2-18-6789/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-6789

Kohtuasi

XX hagi Capital Investeeringud OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

025/2018/13

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja

(vastustaja):

Capital

Investeeringud

OÜ

(registrikood

12972085),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Marko Pilv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja 25.03.2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja

25.03.2021 menetlusdokumendile lisatud dokument vastu võtmata.

2. Jätta Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-6789

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 30.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Capital Investeeringud OÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2018/13.

2. Täiteasjas nr 025/2018/13 on täitedokumendiks sissenõudja Capital Investeeringud OÜ

01.01.2018 täitmisevaldusele lisatud notar Maive Ottase 06.02.2017 notariaalakt nr 235 -

hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ning notar Maive Ottase 14.12.2017 notariaalakt

nr 2949 - nõude loovutamise ja hüpoteegi loovutamise leping ning 17.01.2017 kokkulepe.

Täitmisteate kohaselt on hageja suhtes esitatud nõude suuruseks 47 158,08 eurot.

3. Hüpoteegi seadmise lepinguga olid pooled kokku leppinud, et hagejale kuuluv KKK

(registriosa KKKKKKKKK) koormatakse AS-i Linford (edaspidi Linford) kasuks hüpoteegiga

summas 55 000 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Lepingu p 3.2 kohaselt olid hüpoteegiga tagatud

hüpoteegipidaja järgnevad nõuded hageja vastu: 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppest ja selle

võimalikest muudatustest tulenevad nõuded; sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise

kulud, kindlustushüvitis, hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise kulu, kulud notarile ja

kinnistusosakonnale.

4. 17.01.2017 Linfordi ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus hageja hüvitama

Linfordile 37 746,81 euro suuruse kahju, mis tekkis tööandjal seoses sellega, et tööandja olevat

hageja eest ära tasunud hagejale määratud trahvid, tööandja olevat kandnud õigusabikulusid

seoses veoki kättesaamisega Suurbritannia tollilt ning tööandjal jäi väidetavalt saamata tulu,

kuna veok seisis ja ei vedanud tellijatele kaupa. Kokkuleppe juurde oli tööandja koostanud

maksegraafiku, mille kohaselt oli hageja kohustatud iga kuu tasuma kahjuhüvitisena 574,07

eurot.

5. Hageja tööülesandeks 2016. aasta suvel oli vedude vedamine Saksamaalt Suurbritanniasse

ning hageja peeti 18.07.2016 Suurbritannia Doveri piiripunktis kinni seoses deklareerimata

tubaka olemasoluga autos. Hageja kasutada olnud veok jäi tollikontrolli alale ja hagejale endale

määrati trahv piiriületuse korra ja tollikorralduse nõuete rikkumise eest.

6. Hageja oli nõus allkirjastama tööandja poolt koostatud kokkuleppe, kuna tööandja lubas, et

hagejale ei teki sellest õigusrikkumisest mingeid negatiivseid tagajärgi, ta saab edasi töötada

rahvusvaheliste vedude autojuhina, talle ei kaasne karistusregistrisse kantavat karistust ja

kokkuleppelise hüvitise summa teenib ta oma tööandja juures töötades välja mõistliku ajaga,

sest tööandja suurendab järgmisest aastast ka palka.

2-18-6789

7. Algne nõue (st tööandja nõue töötaja ehk hageja vastu) puudus, mistõttu ei olnud ka nõuet,

mida loovutada kostjale. Hagejal ei ole kohustust tasuda 47 158,08 eurot. Kokkulepe ei ole

kehtiv, see on tühine algusest peale, eelkõige seetõttu, et töölepingu seaduse (TLS) § 2

sätestatust kõrvale kaldudes on pooled leppinud töötaja kahjuks kokku, et ta tunnistab oma

rahalist kohustust tagasivõtmatult (s.o vabastab tööandja tõendamiskoormise täimisest kahju

suurust tõendada või ka vaidlustada kahju tekitamise asjaolusid, süü vormi, suurus jms tähtsust

omavaid asjaolusid).

