2-21-1132/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2021, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-1132

Tsiviilasi

Osaühingu XX saneerimismenetlus

Menetlustoiming

Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ettevõtja): osaühing XX (registrikood xxxxxxxx,

asukoht xxx) seaduslik esindaja X

Saneerimisnõustaja: Martin Krupp (isikukood xxxxxxxxxxx,

Saneerimismenetluse OÜ, Estonia pst 1, 10143, Tallinn; e-post

Martin@cavere.ee)

Puudutatud isikud/võlausaldajad:

− AS

Baltic

Agro,

lepinguline

esindaja

Veikko

Puolakainen, e-post: xxx

− Scandagra Eesti Aktsiaselts, e-post xxx

− Eesti Taimekasvatuse Instituut, e-post xxx

− Osaühing Novaviking, e-post xxx

− aktsiaselts Agrimatco Eesti, e-post xxx

− Frip OÜ, e-post xxx

− Credit Invest OÜ, e-post xxx

− AS Tatoli, e-post xxx

− Numeros OÜ, e-post xxx

− Palumetsa OÜ, e-post xxx

− A. K., e-post xxx

− H. K., e-post xxx

− Eesti Vabatiik Maksu- ja Tolliameti kaudu, e-post xxx

Resolutsioon

1. Jätta osaühingu XX võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava kinnitamata ja

eksperdid nimetamata.

2. Lõpetada osaühingu XX saneerimismenetlus ennetähtaegselt.

3. Vabastada Martin Krupp saneerimisnõustaja ülesannetest.

4. Jätta menetluskulud osaühing XX kanda.

5. Määrata osaühingu XX saneerimisnõustaja Martin Kruppi tasuks 6564 (kuus tuhat viissada

kuuskümmend neli) eurot ja maksta see välja osaühingu XX poolt kohtu deposiiti tasutud

summast.

Tasu

makstakse

Saneerimismenetluse

OÜ

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

6. Toimetada määrus kätte avaldajale, saneerimisnõustajale, võlausaldajatele ja saata peale

jõustumist punkti 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Kohtumääruse peale edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse ettevõtja või võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ettevõtja või

saneerimisnõustaja võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse saneerimisnõustaja tasu

määramise osas.

Menetluse käik ja asjaolud

1. Avaldaja esitas 24.01.2021 Harju Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.

05.02.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus esitatud avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ja

algatas osaühingu XX saneerimismenetluse. Kohus määras saneerimisnõustajaks Martin Kruppi.

06.04.2021 esitas saneerimisnõustaja oma arvamuse, millel oli lisatud saneerimiskava,

hääletusprotokoll, võlausaldajatele edastatud saneerimisteated, üleskutsed projekti kohta seisukoha

avaldamiseks ja võlausaldajate vastused nõudega mittenõustumise kohta. Saneerimiskavast nähtub,

et ettevõtja likviidsuspuudulikkus on seotud eelkõige 2016, 2017 ja 2018 aastal esinenud

ekstreemsetest ilmastiku oludega, mis mõjutasid oluliselt ettevõtja poolt kasvatatavate

põllumajandussaaduste

saagikust.

Ettevõtja

tegi

2016.

aastal

suuri

investeeringuid

majandustegevuse laiendamiseks ja arendamiseks, kuid tehtud investeeringute järgselt algasid

Eestis aga erakordselt halvad ilmastikuolud. 2019. aastal oli saagikus oluliselt parem kui eelnevatel

aastatel, mistõttu oli võimalik tasuda jooksvaid võlgasid. Samuti saadi 2019. aasta kevadel Maaelu

Edendamise Sihtasutuselt finantsvahendeid, mis võimaldas püsikulusid tasuda ja toorainet hankida.

2020. majandusaasta saagikus on olnud hea ning ettevõtja on suutnud kasumit teenida ning saagi

müügist saadud raha arvelt kohustusi tasuda. Saneeritavaid põhikohustusi on kokku 367 750,79

eurot ja kõrvalnõudeid 24 149,66 eurot, kokku 391 900,45 eurot. Saneerimismenetluses

kavandatavad saneerimisabinõud on saneerimiskavaga hõlmatud põhi- ja kõrvalnõuete

vähendamine 50 % ulatuses, saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste täitmise tähtaja pikendamine,

saneerimiskavaga hõlmatud kohustuste täitmine osamaksetega. Osaühing XX saneerimiskava

võlausaldajate rühmitamist ette ei näe, kuna kavas ei kohelda erinevate õigustega võlausaldajaid

oluliselt erinevalt. Saneerimiskava täitmise tähtajaks on 5 aastat, väljamakseid tehakse

progresseeruvalt nii, et esimene aasta tasutakse 5% saneerimismenetluses tasutavatest nõuetest ning

järgneva nelja aasta jooksul tasutakse iga-aastaselt 23,75% saneerimismenetluses tasutavatest

nõuetest. Ettevõtja on avalduse esitamise seisuga tööandjaks 2 töötajale, kelle töökohad säiliks.

2. Saneerimisnõustaja

arvamusest

nähtub,

et

05.04.2021

koostas

saneerimisnõustaja

hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse on edastatud 13 võlausaldajale,

kelle häälte arv kokku on 367 750,79 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 7

võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 245 167,19 häält. Saneerimiskava

poolt on hääletanud 9 võlausaldajat: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, H. K., A. K., AS

Tatoli, Palumetsa OÜ, Numeros OÜ, Frip OÜ, Osaühing Novaviking ja Eesti Taimekasvatuse

Instituut koguhäältearvuga 106 579,42 häält. Saneerimiskava vastu on hääletanud AS Baltic Agro

ja Scandagra Eesti Aktsiaselts koguhääletarvuga 248 147,37 häält. Hääletamissedelit ei tagastanud

Credit Invest OÜ ja aktsiaselts Agrimatco Eesti. Eelnevast tulenevalt ei ole võlausaldajad

saneerimiskava esitatud kujul vastu võtnud.

Saneerimisnõustaja esitas kohtule taotluse tähtaegade pikendamiseks, milles muuhulgas taotleti

pikendada saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega. Taotlus esitati tulenevalt vajadusest

laiendada saneerimiskava Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõudele, mis oli Baltic Agro AS

poolthääle üheks tingimuseks. Nii Baltic Agro AS kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutus on

saneerimisnõustajat teavitanud, et toetavad põhimõtteliselt osaühing XX saneerimist, kuid Baltic

Agro AS ei toeta saneerimiskava praegusel kujul ja Maaelu Edendamise Sihtasutus ei olnud kavasse

kaasatud. Kohus jättis taotluse rahuldamata.

Saneerimisnõustaja toob esile, et osaühing XX juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt on

lühiajalisi kohustusi summas 463 541 eurot. Kohustistest on saneerimiskavasse kaasatud

ümberkujundamiseks kohustisi kokku summas 391 900 eurot, mis moodustab 85% osaühing XX

kohustiste kogumahust. Võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukoha edastamiseks esitatud

saneerimiskavas ei kujundatud ümber 2019. aasta kevadel Maaelu Edendamise Sihtasutuselt kriisi

ületamiseks võetud kohustust, SanS § 22 lg 2 nimetatud nõudeid ning osaühing XX elutähtsatest

lepingutest (maarendilepingud) tulenevaid jooksvaid nõudeid. Saneerimisnõustaja toob välja, et

tulevikus võib olla vajalik saneerimiskava laiendamine Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõudele.

Selleks on vajalik AS Baltic Agro ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks kinnistu

registriosanumbriga 7539502 kantud hüpoteekide muutmine ja kinnistu jagamine. Kinnistu

jagamisel säiliks osaühing XX juhatuse liikme elukoht. Hetkel käivad kolmepoolsed läbirääkimised

AS Baltic Agro, Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja osaühing XX vahel võimalike

ümberkorralduste kokkuleppimiseks. Samuti võib olla võimalus Maaelu Edendamise Sihtasutuse

nõude tasumine pika tasumisgraafiku alusel. Vara kohustuste katteks omab osaühing XX juhatuse

poolt edastatud 05.02.2021 bilansis kajastu kohaselt summas 513 072 eurot, sh käibevara 169 965

eurot, kinnistu 187 000 eurot, kombain jääkväärtuses 106 744 eurot, muu põhivara jääkväärtuses

8056,45 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteegid Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks

kogusummas 92 000 eurot ning AS Baltic Agro kasuks kogusummas 100 555 eurot. Kombain New

Holland C on seatud tagatiseks FRIP OÜ ja osaühing XX vahel sõlmitud laenulepingule, FRIP OÜ

nõude jääk on 44 494 eurot. Registerpandid on seatud Baltic Agro AS kasuks ratastraktorile MTZ

82 summas 3000 eurot, haagisele 2PTS 4-887B summas 3000 eurot, haagisele 2PTS 4-887B

summas 2000 eurot ja ratastraktorile MTZ 80 summas 2000 eurot. Osaühing XX juhatuse poolt

edastatud

andmete

kohaselt

suudab

osaühing

XX

hetkel

teenida

rahavoogusid

põllumajandussaaduste müügist. Osaühing XX kasutuses on hetkel põllumaa pindalaga 392,8

hektarit, millest 20,54 hektarit kuulub osaühing XX omandisse ning 372,26 on renditud. Aastatel

2021–2026 on osaühingul XX plaanis võtta kasutusse täiendavalt 57 ha põllumaad.

Saneerimisnõustaja on seisukohal, et osaühing XX on suuteline lähtudes osaühing XX juhatuse

liikmete esitatud andmetest saneerimiskava täitma. Saneerimisnõustaja möönab siiski, et

finantsprognoos eeldab positiivset tulevikustsenaariumi realiseerumist (eelkõige soodsate

ilmastikuolude esinemise ja stabiilse vilja kokkuostuhinna näol). Osaühing XX omab oskusteavet,

põhivara ja kehtivaid maarendilepinguid ja kokkuleppeid mis on eelduseks finantsprognoosi

täitmiseks. Kokkuvõtvalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et osaühing XX olukorra parandamise

ja kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Saneerimisnõustaja palub kinnitada

tasu summas 5520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1044 eurot, kokku 6564 eurot.

3. 06.04.2021 esitas avaldaja taotluse, milles palub võtta menetlusse vastuvõtmata saneerimiskava

kinnitamise avaldus, nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid ja kinnitada

võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava. Saneerimisnõustaja poolt koostatud

hääletusprotokollist nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse on edastatud 13 võlausaldajale, kellest

saneerimiskava poolt on hääletanud 9 võlausaldajat. Seega on saneerimiskava poolt hääletanud

vähemalt pool kõigist võlausaldajatest.

Võlausaldaja AS Baltic Agro avaldus

4. AS Baltic Agro palub jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada XX OÜ saneerimismenetlus.

Baltic Agro AS nõude suurus XX OÜ vastu 05.02.2021 seisuga on 204072,48 eurot, millele

lisanduvad võimalikud kõrvalnõuded. Sama summa ulatuses on Harju Maakohus 08.03.2021

kinnitanud tsiviilasja nr 2-20-17537 raames kompromissi, mille p 2.2. järgi võtab XX selle

põhikohustuse oma saneerimismenetluses saneerimiskavasse. Kohtumäärusega kinnitatud

kompromissi p 2.5 kohaselt on kompromiss käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena. Seega

võlausaldaja nõude suuruse üle vaidlust ei ole. Saneerimiskava p 9 kohaselt on Baltic Agro AS

saneerimismenetluses suurim võlausaldaja, kellele kuulub 55,49 % kõikidest häältest. Võlausaldaja

AS Baltic Agro ei nõustunud saneerimiskava vastuvõtmisega ja hääletas selle vastu.

5. Võlausaldaja Baltic Agro AS on seisukohal, et võlausaldajatele tutvumiseks esitatud

saneerimiskava koostamisel on rikutud tema õigusi. Esiteks on Baltic Agro AS nõuded osaliselt

tagatud pandiga, millises osas üldjuhul nõudeid ümber kujundada ei saaks. Teiseks ei ole

saneerimiskava koostamisel arvestatud, et Baltic Agro AS oleks võlgniku pankrotimenetluse korral

oluliselt paremas seisus ja tema nõuded oleks suuremas osas rahuldatud, kui see on võimalik läbi

kavandatava saneerimismenetluse. Seeläbi satub Baltic Agro AS saneerimismenetluses võrreldes

teiste tavavõlausaldajatega viletsamasse olukorda, kuna pankroti korral tasutaks tema pandiga

tagatud nõuded esimeses järjekorras (hüpoteegid ja registerpant). Ka ülejäänud pankrotivarast oleks

ta õigustatud saama summasid teises järjekorras ja seeläbi oleks nõuded suuremas osas rahuldatud.

Ehk saneerimiskava alusel koheldaks teda oluliselt halvemini kui võimalikus pankrotimenetluses.

Kolmandaks on Baltic Agro AS ka seisukohal, et saneerimismenetlus ja kavas esitatud meetmed

saneerimiskava täitmiseks ei ole ka sisulises mõttes realistlikud. AS Baltic Agro hinnangul on

ettevõtte saneerimine ebatõenäoline.

6. Saneerimiskava kohaselt Baltic Agro AS-l võimalik saneerimise käigus saada rahuldatud pool oma

nõudest kogusummas 102 036 eurot, mis tasutakse 5 aasta jooksul selliselt, et esimesel aastal

tasutakse 5 % ümberkujundatud nõudest ning järgneva nelja aasta jooksul iga-aastaselt 23,75 %

saneerimismenetluses tasutavatest nõuetest. Baltic Agro AS ei nõustu saneerimisnõustaja

hinnanguga, et tema huvid on saneerimismenetluses paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. AS

Baltic Agro nõuded on tagatud pandiga 110 555 euro ulatuses (100 555 hüpoteek + 10 000

registerpant = 110 555 eurot). Võlausaldaja on seisukohal, et ümber ei saa kujundada nõuet summas

110 555 eurot ja ülejäänud nõuet võib vähendada 50%. Summaarselt on ülejääv osa 93 517 eurot

(204 072 – 110 555 = 93 517 eurot). Sellest 50 % on 46 758, 50 eurot. Seega Baltic Agro AS nõude

suuruseks saneerimismenetluses saaks kavas märgitud nõude ümberkujundamise põhimõtteid

arvestades kokku olla 157 313, 50 eurot (110 555 + 46 758, 50 = 157 313, 50), aga mitte kavas esile

toodud 102 036 eurot. Kavas on jäetud arvesse võtmata asjaolu, et pandiga tagatud nõuete

ümberkujundamine pole lubatud.

7. Pankroti korral saaks ta oma nõude rahuldatud 110 555 euro ulatuses esimeses rahuldamisjärgus

pandiesemest saadud müügi arvelt ja teises rahuldamisjärgus proportsionaalselt ca 55 % ulatuses

teise järgu võlausaldajatele jagamisele kuuluvast summast (arvestades, et Baltic Agro AS nõude

osakaal võrreldes teiste võlausaldajatega on saneerimiskava kohaselt 55 % kõigi nõuete osakaalust).

Pärast halduri tasu 30 619 eurot ja hinnanguliste kulude summas 9000 eurot mahaarvamist kuuluks

võlausaldajate vahel jagamisele orienteeruvalt 260 000 eurot. Arvestades, et saneerimiskavas

loetletud kõigist nõuetest ettevõtte vastu on Baltic Agro AS nõude osakaal 55,49%, siis Baltic Agro

AS k-le kuuluks võlausaldajatele välja jagatavast summast (260 000 eurot) hinnanguliselt 144 000

eurot (55,49%). Seega rahuldataks pandipidajast võlausaldaja Baltic Agro AS-i nõuet

pankrotimenetluses oluliselt suuremas ulatuses, kui seda näeb ette saneerimiskava (102 000 eurot)

ehk nõuet rahuldataks rohkem summas 42 000 eurot (144 000–102 000). Samuti on oluline märkida,

et pankrotimenetluses toimuks nõude rahuldamine koheselt ca 1aasta jooksul ning korraga kogu

summas, kuid saneerimismenetluses toimuks see 5 aasta jooksul, kusjuures kavas ei ole ette nähtud

selle 5 aasta jooksul võlausaldajatele intressi tasumist.

8. Kuna Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuded ei ole saneerimiskavaga hõlmatud, mis tähendab, et

neid nõudeid peab ettevõtja endiselt täitma saneerimiskava väliselt. Saneerimismenetluse

seisukohast tähendab eelnev aga ettevõtjale täiendavat püsivat finantskoormust, mis seab ohtu

saneerimiskava täitmise. Ehk juba sellel põhjusel ei pruugi kava täitmine olla realistlik ja

saneerimine

on

ebatõenäoline.

Maaelu

Edendamise

Sihtasutuse

nõude

väljajätmine

saneerimiskavast võib tähendada ka võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist, kuna tema nõuded on

100 % hüpoteegiga tagatud ja need nõuded saaks ka 100 % täidetud, kuigi teiste võlausaldajate

nõudeid on kavandatud vähendada 50 % ulatuses ja nende maksmine ajatada 5 aasta peale.

9. Baltic Agro AS ei ole põhimõtteliselt saneerimiskava vastu, kuid nagu eelnevalt märgitud, siis

tuleks saneerimiskava koostamisel ja vastuvõtmisel arvestada, et pandiga tagatud nõude

ümberkujundamine ei ole lubatud ja pandipidaja õigused peavad olema kaitstud. Lähtudes

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest saaks samaväärselt teiste, mittepandipidajast

võlausaldajatega Baltic Agro AS nõuet ümber kujundada vaid selles osas, mis ei ole tagatud

pandiga.

Kohtumääruse põhjendused

10. SanS § 4 järgi saneerimismenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita

menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on

nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise

käigus ning saneerimisseaduse § 2 kohaselt on ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi

rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks.

11. Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest,

kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest (SanS § 24 lg 3). SanS § 29 lg 1 kohaselt

kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle

kinnitamiseks, kui: 1) saneerimiskava vastuvõtmiseks korraldatud hääletamisest võttis osa alla

poole kõigist võlausaldajatest või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma

kuuluvatest võlausaldajatest; 2) saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist

võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. SanS § 29 lg 2 näeb

ette, et avaldus esitatakse käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul ja lg 3

kohaselt avaldusele lisatakse saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja

arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teate või

üleskutse kättetoimetamise kohta.

12. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlemise eeldused on SanS § 30 lg 1

kohaselt: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber

kujundada, kätte toimetatud; 2) seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale

kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja

hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise

tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused. Juhul kui on täitmata

kasvõi üks viidatud eeldustest, tuleb avaldus jätta rahuldamata.

13. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et saneerimiskava jäi SanS § 24 mõttes vastu võtmata.

Saneerimiskava vastuvõtmiseks oleks olnud vajalik vähemalt 7 võlausaldaja poolthääled, kelle

häältega on esindatud vähemalt 245 167,19 häält. Saneerimiskava poolt on hääletanud 9

võlausaldajat koguhäältearvuga 106 579,42 häält. Seega on saneerimiskava poolt on hääletanud üle

poole võlausaldajatest, kuid neile ei kuulu vähemalt kahte kolmandikku kõigist häältest. Ettevõtja

on esitanud SanS § 29 lg 1 p 2 alusel kohtule avalduse saneerimiskava kinnitamiseks.

14. Riigikohus on lahendi 3-2-1-164-16 p-s 19.2 ja 19.3 sedastanud, et SanS § 21 lg 2 viitab, et

võlausaldajate nõuded võib rahuldada rühmade kaupa ning ühe rühma moodustavad ühesuguste

õigustega võlausaldajad, peab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse

võtmisel kontrollima ka seda, kas rühmad on moodustatud õigetel alustel. SanS § 21 nõuete

kontrollimisele viitab ka SanS § 30 lg 1 p 3. Riigikohus on varem leidnud, et kui saneerimiskavas

koheldakse erinevate õigustega võlausaldajaid oluliselt erinevalt, olgu nende nõuete suhtes

rakendatavate saneerimisabinõude olemuse, maksete ajatamise erineva tähtaja, nõude rahuldamise

protsendi vms osas, tähendab see sisuliselt ka rühmade loomist ja sellele kehtestatud nõuete

järgimise kohustust menetluses, mh et võlausaldajatele oleks tagatud võimalus hääletada rühmade

kaupa (Riigikohtu 9.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 40). Seega peab kohus vajaliku

häälteenamuse hindamisel kontrollima juba saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse

võtmisel, kas erinevaid võlausaldajaid koheldakse oluliselt erinevalt ja kas seda on rühmade

moodustamisel ja hääletamisel ka arvestatud. Kui kavas on rühmitatud ühte rühma võlausaldajad

(mh pandipidajad), kelle nõudeid koheldakse kava järgi oluliselt ebavõrdselt, on rühmad vääralt

moodustatud. Kuna rühmade moodustamise õigsusest sõltub, kas tegemist on vastuvõetud või

vastuvõtmata saneerimiskavaga ja kas kohus üldse saab selle kava kinnitada, peaks selle kohta

seisukoha võtma võimalikult varajases menetlusfaasis, et tagada menetlusökonoomia ja vältida

asjatuid kulutusi.

15. SanS § 28 lg 5 p 2 järgi jätab kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab saneerimismenetluse,

kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud

avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et saneerimiskava

alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

16. Osaühingu XX suurim võlausaldaja AS Baltic Agro on esile toonud, et saneerimiskavaga on rikutud

tema õigusi: arvestamata on jäetud, et tema nõuded on osaliselt pandiga tagatud, võrreldes võlgniku

pankrotmenetlusega on ta kavandatavas saneerimismenetluses halvemas seisus ja pandipidajaid on

koheldud erinevalt. Saneerimiskavast nähtub, et võlausaldajatest ei ole erinevaid rühmasid

moodustatud, st ühte rühma kuuluvad nii pandipidaja kui ka võlausaldajad, kelle nõuded ei ole

pandiga tagatud. Pandiga tagatud nõuetele on AÕS § 280 järgi panditud eseme arvel tagatud

rahuldamise eelisõigus teiste nõuete suhtes nii pankrotimenetluses kui ka täitemenetluses. Ka

saneerimismenetluses ei või pandipidajaist võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini kui neid

koheldakse panrotimenetluses. Pankrotimenetluses kuulub pandiga tagatud nõue esimesse järku,

mis tähendab seda, et pandiga tagamata võlausaldajate nõuded rahuldatakse pärast pandipidajate

nõuete täielikku rahuldamist. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et pandiga tagatud nõuet saab

saneerimismenetluses pandipidaja nõusolekuta vähendada eelkõige ulatuses, milles pandiese

tegelikult nõuet ei taga, st mille võrra pandieseme väärtus (koos võimalike pandipidaja kanda

jäävate menetluskuludega) tagatavat nõuet ei kata (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2013

määrus tsiviilasjas 3-2-1-74-13 p 19; 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13, p 14; 9.05.

2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 61)

17. Asja materjalidest nähtub, et AS Baltic Agro saneeritav nõue on 204 072 eurot, sh pandiga on

tagatud 110 555 euro ulatuses. Võlausaldaja ei ole andnud nõusolekut pandiga tagatud nõude

vähendamiseks. Kohus nõustub võlausaldajaga, et tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest oleks

saanud käesoleval juhul vähendada 93 517 (204 072-110 555) euro osas, millest 50% on 46 758,58

eurot. Arvestades, pandiga tagatud nõuet ja saneerimiskavas toodud ümberkujundamise

põhimõtteid, oleks pidanud saneerimismenetluses olema nõude suuruseks 157 313,50 eurot

(110 555+46 758,58). Saneerimiskava järgi saaks võlausaldaja aga kava täimise korral 102 036

eurot. Saneerimiskavas on jäetud arvesse võtmata asjaolu, et pandiga tagatud nõuete

ümberkujundamine ei ole ilma pandipidaja nõusolekuta lubatud.

18. Kohus leiab, et eelduslikult saaksid Baltic Agro AS nõuded pankrotimenetluses suuremas ulatuses

rahuldatud kui saneerimiskava kinnitamisel. Kuigi saneerimisnõustaja on arvamuses esile toonud,

et kinnistu võõrandamine bilansis kajastatud soetusmaksumuses on ebatõenäoline, siis ei ole ta

põhjendanud, miks ta nii arvab ning mis oleks kinnistu reaalne väärtus selle võõrandamisel

pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostamisel on kinnistu arvestatud vara hulka bilansilise

väärtusega ja kohtu hinnangul ei ole praegu põhjust teistmoodi arvata. Lisaks langeks

pankrotimenetluses pandiga tagamata nõude osa ja menetluskulude osa teise järku. Arvestades, et

saneerimiskava kohaselt on ettevõtjal veel vara, siis saaks AS Baltic Agro kui suurim võlausaldaja

rahuldada osaliselt ka oma nõudeid teises rahuldamisjärgus.

19. Saneerimiskavast ja saneerimisnõustaja arvamusest nähtub, et ettevõtjal on 2 pandiga tagatud

võlausaldajat: üks neist on AS Baltic Agro, teine Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ühe pandipidaja

nõuded on ümber kujundatud, teise omad mitte, mis tähendab, et üks pandipidaja saab oma nõuded

rahuldatud täies ulatuses ja teine 50% ulatuses. Kohus leiab, et sellega koheldakse AS-i Baltic Agro

oluliselt halvemini kui teist pandipidajat.

20. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et saneerimiskavas ei ole arvestatud erinevate õigustega

võlausaldajate (pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajad) erineva kohtlemise vajadusega. Kohus on seisukohal, et võlausaldajate rühm on

moodustatud ebaõigesti, mistõttu ei ole tingimus kava kinnitamiseks täidetud, saneerimiskava tuleb

jätta SanS § 28 lg 5 p 2 kohaselt kinnitamata ning tulenevalt SanS § 39 lg 2 punktist 3

saneerimismenetlus lõpetada.

21. SanS § 19 lg 1 p 2 sätestab, et saneerimismenetluse lõppemisel vabastab kohus saneerimisnõustaja.

SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus

saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja

tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel

saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10

lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. SanS § 18 lg 5 kohaselt on SanS § 18 lg 3 nimetatud

kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg 1

nimetatud deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat.

22. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning

tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009. a määrusega nr 1 (edaspidi kord).

Korra § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja

vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel

selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul

ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6

alusel.

23. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule kinnitamiseks oma töö aruande ja tasu taotluse. Korra § 5

lg 2 kohaselt võetakse saneerimisnõustaja tasu alam- ja ülemmäära arvestamisel aluseks

saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma. Kui ümberkujundavate nõuete

kogusumma on 319 560 eurot ja enam, siis on tasu alam- ja ülemmäär protsentides 2,25-2,6%.

Käesoleval juhul on ümberkujundatavate nõuete kogusumma on 391 900 eurot, millest 2,6% on

10189 eurot. Ettevõtja on nõus saneerimisnõustaja tasuga.

24. Saneerimisnõustaja ja avaldaja on kokku leppinud, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120

eurot

tunnis,

millele

lisandub

käibemaks.

Kokku

on

saneerimismenetluses

senine

saneerimisnõustaja ajakulu olnud 43,5 tundi, mis teeb kokku 5520 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 1044 eurot ehk kokku 6564 eurot. Kohus leiab, et arvestades

saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja

mõista tasu taotletud suuruses. Saneerimisnõustaja tasu ei kahjusta võlausaldajate huve. Avaldaja

on 18.02.2021 kohtu deposiiti tasunud saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitise katteks ettemaksu

8400 eurot, mille arvelt tasutakse saneerimisnõustaja tasu.

25. Määrus, millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte ettevõtjale ja kõigile

võlausaldajatele, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse (SanS § 37 lg 1). Määruse peale,

millega saneerimiskava kinnitamata jäetakse, võib ettevõtja või võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Saneerimisnõustaja tasu ja kulude hüvitamise määruse peale võib ettevõtja või

saneerimisnõustaja esitada määruskaebuse (SanS § 18 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik