2-19-12056/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-12056

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Ande Tänav

Kohtuasi

Speed Motors OÜ hagi Aktsiaseltsi ELEMARK

vastu

valduse

rikkumise

lõpetamiseks,

alternatiivselt

tahteavalduste

andmiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi ELEMARK apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Speed Motors OÜ (registrikood

12868850), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Maksim Greinoman ja advokaat Jaanus Stern

Kostja

(apellant):

Aktsiaselts

ELEMARK

(registrikood

10221417),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Leon Glikman

Asja läbivaatamine

12.03.2021

menetluskonverentsina

peetud

kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2020 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja

esimese alternatiivnõude ja jättis rahuldamata kolmanda alternatiivnõude.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja

kolmanda alternatiivnõude vastavalt all p-des 3.2 ja 3.3 nimetatule.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Hagi rahuldada.

2-19-12056

3.2. Kohustada Aktsiaseltsi ELEMARK andma tahteavaldused Speed Motors OÜ-

ga lepingu sõlmimiseks järgmistel tingimustel:

a) Aktsiaselts ELEMARK varustab Speed Motors OÜ kasutuses olevaid

ruume, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa

numbriga

24257701,

aadressiga

Suur-Sõjamäe

tn

19a,

Tallinn,

katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise

joonega piiratud alast vasakul (välja arvatud punasega viirutatud ala)

kolmefaasilise elektriga, tugevusega 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19

kinnistul paikneva elektripaigaldise (alajaama) kaudu;

b) Speed Motors OÜ-l on kohustus tasuda Aktsiaseltsile ELEMARK

elektrienergia tarbimise eest ruumides, mis asuvad hoones ehitusregistri

koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-

Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on

kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul (välja arvatud

punasega

viirutatud

ala)

vastavalt

elektriarvestite

näitudele

teenuseosutajate (AS Elektrilevi, Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele

lisandub 6%;

c) leping kehtib kuni 01.06.2025. a.

3.3. Asendada Aktsiaseltsi ELEMARK resolutsiooni punktis 3.2. märgitud

tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.

3.4. Lugeda käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks lisaks tootmishoone I korruse

põhiplaan.

3.5. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta Aktsiaseltsi ELEMARK

kanda.

3.6. Tühistada 06.09.2019 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Speed Motors OÜ esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi ELEMARK vastu,

milles palub:

2-19-12056

-

kohustada kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide, mis

asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701,

aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on

kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega

viirutatud ala, varustamist kolmefaasilise elektriga, mille tugevus on 250 amprit,

kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.2025. a või

-

alternatiivselt kohustada kostjat mitte katkestama ega takistama hageja kasutuses

olevates ruumides, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa

numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega

78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul,

välja arvatud punasega viirutatud ala, olemasolevat varustamist elektriga kinnistul

paikneva elektripaigaldise kaudu kuni 01.06.2025. a või

-

alternatiivselt kohustada kostjat andma tahteavaldused lepingu sõlmimiseks järgmistel

tingimustel:

a) kostja varustab hageja kasutuses olevaid ruume, mis asuvad hoones ehitusregistri

koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn

19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis on kujutatud plaanil rohelise

joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, kolmefaasilise

elektriga, mille tugevus on 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19 kinnistul paikneva

elektripaigaldise (alajaama) kaudu;

b) hagejal on kohustus tasuda kostjale elektrienergia tarbimise eest ruumides, mis

asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa numbriga 24257701,

aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega 78403:314:0127) ja mis

on kujutatud plaanil rohelise joonega piiratud alast vasakul, välja arvatud punasega

viirutatud ala, vastavalt elektriarvestite näitudele teenuseosutajate (AS Elektrilevi,

Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele lisandub 6%;

c) leping kehtib kuni 01.06.2025. a.

2. Tallinnas Suur-Sõjamäe tn 19a asub kaasomandis olev kinnisasi. Kostjale kuulub

9284/10978, OÜ-le Amro Credit 1164/10978 ning Osaühingule Unimars Baltic Supply

530/10978 suurune osa kinnisasja kaasomandist. Kinnistul asub ärihoone, mille kasutamise ja

valdamise on kaasomanikud korraldanud 19.05.2010 kokkuleppega. Hageja ja OÜ Amro Credit

sõlmisid 01.06.2015 üürilepingu, millega OÜ Amro Credit andis hageja kasutusse osa

ärihoonest, mis oli vastavalt kaasomanike kokkuleppele OÜ Amro Credit valduses. Ärihoone

saab elektrit läbi kinnistu loodenurgas asuva hoone, kus paikneb mh alajaam. Vastavalt

kaasomanike kokkuleppele peaks hoone koos alajaama ja elektrikilbiga olema kaasomanike

ühisvalduses ja -kasutuses. Tegelikkuses kontrollib alajaama hoonet kostja ja hoone on

lukustatud. Kinnistu võrguleping võrguettevõtjaga Elektrilevi OÜ ning elektrileping AS-iga

Eesti Energiaga on kostja nimel. OÜ Amro Credit ja kostja sõlmisid 14.08.2014 lepingu nr 8-

14, millega kostja kohustus tagama OÜ Amro Credit ruumides elektri ja OÜ Amro Credit

kohustus elektritarbimise eest kostjale tasuma vastavalt elektriarvesti näitudele, millele

lisandub 6%. 02.05.2019 teatas kostja lepingu lõpetamisest alates 14.08.2019.

3. Hageja tegeleb üüritud ruumides sõiduautode ja väikebusside müügi, hoolduse ja remondiga.

Elektrita on ruumid hagejale kasutud. OÜ Amro Credit on hagejale loovutanud õiguse nõuda

2-19-12056

kaasomanikelt 19.05.2010 kaasomanike kokkuleppe täitmist ning 14.08.2014 lepingu täitmist

ja kahju hüvitamist.

4. Kostja on võrguettevõtja, kellel on kohustus jätkata elektrienergia tarnimist. Kostja kontrolli

all on kinnistu elektrisüsteemid või selle olulised osad ning kostja edastab nende kaudu tasu

eest elektrit. Kostjal on kohustus võimaldada juurdepääsu elektrivõrgule kui olulisele vahendile

konkurentsiseaduse (KonkS) § 15 mõttes. Samuti näeb ette kostja kohustuse tarnida elektrit

elektrituruseadus (ELTS). Võrk alajaamast äritarbijateni on suletud jaotusvõrk, kostja on

jaotusvõrgu ettevõtja. Täitmata on seadusest tulenevad eeldused, millal võrguühenduse võib

katkestada ja võrgulepingu lõpetada. Hageja ei saa ise sõlmida elektriettevõtjaga

liitumislepingut, võrgulepingut ega elektrilepingut, kuna liitumisleping sõlmitakse kinnistu

omanikuga ning kinnistul paiknev alajaam on kostja otseses valduses ja kontroll all. Ka siis, kui

Elektrilevi OÜ nõustuks sõlmima hagejaga liitumislepingu, ei saaks hageja seda täita, sest temal

ei ole liitumispunkti.

Kostja vastuväited

5. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt täielikult rahuldamata ning mõista

hagejalt välja kostja menetluskulud.

6. Hageja ja kostja vahel puudub tsiviilõigussuhe. Kostja ei saa hageja subjektiivseid õigusi

rikkuda. Ainus hagejapoolne kinnistu kasutamise alus on üürileping, mille pooleks kostja ei

ole. Kohaseks kostjaks saaks olla üürileandja.

7. Hageja nõuab täiesti suvalist elektrivõimsust, mille võimaldamine tooks kaasa ülekoormuse

ja tuleohu ning mida hageja tegelikult nõutavas ulatuses oma tegevuse jaoks ei vajagi. Kostja

omab 9284/10978 suurust osa kinnistust, s.o ca 9/10. Lubatav elektrivõimsus on kokku 1400

kVA. Kostja energiatarvidus on kõrge. Isegi, kui hageja oleks kinnistu kaasomanik, siis ta

nõuab tema omandiõiguse osale mittevastavat ja disproportsionaalselt suurt võimsust. Kuna

hageja ei ole kaasomanik, ei saa ta nõuda elektri kasutamise korra kindlaksmääramist. Hageja

pole 19.05.2010 kaasomanike kokkuleppe pool. Nimetatud leping ei reguleeri energia müüki

ega edasimüüki, samuti ei puuduta see hageja õigusi. Kinnistu kaasomaniku staatusest

tulenevad nõuded teiste kinnistu kaasomanike vastu ei ole loovutatavad.

8. Hageja poolt viidatud leping kaasomanikuga lõppes viieaastase tähtaja möödumisel

14.08.2019. Järelikult lõppesid sellest tulenevad õigused. Kostjal ei ole kohustust uue lepingu

sõlmimiseks. Lepingu eesmärgiks oli kaasomanike vahel ajutiselt ära jagada võimsused.

9. Kaasomandiks võib olla kinnistuga püsivalt ühendatud alajaama hoone, kuid vallasasjadeks

olevad alajaama seadmed on kostja ainuomandis. Mitte ükski seadus ega leping ei näe ette, et

kostja on kohustatud andma hagejale kasutada tema omanduses olevaid alajaama seadmeid või

ekspluateerima neid hageja kasuks. Kostjapoolne oma omandi kasutamine ei saa olla hageja

suhtes omavoliline. Hagejal puuduvad takistused ise võrgulepingu sõlmimiseks.

10. Kostja ei ole võrguettevõtja, kostja ei osuta võrguteenust. Kostja on tarbija. Alajaam on

liitumispunkt, kinnistul asuvad elektrijuhtmed ei ole võrk.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat mitte katkestama ega takistama hageja

kasutuses olevate ruumide, mis asuvad hoones ehitusregistri koodiga 101025398 (registriosa

numbriga 24257701, aadressiga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, katastritunnusega

2-19-12056

78403:314:0127) ja mis on kujutatud kohtuotsusele lisatud plaanil rohelise joonega piiratud

alast vasakul, välja arvatud punasega viirutatud ala, varustamist kolmefaasilise elektriga, mille

tugevus on 250 amprit, Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistul paikneva elektripaigaldise (alajaama)

kaudu kuni 01.06.2025. Kohus luges kohtuotsuse lahutamatuks lisaks tootmishoone I korruse

põhiplaani. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning tühistas 06.09.2019

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

12. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: hageja ja Amro Credit OÜ on sõlminud

üürilepingu, mille alusel kasutab hageja ruume Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvas

hoones; üürileping kehtib kuni 01.06.2025; hoonet varustatakse elektriga kinnistu loodenurgas

asuva alajaama nr 1145 kaudu; kinnistu kaasomanikud on Amro Credit OÜ, Osaühing Unimars

Baltic Supply ja kostja; kinnistul paiknev alajaam on kostja ainuvalduses; Amro Credit OÜ ja

kostja on sõlminud lepingu nr 8-14, millega kostja kohustus tagama Amro Credit OÜ

elektrienergiaga varustatuse ning see leping kehtis kuni 14.08.2019; kostja teatas 02.05.2019

Amro Credit OÜ-le, et lepingut ei pikendata; hageja pöördus 11.07.2019 kostja poole uue

lepingu sõlmimiseks elektri saamiseks, kuid kostja keeldus; kostja lülitas 14.08.2019 hageja

poolt üüritud ruumidest elektri välja.

13. Hageja õigus kostja suhtes ruume kasutada tuleneb 19.05.2010 lepingust, millega kinnistu

toonased kaasomanikud Osaühing MKC Uksed, osaühing Palmeos ja kostja sõlmisid

kasutuskorra kokkuleppe kinnistu kasutamiseks, mille kohta on kantud märkus

kinnistusraamatusse.

14. Kohus nõustus hagejaga, et elektrivarustuse katkestamine või takistamine piirab võimalust

ruumide kasutamiseks, mistõttu on tegemist valduse rikkumisega. Samas on selleks vajalik

tuvastada, kas kostjal on õigus hageja valdust rikkuda. Kohus tuvastas Green Industry Services

OÜ arvamuse alusel, et alajaama hoones asuvad elektriseadmed on võimalik hoonest eraldada

ilma hoonet kahjustamata. Seetõttu on alajaamas asuvad elektriseadmed vallasasjad.

13.04.1994 ostu-müügi lepingu alusel on nimetatud seadmete omanik kostja. Kuid sellest, et

hagejal on kostja suhtes õigus kasutada üüritud ruume, ei tulene hageja õigust kasutada kostja

vallasasju. Kostjal võib aga olla kohustus nende seadmetega hagejat elektriga varustada, kui

kostja on võrguettevõtja. Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel asuvad

elektripaigaldised saavad elektrit läbi kostjale kuuluvate alajaamas asuvate seadmete. Seega

osutab kostja võrguteenust ELTS § 65 lg 1 p 4 tähenduses. Alajaamas asub 3 liitumispunkti:

koht, kus kostja seadmed on ühendatud Elektrilevi OÜ võrguga ja kohad, kus kostja seadmed

on ühendatud Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 kinnistutel kulgevate võrkudega.

Alajaamas asuvad kostjale kuuluvad seadmed on kostja võrk, sest tegemist on

elektripaigaldistega elektrienergia edastamiseks liitumispunktidesse. Kostja seadmete (ehk

kostjale kuuluva võrgu) kaudu liigub elekter alates liitumispunktist (kostja seadmete ja

Elektrilevi võrgu ühenduskoht) liitumispunktideni (kostja seadmete ühenduskoht Suur-

Sõjamäe 19a ja ühenduskoht Suur-Sõjamäe põik 2 varustavate kaablitega). Kuna kostja võrk ei

ole üleriigiline, ei saa see olla põhivõrk, ning tulenevalt ELTS § 3 p 11 on see järelikult

jaotusvõrk. Kuivõrd kostja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik, kes

osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu, vastab kostja ELTS § 8 lg 3 sätestatud

jaotusvõrguettevõtja määratlusele. ELTS § 65 lg 1 p 3 järgi peab võrguettevõtja võimaldama

kasutada võrguühendust liitumispunktist. Kohus tuvastas, et kostja võrgus on 3 liitumispunkti,

kuid üheski neist ei asu hageja elektripaigaldist. Kuna võrguteenust ei ole võimalik osutada

ilma liitumispunktita ning hageja ei ole ka välja toonud, et ta taotleks mõne enda paigaldise

liitmist kostja võrguga, ei saa hagejal olla nõuet võrguühenduse kasutamise võimaldamiseks

kostja seadmete kaudu. Kohus märkis, et tulenevalt ELTS § 65 lg 3 p 4 on ka võrguteenuse

osutamisest keeldumise aluseks asjaolu, kui võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse

2-19-12056

osutamiseks vajalik edastamisvõimsus. Juhul kui kogu alajaama võimsus on juba ära kasutatud

Suur-Sõjamäe 19a ja Suur-Sõjamäe põik 2 varustamiseks, ei saa täiendava liitumispunkti

tegemist kostja võrku nõuda.

15. Kostja seadmed on ühendatud elektrikaablitega, mille kaudu liigub elekter Suur-Sõjamäe

19a kinnistule. Need kaablid on eelduslikult kinnistu oluline osa ning seeläbi kõigi kinnistu

omanike kaasomandis. Kohus leidis, et see, kuidas liitumispunktist kinnistule tulev elekter ära

jagada erinevate kinnistu osade vahel (ja kes kaasomanikest millist osa kasutab), on küsimus

kinnistu kasutamisest ning on vajalik kaasomanike vahel tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §

72 lõikest 1 kokku leppida. 19.05.2010 on kaasomanikud leppinud kokku, et kostja kohustub

tagama kaasomanikule Osaühing MKC Uksed elektrivõimsuse (200A) otseliiniga tarnimist.

Samas ei ole see kokkulepe kantud kinnistusraamatusse ja ei ole Osaühingu MKC Uksed

kaasomandi osa omandanud Amro Credit OÜ suhtes siduv.

16. Samas ei ole kostjal AÕS § 46 alusel õigust takistada hagejal elektri kasutamist määral,

mis on vajalik üüritud ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kuna hagejal on kostja suhtes

õigus ruume vallata, on tal õigus kasutada ka valduse teostamiseks vajalikku elektrit, vastasel

korral oleks valdusõigus sisutu. Kuivõrd vaidlus puudub, et alates hageja poolt ruumide

üürimisest kuni 14.08.2019 jõudis üüritud ruumidesse kolmefaasiline elekter tugevusega 250

amprit, on veenev, et hageja vajab oma majandustegevusega tegelemiseks just nimetatud

tunnustele vastavat elektrit. Kohus rahuldas hagi AÕS § 44 lg 1 alusel ja kohustas kostjat mitte

katkestama ega takistama hageja kasutuses olevate ruumide varustamist kolmefaasilise

elektriga, mille tugevus on 250 amprit, kinnistul paikneva elektripaigaldise kaudu kuni

01.06.2025.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldamata jätta. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, sh

jätnud kohaldamisele kuuluvad normid kohaldamata, mis on toonud kaasa ebaõige

kohtulahendi.

18. Kostja tegutsemiskohustus saaks põhineda vaid seadusel. AÕS-i valduse kaitse normid,

millele on rajatud kohtuotsus, ei näe ette võimalust regulaarsete tasuta soorituskohustuste

panemiseks kostjale kuni aastani 2025. Ükski seadus ei näe ette lepinguvälist ja/või tasuta

elektrienergiaga varustamise kohustust. Elektrienergiaga varustamine (selle edastamine) saab

olla üksnes lepinguline ja tasuline. Kostja pole avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks ja kohus

pole tuvastanud tahteavalduse tegemise kohustust. Kohus on loonud võlaõiguslepingule omase

kahepoolse õigussuhte ilma kostjapoolse tahteavalduse olemasoluta, pannes kohustused vaid

kostjale ja õigused üksnes hagejale.

19. Hageja ja kostja vahel puudub õigussuhe, hagejal on üürisuhe Amro Credit OÜ-ga. Hagejal

saaks olla nõue vaid OÜ Amro Credit OÜ vastu, kes on üürilepinguga võtnud elektriga

varustamise kohustuse. Kostja pole üürilepingu pool. Kohus pole tuvastanud, et hagejal oleks

kostja kasutusse jäetavate ruumide või kostja ainuomandis oleva alajaama suhtes kasutus- või

valdusõigus. Kuivõrd üürileping oli sõlmitud hageja ja Amro Credit OÜ vahel kahepoolselt ja

teiste kaasomanike nõusolekuta ning üüriobjektiks olid üksnes Amro Credit OÜ kasutuses

olevad ruumid, siis on ekslik otsuses tuvastatu, et hagejal on kostja suhtes õigus ruume vallata.

Asjakohaseks hagejaks saaks AÕS § 72 alusel kostja suhtes olla hoopis Amro Credit OÜ.

2-19-12056

20. Kohus tuvastas õigesti, et alajaama elektriseadmed on kostja ainuomandis olevad

vallasasjad. Samuti, et hagejal ega tema üürileandjal Amro Credit OÜ pole õigust vallata kostja

vallasasju. Õige on ka kohtu tuvastus, et kostja ostab elektrienergiat Eesti Energialt ja suunab

selle tema omanduses oleva alajaama kaudu edasi Suur-Sõjamäe 19 a kinnistule. Sellegipoolest

pani kohus kostjale lepinguvälise hageja tasuta energiaga varustamise kohustuse kostja

ainuomandis oleva alajaama kaudu ja seda lausa kuni 01.06.2025. Otsusest jääb arusaamatuks,

millisel õiguslikul alusel on võimalik Eesti Energia AS-ilt ostetud elektri sund- ja tasuta

edasivõõrandamine hagejale. Kohtu poolt viidatud AÕS-i sätted ei reguleeri sellekohast

kinkelepingule omast lepinguvälist soorituskohustust. Kui lähtuda otsuse loogikast, siis saaks

iga kinnistul viibiv isik, kellel puudub elektrienergiat ostva alajaama omanikuga lepinguline

suhe, õigus saada lepinguväliselt ja tasuta elektrienergiat täpselt tema poolt nõutud mahus ning

ajani.

21. Seadusel põhinev ei ole kohtuotsuse kontseptsioon, justkui saaks Amro Credit OÜ ja

hageja vaheline üürileping mõjutada lepingupooleks mitteoleva kostja õigusi ja kohustusi (sh.

energiaga varustamise osas lausa aastani 2025). Otsusest jääb mõistetamatuks, mis juhtub, kui

näiteks kuni 01.06.2025 sõlmitud üürileping öeldakse üles või kas kostjal oleks vastav

energiaga varustamise kohustus, kui pooled oleksid sõlminud üürilepingu näiteks kuni aastani

3000.

22. Kohtuotsus ei näe ette sooritusi hageja kasuks, vaid pigem hageja kasutuses olevate

ruumide kasuks. Kohustushagi (sooritushagi) põhjal tehtud otsus võib ette näha sooritusi hageja

enda, mitte aga hagejale mittekuuluvate ruumide suhtes.

23. Kohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole kaasomanik ning et energiaressurss on piiratud.

Sellele vaatamata jaotas kohus kolme kaasomaniku piiratud elektrivõimsuse kasutusõiguse ilma

kõigi kaasomaniku osavõtuta kaasomanikuks mitteoleva isiku kasuks. Tegemist on AÕS §-ga

72 vastuolus oleva otsusega. Kohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme jättes teised

kaasomanikud menetlusse kaasamata ja ära kuulamata.

24. Hagi rahuldamise aluseks oli valduse rikkumine, kuid kohus pole tuvastanud valduse

rikkumise tunnuseid – rikkumist, õigusvastasust, omavoli ja tegutsemiskohustust. Valduse

rikkumine saab olla üksnes õigusvastane, kuid kohus pole tuvastanud kostjapoolse rikkumise

õigusvastasust. Ainus kohtuotsuses kirjeldatud kostja käitumisakt on kostja ainuomandis olevas

alajaamas voolu väljalülitamine. Kohus pole valduse rikkumiseks lugenud elektri uuesti sisse

lülitamata jätmist, kuid on pannud kostjale elektri sisselülitamise kohustuse, tuvastamata kostjal

hageja ees tegusemiskohustuse õiguslikke aluseid. Kostja poolt voolu väljalülitamine saaks olla

hageja valdust rikkuv vaid siis, kui kostjal oleks hageja ees tegutsemiskohustus voolu andmisel,

mida pole kohus tuvastanud.

25. Kohus tuvastas õigesti, et 14.08.2014 Amro Credit OÜ-ga sõlmitud energiavarustuse

leping lõppes 14.08.2019. Kohus pole tuvastanud, et kostjal oleks olnud kohustus lepingu

täitmiseks pärast selle tähtaja möödumist, mistõttu varustamise lõpetamine pole rikkumine isegi

kaasomaniku suhtes, veel vähem aga rikkumine lepingupooleks mitteoleva hageja suhtes.

26. Ühegi seaduse ega lepinguga pole kooskõlas kostja kohustamine anda hagejale

elektrienergiat tugevusega 250 amprit ning kuni 01.06.2025. Isegi kui sellise nõude oleks

esitanud kaasomanik Amro Credit OÜ, siis poleks nõue proportsioonis viimase alla 1/10

kaasomandiosaga (AÕS § 72 lg. 1). Üürniku õigused ei saa olla suuremad, kui oleksid

üürileandjast kaasomaniku õigused. Isegi, kui kohtusse oleks pöördunud kaasomanik Amro

Credit, siis tulnuks arvesse võtta, et ta omab 1 164/10 978 kinnistust. Järelikult Amro Credit

2-19-12056

OÜ proportsionaalne osa saaks olla maksimaalselt 148,44 amprit. Samuti ei vaja ega kasuta

hageja faktiliselt 250 amprit, vaid tema energiavajadus on ca 5 korda madalam. Seda kinnitab

muuhulgas see, et hageja üüritud generaatori absoluutne maksimumvõimsus on 125 A. Kohus

ei ole nende väidete osas seisukohta võtnud. Üksnes hageja väidetavast energiavajadusest

lähtumine ja kostja energiavajaduse eiramine on põhjendamatu. Niivõrd suure energiamahu

äraandmine takistab kostja tegevust ja tekitab viimasele kahju ning on kaasa toonud käibe

languse. Hageja käive on kostja omast 35,4 korda väiksem, kuid ta nõuab enam kui 25 % kostja

energiatarbest.

27. Ekslik on kohtu seisukoht, et kostja on jaotusvõrguettevõtja. Kostja on ELTS mõttes

tarbija. Kinnistul paiknev alajaam on määratletav liitumispunktina ELTS § 3 p 15 järgi, mis on

turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Elektripaigaldis on

ELTS § 3 p 9 kohaselt elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks,

müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik

kogum. Vastavalt ELTS § 3 p 29 on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud

elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Kuna ELTS § 8 lg 1 alusel on

võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu, ei saa kinnistul asetsevaid

elektrijuhtmeid määratleda enam võrguna ning läbi nende elektrienergia juhtimine

võrguteenuse osutamisena võrgu kaudu.

28. Kui kostja oleks käsitletav võrguettevõtjana, siis pani kohus kostjale õigusvastase

kohustuse, kuna vastavalt ELTS § 22 lg 1 p 2 tohib sellist teenust osutada üksnes tegevusloaga

isik.

Vastustaja seisukoht

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

30. Kostja etteheited maakohtu otsusele selle kohta, et kostjale on pandud tasuta kohustus, on

alusetud. Hageja õigustatud huviks on saada elektrit, kostja õigustatud huviks on saada selle

eest tasu. Kostja ei ole vastuhagi ega kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramise taotlust

esitanud. Sellepärast tuleb kostja menetluslikku käitumist käsitleda loobumisena avaldada

seisukoht elektrihinna osas ega taotleda kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist.

31. Tööstuslao kompleks ja selle elektrivõrk on ELTS § 3 p 222 alusel suletud jaotusvõrk.

Suletud jaotusvõrgu ettevõtjana on kostja vabastatud tegevusloa kohustusest eraldi ELTS § 60

lg 1 p 4 ja ELTS § 64 lg 4 alusel.

32. Kostja ei ole Konkurentsiametiga kooskõlastanud või avalikustanud mis tahes viisil tema

võrguteenuse tingimusi. Hagejale on teadmata, millistel tingimustel toimub jätkuvalt

võrguteenuse osutamine teistele Suur-Sõjamäe tn 19a, Suur-Sõjamäe põik 2 ja Suur-Sõjamäe

põik 4a, Tallinn äritarbijatele. Seetõttu kannab kostja riski, et tema kohustuste mahu kindlaks

määramisel hageja ees lähtutakse OÜ Amro Credit ja kostja vahelisest 14.08.2014

võrgulepingust nr 8-14.

33. Kostja pole kordagi maakohtu menetluses vaidlustanud üürilepingu kehtivust ja hageja

õigust üürilepingu järgseid ruume vallata. Kostja pole esitanud põhjendust, mis takistas tal

varem neid väiteid esitamast. Hageja palub neid väiteid mitte arvestada.

2-19-12056

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja esimese alternatiivnõude

ja jättis kostja kohustamata andma tahteavalduse hagejaga hagi kolmandas alternatiivnõudes

märgitud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab

kostjat andma tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks hageja kasutuses olevate ruumide

varustamiseks kuni 01.06.2025 kolmefaasilise elektriga (tugevusega 250A), hageja

kohustusega tasuda elektrienergia eest teenuseosutajate tariifide alusel, millele lisandub 6%.

Kostja tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada

käesoleva kohtuotsusega. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel

esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

35. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas vääralt

materiaalõiguse normi, kui kohustas kostjat hagejat tasuta varustama elektrienergiaga. Õige on

kostja tähelepanek, et ükski seadus ei näe ette tasuta elektrienergiaga varustamise kohustust.

Elektrienergiaga varustamine (võrguteenus) saab olla üksnes lepinguline ja tasuline. Samas ei

ole maakohtu rikkumine toonud kaasa lõppkokkuvõttes ebaõiget kohtulahendit hagi

rahuldamise näol. Maakohus oleks pidanud rahuldama hageja kolmanda alternatiivse nõude ja

kohustama kostjat sõlmima hagejaga elektrienergiaga varustamiseks leping. Ringkonnakohus

saab maakohtu vea parandada ja esitab ka asjakohased põhjendused, vastates ühtlasi

apellatsioonkaebuse väidetele.

36. Pooled ei vaidle järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle:

-

Kinnisasja, asukohaga Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn, kaasomanikud on käesoleval ajal

Amro Credit OÜ, Osaühing Unimars Baltic Supply ja kostja;

-

19.05.2010 sõlmisid toonased kaasomanikud Osaühing MKC Uksed, osaühing Palmeos

ja kostja kasutuskorra kokkuleppe kinnistu kasutamiseks, millega Osaühing MKC

Uksed sai enda kasutusse ruumid, mis käesoleval ajal on Amro Credit kasutuses ja mis

on üüritud hagejale. Kostja ainukasutusse jäi kinnistul paiknev alajaam nr 1145, mille

kaudu varustatakse elektriga Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvat hoonet;

-

Alajaamas paiknevad seadmed kuuluvad kostjale;

-

Amro Credit OÜ ja kostja sõlmisid 14.08.2014 lepingu nr 8-14, millega kostja kohustus

tagama Amro Credit OÜ elektrienergiaga varustatuse ning see leping kehtis kuni

14.08.2019;

-

Hageja ja Amro Credit OÜ sõlmisid 01.06.2015 üürilepingu, mille alusel kasutab hageja

Tallinnas, Suur-Sõjamäe 19a kinnistul asuvas hoones ruume, mis olid kaasomanike

kokkuleppe kohaselt antud Amro Credit OÜ kasutusse. Üürileping kehtib kuni

01.06.2025;

-

02.05.2019 teatas kostja Amro Credit OÜ-le, et 14.08.2014 sõlmitud lepingut ei

pikendata;

-

Hageja pöördus 11.07.2019 kostja poole elektri saamiseks uue lepingu sõlmimiseks,

kuid kostja keeldus;

-

Kostja lülitas 14.08.2019 hageja poolt üüritud ruumidest elektri välja.

2-19-12056

TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus nimetatud asjaolud apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks.

37. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja on alles apellatsioonkaebuses asunud

seisukohale, et üürileping oli sõlmitud hageja ja Amro Credit OÜ vahel teiste kaasomanike

nõusolekuta ning hagejal ei ole kostja suhtes õigus ruume vallata. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi

võtab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel

ja

lahendamisel

aluseks

menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on

lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult

tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Kostja ei ole antud väite lubatavust

põhjendanud, mistõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta.

38. Pooled vaidlevad käesolevas asjas eelkõige selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale

elektrienergiat edastada. Hageja väitel rikub kostja hageja valdust kinnisasjale ja hageja nõude

sisuks on valduse rikkumise kõrvaldamine, alternatiivselt lepingu sõlmimiseks tahteavalduse

andmiseks kohustamine. Elektrivarustuse katkestamine või takistamine piirab ruumide

kasutamise võimalust ja tegemist võib seetõttu olla hageja valduse rikkumisega. Erinevalt

kostjast leiab ringkonnakohus, et hageja valdust saab rikkuda ka kolmas isik (antud juhul

kostja), kellega hagejal lepinguline suhe puudub. Samuti saab kaasomandi eseme üürinud

hageja, kui otsene valdaja, nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist kostjalt. See, et üürileandjal

on üürile antud eseme üürilepingule vastavuse tagamise kohustus, ei võta üürnikult õigust

nõuda valduse rikkumise kõrvaldamist otse rikkujalt (vt Riigikohtu 13.06.2005 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, milles Riigikohus leidis, et üürnikul on tulenevalt valduse

rikkumisest samaväärselt omanikuga õiguskaitsevahendite kasutamise õigus rikkuja vastu).

Samas rahuldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust kohaldades hageja esimese alternatiivse

nõude. Maakohus leidis, et kostja kohustus mitte takistada hagejale elektrienergia edastamist

tuleneb sellest, et hagejal on õigus kasutada üüritud ruume sihtotstarbeliselt. Maakohus jättis

tähelepanuta, et hageja soovitud tingimustel on võimalik rahuldada hagi üksnes kolmanda

alternatiivse nõude kohaselt. Hagejal on küll õigus sihtotstarbeliselt ruume kasutada, kuid

kostja kohustus elektrienergiat hagejale edastada saab tulla üksnes konkreetsest kohustavast

normist ja poolte vahelisest lepingust. Ringkonnakohtu hinnangul on kohaseks normiks TsÜS

§ 68 lg 5 koosmõjus ELTS-i ja KonkS-i normidega, millest tuleneb kohustus tagada tarbijale

turutingimustel võrguteenus. Samuti näeb ELTS ette, et võrguteenuse osutamiseks tuleb

sõlmida leping. Võrguteenuse osutamise kohustuse tuvastamiseks ei ole ringkonnakohtu

hinnangul vajalik hinnata, kas kostja on hageja valdust rikkunud ja on käitunud omavoliliselt.

Nimetatud osas jätab ringkonnakohus põhjendused maakohtu otsusest välja ja seetõttu ei pea

ringkonnakohus vajalikuks vastata ka apellandi väitele, et maakohus ei ole tuvastanud kostja

rikkumist, õigusvastasust, omavoli ja tegutsemiskohustust. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus

kostja kohustust osutada hagejale võrguteenust, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse ülejäänud

väidetele.

39. Vaidluse all ei ole, et kostja valduses on alajaam ja kostjale kuuluvad selles asuvad

seadmed. Vastavalt Eesti Energia ja kostja vahelisele piiritlusaktile kuuluvad alajaamas asuvad

jõutrafod kostjale (I kd tl 166). Seega on kostjale kuuluvate seadmete hulgas ka jõutrafo,

millega toimub kõrgepinge muundamine madalpingeks ning sellise pingega voolu edastamine

Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistu teistele kaasomanikele. Samuti edastab kostja elektrienergiat

vähemalt ühele kõrval asuvale kinnistule (s.o endisel tööstuskompleksi territooriumil). Seda

kinnitab Elektrilevi OÜ 28.08.2019 vastus, milles on märgitud, et alajaamas nr 1145 asuvate

seadmete kaudu varustatakse elektriga kahte tarbimiskohta aadressil Suur-Sõjamäe tn 19a ja

2-19-12056

Suur-Sõjamäe põik 2, Tallinn (I kd tl 138). ELTS § 3 p 222 kohaselt on suletud jaotusvõrk

selline jaotusvõrk, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha,

ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või

tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille

kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda

võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale. Kostja väitel jaotusvõrgu

tunnused puuduvad, kuna kinnisasjal asuva elektrijuhtmestiku puhul on tegemist

elektripaigaldisega (ELTS § 3 p 9), mitte võrguga. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga.

Asjaolust, et elektrijuhtmestik on elektripaigaldis, ei saa järeldada, et tegemist saaks olla

jaotusvõrguga. ELTS § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud

elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Seega ei ole võrgu jaotusvõrguks

lugemise eelduseks mitte see, et tegemist on elektrijuhtmestikuga. Tulenevalt põhivõrgu ja

jaotusvõrgu definitsioonidest (ELTS § 2 p 11 ja p 21) ei ole võrgu otspunktid (jõutrafod), mis

alandavad pinget madalpingeks, mitte põhivõrgu, vaid jaotusvõrgu osaks. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid selle kohta, et käesoleval juhul ei esineks ELTS § 3 punktis 222 sätestatud suletud

jaotusvõrgu tunnuseid. Lisaks märgib ringkonnakohus, et elektrituruseaduses suletud

jaotusvõrgu sätestamine oli tingitud vajadusest reguleerida elektrienergia jaotamist suurte

omavahel seotud objektide, sealhulgas tööstusobjektide piires (vt elektrituruseaduse,

energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 576 SE,

www.riigikogu.ee/eelnoud). Kostja poolt elektrienergia edastamine toimub geograafiliselt

piiratud tööstusobjekti piires. Seega, arvestades kostja vastuväidete ulatust ja kohtu poolt

eelnevalt tuvastatut, on kostja valduses olevate seadmete puhul ringkonnakohtu hinnangul

tegemist suletud jaotusvõrguga.

40. Maakohus leidis, et tegemist on jaotusvõrguga ja kostja on jaotusvõrguettevõtja. See

määratlus pole eeltoodust tulenevalt õige, kuna tegemist on suletud jaotusvõrguga ja sellest

tulenevalt kostja näol jaotusvõrguettevõtjaga, kes tegutseb suletud jaotusvõrgus. Tavalisele

jaotusvõrguettevõtjale kehtib, nii nagu kostja õigesti märkis, loakohustus. Vaidlust ei ole selles,

et kostjal vastav luba puudub, mistõttu ei saa kostja olla jaotusvõrguettevõtja. Küll aga saab

olla tegemist jaotusvõrguettevõtjaga suletud jaotusvõrgus, kellele ELTS § 22 lg 2 p 2 kohaselt

loakohustus ei laiene.

41. Kostja väitel on ta tarbija ning lihtsalt müüb elektrienergiat edasi teistele kaasomanikele,

mis ei tee temast võrguettevõtjat. Asjaolu, et kostja müüb elektrienergiat edasi ei välista

ringkonnakohtu hinnangul seda, et tegemist on jaotusvõrguettevõtjaga. Pealegi sätestab ELTS

§ 12 lg 1, et tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. Seega ulatuses, milles kostja

tarvitab elektrienergiat oma tarbeks, on kostja tarbijaks, kuid ulatuses, milles kostja jaotab

elektrienergiat, on kostja jaotusvõrguettevõtjaks.

42. ELTS § 65 lg 1 sätestab, milliseid võrguteenuseid peab võrguettevõtja oma

teeninduspiirkonnas

tarbijale

osutama.

Nimetatud

kohustused

laienevad

ka

jaotusvõrguettevõtjale, sealhulgas suletud jaotusvõrgus võrguteenuste osutamisel. ELTS § 65

lg 1 p 3 järgi kuulub jaotusvõrguettevõtja kohustuste hulka liitumispunktis võrguühenduse

kasutamise võimaldamine ning sama lõike p 4 kohaselt elektrienergia edastamine oma võrgus

liitumispunktini või alates liitumispunktist. Maakohus leidis, et kuna hagejal endal

elektripaigaldist kostja võrgu liitumispunktis ei ole, siis ei saa hageja nõuda võrguühenduse

kasutamist kostja seadmete kaudu. Maakohtu tuvastatul ei ole ringkonnakohtu hinnangul

tähtsust, sest pooled ei vaidle selle üle, et hageja kasutatav elektripaigaldis on ühendatud kostja

võrguga ja selle kaudu on hagejale võrguteenust osutatud (järelikult peab olemas olema ka

liitumispunkt).

2-19-12056

43. Hageja tugineb apellatsioonkaebuse vastuses sellele, et kostjal on kohustus võimaldada

hagejal kasutada võrguühendust ja edastada hagejale elektrit. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga. Kuna hageja on ELTS § 12 lg 1 kohaselt tarbija ning kostja on jaotusvõrguettevõtja

suletud jaotusvõrgus, mille kaudu on hagejal võimalik elektrit saada, siis on kostjal kohustus

osutada hagejale võrguteenust, sealhulgas edastada elektrienergiat ja võimaldada

võrguühenduse kasutamist.

44. Põhjendatud on hageja viide, et kostja kohustus hagejale võrguteenust osutada tuleneb ka

konkurentsiseadusest. KonkS § 15 kohaselt loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku

monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik,

infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole

majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole

võimalik kaubaturul tegutseda. Riigikohus on leidnud, et kaugküttevõrk, mille kaudu ettevõtja

soojust jaotab, võib kujutada endast olulist vahendit KonkS § 15 mõttes (vt Riigikohtu

13.02.2013 otsust haldusasjas nr 3-3-1-49-12, p 19). Samuti on Riigikohus leidnud, et

ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni (ÜVK) omaniku või valdaja näol võib olla tegemist

nn loomuliku monopoliga (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 33).

Hageja väitel oleks uue liitumispunkti rajamine ebamõistlikult koormav (maksumus oleks ca

40 000 eurot ja välja ehitamine kestaks 330 päeva), eriti arvestades seda, et hageja on üürnik.

Kostja ei ole põhjendanud, et hagejal oleks võimalik elektrit saada mingil muul majanduslikult

otstarbekal viisil. Lisaks ei ole vaidluse all, et Suur-Sõjamäe tn 19a kinnistut varustatakse

elektriga kostja valduses oleva alajaama ja tema omandis olevate seadmete kaudu ning selles

on 3 liitumispunkti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et täiendava liitumispunkti rajamine

tähendaks liitumispunkti dubleerimist ja see ei oleks majanduslikult otstarbekas, arvestades

selle rajamise maksumust, ajakulu ja asjaolu, et rajatava liitumispunkti omanikuks ei saaks

hageja. Ebamõistlik oleks ringkonnakohtu arvates ka lahendus, et hageja peaks täiendava

liitumispunkti rajamist nõudma üürileandjalt, kuna ka üürileandjal, kui kaasomanikul, on uue

liitumispunkti välja ehitamine olemasoleva alajaama puhul ebaotstarbekas dubleerimine.

Seetõttu tuleb kostjat pidada olulist vahendit omavaks ettevõtjaks, kellel on KonkS § 18 lg 1

kohaselt kohustus lubada juurdepääsu elektrivõrgule.

45. ELTS 8.peatüki kohaselt sõlmitakse võrguteenuste osutamiseks võrguleping ja

elektrienergia müügiks elektrileping. Riigikohus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seaduse (ÜVVKS) sätteid tõlgendades leidnud, et ÜVK omanik või valdaja saab olla

kohustatud osutama soovitud teenust üksnes lepingu alusel. Samuti leidis Riigikohus, et kohus

saab vastavalt asjaoludele asendada ÜVK omaniku tahteavalduse nii tähtajatu kui ka tähtajalise

või tingimusliku lepingu sõlmimiseks (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

164-09, II ptk). ÜVK-le ligipääsu puudumisel tarbija õigusele, esitada ÜVK valdaja vastu hagi

liitumislepingu sõlmimiseks kohustamiseks või lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamiseks

kohtulahendiga, on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium asjas nr 3-16-

1407. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud seisukohti kohaldada ka ELTS alusel

võrguteenuse osutamisele, kuna sarnaselt ÜVVKS-ile näeb ELTS ette võrguteenuse

osutamiseks tarbijaga lepingu sõlmimise. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et

hagejal tekib õigus saada ja kostjal kohustus anda elektrienergiat üksnes poolte vahelise lepingu

alusel. Lisaks sellele märgib ringkonnakohus, et kostjale tuleneb lepingu sõlmimise kohustus

ka sellest, et kostja on olulist vahendit omav ettevõtja. Riigikohus on leidnud, et lepingu

sõlmimise sund tuleneb loomuliku monopoli seisundist (vt Riigikohtu 04.03.2010 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, p 33).

46. Hageja on esitanud alternatiivse nõude kohustada kostjat andma tahteavaldused

elektrienergiaga varustamise lepingu sõlmimiseks. Sisuliselt soovib hageja kostjaga

2-19-12056

elektrituruseaduses sätestatud võrguteenuse lepingu sõlmimist. Seejuures ei ole hageja oma

alternatiivseid nõudeid järjestanud, mistõttu pidi maakohus hindama kõikide alternatiivsete

nõuete alusel asja lahendamist. Maakohus, olles tuvastanud, et kostja on võrguettevõtja, kellel

on kohustus osutada võrguteenust, sai eeltoodust tulenevalt rahuldada üksnes hageja kolmanda

alternatiivse nõude ja kohustada kostjat andma tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks.

Samuti on ringkonnakohtul võimalik olukorras, kus ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ühe

alternatiivnõude rahuldamise osas ja hageja ei ole nõudeid järjestanud, hinnata, kas samade

asjaolude alusel on võimalik rahuldada mõni teine hageja alternatiivne nõue.

47. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka põhjendusel, et hageja poolt soovitud amprimaht

ei ole põhjendatud. Kostja ei ole avaldanud, mis tingimustel ta aadressidel Suur-Sõjamäe tn 19a

ja Suur-Sõjamäe põik 2, Tallinn, võrguteenust osutab. ELTS § 64 lg 11 kohaselt peab

võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga

varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel

tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub varasemalt kohaldatud tingimustel võrguteenuse

osutamise kohustus ka juhul, kui tarbijaga võrguteenuse osutajaga kokkulepet ei ole olnud, vaid

kokkulepe oli tarbija üürileandja ja võrguteenuse osutaja vahel. Seda seisukohta toetab Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23.05.2019 otsus asjas nr 3-17-1791. Seega saab

käesolevas asjas lähtuda sellest, mis tingimustel sai hageja kostjalt võrguteenust varasemalt,

arvestades seejuures võrgu läbilaskevõimet. Vaidluse all ei ole, et kostja omandis oleva jõutrafo

võimsus on 1400 kVA. Vastavalt Mõõtelabori vastusele on alajaama nr 1145 kaudu edastavaks

voolutugevuseks 1400 kVA suuruse võimsuse puhul 1977 amprit (I kd tl 75). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hageja poolt taotletav voolutugevus lähtudes alajaama läbilaskevõimest

ebamõistlikult suur, moodustades sellest kõigest 12,6%.

48. Kostja väitel ei ole maakohus arvestanud teiste kaasomanike huvidega ja arvestada tuleb

kaasomandi ulatusega. Ringkonnakohus ei nõustu, et voolutugevust tuleks jaotada lähtudes

sellest kui suur on konkreetselt kaasomanikule kuuluv mõtteline osa kinnisasjast. See seaks

põhjendamatud piirangud väiksema kaasomandi osa kasutamiseks näiteks äritegevuses, kus

tootmismahud ei ole tihtipeale seotud mitte kasutatava pinna suurusega, vaid majandustegevuse

eripära ja selles rakendatava tehnoloogiaga. Sellest tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et

maakohus oleks pidanud ära kuulama teised kaasomanikud. Samuti ei saanud maakohus teisi

kaasomanikke omal algatusel menetlusse kaasata, kuna käesolevat asja menetletakse

hagimenetluses. Väite osas, et kaasomanikud seatakse maakohtu otsusega ebavõrdsesse

olukorda, tulnuks kostjal kõigepealt esile tuua kui suure voolutugevusega elektrienergiat

teistele kaasomanikele edastatakse ja seejärel tõendada, et see kahjustab kõigi kaasomanike,

sealhulgas kostja huvisid. Kostja ei ole seda teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja

võimaldas kaasomanikule Amro Credit OÜ 14.08.2014 lepingu nr 8-14 alusel kasutada

elektrienergiat tugevusega 250A kuni 14.08.2019. Kui lähtuda kostja arvutustest, siis pidanuks

Amro Credit OÜ ka toona saama kasutada elektrienergiat üksnes 148,44A, kuid ometi

võimaldas kostja kaasomanikule suurema tugevusega elektrienergiat kui kaasomaniku

mõttelise osa suurus. Kostja ei ole seejuures selgitanud varasema olukorra erinevust

käesolevaga.

49. Õige on kostja etteheide maakohtule, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse

põhjendamiskohustust, jättes vastamata kostja väidetele seoses poolte energiavajadusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda aga kostja väited kohtuotsust hagi rahuldamise ja hagejale

250A tugevusega elektrienergia võimaldamise kohta ebaõigeks. Ringkonnakohus parandab

maakohtu rikkumise ja vastab kostja väidetele alljärgnevalt.

2-19-12056

49.1. Kostja väitel on hageja tegelik tarbimine tulenevalt mõõtmistulemustest üksnes 50A ja

seetõttu ei vaja ta rohkemat. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud

mõõtmistulemustest ei saa teha järeldusi selle kohta, millistel tingimustel peab kostja

hagejale võrguteenust osutama. Tegemist on kuue päeva andmetega perioodil 10.09.2019

kuni 17.09.2019, mille kohaselt oli maksimaalseks tarbimiseks 70A (II kd tl 39). Sedavõrd

lühikese perioodi andmetest ei saa järeldada, et hageja ei vajaks 250A tugevusega

elektrienergiat. Samuti ei saa hageja väiksemat voolutugevuse vajadust järeldada asjaolust,

et hageja rentis perioodil 15.08.2019 kuni 23.08.2019 generaatori, mis võimaldab toota

voolu tugevusega 125A (I kd tl 141-143). 14.08.2019 lülitas kostja elektri välja, mistõttu

pidi hageja sellele kiiresti reageerima.

49.2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud enda vajadust

voolutugevuse osas sellisel määral, et see mõjutaks hageja õigust kasutada 250A

tugevusega elektrienergiat. Kostja väitel on tema energiavajadus 919,65A. Vastavalt kostja

poolt esitatud arvutustele vajab CNC treimiskeskus kokku 375,45A, CNC freesimiskeskus

kokku 275A, kontor 40A ja abiseadmed 229,2kV (II kd tl 36). Mõõtelabori poolt esitatud

arvamuse kohaselt ei ole kostja poolt kasutatavate seadmete energiatugevusele osaliselt

võimalik hinnangut anda, kuna seadmete voolutugevust ei saa kirjeldada kilovoltides (kV)

(II kd tl 75). Seega on kostja poolt esitatud andmed osaliselt ebausutavad ja sellest võib

järeldada kostja elektrienergia tugevuse vajadust kokku 690,45A ulatuses. Samas ei saa ka

sellest voolutugevuse vajadusest järeldada, et hageja kasutusse antav 250A takistaks

kuidagi kostja majandustegevust. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, on alajaama nr

1145 kaudu edastavaks voolutugevuseks 1977A, mis tagab piisava võimaluse kasutada

kostjal elektrienergiat tugevusega 690,45A ja hagejal 250A.

49.3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et arvesse tuleks võtta poolte majandusnäitajaid.

See, milline on ettevõte töötajate hulk, käive ja kasum ei oma tähtsust hindamaks ettevõtte

tegevuses vajaliku energiatugevuse vajadust. Kostja ei ole esile toonud konkreetseid

asjaolusid ja tõendanud, et 250A ulatuses voolutugevuse hagejale kasutada andmine

tekitaks kostja majandustegevusele kahju.

50. Hageja saab eeltoodust tulenevalt tugineda sellele, et varasemalt sai hageja kasutada

elektrienergiat tugevusega 250A. Muude hageja poolt taotletavate lepingu tingimuste osas ei

ole kostja vastuväiteid esitanud. Üksnes elektrienergiaga varustamise tähtaja osas on kostja

märkinud, et see jääb selgusetuks. Samuti märgib kostja, et kohustav kohtuotsus ei näe ette

sooritusi hageja kasuks, vaid pigem hageja kasutuses olevate ruumide kasuks. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, kuid nimetatud probleem laheneb hageja kolmanda alternatiivse nõude alusel

hagi rahuldamisega, mille kohaselt on kostja kohustatud varustama hageja kasutuses olevaid

ruume elektriga. Seega sõltub lepingu kehtivusaeg ruumide kasutamisest hageja poolt.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja soov kasutada elektrit soovitud tugevusega

kuni üürilepingu lõppemiseni 01.06.2025. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et

hageja nimetatud tugevusega elektrienergiat kuni üürilepingu lõppemiseni ei vajaks. Selliseid

asjaolusid ei ole kohtu ette toodud.

51. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda

kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused.

Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas

seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab

tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas

2-19-12056

seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust

tegema (vt Riigikohtu 07.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13). Ringkonnakohus

tuvastas eelnevalt kostja kohustuse osutada hagejale võrguteenust ja sõlmida selleks hagejaga

leping tingimusel, et hagejale edastatav elektrienergia peab olema kolmefaasiline, tugevusega

250A ja tähtajaga 01.06.2025, mille eest hageja tasub kostjale vastavalt elektriarvestite

näitudele teenuseosutajate (AS Elektrilevi, Eesti Energia AS) tariifide alusel, millele lisandub

6%. Seega on täidetud TsÜS § 68 lg 5 alusel tahteavalduse asendamise eeldused ja kohus

asendab kostja tahteavalduse hagejaga eelnimetatud tingimustel lepingu sõlmimiseks käesoleva

kohtuotsusega.

52. Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata kostja kohustusele sõlmida hagejaga võrguteenuse

osutamiseks leping, säilivad kostjal seadusest tulenevad võimalused lepingu lõpetamiseks.

ELTS § 90 lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija

on jätnud talle osutatud võrguteenuse või üldteenuse eest või elektrienergia avatud tarne

katkemise korral võrguettevõtja osutatud avatud tarne eest makstava rahasumma tasumata või

kui tarbija on võrgulepingus ettenähtud kohustust muul viisil oluliselt rikkunud. Seega ei sõltu

kostja kohustus üksnes sellest, et hagejal on ruumide kasutamisest tulenevalt õigus

võrguteenust saada, vaid ka hageja poolsete kohustuste täitmisest.

53. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Liis Arrak

Ande Tänav