuri müügis 7010 euro

eest. Kokku oli hageja vahendatud klientide käive 17 315 eurot (ilma km-ta), millelt tuli tasuda

maakleritasu 1731,50 eurot. Hageja esitas kostjale maakleritasu kohta 19. veebruaril 2019 arve

NA0011 765,10 eurot ja 13. mail 2019 arve NA0015 966,40 eurot. Kostja on jätnud need arved

tasumata. Arve NA0011 maksetähtaeg oli 21. veebruaril 2019, mistõttu nõuab hageja kostjalt

viivist perioodi 22. veebruar 2019 kuni 27. november 2019 eest 46,79 eurot. Arve NA0015

maksetähtaeg oli 27. mai 2019, mistõttu nõuab hageja kostjalt viivist perioodi 28. mai 2019

kuni 27. november 2019 eest 38,97 eurot.

2.2. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja töötaja SO volitus maaklerilepingu

sõlmimiseks tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg-st 1, alternatiivselt TsÜS

§ 118 lg-st 2. Kostja esitleb enda töötajat SO enda kodulehel müügi ja disaini eest vastutava

isikuna. Lisaks nähtub hagi lisadena esitatud hinnapakkumistest, et need on koostanud SO.

Seega on SO kostja töötaja, kes müüb kostja esindajana kaupu. Hageja selgitas, et VÕS § 9 lg 1

ja TsÜS § 68 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida nii otseste kui ka kaudsete tahteavalduste

vahetamise teel. Mh on lepingut võimalik sõlmida konkludentselt käitumisega. Seetõttu ei ole

õige kostja seisukoht, et maaklerilepingut ei ole sõlmitud või tasus ei ole kokku lepitud, kuna

selles ei ole selgesõnaliselt kokku lepitud. Täiendavalt tuleneb VÕS §-dest 664 ja 665 eeldus,

et maaklerileping on alati tasuline. Maakleritasus lepiti kokku ja selle suurus on 10% hageja

vahendatud klientide ostetud mööbli ja furnituuri maksumusest. Isegi kui pooled maakleritasus

kokku ei leppinud, peaks kostja VÕS § 665 kohaselt maksma hagejale tavapärase maakleritasu,

mis kostja töötaja SO kirja kohaselt on 10% mööbli ja furnituuri maksumusest.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga

maaklerilepingut sõlminud. Kostja töötajal SO-l ei olnud volitust kostja nimel lepingu

sõlmimiseks. Samuti ei ole pooled maaklerilepingu sõlmimises juhatuse liikmete tasemel kokku

leppinud. Täiendavalt ei ole poolte e-kirjavahetuses ühtki sõna kokkuleppe sõlmimise kohta.

Kostja töötaja on viidanud, et varem on olnud kokkulepe 10% suuruses tasus, kuid

kirjavahetusest ei ilmne, et pooled oleksid selles kokku leppinud. E-kirjavahetusest ei avaldu

ka muud olulised maaklerilepingu juurde kuuluvad kokkulepped. Samuti ei ole hageja nõue

tõendatud. Hageja esitas nõude tõendamiseks hinnapakkumised, kuid hinnapakkumised ei

tähenda veel seda, et neis näidatud töö reaalselt ka tehti. Lisaks ei ole hageja maakleriteenust

osutanud. Hageja püüdis jätta muljet klientide vahendamisest, kuid kliendid olid tegelikkuses

3 (5)

hageja tuttav TR ja hageja lepinguline esindaja M. Poola, kes on ka P10 Holding OÜ juhatuse

liikmed. Sisuliselt üritas hageja kostjalt vahendustasu välja petta, kuigi mingis tasus kokku ei

ole lepitud. Kõik tehingud toimusid lühikese perioodi jooksul. Seega ei ole hagejal alust ka

viivisenõude esitamiseks kostja vastu.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 9. märtsi 2020. a otsusega hagi.

4.1. Kohus menetles hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi lihtsustatud

korras.

4.2. Kohus nõustus hagejaga, et hageja esindaja sisearhitekt AS ja kostja töötaja SO 11.–

12. oktoobri 2018 e-kirjavahetusest saab järeldada maaklerilepingu sõlmimist VÕS § 658 lg 1

mõttes. Seadus ei sätesta maaklerilepingu sõlmimisele kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib

selle sõlmida mistahes vormis (VÕS § 11 lg 1, TsÜS § 77 lg 1), sh kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, sh e-kirjavahetuses (TsÜS § 79). Kostja töötaja SO on AS küsimusele

vahendustasu

kohta

vastanud,

et

„oleme

teinud

koostööd

sisekujundajatega

ka

vahendustasupõhiselt. Siiani on see olnud 10% mööbli ja furnituuri maksumusest“. Kuigi

maaklerilepingut ei sõlmitud otseselt poolte juhatuse liikmete vahel, vastab ka selline poolte

esindajate kaudsete tahteavalduste vahetus lepingu sõlmimise tunnustele (VÕS § 9, TsÜS § 68

lg 1). Kostja vastuväite osas, et kostja töötaja SO ei olnud volitatud kostja nimel

maaklerilepingut sõlmima, tuleb arvestada hageja väitega, et volitus võib tuleneda ka majandus-

ja kutsetegevuses tegutseva isiku esindamisest (TsÜS § 121 lg 2 ja § 118 lg 2). Kostja

kodulehelt mooblimeister.ee nähtub, et SO on kostja kontaktisikuks müügi ja disainiga

seonduvates

küsimustes.

Lisaks

nähtub

vahendatud

klientidele

esitatud

kostja

hinnapakkumistest, et need on koostanud SO. Seega võib järeldada, et SO müüs kostja kaupu.

Vahendustasu lubamine kliente vahendavale isikule võib samuti kuuluda kostja esindaja

müügitegevuse juurde. Seda arusaama kinnitab asjaolu, et SO pole keeldunud vastu võtmast

hageja esimest arvet vahendustasu kohta, vaid on edastanud selle kostja juhatuse liikmele ja

raamatupidajale. Hageja esitas kostjale SO kaudu ka teise arve, meenutades ühtlasi kostjale, et

eelmine arve on tasumata. Seega talus kostja juhatus SO tegevust klientide vahendusega

seonduvate kokkulepete sõlmimisel.

4.3. Kostja vastuväide, et hagejal pole õigust vahendustasu saada, kuna ta pole oma kohustusi

vahendajana täitnud, on ümber lükatud lisaks SO poolt allkirjastatud hinnapakkumistele

P10 Holding OÜ-le, TR-le ja M. Poolale ka ettemaksuarvete ja maksekorraldustega, millest

nähtuvalt on P10 Holding OÜ, TR ja M. Poola tasunud 50% ettemaksu hinnapakkumiste alusel.

Kostja hinnapakkumistest nähtuvalt tuli tellitava mööbli eest tasuda ettemaks 50% hinnast ning

ettemaksu tasumisest hakkab kulgema mööbli tarnetähtaeg. Kuna mööbli hinna osaline

tasumine ja tarnetähtaja kulgema hakkamine viitavad selgelt müügilepingu olemasolule, siis on

ilmne, et kui ettemaks 50% on tasutud, siis on leping sõlmitud. Seonduvalt maakleritasu

suurusega, s.o 10% vahendatud kliendi tellitud mööbli ja furnituuri maksumusest, on õige

hageja seisukoht, et isegi kui pooled maakleritasu suuruses kokku ei leppinud, peaks kostja

VÕS § 665 kohaselt maksma hagejale tavapärase maakleritasu, mis kostja töötaja SO kirja

kohaselt hagejale on 10% mööbli ja furnituuri maksumusest.

4.4. Seega oli hageja maakleritasu muutunud nii arve NA0011 esitamise hetkeks kui ka arve

NA0015 esitamise hetkeks sissenõutavaks, millest tulenevalt on hageja põhinõue 1731,50 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 85,76 eurot põhjendatud.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4 (5)

5.1. Kostja väitel on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning on

hinnanud ebaõigesti tõendeid.

5.2. Pooled ei sõlminud maaklerilepingut ning poolte läbirääkimised ka ei viidanud

maaklerilepingu sõlmimise soovile. Poolte 11.–12. oktoobri 2018 e-kirjavahetusest nähtub, et

alustati läbirääkimisi koostööks, s.o käsunduslepingu sõlmimiseks, kuid kokkulepet ei

sõlmitud.

5.3. Üllatav on kohtu järeldus, et kostja juhatus talus SO tegevust klientide vahendusega

seonduvate kokkulepete sõlmimisel, sest selliseid lepinguid saab sõlmida üksnes ettevõtte

juhatuse liige või tema poolt volitatud isik. Ühestki kirjavahetusest ei nähtu, et kokkulepped

sõlmiti kostja juhatuse liikmega või kostja juhatuse liige volitas kokkulepete sõlmimiseks SO.

Lisaks on kostja kodulehel kajastatud SO tegevusvaldkonnana müük ja disain, mille alla ei

kuulu lepingute sõlmimine. Samuti ei saa SO poolt arve saamisel vastuväidete esitamata jätmist

lugeda arve aktsepteerimiseks, kuna SO ei pea tegelema arvetele vastuvaidlemise või nende

aktsepteerimata jätmisega. Lisaks ei põhjustanud SO arve edasi saatmine automaatselt selle

aktsepteerimist. Seega hageja esitatud arvetele vastuväidete esitamata jätmine ei tähenda

automaatselt, et kostja arveid aktsepteeris. Seda oleks võinud kinnitada üksnes see, kui arve

oleks tasutud.

5.4. Kohus leidis ebaõigesti, et isegi kui pooled ei ole maakleritasu suuruses kokku leppinud,

peaks kostja maksma tavapärast tasu, mis SO kirja kohaselt on 10% mööbli ja furnituuri

maksumusest. Kohus ei saa tavapärase hinna määramisel lähtuda kostja töötaja sõnadest, vaid

kaaluma peab tavapärast hinda taolise teenuse vahendamisel.

5.5. Kohtu järeldus, et hageja esindaja klientide vahendustegevus on tõendatud SO

hinnapakkumiste ja ettemaksuarvetega, on ainetu. Mööbli ja furnituuri maksumus ei saa olla

teada hinnapakkumise tegemisel ja ettemaksuarvete koostamisel, sest hind võib töö käigus

muutuda. VÕS § 664 lg 2 järgi saab maakleritasu maksmise kohustus tekkida alles pärast

vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Praegu muutus kahel juhul

lepingu hind oluliselt, mistõttu ei oleks olnud võimalik esitada arveid enne mööbli lõplikku

valmimist. Seega olukorras, kus pooled oleksid sõlminud lepingu, on hageja esitanud kostjale

tasumiseks teadvalt ennatlikke arveid.

5.6. Kohus ei kaalunud VÕS § 668 lg 2 kohaldamist. Hageja tegutses ainult klientide jaoks ja

huvides.

5.7. Kuigi kostja vaidles kõikidele kuludele vastu, siis viitab kohtu poolt tõendite hindamata

jätmisele ka arvel NA0015 märgitud vale summa 265,4 eurot. 2564 eurost 10% on 256,4 eurot.

5.8. Kuna hageja põhinõue on alusetu, siis vaidleb kostja vastu ka hageja viivisenõudele ja

menetluskuludele.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kaebus läbi vaatamata, alternatiivselt

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Hageja nõuab kostjalt maaklerilepingu alusel tasu maksmist. Pooled vaidlevad selle üle,

kas maaklerileping on kehtivalt sõlmitud, ning tasu suuruse üle. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et pooled olid sõlminud

maaklerilepingu ning kostja kohustus selle alusel tasuma hagejale. Maakohus on õigesti

leidnud, et poolte e-kirjavahetusest ning järgnevast käitumisest saab järeldada, et pooled

sõlmisid maaklerilepingu. Asjaolu, et kostja töötaja märkis kirjavahetuses, et kostja on hagejaga

koostööst huvitatud ning leppis hageja esindajaga kokku kohtumise, mille järel hageja vahendas

5 (5)

kostjale kliente, viitab selgelt lepingu sõlmimisele. Kuivõrd lepingu järgi pidi hageja

vahendama kostjale kliente lepingute sõlmimiseks, vastab poolte kokkulepe VÕS § 658 lg 1

järgsetele maaklerilepingu tunnustele.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus leidis, et

kostja töötaja SO oli TsÜS § 121 lg 2 kohaselt volitatud hagejaga lepingut sõlmima. Maakohus

on õigesti tuvastanud, et SO tegeles kostja juures müügiga. Sellest tuleneb ilmselgelt õigus

müügilepinguid sõlmida, mida kinnitab ka see, et kohtule esitatud mööbli hinnapakkumised,

mis on sisuliselt kostja pakkumused klientidele lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 mõttes, on

teinud SO. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul müügitegevusega TsÜS § 121 lg 2

mõttes seotud ka lepingute sõlmimine müügilepingute vahendamiseks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka tasukokkuleppe sisu tuvastamise osas. Olukorras,

kus kostja töötaja SO vastas hageja küsimusele vahendustasu kohta, et see on tavapäraselt 10%

mööbli ja furnituuri maksumusest, võib eeldada, et pooled sellesisulise kokkuleppe ka sõlmisid.

Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks teistsugusele tasukokkuleppele.

11. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril õigus tasule alates lepingu sõlmimisest. Kostja ei ole

väitnud, ega tõendanud, et pooled oleksid sellest erinevalt kokku leppinud. Seetõttu ei ole

asjakohane kostja viide VÕS § 664 lg-le 2. Kostja väide, et müügilepingu sõlmimisel ei ole

ostuhind teada, ei ole põhjendatud. Ostuhind on müügilepingu oluline tingimus. Praegu nähtub

see selgelt kostja esitatud hinnapakkumistest ja ettemaksuarvetest. Pärast lepingu sõlmimist

saab hinda muuta üksnes poolte kokkuleppel lepingut muutes.

12. Ringkonnakohus leiab, et kostja etteheide maakohtule VÕS § 668 lg 2 kohaldamata jätmise

kohta on põhjendamatu. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi hagejale tasukokkuleppe

pakkumuse, teades, et hageja vahendab talle enda kliente. Seega leppisid pooled tasus kokku

VÕS § 668 lg-s 2 sätestatust erinevalt.

13. Põhjendatud ei ole ka kostja väide, et hageja on kajastanud tasu suurust arvel nr NA0015

valesti. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viidanud sellele, et sellel arvel

märgitud tasu 265,4 eurot põhineb hinnapakkumisel nr 2085. Selles pakkumises on toodud

köögimööbli maksumus 2564 eurot ja lisaks sellele furnituuri maksumus 90 eurot. Kokku on

seega mööbli ja furnituuri maksumuseks 2564+90=2654 eurot, millest 10% on 265,4 eurot.

14. TsMS § 652 lg 3 kohaselt võib apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid, mida

maakohtus

ei

esitatud,

üksnes

mõjuval

põhjusel.

Kostja

tugines

esmakordselt

apellatsioonkaebuses asjaolule, et ta on vähendanud hageja vahendatud klientidele müüdud

mööbli hinda. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda asjaolu maakohtus ei

esitanud, mistõttu ei saa ringkonnakohus sellega asja lahendamisel arvestada.

15. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses esindajatasu 2550 eurot. Esindaja tunnitasu suurus

on 170 eurot, millele lisandub käibemaks, ning ajakulu 12,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades vaidluse vähest õiguslikku keerukust ja mahtu ning hageja nõude suurust, on nii

hageja esindaja tunnitasu kui ka ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendamatult suur.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 500 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav