2-19-20897/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20897

Tsiviilasi

XX hagi YY ja QQ vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 20. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja QQ apellatsioonkaebused

Apellatsioonkaebuse hind

YY osas 675 eurot

QQ osas 675 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC

Kostja I (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant) QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Raivo Salumäe

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta YY ja QQ apellatsioonkaebused rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta YY ja QQ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (5)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, laps) esitas 30. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I, ema) ja

QQ (kostja II, isa) vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu

29. juuni 2015. a maksekäsuga asjas 2-15-102203 mõlemalt kostjalt hageja ülalpidamiseks

välja mõistetud elatise suurust (seni 195 eurot kuus), ja mõista mõlemalt kostjalt hageja kasuks

välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates 1. jaanuarist 2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

1.1. Kostja I on hageja ema ja kostja II on hageja isa. Mõlemalt vanemalt on ära võetud lapse

hooldusõigus. Kumbki vanem ei ela koos hagejaga ega osale tema kasvatamises, mistõttu on

kostjad kohustatud täitma hageja ülalpidamiskohustust. Hagejale on määratud Tallinna

Ringkonnakohtu 14. märtsi 2014. a määrusega asjas 2-13-56174 eestkostjaks CC.

1.2. Hagi kohaselt kohustati mõlemat kostjat Pärnu Maakohtu 29. juuni 2015. a maksekäsuga

asjas 2-15-102203 tasuma hagejale 195 eurot kuus alates 28. jaanuarist 2015 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Hageja palub suurendada tema kasuks välja mõistetud elatise suurust

seaduses sätestatud miinimummäärani. Hagi esitamise aluseks on asjaolu, et seaduses

sätestatud elatise miinimummäär on muutunud ja suurenenud.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I selgitas istungil, et tema tööl ei käi, elatub taara kogumisest, kuid taarat kogub nii

palju, et on ostnud hagejale jalgratta, tahvelarvuti, telefoni, muusikakeskuse ja kõik riided, mis

tal seljas on. Kostja I avaldas, et talle võib määrata ükskõik kui suure elatise ning vastuväiteid

tal elatise suurendamisele kuni seaduses sätestatud miinimummäärani ei ole, kuid raha tal

elatise maksmiseks ka ei ole.

3. Kostja II vastuväidete kohaselt viibib hageja iga teine nädalavahetus tema ja tema abikaasa

peres. Kostja II ostab hagejale riideid ja hageja saab tähtpäevade puhul kingitusi ning taskuraha.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 20. novembri 2020. a otsusega hagi.

4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 497 kohaselt

on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks üldjuhul alust, kui ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Erandina võib hagi elatise

suurendamiseks esitada ka seetõttu, et muutunud on seadusjärgne miinimumelatise suurus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4.2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjate poeg, et hageja elab koos eestkostjaga

alates 2013. aastast ning, et Pärnu Maakohtu määrusega, millega tehti maksekäsk, kohustati

mõlemat kostjat maksma oma lapse ülalpidamiseks elatist 195 eurot kuus kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kuivõrd elatise miinimummäär on tõusnud ning kostjad ei ole ühegi

tõendiga tõendanud oma väiteid, et nad on hageja ülalpidamise kohustust vahetult täitnud,

suurendas kohus kostjatelt välja mõistetud elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus

muutis elatise suurust alates hagi esitamisest ehk 30. detsembrist 2019. Kohus mõistis kostjatelt

elatise hageja kasuks välja tema täisealiseks saamiseni.

Poolte seisukohad

3 (5)

Apellatsioonkaebused

5. Mõlemad kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles vaidlustavad maakohtu otsuse neid

puudutavas osas. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata

asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Kostja I ei nõustu kohtu seisukohaga, et väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni

seaduses sätestatud miinimummäärani seetõttu, et kostja I ei ole oma väiteid ühegi tõendiga

tõendanud. Kostja I ei saanud tõendeid esitada, sest hageja esitas sisulised vastuväited alles

10. novembri istungil, millel kostja I ei osalenud. Kostja I on panustanud hageja hooldamisse

ja ka ülalpidamisse ning saab selle kohta tõendid esitada. Hageja on jätnud avaldamata, et

kostja I maksab lisaks hageja heaks tehtavatele erinevatele kulutustele igakuiselt 25 eurot ning

tal aitab elatist tasuda ka tema isa, kes teeb iga kuu 50-euroseid makseid oma elukaaslase ZZ

kontolt. Viimast on hageja tunnistanud, aga jätnud selle seostamata kostja I elatise tasumisega.

Ka kostja I ema maksab hagejale toetust, aga ei ole summasid avaldanud. Samuti toetavad

hagejat ka teised sugulased.

6.1. Kostjal I ei ole midagi ettenähtud summas hagejale elatise maksmise vastu, aga ta ei saa

seda maksta, sest tal ei ole selleks raha ega töötuna sissetulekut ning ta ise on oma elukaaslase

ülalpeetav. Kostja I püüab omandada keskharidust, et saada tööle.

6.2. Kostja I suhtes tuleks kohaldada PKS § 102 lg-t 1. Kuivõrd kostjal I on juba kohustus

tasuda hagejale elatist 195 eurot kuus, ei ole kostja I ülalpidamiskohustuse suurendamine

õiguspärane. Kostja I on töötu, tal on omandamata keskharidus ja kogunenud elatisvõlgnevuse

tõttu on tal raske tööd leida. Lisaks on justiitsministeerium andnud menetlusse elatise maksmise

korda muutva eelnõu, mille järgi on elatise baassumma 181 eurot, millele lisandub 3% eelmise

aasta brutokuupalgast, kuid see summa kuulub korrigeerimisele seoses saadavate toetustega ja

lapse viibimisega oma vanemate juures alates 7 ööpäevast kuus. Kohus ei arvestanud, et hageja

seaduslik esindaja saab lapsetoetust, eestkostetoetust 250-300 eurot kuus ja hooldajatoetust 100

eurot kuus.

7. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et väljamõistetud elatist tuleb suurendada kuni seaduses

sätestatud miinimummäärani seetõttu, et kostja II ei ole oma väiteid ühegi tõendiga tõendanud.

Kostja II ei saanud tõendeid esitada põhjusel, et hageja esitas kostjate väidetele vastuväited

alles 10. novembri istungil, mistõttu puudus kostjal võimalus nendele vastata ja tõendeid

esitada.

7.2. Asja arutamine kohtuistungitel ilma kostja II osavõtuta oli õigusvastane, sest kostja II

avaldas 21. veebruari ja 18. augusti kirjades selgelt soovi asja arutamiseks tema osavõtul. Kostja

II teavitas maakohut 17. septembril ja 10. novembril enda ootamatutest vaimse tervise häiretest,

mis olid istungitele mitteilmumise põhjusteks. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et istungile

mitteilmumise põhjuseks võib olla üksnes ootamatu haigus, mitte krooniline haigus. Seejuures

on ka paanikahood ja ärevushäired ootamatud.

7.3. Kostja II esitas maakohtu menetluses hagile vastuväited, mille kohaselt viibib hageja iga

teine nädalavahetus tema ja tema abikaasa perega. Kostja II on ostnud hagejale riideid, teinud

hagejale tähtpäevadel kingitusi ning andnud taskuraha. Samuti on hageja vanaisa VV ja tema

elukaaslane hagejale asju ostnud. Hageja esindaja neid väiteid ümber ei lükanud, vaid tunnistas

10. novembri istungil osalist elatise tasumist. Samas on kohtuotsuses märgitud, et hageja

esindaja sõnul on raha andmine olnud minimaalne, mis ei vasta istungi protokollile. Samuti on

hageja tunnistanud, et laps on vanemaid külastanud. Arvatavasti ei pidanud hageja seda

piisavaks, kuid olukord on paranenud. Mh on hagejale võimaldatud pikem viibimine kostja II

juures jõulude ajal.

7.4. Hageja on käinud kostjaga II 14. novembril 2020 City Jungle’is golfi mängimas (perepilet

39 eurot ja ühine söömine) ja kostja II on korraldanud hageja sünnipäeva tähistamise koos

4 (5)

söögilaua ja taskuraha kinkimisega ning ühiselt on veedetud ka jaanipäev. Samas on hageja

hooldajad takistanud hagejal kostjaga II koosolemist. Viimasel ajal on kostja II vastavalt

võimalustele üha enam panustamas hageja hooldamisse ja ka ülalpidamisse.

7.5. Maakohus ei arvestanud kostja II abikaasa LL 10. novembri kirja, millega koos esitati

kohtule Eesti Töötukassa 22. oktoobri 2020. a otsus, mis kinnitab, et kostjal II puudub töövõime

ja sissetulek piirdub töövõimetoetusega, millest peetakse kinni 30% hageja elatisraha.

7.6. Kostja II suhtes tuleb kohaldada PKS § 102 lg-t 1. Kuivõrd kostjal II on juba kohustus

tasuda elatist 195 eurot, siis ei ole töötu kostja II ülalpidamiskohustuse suurendamine

õiguspärane. Lisaks on justiitsministeerium andnud menetlusse elatise maksmise korda muutva

seaduseelnõu, mille järgi on elatise baassumma 181 eurot, millele lisandub 3% eelmise aasta

brutokuupalgast, kuid see summa kuulub korrigeerimisele seoses saadavate toetustega ja lapse

viibimisega oma vanemate juures alates 7 ööpäevast kuus. Kohus ei arvestanud, et hageja

seaduslik esindaja saab lapsetoetust, eetskostetoetust 250 eurot kuus ja hooldajatoetust 100

eurot kuus.

8. Hageja vaidles kaebustele vastu, palus jätta kaebused rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6

kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib kolleegium

järgmist.

11. Mõlemad kostjad tuginevad apellatsioonkaebuses asjaolule, et nad on töötud. See asjaolu

ei välista hagi rahuldamist. Hageja nõudis elatise suurendamist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määrani. Sellest väiksema elatise väljamõistmine on PKS § 102 lg 2 järgi võimalik üksnes

mõjuval põhjusel, milleks saab eelkõige olla vanema töövõimetus või teiste laste olemasolu,

kes jääksid elatise väljamõistmisel hagejast halvemasse seisu. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike

(vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

12. Kostjad ei ole tuginenud asjaolule, et neil oleks peale hageja teisi alaealisi lapsi, keda nad

peaksid ülal pidama. Kostjad ei ole maakohtus tuginenud ka sellele, et nad on töövõimetud.

Vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja II ei tuginenud

maakohtu menetluses asjaolule, et ta on töövõimetu. Vastuses hagile märkis kostja II hoopis, et

töötab välismaal. Kohus ei saa arvestada kostja II abikaasa maakohtule esitatud seisukohti ega

tõendeid. TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda kohtumenetluses ise või

esindaja kaudu. Abikaasad ei ole üksteise seaduslikud esindajad. Samuti ei ole kostja II esitanud

kohtule volikirja ega muul viisil teatanud, et volitab enda abikaasat ennast esindama. Seega ei

olnud kostja II abikaasa menetluses kostja II esindaja ning maakohus ei pidanud võtma otsuses

seisukohta menetlusvälise isiku esitatud väidete ja tõendite kohta. Kostja II tugines enda

töövõime puudumisele esmakordselt apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldusi ringkonnakohtu menetluses uue asjaolu esitamiseks,

mistõttu jätab ringkonnakohus need väited tähelepanuta.

13. Kostjad tuginevad apellatsioonkaebustes ka asjaolule, et peavad hagejat vahetult ülal.

Maakohus andis 22. mai 2020. a kirjaga kostjatele tähtaja sellekohaste väidete tõendamiseks,

kuid kostjad maakohtus enda väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud. Seega asus

maakohus õigesti seisukohale, et kostjate väited on tõendamata. Olukorras, kus maakohus oli

5 (5)

selgitanud kostjatele vajadust enda väiteid tõendada ja andnud selleks tähtaja, ei olnud kostjatel

alust eeldada, et hageja võtab nende väited omaks. Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele

selle kohta, et kostjad on hagejale maksnud osaliselt elatist, märgib ringkonnakohus, et

olukorras, kus kostjatelt on hageja kasuks elatis välja mõistetud, ei välista kohtulahendi osaline

täitmine väljamõistetud elatise suurendamist.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus võis TsMS § 414 lg 3 kohaselt lahendada asja

sisuliselt, vaatamata kostja II puudumisele kohtuistungilt. Kostja II oli saanud võimaluse hagile

vastata ning kohus oli andnud talle eelnevalt tähtaja tõendite esitamiseks. Samuti oli

kohtuistungi toimumine juba varem kostjast II tingitud mõjuval põhjusel edasi lükatud. Seega

olid täidetud TsMS § 414 lg 3 järgsed eeldused asja sisuliseks lahendamiseks ilma kostja II

osavõtuta istungist.

15. Kostjad ei esitanud maakohtus väiteid selle kohta, et hageja vajadused on nõutud elatisest

väiksemad või et elatist tuleks vähendada saadavate lapsetoetuste tõttu. Kostjad ei ole

põhjendanud, miks nad esitavad need esmakordselt ringkonnakohtus, mistõttu ei ole

ringkonnakohtul alust neid asjaolusid TsMS § 652 lg 3 järgi asja lahendamisel arvestada.

Samuti ei välista hagi rahuldamist asjaolu, et väljatöötamisel on seaduseelnõu miinimumelatise

suuruse vähendamiseks. Kohus saab asja lahendades lähtuda üksnes kehtivast õigusest, mitte

vastuvõtmata seaduseelnõust.

16. Vastuseks kostja I apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et kostja I

võttis hagi maakohtu 18. augusti 2020. a istungil õigeks. Istungiprotokollist nähtub, et kostja I

ütles, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et talt elatis miinimummääras välja mõistetakse. Seega

tuli hagi tema vastu TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada.

17. Kostjate apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostjate kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud

ning ka toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes menetluskulusid

tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav