4-21-113/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON:

Vitali Karhu kaebus rahuldada.

Tühistada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

28.12.2020 otsus väärteoasjas nr 2590,20,004818, millega karistati Vitali Karhut LS § 224

lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, karistuse mõistmise osas.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Vitali Karhu’t LS § 224 lg 1 järgi

toimepandud

väärteo

eest

rahatrahviga

(viiskümmend)

trahviühikut,

s.o

200 (kakssada) eurot.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

päeva

jooksul

kohtuotsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskonto numbrile SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198,

kohustuslik on märkida viitenumber 4100081886 ning selgitusse märkida: „Vitali Karhu,

4-21-113, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Kohtuotsus toimetada kätte Vitali Karhule ning saata kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2021, Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number

4-21-113

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Väärteoasi

Vitali Karhu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020 otsuse

peale väärteoasjas nr 2590,20,004818

Kaebuse esitaja

Vitali Karhu, isikukood 37201152215, elukoht xxxx; e-

post: xxxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskond, asukoht Kreutzwaldi 5a, Rakvere linn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik

Toomas Kivilo koostas 03.12.2020 väärteoprotokolli AB1501617, mille kohaselt 03.12.2020

kell 11.29 juhtis Vitali Karhu Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Sämi-Sonda-Kiviõli

7. km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,1 mg. Sellega rikkus Vitali Karhu

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 28.12.2020 otsusega väärteoasjas nr 2590,20,004818

määrati Vitali Karhule LS § 224 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

3. Menetlusalune isik Vitali Karhu esitas 08.01.2021 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale

kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 28.12.2020

otsuse peale väärteoasjas nr 2590,20,4818.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja edastas 19.01.2021 määrusega Vitali Karhu kaebuse

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.

Kaebuses palub menetlusalune isik juhtimisõiguse äravõtmise asemel määrata talle karistuseks

rahatrahv. Tema töökoht asub Rootsis ja ilma autota ei saa ta tööl käia. Kahetseb juhtunut ning

lubab, et enam sellist asja ei juhtu.

Kohtule 25.02.2021 edastatud e-kirjas märgib menetlusalune isik, et soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

4. 17.02.2021 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Vitali Karhu esitatud

kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas

28.12.2020 koostatud otsust on põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud

seisukohtade ja põhistuse juurde. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja enne otsuse

koostamist tutvunud väärteotoimikuga ja selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud

kõiki asjaolusid. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud

asjaoludele, millest lähtuvalt isikule määrati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning

kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur.

Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid

juhtimisõiguse

äravõtmist.

Kohtuväline

menetleja,

tutvunud

väärteoasjas

kogutud

materjalidega, asus seisukohale, et Vitali Karhu on toime pannud temale inkrimineeritud

väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile

keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,10

mg/l kohta. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes selgitab, et ta tarvitas

alkoholi eelmisel õhtul ja arvas, et on kaineks saanud. Kahetseb väga juhtunut. On üldteada, et

alkohol kaob organismist aeglaselt ja ainuüksi enesetunde järgi hinnates, kui eelnevalt on

tarvitatud alkoholi, ei saa teha järeldusi kas tohib sõidukit juhtida või ei. Liikluskasvatuse

eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused

ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust

takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike

süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi

täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende

elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja

leidis, et menetlusalune isik asus liiga kergekäeliselt sõidukit juhtima. Teades, et ta on

tarvitanud alkoholi, ei saa ainult enesetunde järgi hinnata kas võib juba sõidukit juhtida või ei.

Menetlusalune isik omas süüteo toimepanemise ajal karistusregistri andmetel ühte kehtivat

karistust samalaadse liiklusalase rikkumise eest, seega oli menetlusalusel isikul olemas

samalaadne kogemus, kus ta juhib sõidukit kuigi ei oleks veel tohtinud juhtida. Kui juht ei täida

liiklusseaduse sätteid, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses

mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Seetõttu asus

kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada

mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist ning leiab, et temalt juhtimise õiguse äravõtmine on

avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad

ebamugavused, ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja

karistuse eesmärgiga. Asjaolu, et isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei saa olla

automaatseks takistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kui karistuse liigi kohaldamisel.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid.

Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik,

kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse, on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega

sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed

tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku

käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta.

Seega, tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja kohtul jätta otsus väärteoasjas

2590,20,004818 muutmata ja Vitali Karhu kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus

väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik

lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120. VTMS § 120 lg 1

kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Menetlusalune isik kinnitas kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning

ka kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub

käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligramm.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Vitali Karhu talle etteheidetava väärteo toime pani.

Väärteotoimikus on indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 15), millest nähtuvalt

03.12.2020 allutati Vitali Karhu Lääne-Virumaal Sämi-Sonda-Kiviõli 7. km-l kontrollile ning

kasutades indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418738, mille järgmine kontrollimise

kuupäev on 17.12.2020, näitas indikaatorvahend positiivset tulemust – 0,15 mg/l. Vitali Karhu

allkirjastas indikaatorvahendi kasutamise protokolli.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist (tl 15 lisa) nähtub, et Vitali Karhu

joobeseisundi kindlakstegemiseks 03.12.2020 kell 12.00 kuni 12.05 kasutati PPA Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE,

seeria nr ARLK-0022, mille lõplik lugem oli 0,15 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l,

mistõttu oli Vitali Karhu väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,10 mg/l kohta.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 14) nähtuvalt kõrvaldati Vitali Karhu sõiduki

juhtimiselt alates 03.12.2020 kell 11.35 kuni aluse ära langemiseni, s.o kainenemiseni, kuna

tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või

väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis.

Tunnistaja R Ki ütlustest (tk 16-17) nähtub, et 03.12.2020 teostas tema koos Toomas Kiviloga

liiklusjärelevalvet Sämi-Sonda-Kiviõli 7. km-l ning kella 11.29 ajal märkasid nad Kiviõli

suunas liikuvat sõidukit, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Sõiduki peatamisel selgus, et

sõidukiks oli xxxx, registreerimisnumbriga xxxx ja sõidukit juhtis Vitali Karhu. Juhi suust oli

tunda alkoholi lõhna ning kontrollides isikut indikaatorvahendiga, andis see tulemuseks 0,15

mg/l. Politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga kontrollides tuvastas Toomas Kivilo isiku

joobeks 0,10 mg/l.

Vitali Karhu ütlustest (tl 13) nähtuvalt tarvitas ta eelmisel päeval, s.o 02.12.2020 alkoholi ning

arvas, et on hommikuks kaineks saanud, kuid politsei alkomeeter näitas joovet.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, et Vitali Karhu on rikkunud

LS § 69 lg 3 nõudeid ning realiseerinud sellega LS § 224 lõikes 1 toodud väärteo objektiivse

koosseisu.

7. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Vitali Karhu on pannud LS § 224 lõikes 1

sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Kuna liiklusseadus keelab mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, peab alkoholi

tarvitanud isik enne sõidukit juhtima asumist olema veendunud selles, et alkohol on tema

organismist täielikult välja läinud. Seda Vitali Karhu ei teinud, kuigi kohustusest enne

mootorsõiduki juhtima asumist kontrollida kainust, pidi ta olema teadlik. Vitali Karhu on

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustes kinnitanud, et tarvitas eelmisel

õhtul alkoholi, kuid järgmisel hommikul mootorsõiduki juhtima asuda arvas, et on kaine. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et isik teades, et on tarvitanud alkoholi, ei saa ainult

enesetunde järgi hinnata seda, kas võib juba sõidukit juhtida või mitte. Olnuks Vitali Karhu

hoolsam ja kohusetundlikum ning kontrollinud kainust enne mootorsõiduki juhtima asumist,

saanuks ta rikkumise toimepanemist vältida. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Vitali

Karhu pani LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.

8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Vitali Karhu teos ei esine. Vitali Karhu oli

väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal.

Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud

alustel.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Vitali Karhu on pannud toime koosseisulise, õigusvastase

ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 1 järgi.

9. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase

süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja määras Vitali Karhule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise 2 kuuks. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja otsusest nähtuvalt arvesse

võtnud isiku kahetsust ning süü suurust ning leiab, et talle mõistetud karistus on kooskõlas isiku

süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustu.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise

subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning

Vitali Karhu pani väärteo toime hooletusest, nõustub kohus kohtuvälise menetleja selles, et teo

et menetlusaluse isiku süü suurus ei ole suur. Lisaks nähtub Tõendusliku alkomeetri kasutamise

väljatrükist, et Vitali Karhu alkoholijoobe kontrollimisel oli mõõtetulemuseks 0,1 mg/l, mis on

LS § 224 lõikes 1 sätestatud vahemiku alammäär.

Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 58

sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Küll aga võtab kohus sarnaselt kohtuvälise

menetlejaga karistust kergendava asjaoluna arvesse, et Vitali Karhu on algusest peale, s.o nii

kohtuvälises menetluses antud ütlustes kui ka kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud

ning teo toimepanemist kahetsenud.

Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute

süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt Vitali Karhul kehtivaid karistusi

ei ole. Kuigi teo toimepanemise ning kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal oli Vitali

Karhul veel üks kehtiv väärteokaristus LS § 224 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, nähtub karistusregistrist, et peale käesolevas väärteoasjas

toimepandud tegu menetlusalune isik uusi rikkumisi, sealhulgas liiklusalaseid, toime pannud ei

ole. Kohtu hinnangul võib eeltoodust järeldada, et Vitali Karhu on käesolevaks ajaks teinud

oma teost järeldused ning edaspidi hoidunud samalaadsete rikkumiste toimepanemisest.

Kohtu hinnangul on Vitali Karhule kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse

äravõtmine tema süü suurust, süü tunnistamist kohtuvälises menetluses ja kohtus ning kehtivate

karistuste puudumist arvesse võttes liiga raske. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus ei ole vajalik selleks, et menetlusalusele isikule tuleks edaspidi liikluses

meelde temal lasuvate kohustuste täitmise vajalikkus, vaid tema käitumist edaspidi liikluses

kohusetundlikuks ja õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka isiku jaoks kergema

karistuse määramiseks, s.o rahatrahvi kohaldamisega.

Liiklusseaduse § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega peaks Vitali Karhule LS § 224 lg 1 järgi

mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on

50 trahviühikut. Kuigi kohtuväline menetleja määras Vitali Karhule mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise alla keskmise määra, s.o 2 kuuks, leiab kohus, et rahatrahvi

kohaldamisel on põhjendatud lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast.

10. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Vitali Karhu

kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

28.12.2020 otsuse väärteoasjas nr 2590,20,004818 mõistetud karistuse osas ning teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega mõistab Vitali Karhule LS § 224 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi

50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik