2-19-110078/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-110078

Kohtuasi

Tamme Inkasso OÜ hagi XX vastu võlgnevuse, intressi

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Tamme Inkasso OÜ (registrikood 12623462),

lepinguline esindaja Kaili Siilak

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Alar Liivamägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2021 määrus osas, milles maakohus mõistis

kostjalt välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 1885 eurot. Teha

tühistatud osas

uus lahend, millega

rahuldada hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus 1885 euro ulatuses (s.o õigusabikulud 1460 eurot ja

riigilõiv 425 eurot). Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Määrata kindlaks, et Tamme Inkasso OÜ-le hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 1885 eurot.

2.2. Mõista kostjalt XX-lt hageja Tamme Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulu

1885 eurot.

2.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. XX määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

2-19-110078

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli hageja hagi kostjalt võlgnevuse, intressi ja viivise saamiseks.

08.06.2020 otsusega rahuldas kohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsus jõustus

09.07.2020.

2. Hageja 13.04.2020 menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 425

eurot ja õigusabikulud 1950 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi tegi hageja esindaja

menetluses toiminguid järgmise ajakuluga: 1) 18.06.2019 hagi koostamine, tõendite

komplekteerimine – 3,5 t; 2) juuli 2019 läbirääkimised kostjaga, kompromissi tingimuste

arutelu ja kooskõlastus kliendiga – 2 t; 3) 02.09.2019 tutvumine kostja 05.07.2019 seisukohaga,

hageja seisukoha koostamine ja selleks täiendavate tõendite kogumine – 5 t; 4) 17.02.2020

ettevalmistus istungiks, esindamine 17.02.2020 istungil – 1,5 t; 5) aprill 2020 läbirääkimised

kostjaga, kompromissi tingimuste arutelu kliendiga – 1,5 t; 6) 13.04.2020 hageja seisukoha, sh

täiendavate arvestuste koostamine – 6 t. Kokku kulus õigusabitoimingutele aega 19,5 t. Hageja

esindaja tunnitasu on 100 eurot käibemaksuta.

3. Kostja esitas menetluskuludele vastuväited. Kostja leidis, et hageja kui inkassofirma on

võlgade sissenõudmises professionaalne asjatundja, kes ei vaja kohtumenetluses lepingulist

esindajat. Hageja oleks pidanud esitama oma nõude põhjalikult lahti kirjutatuna juba

hagiavalduses, siis ei oleks vajadust hiljem seda täiendavalt põhjendada ja selgitada. Hageja

seisukohtade esitamiseks tehtud kulutused on põhjendamatud. Hageja on üle paisutanud ajakulu

menetlusdokumentide koostamisele. Hageja on masshageja, kes sarnastes asjades kasutab

analoogseid tüüpdokumente. Seetõttu ei ole menetlusdokumentide koostamiseks vajalik

ajakulu võrreldav unikaalse dokumendi koostamiseks vajaliku ajaga. Hageja on põhjendamatult

nõudnud 2019 juulis ja 2020 aprillis toimunud kompromissiläbirääkimiste eest

menetluskulusid. Läbirääkimised on kohtumenetluse väline vabatahtlik tegevus, mida ei saa

vaadelda kohtumenetluses põhjendatud ja vajaliku kuluna. Hageja taotlus 02.09.2019

toimingutele kulutatud 5 t eest tuleb jätta rahuldamata, kuna taotlusest ei selgu, millise toimingu

peale kui palju aega hagejal kulus. Kostja 05.07.2019 vastus hagile sisaldab 4 lk-l sisulist teksti,

mille läbilugemine ei võta rohkem aega kui 20 min. Sellele vastuseks koostatud 05.07.2019

hageja seisukoht sisaldab 4 lk sisulist teksti, mis vähemalt osaliselt on laenulepinguga seotud

vaidlustes tüüptekst ja koostatud analoogsetest dokumentidest copy/paste-meetodil. Sellise

dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa 1 t. Samuti ei kujuta endast põhjendatud

ajakulu täiendavate tõendite kogumine. Tegemist on dokumentidega, mis laenuandjal on

olemas, neid ei tulnud otsida või taotleda ja nende kohtule esitamine ei ole aeganõudev. Samuti

on sisult tegemist tehnilise tööga, mille eest kvalifitseeritud juristi hinna küsimine on

põhjendamatu. 13.04.2020 seisukoht kujutab endast hagi puuduste kõrvaldamist ja on seetõttu

täiesti põhjendamatu ajakulu. Nõude arvestuse selgitus oleks tulnud hagejal esitada juba hagis.

Lisaks on see mahult vähem kui 3 lk-l sisulist osa, millest enamiku moodustavad tabelid, mis

olid laenuandjal niigi olemas või pidid olemas olema. Nende koostamine/kopeerimine ei saanud

2-19-110078

aega kulutada. Alternatiivsete arvestuste tegemiseks tabelites viivisemäära muutmine ei saa

samuti aega kulutada. Hageja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusabi osutamine,

vaid on tehniline töö, mille eest esindajatasu küsimine on põhjendamatu. Seega on 13.04.2020

dokumendi näol tegemist dokumendiga, mille põhjendatud ajakulu ei saa ületada 0,5 t, seegi

suuremas osas tehniline töö, mille eest juristi tasu küsimine ei ole põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus määras 08.01.2021 määrusega hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 2250 eurot, mille mõistis kostjalt koos viivisega hagejale välja.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 139 lõike 2 alusel on

riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagihind

oli 5972.38 eurot. Nimetatud hinnaga hagilt tuleb RLS § 59 lõike 1 ja lisa 1 järgi tasuda 425

eurot riigilõivu, mida hageja tegi. Seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

6. Järgnevalt kontrollis kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

(TsMS § 175 lõige 1). Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu oli vajalik ja põhjendatud

osaliselt. Kohtu hinnangul on hagi koostamiseks (sisuliselt 3 lk) ja lisade (7 lisa, sh volikiri ja

riigilõivu tasumise maksekorraldus) komplekteerimiseks põhjendatud ajakulu 2,5 t, arvestades,

et tegemist ei olnud keeruka või mahuka võla ja viivise nõudega. Arvestades, et 17.02.2020

kohtuistung kestis 37 min, pidas kohus istungiks ettevalmistumisel ja istungil osalemisel

põhjendatuks ajakulu 1 t 15 min. Ülejäänud kulude nimekirjas väljatoodud toimingud on

kooskõlas menetluse käiguga, toimingud ja neile kulutatud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Mh

pidas kohus põhjendatuks ajakulu kompromissiläbirääkimisteks, kuivõrd kostja ei ole vastu

vaielnud, et läbirääkimisi peeti, kuigi kompromissi ei saavutatud. Seega pidas kohus esindaja

ajakulu põhjendatuks 18 t 15 min ulatuses.

7. Hageja on välja toonud, et esindaja tunnitasumäär oli 100 eurot käibemaksuta. Riigikohus

on lahendis nr 3-2-1-115-13 (punkt 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks

pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud nt tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(lahend nr 3-2-1-93-13) või 147.49 eurot koos käibemaksuga (lahend nr 3-2-1-115-14). Samas

on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas

kohtuasjas eraldi (lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leidis, et võttes arvesse kujunenud

kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 100

eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda

pidada põhjendatuks ja vajalikuks.

8. Hageja põhjendatud õigusabikulu on seega 1825 eurot (18 x 100 + 15 x 100 /60). Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulud 2250 eurot (1825

+ 425).

9. TsMS § 177 lõike 4 alusel märkis kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2-19-110078

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Vaidlustatud määrus ei ole tehtud

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõike 2 mõistes. Seega ei oleks

kohus tohtinud enam kostjalt menetluskulusid välja mõista. Hageja pärast otsuse jõustumist

menetluskulude kindlaksmääramist ei taotlenud. Ka on kohus diskretsiooni piire rikkudes

lugenud põhjendatuks hageja toimingud liiga suures mahus. Kostja jäi kõigi oma maakohtus

esitatud vastuväidete juurde.

11. Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab

määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja hageja menetluskulud 2250 eurot (s.o

õigusabikulud 1825 eurot ja riigilõiv 425 eurot). Osas, milles maakohus jättis hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, on määrus jõustunud

(TsMS § 466 lõige 3).

14. Ringkonnakohus, leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohus on hageja

lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel suuremas summas kui 1460 eurot rikkunud

menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus TsMS § 667 lõike 2 alusel vastavas osas tühistada

ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud 1885 eurot (s.o õigusabikulud 1460

eurot ja riigilõiv 425 eurot) ületavas osas kindlaks määramata. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka

menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on

kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks

võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu

kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele

piiratuks.

16. Seoses hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ja neile kulunud aja põhjendatusega

leiab ringkonnakohus, et kuigi maakohus ei ole vaidlustatud määruses vastanud kõigile kostja

vastuväidetele, on maakohtu vastav diskretsiooniotsus kokkuvõttes õige ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et tegemist oli põhjendatud ja vajalike

menetlustoimingutega, millisteks kulunud aeg on samuti mõistlik ning kooskõlas

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise

2-19-110078

vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohus ei oleks neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Samas

tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata

üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Lisaks võtab kolleegium arvesse, et

praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohtunik,

mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest mh kohtu isiklikul

siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. Alljärgnevalt

vastab kolleegium kostja vastuväidetele, mida maakohus ei käsitlenud.

17. Kostja leidis, et hageja on võlgade sissenõudmises professionaalne asjatundja, kes ei vaja

kohtumenetluses lepingulist esindajat, vaid on võimeline ise täiendavate kuludeta nõudeid

menetlema. Ringkonnakohus märgib, et see, kuidas hagejal on korraldatud võlgade

menetlemine ja sissenõudmine (sh kohtus), on hageja sisemise töökorralduse küsimus, millesse

kohtul ei ole võimalik ega põhjendatud sekkuda. Menetlusosalise võimekus end ise

kohtumenetluses esindada ei anna alust lugeda lepingulise esindaja kulusid põhjendamatuteks.

Antud juhul osales hageja menetluses lepingulise esindaja vahendusel, millise õiguse sätestab

TsMS § 217 lõige 1. Menetlusosalisel on õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja

kaudu sõltumata nõude sisust ja keerukusest. Küll aga tuleb nõude sisu ja keerukust arvestada

konkreetsete kulude põhjendatuse ja vajalikkuse (eelkõige esindaja tunnitasu) hindamisel, mida

kolleegium käsitleb allpool.

18. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa pidada selle koostamiseks maakohtu poolt

põhjendatuks peetud ajakulu 2,5 t ebamõistlikuks, kuigi sarnaseid vaidlusi võib hagejal ja tema

esindajal olla olnud ka varasemalt. Tuleb arvesse võtta, et ka hagiavalduse päise ja menetluslike

küsimuste (sh tsiviilasja hind) kirjapanek (ja vajadusel andmete õigsuse üle kontrollimine) ning

lisade komplekteerimine võtab mõistlikult võttes teatud aja. Antud juhul on kostja jätnud selle

täielikult arvesse võtmata. Kohtumenetluse ajal peetud kompromissiläbirääkimistega seotud

menetluskulud on nagu ülejäänud menetluskulud hüvitatavad TsMS § 175 lõike 1 alusel. Lisaks

märkis maakohus õigesti, et kostja ei ole eitanud, et läbirääkimised toimusid. Samuti ei ole

kostja esile toonud, et läbirääkimiste sisu ja käiku arvestades on hageja esindaja ajakulu selgelt

ülemäärane. Nõustuda ei saa, et hageja esindaja 02.09.2019 toimingute ajakulu tuleb lugeda

täies mahus põhjendamatuks, kuna taotlusest ei selgu, millise toimingu peale kui palju aega

kulus. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 02.09.2019 5 t kostja

05.07.2019 seisukohaga tutvumiseks ning hageja seisukoha koostamiseks (sh täiendavate

tõendite kogumiseks). Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks

peetud omavahel seotud toimingute ajakulu koos kajastamist, kuivõrd seisukoha koostamine

eeldab üldjuhul ka tutvumist menetlusdokumendiga, mille kohta on vaja seisukoht koostada.

Seega oli antud juhul põhjendatud kajastada ühe menetlustoiminguna kostja seisukohaga

tutvumise ja sellele seisukoha koostamise ajakulu ning kohtul on võimalik toimingutele

kulunud aega hinnata kogukulust lähtuvalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

arvestades kõnealuste menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on taotletav ajakulu 5 t põhjendatud

ja mõistlik. Veel leiab kostja, et hageja 13.04.2020 seisukoht kujutab endast hagiavalduse

puuduste kõrvaldamist ja on seetõttu põhjendamatu, samuti, et krediidikulukuse määraga

seotud küsimused oleks pidanud vastuse saama juba laenulepingust, mitte kohtumenetluses

seisukohtade esitamisega. Kostja hinnangul on kõik pärast hagiavaldust esitatud hageja

seisukohad ja neile tehtud kulutused põhjendamatud ja mittevajalikud. Ringkonnakohus

kostjaga ei nõustu ja märgib, et hageja täiendavate seisukohtade esitamise vajadus sõltub mh

kostja vastuväidetest, kuna hagejal ei ole tavaliselt hagi esitamisel teadmist, milliseid

vastuväiteid kostja esitama hakkab. Seoses kostja väljatoodud krediidikulukuse määra

küsimuste kajastamisega märgib kolleegium, et juhul, kui hageja oleks kajastanud nimetatut

hagiavalduses, oleks eelduslikult hagile koostamise aeg olnud selle võrra pikem. Igal juhul on

tegemist põhjendatud ajakuluga, kuna kostja enda vastuväidetest tulenevalt pidi hageja eeltoodu

2-19-110078

täiendavalt esile tooma. Hageja 13.04.2020 menetlusdokument sisaldab mh menetluskulude

nimekirja, mille koostamise ajakulu on Riigikohtu praktikast tulenevalt samuti vajalik ja

põhjendatud kulu (lahend nr 2-18-7550/80, punkt 15).

19. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja vastuväitega, et hageja esindaja tunnitasu on

põhjendamatult kõrge. Seejuures on maakohus hageja tunnitasu põhjendatuse hindamisel

rikkunud diskretsiooni piire, tuginedes hinnangu andmisel Riigikohtu lahenditele, milles

käsitletakse advokaadist esindaja tunnitasu. Hageja esindaja ei ole advokaat. Kolleegium

märgib, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud

tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks.

Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli pigem

mittekeerukas ja keskmise mahukusega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

tunnitasumääraks antud juhul 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu

on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

20. Vastuseks kaebuse väitele, et maakohtu määrus ei ole tehtud TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

mõistliku aja jooksul peale otsuse jõustumist, märgib kolleegium järgmist. Nimetatud tähtaja

mõte on selles, et menetlusosaline saaks oma kulud mõistliku aja jooksul peale asja sisulist

lahendamist hüvitatud ja kohustatud isik teada oma hüvitamiskohustuse suuruse.

Ringkonnakohtu hinnangul saab praegusel juhul pidada ajavahemikku, mis jäi otsuse

jõustumise (08.06.2020) ja menetluskulude kindlaksmääramise (08.01.2021) vahele (6 kuud),

pidada viidatud sätte järgi mõistlikuks. TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud olukorras ei pea

menetlusosaline peale otsuse jõustumist eraldi menetluskulude hüvitamist taotlema, kui kulude

nimekirjad olid juba varasemalt esitatud. Antud juhul nii oli. Lisaks nähtub Kohtute

Infosüsteemist, et hageja on tegelikkuses esitanud 23.11.2020 ka taotluse menetluskulude

hüvitamiseks.

21. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigusabikulud põhjendatud 18 t 15 min eest tunnitasuga 80

eurot, s.o kokku 1460 (18,25 x 80 = 1460) euro ulatuses. Viidatule lisandub riigilõiv 425 eurot,

mille väljamõistmist ei ole määruskaebuses eraldi vaidlustatud.

22. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

23. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/