8. Tööandja ei ole töötaja vastu esitanud kahju hüvitamise nõuet TLS § 74 lg 4 toodud 12 kuu

jooksul. Nõude tekkimisest ja asjaoludest sai tööandja teada veoki kinnipidamise päeval

Suurbritannia tollis, s.o 18.07.2016. Hageja teatas juhtunust telefonitsi kohe oma tööandjale ja

andis talle ka juurdlust läbi viiva tolliametniku kontaktid. Tööandja esindaja suhtles vastavate

tolliametnikega. Kui ka eeldada, et mingi osa kahjust selgus tööandjale hiljem (näiteks

21.12.2016 auto tagastamisega seonduv), pidanuks tööandja oma nõude esitama hiljemalt

22.12.2017. Tööandja ei ole hageja vastu oma kahjuhüvitise nõuet kunagi esitanud.

9. Kostja väide, et tubakaaktsiisi tasumise tõttu sai ta kätte oma veoki, on usutav vaid olukorras,

kus veoki omanik ja Suurbritannia Piirivalve sõlmisid sellise sisuga kokkuleppe. Kui veoki

omanik, s.o Linford tasus aktsiisi vastavalt Suurbritannia võimudega saavutatud kokkuleppele,

siis on 19 120,30 euro tasumine käsitletav kostja rahalise kohustuse täitmisena kokkuleppe

alusel, mitte hageja poolt väidetud sooritatud teo alusel. Hageja ei ole sellise kokkuleppe

pooleks olnud ega ole aktsiisi tasumise tõttu tubakat tagasi saanud.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja põhjendab seda järgmiselt.

11. Hageja on tekitanud kostjale suures summas varalist kahju ja on kahju tekitamist korduvalt

tunnistanud. Hageja ei ole kahju tekitamise fakti mitte kunagi vaidlustanud. Hageja peeti

18.07.2016 Suurbritannias Doveri piiripunktis kinni Linfordile kuuluva veoki Scania

(registreerimismärgiga PPPPPP) ja haagisega Scmitz (registreerimismärgiga RRRRRR),

millesse hageja oli ebaseaduslikult peitnud 84 kg tubakatooteid. 21.12.2016 otsusega kohustas

Suurbritannia Piirivalveamet tasuma Linfordi 16 640,40 Inglise naela (s.o 19 120,30 eurot)

aktsiisi tulenevalt asjaolust, et hageja oli peitnud veoautosse 84 kg tubakatooteid ja soovis neid

maksuvabalt riiki toimetada. Nimetatud summa tasumine oli möödapääsmatu ja vajalik selleks,

et Linfordil oleks üldse võimalik veoauto koos haagisega Suurbritanniast kätte saada.

12. Selleks, et Suurbritannias hageja poolt tekitatud olukorda lahendada, oli Linfordil vaja

pöörduda abi saamiseks professionaalsete juristide poole. Õigusteenuse kasutamise vajadus oli

tingitud hageja ebaseaduslikust tegevusest ja selle tulemusena pidi Linford tasuma õigusabi eest

kokku 3026,51 eurot.

13. Lisaks eeltoodule tekitas hageja tegevus olukorra, kus Linfordi igapäevases

majandustegevuses kasutatav veoauto koos haagisega oli Suurbritannia ametivõimude käes ja

seda polnud võimalik ajavahemikul 18.07.2016 - 31.01.2017 tulu teenimise eesmärgil kasutada.

Kõnealune olukord oli tingitud asjaolust, et Suurbritannia ametivõimud keeldusid veoauto ja

haagise vabastamisest senikaua, kuni oli pooleli 84 kg tubakatoodete veo avastamise järgselt

algatatud menetlus. Vastav otsus tehti 21.12.2016. Selle viivituse tagajärjel tekkis Linfordile

ulatuslik varaline kahju. Linfordi arvestuse kohaselt tekitab seisev veoauto ühes kalendrikuus

ca 5800 eurot kahju (s.o saamata jäänud tulu). Hageja kasutuses olnud veoauto ja haagis olid

sisuliselt uueväärsed ja maksavad kokku ca 560 000 eurot. Arvestades seda kui palju on Linford

2-18-6789

investeerinud, et veoautot ja haagist osta (need polnud liisingus) on selge, et nende kasutamise

võimatuse korral tekib äriühingule märkimisväärses summas rahaline kahju.

14. Hageja on nii 17.01.2017 kokkuleppes kui ka 06.02.2017 notariaalses kokkuleppes

kinnitatud kahju tekitamist. Seejuures on 17.01.2017 kokkuleppes selgelt lahti kirjutatud kogu

tekitatud kahju selle liikide kaupa ja välja toodud kõik kahju summad. See oli ka üks põhjus

miks konkreetne kokkulepe sõlmiti 17.01.2017 – Linford soovis kokkuleppe sõlmida alles siis,

kui on täpselt teada, milline kahju tekib ja milline on kahju suurus. Linford pole kuidagi

soovinud hagejat eksitada või tema huve kahjustada.

15. Hageja on peale kõnealuste kokkulepete sõlmimist käitunud selgelt pahatahtlikult, sest pole

vaatamata 17.01.2017 kokkuleppe maksegraafikule asunud Linfordile tekitatud kahju

hüvitama. Hageja on üksnes oma kohustuste täitmist edasi lükanud. Linford loovutas oma

nõude 14.12.2017 kostjale, kes esitas 01.01.2018 avalduse täitemenetluse alustamiseks hagejale

kuuluva kinnisasja võõrandamiseks.

16. Linfordi ja hageja vahel 17.01.2017 sõlmitud kokkulepe pole tühine nagu hageja ekslikult

väidab. Hageja vastutab kostjale tekitatud kahju eest, sest soovis ilma makse maksmata viia

Suurbritanniasse ebaseaduslikult 84 kg tubakatooteid. Igale mõistlikule isikule on arusaadav,

et salakaubavedu pole lubatud ja on õigusvastane. Vaidlust ei saa olla selles, et kõnealused

tubakatooted ei saanud sattuda hageja juhitud veoautosse kuidagi juhuse tahtel, vaid isik oli

nende seal olekust teadlik ja oli need hoolikalt ära peitnud lootuses mitte vahele jääda. TLS §

74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, siis vastutab ta tekitatud kahju

eest kogu ulatuses. Linfordi ja hageja vahel sõlmitud töölepingus ja individuaalse vastutuse

kindlustuse lepingus oli samuti selgelt ja üheselt kokku lepitud, et töötaja vastutab süüliselt

tööandjale kahju tekitamise eest. Hagejale ei saanud olla kuidagi üllatuslik, et illegaalsete

tubakatoodete veo avastamisel vastava riigi tolliametnike poolt järgnevad täiendavad rahalised

väljaminekud, võimalikud karistused ja kahju tekkimine tööandjale. Keegi pole kunagi

sundinud hagejat kõnealust kokkulepet allkirjastama.

17. Linfordi nõue pole aegunud. Hageja väide, mille kohaselt peab tööandja esitama kahju

hüvitamise nõude 12 kuu jooksul, pole asjakohane. Antud juhul sõlmisid Linford ja hageja

kokkuleppe kahju hüvitamiseks, sest kostja tunnistas oma süüd ja oli valmis kahju hüvitama.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas autojuhina Linfordis ja tema

tööülesandeks oli 2016. aasta suvel vedude teostamine Saksamaalt Suurbritanniasse. Samuti

pole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja peeti 18.07.2016 Suurbritannia Doveri piiripunktis

kinni seoses deklareerimata tubaka (84 kg) olemasoluga autos, hagejale määrati selle eest trahv

ja Linford tasus hageja eest trahvi.

20. Hageja ja Linford on 17.01.2017 sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on hageja

tunnistanud, et 18.07.2016 arestiti Suurbritannia ametivõimude poolt Doveri piiripunktis

Linfordile kuuluv veoauto Scania, registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagis Schmitz,

registreerimisnumbriga RRRRRR, mida juhtis hageja, seoses asjaoluga, et hageja transportis

veokis salakaubana 84 kg tubakat. Samas kokkuleppes on hageja tunnistanud oma kohustust

hüvitada Linfordile nimetatud teoga tekitatud kahju kokku summas 37 746,81 eurot

maksegraafiku alusel. Kokkuleppe p 3 kohaselt oli hagejal juhul, kui ta tähtaegselt kokkulepet

2-18-6789

ei täida, kohustus tasuda iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest tasumata summalt

viivist arvestusega 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle

üle, et hageja ja Linfordi vahel 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe tagamiseks on 06.02.2017

notariaalselt sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega hageja ja Linford

on kokku leppinud hüpoteegi seadmises summas 55 000 eurot hagejale kuuluvale kinnistule,

asukohaga KKK (kinnistusregistri registriosa nr KKKKKKKKK), Linfordi kasuks. Pooled ei

vaidle ka kostjale nõude loovutamise ja kostja avalduse alusel täitemenetluse alustamise üle.

21. Maakohtu hinnangul on hageja väited 17.01.2017 kokkuleppe tühisuse osas paljasõnalised

ja tõendamata.

21.1. Hageja väited, et aktsiisisumma 16 640,40 Inglise naela määrati vastavalt hageja ja

Suurbritannia Piirivalve omavahelisele kokkuleppele ja hageja ei olnud vastava kokkuleppe

pooleks, on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et

Suurbritannia Piirivalvel on seadusest tulenev õigus tasumisele kuuluva aktsiisisumma osas

aktsiisi tasumise kohustust rikkunud isikuga mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida. Samuti pole

hageja tõendanud, et Linfordil oli võimalik arestitud veoauto koos haagisega tagasi saada

aktsiisi tasumata. 21.12.2016 Suurbritannia Piirivalve läbivaatusotsusega on tõendatud, et

veoauto Scania registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagis Schmitz registreerimisnumbriga

RRRRRR arestiti Suurbritannia Piirivalve poolt ja määrati, et arestitud sõiduk ja haagis

tagastatakse aktsiisi summas 16 640,40 Inglise naela (s.o 19 120,30 eurot) tasumisel.

16.01.2017 maksekorraldusega on tõendatud, et Linford on nimetatud summa tasunud.

21.2. Tõendatud on, et Linford on eespool kirjeldatud olukorra lahendamiseks pöördunud

õigusabi saamiseks OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole ja kandnud sellest tulenevalt

õigusabikulusid kokku 3026,51 euro ulatuses. Hageja väited, justkui ei oleks tõendatud, et

kantud õigusabikulud on seotud tema ebaseadusliku tegevusega, on alusetud. Viidatud õigusabi

kulude arvetel on kirjeldatud, milliste teenuste eest nimetatud arved on esitatud, samuti on

viidatud veokile registreerimisnumbriga PPPPPP ja haagisele registreerimisnumbriga

RRRRRR.

21.3. Põhjendamatud on hageja väited, et kostja ei ole veenvalt tõendanud saamata jäänud tulu.

Linfordi saamata jäänud tulude arvestusest nähtub, et Linford on ühe veoauto pealt teeninud

ühes kuus kasumit 5766,78 eurot. Kuivõrd Linfordile kuulunud veoauto ja haagis oli

Suurbritannias hageja ebaseadusliku tegevuse tõttu kinni peetud ligikaudu 6 kuuks, siis on

Linfordil ajavahemikul 18.07.2016 – 31.12.2016 saamata tulu kokku 34 600,68 euro ulatuses.

17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi hageja hüvitama Linfordile saamata jäänud

tulust tekkinud kahju 15 600 euro ulatuses, seega mitte täies ulatuses. Isegi kui veoauto

ekspluateerimise vältimatute kuludena arvestada lisaks kütusekulule ja juhi töötasule ning

komandeeringukuludele veel auto ja haagise amortisatsioon, liikluskindlustuse maksed,

varakindlustuse kulu, veose kindlustuse kulu, teemaksud, raskeveokivahendi maksud jms, siis

ei oleks nimetatud kulud niivõrd suured, et võiksid mõjutada hageja ja Linfordi vahel kokku

lepitud 15 600 euro hüvitamise kohustust.

21.4. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja tegevust ebaseaduslikult 84 kg tubakatoodete

veoautosse peitmisel ja selle üle piiri vedamisel tuleb käsitleda tahtliku õiguserikkumisena.

Hageja pidi kutselise autojuhina teadma, et suures koguses tubakatoodete salajane üle piiri

toimetamine ei ole seadusega lubatud tegevus. Töölepingu lõpetamisel 21.07.2016 on hageja

oma allkirjaga kinnitanud, et Linford on teda korduvalt hoiatanud ja teavitanud, et salakauba

vedamine on seadusega keelatud ning töötajaga, kes on toime pannud salakauba vedamise,

lõpetatakse koheselt tööleping. Hageja ei ole väitnud, et ta polnud tubakatoodete autosse

2-18-6789

peitmisest teadlik. Hageja on 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppe punktis b oma eksimust

tunnistanud. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas väitnud, et ta pole temale etteheidetud tegu

toime pannud. Seega on hageja töölepingut rikkunud. TLS § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on

töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju

eest.

21.5. 17.01.2017 sõlmitud kokkulepe on hageja poolt allkirjastatud. Hageja ei ole selgitanud,

milles tema hinnangul seisnes Linfordi tegevus hageja eksitamisel või tema huvide

kahjustamisel kokkuleppe sõlmimisel. Kokkuleppest nähtuvalt on Linford nõustunud kahju

summas 37 746,81 hüvitamisega maksegraafiku alusel ajavahemiku 25.01.2017 – 25.05.2023

jooksul. Kohtu hinnangul oli hagejale võimaldatud enam kui 6 aasta pikkune maksegraafik

mõistlik ning hagejal oli reaalne võimalus seda täita. Hageja ei ole väitnud, et igakuiste

tagasimaksete summa oleks olnud tema jaoks ebamõistlikult suur ja seetõttu ei oleks ta kunagi

reaalselt suutnud maksegraafikut täita. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei olnud

06.02.2017 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel võimeline oma tegudest

aru saama või neid juhtima.

22. Hageja seisukoht nõude aegumise osas on ekslik. Ebaõige on hageja väide, et Linford ei ole

temalt kunagi kahju hüvitamist nõudnud. 17.01.2017 sõlmitud kokkuleppes on hageja

tunnistanud Linfordile kuulunud sõidukis salakaubana 84 kg tubaka vedamist Suurbritanniasse

ja tunnistanud nimetatud teost tulenevat kohustust hüvitada Linfordile tekkinud kahju summas

37 746,81 eurot. Vastava kokkuleppe on hageja ja Linford sõlminud enne TLS § 74 lg 4

sätestatud tähtaja möödumist.

23. Kohus on seisukohal, et arvestades 17.01.2017 kokkuleppe teksti (kokkuleppe punkti 1

sõnastust ja asjaolu, et maksegraafikus on kahjuhüvitist käsitletud laenusummana) ja

kokkuleppes toodud selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, tuleb kokkulepet

käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole 17.01.2017

kokkuleppe punktis 1 tunnistatud võlga.

24. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et hagejal on 17.01.2017 kokkuleppest tulenev

võlakohustus, mille Linford on 14.12.2017 loovutanud kostjale. Seega on hagejal käesoleval

ajal täitmata rahaline kohustus kostja ees ja sellest tulenevalt ei ole sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise eeldused täidetud.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

26. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme.

Kõigepealt on kohus ebaõigesti lähtunud sellest, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Linford

tasus hageja eest hagejale määratud trahvi. Kui see ka nii oleks, ei oleks saanud kohus tuvastada,

et Linfordi sõiduk vabastati trahvi tasumisel, kuna maakohus leidis, et see vabastati aktsiisi

tasumisel. Võlatunnistuses ei ole aktsiisi tasumisest tekkiva kohustuse täitmise tagasinõuet

poolte vahel kokku lepitud. Hageja väide, et kostja ei ole tõendanud hageja eest aktsiismaksu

tasumist, ei ole paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on oma 14.06.2019 menetlusdokumendi

punktis 2.1. esitanud seisukoha, et juhul, kui kostja poolt väidetud aktsiisimaks summas

19 120,30 eurot oleks olnud tasutud, siis oli riiki toodud tubakas maksuõiguslikult

legaliseeritud ja kuulus omanikule tagastamisele. Asjas ei ole esitatud väidet, et hageja poolt

autosse paigutatud tubakas ise oleks olnud kas kolmandate riikide tundmatu tootja toode, mille

2-18-6789

osas on kahtlus toote kvaliteedis jms või ka, et kaubamärgiõiguse rikkumisega on tundmatu

päritoluga tubakas pakendatud tuntud kaubamärgi pakendisse ilma viimase nõusolekuta vms.

Seega ei kuulunud hageja poolt Euroopa mandriosas legaalselt ostetud tubakas ka hävitamisele.

Sestap oli hageja teo etteheidetavus ainult maksualane. Kohus on Suurbritannia Piirivalve

21.12.2016 asja läbivaatusotsusest teinud olemusliku ja põhimõttelise valejärelduse. Nimetatud

otsuse sisuks olev rahaline kohustus on hoopiski salakaubaveo katsega seotud taotletav tulu (st.

teo täideviija või vastutava isiku võimalik tulu, mida ta soovis saada, kuid ei saanud, sest tegu

jäi katse staadiumisse). Seega sai eeltoodust tulenevalt Linfordi poolt tasutud summa näol olla

tegemist kokkuleppel Suurbritannia maksuhalduriga tasutud summaga mitte trahviga, nagu on

märgitud poolte vahel sõlmitud kokkuleppes. Olukorras, kus pooled lepivad kokku, et trahvi

tasumine on põhjustanud tööandjale kahju, kuid hiljem selgub, et tegemist oli muu rahalise

kohustusega ja hageja suhtes ei ole seega trahvi tasumise kohustus lõppenud, on kokkulepe

hageja kui töötaja huve kahjustav.

27. Sõltumata, millise sisuga oli hagejale võimalik etteheidetav töölepingu rikkumine, on

hageja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe TLS § 2 tähenduses tühine ja sellest kokkuleppest

ei tekkinud hagejale kehtivat kohustust.

28. Maakohus jättis hindamata kostja poolt esitatud auto tankimiste arved ning tõendid auto ja

haagise omandamise tasu suuruse osas. Kohtu järeldus Linfordi poolt saamata jäänud tulu osas

suuruses 15 600 eurot ja selle väite kohta esitatud tõend ei ole omavahel seostatavad. Puudub

mistahes põhjendus, et konkreetne tollis kinni peetud veok oleks väidetaval ajavahemikul

teeninud sellist tulu.

29. Ebaselge on, milline oli kostja esile toodud sisse ostetud õigusteenuse vajalik kulu

(kahjuhüvitise üks komponent) Eestis ja Suurbritannias ning kelle poolt see osutati. Kohus ei

ole tuvastanud, millise Suurbritannia advokaadiga toimus suhtlus ja mis oli tema roll. Arve nr

846-2016 kohaselt oli teenuse sisuks 13.12.2016 töölepingu lõpetamise kokkulepe ja suhtlus

Suurbritannia advokaadiga. Hagejaga lõpetati tööleping juba 21.07.2016, mistõttu ei saanud

detsembris töölepingu lõpetamise osas olla õigusabi seotud hagejaga. Arve nr 769-2016

osundab mingile 22.09.2026 otsusele, millega tutvuti. Selgusetu on, mis otsusega oli tegemist

ja mis seos on sellega hagejal.

30. Tahtlik õiguserikkumine (välissuhtes Suurbritannia tolliseaduse või muu avaliku õiguse

rikkumine, mille sisuks oli aktsiisikauba maale toimetamine) ei tähenda, et hageja rikkus

tahtlikult töölepingu kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine. Kohus ei selgitanud

välja, kas töötaja vastutab tekkinud kahju eest. Otsuses puudub põhjendus, kuidas asjaolu,

millele hageja vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Hageja ei pidanud

ette nägema, et tema poolt Suurbritannia tolliseaduse rikkumine toob kaasa kahjuna tööandja

poolt tema eest rahalise karistuse kandmise ja see toob omakorda kaasa tööandja tagasinõude.

Samuti ei pidanud hageja ette nägema ka teisi kahju komponente.

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Hageja on apellatsioonkaebuses esmakordselt esitanud vastuväited konkreetsete

õigusabiteenuse eest esitatud arvete osas ja kostja palub jätta need väited tähelepanuta.

2-18-6789

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

33. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja poolt 25.03.2021 esitatud täiendava

tõendi osas. Kostja palub ringkonnakohtul vastu võtta Suurbritannia Maksuameti 10.07.2017

kirja hagejale. Hageja märgib, et on pärast kaevatavat maakohtu otsust saanud talle endisesse

elukohta saadetud teate Suurbritannia Maksuametist, mille kohaselt on talle 10.07.2017

määratud 24 960 Inglise naela suurune trahv käesolevas kohtuasjas käsitletud salatubaka üle

piiri toimetamise katse eest. Hageja väitel elab ja töötab ta viimased 3 aastat Soomes ega ela

seetõttu oma endises elukohas, mistõttu ta ei saanud kirja varem kohtule esitada. Kostja vaidleb

tõendi vastuvõtmisele vastu ja leiab, et see on esitatud hilinenult ning samuti ei ole see tõend

asjakohane. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud täiendava tõendi vastuvõtmiseks ei

ole alust. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui

tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega

nõus. Hageja on põhjendanud, miks ta ei saanud seda tõendit maakohtus esitada. Samas ei ole

hageja põhjendanud, millise asja lahendamiseks olulise asjaolu tõendamiseks on vajalik

täiendav tõend vastu võtta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaatamata hageja põhjenduse

puudumisele võimalik järeldada antud tõendi asjakohasust käesolevas asjas. Asjaolu, et

hagejale on määratud trahv salatubaka üle piiri toimetamise katse eest ja hagejalt nõutakse selle

tasumist, ei muuda olematuks vaidluse all mitteolevat asjaolu, et Linford pidi sõiduki ja haagise

kättesaamiseks tasuma Suurbritannia pädevale ametiasutusele 19 120,30 eurot ning sõiduki

kinnipidamine oli seotud hageja poolt toimepandud õiguserikkumisega. Käesolevas asjas on

oluline hinnata, kas hageja tööandjal tekkisid kulutused seoses hageja poolt toimepandud

rikkumisega ja kas pooled said sõlmida kokkuleppe hageja poolt tööandjale põhjustatud kahju

hüvitamiseks. Kuidas oli kokkuleppes sõnastatud hageja kohustus summas 19 120,30 eurot, ei

ole asja lahendamisel määrav, sest sellest ei saa järeldada hageja tööandjal tekkinud kulutuste

puudumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmisest keelduda.

Tõendi elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus selle füüsiliseks tagastamiseks.

34. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses enam kostja nõude aegumise küsimuse üle, kuid

vaidlus on endiselt selles, kas 17.01.2017 kokkulepe on tühine või mitte ning kas hageja

tööandjal olid tekkinud kulutused seoses sõiduki kinnipidamisega Suurbritannia ametivõimude

poolt.

35. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

2-18-6789

ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654

lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja lahendamisel asjasse puutumatu hageja

arutluskäik selle üle, mis põhjusel otsustas Suurbritannia pädev ametiasutus tagastada

Linfordile Suurbritannia piirivalve poolt kinni peetud Linfordile kuuluva veoauto ja haagise.

Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei saa sõiduki tagastamise põhjusest teha järeldust,

et Linfordil sõiduki kättesaamiseks kulutusi teha ei tulnud ja et need kulutused ei olnud

põhjuslikus seoses hageja poolt toimepandud õiguserikkumisega. Linford tasus sõiduki tagasi

saamise eest 16 640,40 Inglise naela (19 120,30 eurot). See asjaolu vaidluse all ei ole. Samuti

saab esile toodud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et sellist kulu ei oleks Linfordil tekkinud,

kui hageja poleks salakauba vedamisega tegelenud.

37. Maakohus leidis, et 17.01.2017 kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus. Hageja seda

maakohtu järeldust ei ole vaidlustanud. Riigikohus on leidnud, et vaatamata deklaratiivse

võlatunnistuse andmisele tuleb hinnata, kas selline kokkulepe halvendab võrreldes seaduses

sätestatuga töötaja olukorda ja on TLS § 2 järgi tühine (vt Riigikohtu 28.03.2017 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-178-16, p 11). Maakohus leidis, et tegemist ei ole TLS § 2 alusel tühise

kokkuleppega, kuna hageja rikkus töölepingut tahtlikult ja tööandjal tekkis kahju.

Ringkonnakohus nõustub sellega. Vaidluse all ei ole, et hageja üritas ebaseaduslikult

Suurbritanniasse vedada 84 kg tubakatooteid ja seoses sellega peeti ta koos sõidukiga kinni.

Maakohus leidis õigesti, et tegemist on tahtliku õiguserikkumisega. Tubakatooted olid veokisse

ära peidetud (kaubaaluse seina sisse) (I kd tl 101-103, tõlge I kd tl 104-106) ja hageja teadis, et

tegeleb tubakatoodete ebaseadusliku üle piiri vedamisega. Hageja tunnistas teo toimepanemist

ja allkirjastas vabatahtlikult kokkuleppe, nõustudes kahju hüvitama (I kd tl 10). TLS § 72

esimese lause kohaselt saab tööandja kasutada töötaja vastu töölepingust tulenevate kohustuste

rikkumise korral võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja

on rikkumises süüdi. Tahtliku õigusrikkumise toimepanemine tööandja töövahendiga on

käsitletav töölepingu rikkumisena. TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult

rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ebaseadusliku tubaka üle piiri toimetamise puhul ei ole

antud juhul tegemist töölepingu rikkumisega. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma

töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning

töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel

järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest,

määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi

riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja

võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Maakohus leidis põhjendatult, et

hageja pidi kutselise autojuhina teadma, et suures koguses tubakatoodete salaja üle piiri

toimetamine ei ole seadusega lubatud ja tegemist on töölepingu rikkumisega. Olukorras, kus

töötaja paneb toime õiguserikkumise, millest tulenevalt tekib tööandjale kahju, ei ole tegemist

tööandja suhtes TLS § 16 lg 1 kohase lojaalse käitumisega. Lisaks on hageja 21.07.2016

kinnitanud, et tööandja on teda korduvalt hoiatanud, et sellise teo toimepanemisel lõpetatakse

töötajaga tööleping (I kd tl 79). Seega vastutab sellise rikkumise eest töötaja tööandja ees

seaduse alusel, mistõttu arvestades ka rikkumise tunnistamist ja vabatahtlikult kokkuleppe

sõlmimist, ei ole kokkuleppega hageja olukorda võrreldes seadusega halvendatud ja kokkulepe

ei ole tühine. Tulenevalt sellest, et tegemist ei ole tühise kokkuleppega, märkis maakohus

õigesti, et hageja pidi tõendama, et tal ei ole kokkuleppe punktis 1 märgitud võlga. Hageja seda

tõendanud ei ole.

2-18-6789

38. Põhjendamatu on hageja väide, et ta ei pidanud õiguserikkumise toimepanemisel kahju

tekkimist sellises ulatuses ette nägema. Suures koguses tubakatoodete ebaseaduslikul

piiriületusel peab teo toimepanija arvestama, et rikkumine avastatakse ja rikkuja peetakse kinni

koos sõidukiga, millega tubakatooteid veeti. Seejuures ei saa sellise rikkumise puhul eeldada,

et sõiduk selle omanikule või valdajale koheselt tagastatakse. Suurbritannia Piirivalve

21.12.2016 kirjast nähtub, et üldjuhul sõidukit, mis on kohandatud kaupade varjamiseks, ei

tagastata. Muudel juhtudel sõltub tagastamine sellest, kes vastutab salakaubaveo katse eest.

Antud juhul leiti Suurbritannia Piirivalve kirjas, et sõiduki saab tagastada üksnes erandkorras

16 640,40 Inglise naela tasumisel (I kd tl 101-103, tõlge I kd tl 104-106). Seega pidi hageja

arvestama sellega, et üldjuhul sõidukit ebaseadusliku tubakaveo puhul tasuta ei tagastata.

Samuti pidi hageja arvestama sellega, et sõiduki tagastamiseks peab tööandja tegema

täiendavaid kulutusi õigusabiteenuse kasutamisel ning sõiduki seismisel jääb tööandjal saamata

tulu.

39. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitas vastuväited kostja poolt esitatud

õigusabiteenuse arvete osas alles apellatsioonkaebuses. Kostja esitas maakohtule nõude aluseks

olevad arved, kuid nendele hageja konkreetseid vastuväiteid maakohtus ei esitanud, vaid

tugines üksnes selle, et õigusabi kasutamine ei olnud põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et

alles apellatsioonimenetluses oma vastuväidete sisustamine ei ole TsMS § 652 järgi lubatav.

Samuti ei ole hageja väitnud, et maakohus oleks rikkunud seoses hageja konkreetsete

vastuväidete esile toomise vajadusega kohtu põhjendamiskohustust. Seetõttu jätab

ringkonnakohus hageja vastuväited seoses konkreetsete õigusabiteenuse eest esitatud arvetega

tähelepanuta.

40. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja tööandjal

saamata jäänud tulu suuruse. Hageja nõustus 17.01.2017 kokkuleppega tasuma Linfordile

15 600 eurot. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et vaidluse all ei ole, et tegemist on

deklaratiivse võlatunnistusega. Kuna tegemist ei ole tühise kokkuleppega, kehtib antud juhul

tavapärane sellisest võlatunnistusest tulenev tõendamiskoormus, mistõttu pidi hageja

tõendama, et saamata jäänud tulu oli tegelikult väiksem või puudub hoopis. Hageja seda ei

tõendanud. Sellele vaatamata hindas maakohus kostja poolt esitatud Linfordi koostatud

arvutusi, millest tulenevalt on Linford ühe veoauto pealt teeninud ühes kuus kasumit 5766,78

eurot. Kuivõrd Linfordile kuulunud veoauto ja haagis oli Suurbritannias hageja ebaseadusliku

tegevuse tõttu kinni peetud ligikaudu 6 kuuks, siis oli arvutustest tulenevalt Linfordil

ajavahemikul 18.07.2016 – 31.12.2016 saamata tulu kokku 34 600,68 euro ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub, et vähemalt 15 600 euro suuruse kasumi saamine ühe veoki puhul 6

kuu jooksul (s.o ühes kuus 2600 eurot) on põhjendatud. Seejuures ei ole hageja selgitanud,

millised kohtule esitatud tõendid jättis maakohus hindamata, millest pidanuks maakohus

tegema saamata jäänud tulu osas teistsuguse järelduse.

41. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav