3-20-1959/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1959

Haldusasi

OÜ

ATKO

Transport

kaebus

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse

18.08.2020

leppetrahvinõude

nr 2-1/254-2 tühistamiseks ning 10.09.2020 tasaarveldatud

leppetrahvi

summa

(1250

eurot)

tagastamiseks

kohustamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ ATKO Transport, esindaja vandeadvokaat

Kristi Sild

Vastustaja: MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, esindaja

vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.05.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ATKO Transport ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (ÜTK) sõlmisid riigihanke

nr 207921 tulemusena 15.07.2019 Harju maakonna Saue valla bussiliinide avaliku

teenindamise lepingu Osa nr 2 (ATL) nr 2-8/19017 (dtl 8-28).

2. ÜTK esitas OÜ-le ATKO Transport 10.08.2020 pretensiooni ja leppetrahvinõude nr 2-1/254

(dtl 201-205), milles teavitas viimast kavatsusest rakendada vedaja suhtes leppetrahvi 1250

eurot kõikide perioodil 14.07. – 31.07.2020 aset leidnud ja pretensiooni lisades kirjeldatud

2(10)

lepingurikkumiste (s.o liinil 112 suunal BA (Saue-Laagri-Tallinn) 80 veootsal toimunud

omavoliline liikumistee muutmine ja Koidu peatuse mittenõuetekohane teenindamine) kohta,

mis kuuluks vedaja tasust mahaarvamisele kooskõlas ATL regulatsiooniga.

Vedajale anti võimalus avaldada pretensioonis ette heidetud rikkumiste ja kavandatud

leppetrahvi osas oma seisukoht, mida OÜ ATKO Transport 17.08.2020 ka tegi (dtl 260-263).

3. ÜTK esitas 18.08.2020 OÜ-le ATKO Transport leppetrahvinõude nr 2-1/254-2 (dtl 264-

268), milles rakendas vedaja suhtes leppetrahvi 1250 eurot perioodil 14.07 – 31.07.2020 aset

leidnud lepingurikkumiste eest. Samuti saadeti vedajale arve nr 499 tasusumma vähendamise

kohta (dtl 206).

4. OÜ ATKO Transport esitas ÜTK-le vaide 10.08.2020 pretensiooni ja leppetrahvinõude peale

(dtl 207-210), mis jäeti 11.09.2020 vaideotsusega nr 2-1/254-4 rahuldamata (dtl 211-214).

ÜTK rakendas 10.09.2020 leppetrahvi ja tasaarveldas arved 121, 139, 140, 499 kokku summas

9919,19 eurot, sh arve nr 499 summas 1250 eurot (dtl 215-218).

5. OÜ ATKO Transport esitas 09.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada ÜTK 10.08.2020 kirja nr 2-1/254 leppetrahvi (1250 euro) nõudmise kohta ning

tuvastada vaidlustatud otsuse alusel ÜTK poolt 10.09.2020 teostatud tasaarvestuse summas

1250 eurot õigusvastasus ja mõista ÜTK-lt kaebaja kasuks välja 1250 eurot.

Kohus võttis 21.10.2020 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada ÜTK 10.08.2020

otsus nr 2-1/254 ning kohustada ÜTK-d 10.09.2020 tasaarveldatud leppetrahvi summa

tagastamiseks. Kohus lubas 04.03.2021 määrusega muuta kaebust selliselt, et kaebaja asendab

ÜTK 10.08.2020 kirja nr 2-1/254 tühistamise nõude ÜTK 18.08.2020 leppetrahvinõude

nr 2-1/254-2 tühistamise nõudega. Kohustamisnõue jäi samaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub tühistada 18.08.2020 leppetrahvinõude nr 2-1/254-2 ja kohustada ÜTK-d

kaebajale tagastama 10.09.2020 tasaarveldatud leppetrahvi summa ning mõista kaebaja

menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja.

1) Kaebajale leppetrahvi määramiseks puudub õiguslik alus. Vastustaja tugineb leppetrahvi

nõudmisel ATL p-le 7.3.1, mille kohaselt loetakse oluliseks lepingurikkumiseks seda, kui

esineb mis tahes muudatuste tegemine busside liikluses (nt kinnitatud sõiduplaanis sätestatud

bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi

teenindamata jätmine jm) vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud erakorralised asjaolud,

millest vedaja on tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist

põhjendanud. Samuti tugineb vastustaja leppetrahvi nõudmisel ATL p-des 3.7, 3.9.7, 3.13, 3.16,

3.17, 6.10.3 sätestatud kohustusele ning ATL p-s 7.4 sätestatud olulisele lepingurikkumise

määratlusele ning on teinud meelevaldse järelduse, et on toimunud vedaja poolt omavoliline

liikumistee muutmine ning vedaja on jätnud liinil 112 Koidu peatuse teenindamata.

ATL p 3.1 kohaselt vedaja osutab lepingu objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja

järjepidevat veoteenust lepingu p 1.1 nimetatud dokumentides sätestatud tingimuste kohaselt

vastavalt tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja tellija määratud töömahtudele. ATL

p 3.17 kohaselt lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamine toimub vastavalt HD lisa 1

lisas 1 kehtestatud sõiduplaanile ja töömahule. Nii vedaja kui tellija poolt allkirjastatud

sõiduplaanidel on välja toodud peatused, nende läbimise järjekord, peatuste läbimise kellaajad

ning kaart, kus on välja toodud, milliseid teid peab kasutama.

3(10)

HD Lisa 1 lisa 5 „Sõitjateveos kasutatavad mõisted“ p 19 annab definitsiooni PEATUSELE,

mis hõlmab ka peatuse mitteteenindamise definitsiooni: Peatus on liiklusmärgiga 541a

tähistatud koht ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend peatub sõitjate sisenemiseks

ja/või väljumiseks. Peatuse mitteteenindamine on peatusest möödasõit juhul, kui peatuses oli

reisijaid või bussis oli väljuda soovijaid ja buss ei peatunud. Pooled olid kokku leppinud ka

selle, millised asjaolud peavad esinema ja olema tõendatud, et peatus loetaks mitteteenindatuks.

Nendeks asjaoludeks on: (a) kui selle kohta on reisija kirjalik kaebus ja (b) piletimüügisüsteemi

andmete põhjal bussi kiirus peatuse läbimisel ei langenud alla 10 km/h (HD Lisa 1 lisa 5, p 19).

Neid asjaolusid antud juhul ei esine, vedaja teenindas Koidu peatust kooskõlas kokkulepitud

sõiduplaani ja – mahuga.

2) Vastavalt tellija poolt kinnitatud sõidugraafikule perioodil 14.07 – 31.07.2020 liinil 112 olid

teenindatud kõik peatused, sh Koidu peatus. Eeltoodut tõendavad piletimüügiväljavõtted

Ridango süsteemist. Seega väär on vastustaja väide, et vedaja on jätnud liinil 112 Koidu peatuse

teenindamata. Ei saa väita, et peatus on teenindamata, kui peatusest on tulnud peale inimesed

ja toimunud on piletimüük. Piletimüügiandmetest järeldub, et buss on võtnud peale uue(d)

reisija(d), seega on see ka peatuses peatunud. Piletimüügiandmete põhjal on näha, et ka nendel

päevadel, kus reisijate puudumise tõttu piletimüüki ei toimunud (perioodil 14.07 – 31.07.2020),

läbis buss Koidu peatuse sõidugraafiku kohaselt ning peatus ka Koidu peatuses. Seega on

tõendatud, et vaidlusalustel päevadel oli Koidu peatus teenindatud.

Ühtegi kaebust reisijatelt perioodil 14.07 – 31.07.2020 liinil 112 Koidu peatuse teenindamata

jätmise kohta laekunud ei ole, mis täiendavalt tõendab, et Koidu peatus oli teenindatud

nõuetekohaselt. Seega puudub ATL p 7.3.1 tulenev alus vedaja suhtes leppetrahvi

rakendamiseks.

3) Leppetrahvinõudes etteheidetud vedaja poolt väidetav omavoliline liikumistee muutmine

liinil 112 ei vasta ka sisult sätestatud normikoosseisule, kuivõrd kõik peatused, sh Koidu peatus,

olid läbitud õiges järjekorras, kasutades teid, mis on kajastatud liiniplaanis. Vedaja ei kasutanud

omal algatusel teist teed, mis ei ole liiniplaaniga ettenähtud ning millest vedaja ei informeerinud

tellijat viivitamatult. Selles osas vaidlust ei ole. Seega leppetrahvinõudes viide lepingu p-s 7.3.1

sätestatud olulisele lepingurikkumisele ja sellega seotud lepingu p 7.4 alusel leppetrahvi

nõudmine on sisult väär ning õigusvastane.

Alusetud on ka vaideotsuses toodud vastustaja väited, nagu oleks ohustatud olnud reisijate

turvalisust ning tagatud ei olnud teenuse kvaliteet ning usaldusväärsust avalikkuse silmis.

Kõnealune teelõik, kus Koidu peatus paikneb, on väga kitsas tee ning vähese liiklusega, bussi

peale minnes ei ole reisijaid mingil määral ohustatud.

4) Lisaks eeltoodule ei vasta leppetrahvinõue ka haldusakti vorminõuetele, kuivõrd haldusakti

on allkirjastanud vastustaja esindamise õigust mitteomav isik – tegevdirektor Andrus Nilisk.

Vastustaja näol on tegemist MTÜ-ga, mida MTÜS § 27 ja registrikaardile kantud andmete

kohaselt on õigus esindada üksnes kolmel juhatuse liikmel ühiselt või Andrus Umbojal üksinda.

Andrus Nilisk ei ole MTÜ juhatuse liige ning ka sellise positsiooni omamisel pidanuks

leppetrahvinõue olema allkirjastatud veel kahe juhatuse liikme poolt. Seega ei vasta

leppetrahvinõue haldusakti vorminõuetele ning on õigusvastane.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, mõista vastustaja menetluskulud kaebajalt

vastustaja kasuks välja ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Kaebaja viitab põhjendamatult sellele, et vastustaja tegevdirektoril A. Niliskil puudus õigus

vastustajat esindada. Tegevdirektori volitus ja õigus keskust oma ametiülesannete piires

esindada tulenes tegevdirektori ametijuhendist ning isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et

4(10)

tegevdirektori ametijuhendist ja tööülesannete iseloomust ei tulene õigust esindada vastustajat

vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingute alusel sanktsioonide rakendamisel, on

vastustaja juhatuse 05.11.2020 otsusega heaks kiidetud A. Niliski tegevus keskuse

tegevdirektorina alates ametisse astumisest ja väljastatud ka sellekohane volikiri.

Riigikohus on lahendis nr 3-17-725 (p 20) käsitlenud sisepädevuse rikkumist. Seega isegi kui

kohus peaks leidma, et A. Niliskil puudus esindusõigus leppetrahvinõude esitamiseks vastustaja

nimel, on vastustaja juhatus A. Niliski tegevuse alates ametisse astumisest heaks kiitnud ja

selline puudus ei saaks ka põhimõtteliselt tingida haldusakti tühistamist, kuna see ei saanud

mõjutada asja otsustamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 tähenduses.

2) ATL p 7.3.1 sätestab olulise lepingurikkumise võimaliku koosseisuna järgmist: „mistahes

muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud sõiduplaanis sätestatud bussiliini

marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine; hilinemised, reisi teenindamata

jätmine jm) Vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud erakorralised asjaolud, millest Vedaja

on Tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel muudatuse tegemist põhjendanud.“

Kaebaja on suunal Haabersti-Saue Koidu peatuse teenindamisel omavoliliselt muutnud bussi

liikumisteed ja seeläbi eiranud sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruuti.

Kaebaja märgib õigesti, et ATL sõlmimisele eelnenud riigihankes nr 207921 oli kehtestatud

sõiduplaanid, mida järgides pidi vedaja teenust osutama, mh oli sõiduplaanidel ka välja toodud,

milliseid teid kasutades tuleb peatusi teenindada. Kaebaja on aga jätnud tähelepanuta, et

sõiduplaanil oleva kaardi kohaselt peab Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi

kasutamise kaudu järgmiselt. Koidu teel (nr 7270286) asub peatuse tasku (teelaiend) suunal

Laagri – Saue. Tähistatud peatuskohast üle tee jääb maja nr 22, mis on vastustaja vastuse lisaks

8 oleval fotol kujutatud rohelise katusega valge majana foto paremal poolel. Suunal Saue-

Laagri ei ole ei laiendit ega peatuskohta. Peatus Koidu on sõiduplaanis märgitud mõlemal

suunal ühe koodiga (23380-1).

Vastavalt sõiduplaanile peab Koidu peatuse teenindamine suunal Laagri – Saue toimuma

järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri parempööre teele Koidu tee (tee pikkus ca 92 m),

vasakpööre Koidu teele (tee kogupikkus ca 450 m), ristmikust ca 125 m sõitmist peatusesse

Koidu, peatusest Koidu ca 325 m pärast vasakpööre Hämariku teele (tee pikkus ca 100 m),

Hämariku teelt parempööre teele 11184 Alliku – Laagri. Vaidlustatud leppetrahvinõudes

sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste kohta,

millel on sinise joonega kajastatud sõiduplaaniga ettenähtud marsruut.

Kaebaja on osutanud teenust järgmiselt: teelt nr 11184 Alliku-Laagri teinud vasakpöörde

Hämariku teele, parempöörde Koidu teele, ca 325 m pärast peatunud maja nr 22 ees, kus ei ole

tähistatud peatuskohta 541a märgiga, sealt ca 125 m pärast teinud parempöörde Koidu teele,

sealt teinud vasakpöörde teele 11184 Alliku – Laagri. Vaidlustatud leppetrahvinõudes

sisalduvas zip-failis on koondatud kaardimaterjal kaebajale etteheidetavate rikkumiste eest,

millel on punase joonega kajastatud teekond, mida vedaja reaalselt läbis – kaardimaterjalil on

üheselt näha, et sinise joonega ettenähtud sõiduplaanis kajastatud marsruut ei lange kokku

vedaja reaalse sõiduteega (punane joon) ja vedaja on süsteemselt „lõiganud“ sõiduplaaniga

ettenähtud marsruuti nii, et jätab sinisega kajastatud teekonna läbimata ning läbib selle asemel

nn tasku vastassuunas, tehes peatuse mitte selleks ettenähtud kohas, vaid hoopis Koidu

peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja nr 22 ees. Elulist olukorda iseloomustab hästi

vastusele lisatud foto (lisa 8). Selleks, et peatuda Koidu peatuses õigel teepoolel, kus on

tähistatud peatuskoht, pidanuks vedaja läbima zip-failis esitatud kaardimaterjalil ka sinisega

tähistatud teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel sõidusuunal, mis

5(10)

võimaldab bussil peatuda samas teeservas, kus asub bussipeatus, mitte bussipeatusega kohakuti

teisel sõidusuunal maja nr 22 ees.

Eelnevast piisab ATL p 7.3.1 koosseisu täitmiseks, sest 10.08.2020 kirjas ja 18.08.2020

leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on kaardimaterjalil üheselt näidatud, kuidas kaebaja on

omavoliliselt muutnud bussi liikumisteed (punane joon), võrreldes sõiduplaanis ettenähtuga

(sinine joon). Seeläbi ongi kaebaja jätnud suunal Haabersti-Saue Koidu peatuse teenindamata

viidatud zip-failis kajastatud kuupäevadel ja väljumistel. Kinnitatud liikumistee järjepideva

omavolilise muutmise läbi ei ole tagatud sõitjate sisenemine ja väljumine nõuetekohaselt

sõiduplaanis määratud peatuses, misläbi on ohustatud reisijate turvalisus ning ei ole tagatud

teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus avalikkuse silmis.

3) Reisijad on esitanud vastustajale korduvalt kaebusi kaebaja tegevuse peale Koidu peatuse

teenindamata jätmisel ja kaebaja on sellest teadlik. Nt 30.07.2020 pöördus kaebusega vastustaja

poole kohalik elanik Merlin Reinmann järgmiselt: „Taaskord olen sunnitud Teie poole

pöörduma. Buss, mis läbis Koidu küla täna hommikul kell 07:53, siseneb aktiivselt igal

sõidupäeval Koidu külasse teiselt poolt, tekitades sellega olukorra, kus bussipeatus jääb

reisijate pealevõtuks üle tee. Seda ka täna. Lisaks seisavad reisijad Koidu tee 22/1 elanike

väljasõiduteel, tekitades koos bussiga seisaku, kus elanikud peavad ootama, kuni buss on

reisijad peale võtnud. Nimelt asub Koidu peatus Koidu tee 22 maja vastas.“ Vastustaja on

edastanud pretensiooni kaebaja kontaktisikule ja palunud rikkumine lõpetada. Nähtuvalt poolte

e-kirjavahetusest on tegemist korduva probleemiga, kuna analoogse kaebusega on sama

kodanik pöördunud ka juba 03.02.2020 (liini S11 osas, mida kaebaja teenindab) ning kaebaja

on oma vastuses probleemi möönnud ja lubanud edasisi rikkumisi vältida.

4) Kaebaja leiab ekslikult, et piletimüügiaruannetega on tõendatud, et kaebaja on suunal

Haabersti-Saue korrektselt teenindanud Koidu peatust marsruuti omavoliliselt muutmata, kuna

kõikidel etteheidetud rikkumiste juhtumitel on kaebaja müünud Koidu peatuses pileteid.

Võrdlus näitab, et vastustaja 10.08.2020 kirjas ja 18.08.2020 leppetrahvinõudes on kajastatud

kaebaja poolt busside liikumistee omavoliline muutmine 80 korral, seevastu piletimüügi kohta

on kaebaja esitanud loetelu 11 juhtumi kohta, mil Koidu peatuses on pileteid müüdud. Lisaks

on oluline, et piletimüügisüsteem toimib 50-meetrise raadiuse alusel, st kui pilet on müüdud 50

meetri raadiuses vastava peatuse tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub see nii, et

pilet on müüdud vastavas peatuses. Pidades silmas, et kaebaja on süsteemselt muutnud bussi

sõidumarsruuti ja peatunud seetõttu teisel teepoolel teises sõidusuunas, on arusaadav, et õige

peatuse asukoht asuski 50 meetri raadiuse ulatuses ning piletimüügisüsteemi andmed ei saa

kuidagi muuta olematuks seda, et leppetrahvinõudes sisalduvas zip-failis on kaardimaterjaliga

üheselt tõendatud kaebaja poolt marsruudi süsteemne eiramine.

5) Eelnev kinnitab, et ATL p 7.3.1 koosseis on täidetud ja leppetrahvinõue on esitatud

õiguspäraselt. Vedaja suhtes rakendatud leppetrahvide tasaarveldamise vedaja tasuga sätestab

ATL p 7.7, seega oli vedaja suhtes rakendatavate leppetrahvide tasaarveldamine vedaja tasuga

kaebajale juba ATL sõlmimisel ette teada. Vastustaja ei ole vaidlusalust leppetrahvi kaebajale

makstava tasuga tasaarveldades eksinud ka võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud põhimõtete

vastu, kuna vastustaja 18.08.2020 leppetrahvinõue oli muutunud sissenõutavaks – nähtuvalt

arvest nr 499 saabus selle maksetähtaeg 31.08.2020 ehk vedaja tasuga tasaarveldamise ajaks

(10.09.2020) oli tegemist sissenõutava nõudega (VÕS § 197 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6(10)

9. Pooled vaidlevad ÜTK ja OÜ ATKO Transport vahel sõlmitud avaliku bussiveo

teenindamise lepingu (ATL) rikkumise tõttu kaebajale 18.08.2020 tehtud leppetrahvinõude ja

selle alusel leppetrahvi vedaja tasuga 10.09.2020 tasaarvestamise õiguspärasuse üle.

10. Kohtupraktika kohaselt on ATL käsitatav halduslepinguna (nt Riigikohtu 21.11.2018

määrus nr 3-17-1329/27; Tartu Ringkonnakohtu 22.08.2014 määrus nr 3-14-431; Tallinna

Ringkonnakohtu 20.05.2019 määrus nr 3-18-1946 ja 20.01.2020 määrus nr 3-19-2108).

Halduslepingu alusel leppetrahvi määramine on käsitatav haldusorgani kaalutlusõiguse alusel

antava haldusaktina. Haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripära ei võimalda lähtuda

leppetrahvi nõude esitamisel ja selle õiguspärasuse kontrollimisel VÕS-st. Kohus ei tohi asuda

haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid ta saab üksnes kontrollida kaalumise

õiguspärasust (vt Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-17-1329, p 17). Eeltoodut arvestades tuleb

kohtul vaidluse lahendamiseks seega kontrollida, kas vaidlusalune leppetrahvinõue vastab

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasuse eeldustele (HMS § 54).

Kohus on seisukohal, et kaebajale leppetrahvi määramine on õiguspärane, piisavalt

põhjendatud ning vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel teinud kaalutlusviga.

11. Vaidlust ei ole, et poolte vahel on kehtiv ATL, milles sisaldub leppetrahvikokkulepe. Nii

näeb ATL p 7.4 ette, et iga väheolulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada

leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat kuni 150 euro võrra. Olulise

lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat

kuni 1500 euro võrra.

Seega on vastustajal lepingurikkumise tuvastamisel õigus nõuda kaebajalt lepingus

kokkulepitud ulatuses leppetrahvi.

12. Vastustaja on kaebajalt nõudnud leppetrahvi põhjusel, et perioodil 14.07 – 31.07.2020 on

liinil 112 suunal BA (Saue – Laagri – Tallinn) toimunud 80 veootsal vedaja poolt omavoliline

liikumistee muutmine ja seeläbi Koidu peatuse nõuetekohane teenindamata jätmine (vt

leppetrahvinõudes sisalduv zip-fail) – tagatud ei olnud sõitjate sisenemine ja väljumine

sõiduplaanis määratud Koidu peatuses, vaid buss peatus sellega kohakuti teisel sõidusuunal

asuva maja nr 22 ees. Vastustaja on eelviidatud perioodil toimunud samalaadseid rikkumisi

käsitlenud ühe summaarse olulise lepingurikkumisena.

Leppetrahvi määramisel on vastustaja tuginenud ATL p-le 7.3.1, mille kohaselt on oluline

lepingurikkumine mis tahes muudatuste tegemine busside liikluses (näiteks: kinnitatud

sõiduplaanis sätestatud bussiliini marsruudi mittejärgimine või peatuse mitteteenindamine;

hilinemised, reisi teenindamata jätmine jm) vedaja algatusel, v.a. ATL p 3.19 sätestatud

erakorralised asjaolud, millest vedaja on tellijat viivitamatult informeerinud ja informeerimisel

muudatuse tegemist põhjendanud. Ühtlasi on vastustaja viidanud ATL p-des 3.1, 3.7, 3.9.7,

3.13, 3.16, 3.17 ja 6.10.3 sätestatud vedaja kohustustele.

13. Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud leppetrahvinõudes (ja vaideotsuses) olulisi

asjaolusid arvesse võttes ja asjakohastele kaalutlustele tuginedes põhjendatult asunud

seisukohale, et kaebaja on leppetrahvinõude aluseks olevatel veootstel omavolilise liikumistee

muutmise läbi jätnud nõuetekohaselt teenindamata Koidu peatuse ning tegemist on olulise

lepingurikkumisega ATL p 7.3.1 kohaselt.

13.1 Kaebaja on õigesti viidanud, et ATL p 3.17 kohaselt toimub lepingu objektiks olevate

bussiliinide teenindamine vastavalt HD lisa 1 lisas 1 kehtestatud sõiduplaanile ja töömahule.

Pooltel ei ole seega vaidlust, et vedaja oli kohustatud teenust osutama vastavalt riigihankes

7(10)

nr 207921 kinnitatud sõiduplaanile (dtl 219), milles on muu hulgas välja toodud, milliseid teid

kasutades tuleb peatusi teenindada ja millises järjekorras peatusi läbida.

Põhjendamatu on aga kaebaja seisukoht, et kuivõrd vedaja poolt on kõik peatused, sh Koidu

peatus, läbitud õiges järjekorras ja kasutades liiniplaanis kajastatud teid, on vastustaja järeldus

liikumistee omavolilise muutmise ja Koidu peatuse teenindamata jätmise kohta meelevaldne.

Kaebajale ei ole ette heidetud, et ta oleks jätnud Koidu tee (kus asub Koidu peatus) läbimata

või poleks järginud sõidugraafikus näidatud peatuste järjekorda, vaid seda, et ta ei läbinud

Koidu teel asuvat Koidu peatust sõiduplaanis ettenähtud viisil, jättes peatuse tegemata selleks

ettenähtud kohas (peatuse taskus) ja peatudes tähistatud peatuskohast üle tee jääva maja ees

(vastassuunal). Seega üksnes viide liiniplaanis kajastatud teede kasutamisest ja peatuste

läbimisest õiges järjekorras ei kinnita seda, et kaebaja on nõuetekohaselt järginud sõiduplaanis

sätestatud marsruuti (st pole teinud mingeid vastustajaga kooskõlastamata muudatusi bussi

liikluses) ja teenindanud Koidu peatust nõuetekohaselt.

13.2 Asjas ei ole vaidlust, et Koidu teel (nr 7270286) asub Koidu peatus (peatuse tasku) suunal

Laagri–Saue ning suunal Saue–Laagri ei ole tähistatud peatuskohta. Samuti ei ole kaebaja vastu

vaielnud vastustaja poolt osundatule, et vastavalt kehtival sõiduplaanil oleva kaardile peab

Koidu peatuse teenindamine toimuma teelaiendi kasutamise kaudu kaardil kajastatud viisil.

Leppetrahvinõudes kaebajale etteheidetud rikkumisi koondavas zip-failis sisalduval

kaardimaterjalil on näidatud vedaja poolt läbitud tegelik sõiduteekond (tähistatud punase

joonega), võrreldes sõiduplaanis ettenähtud marsruudiga (tähistatud sinise joonega). Seega

vedaja on „lõiganud“ sõiduplaaniga ettenähtud marsruuti nii, et jätab sinisega tähistatud

teekonna läbimata ning läbib selle asemel nn tasku vastassuunas – tehes peatuse selleks

mitteettenähtud kohas, vaid Koidu peatusega kohakuti teisel pool teed paikneva maja ees.

Eeltoodut toetab ka kohaliku elaniku M. R. 30.07.2020 pöördumine, mille kohaselt siseneb buss

aktiivselt igal sõidupäeval Koidu külasse teiselt poolt, tekitades sellega olukorra, kus

bussipeatus jääb üle tee. Pöördumises on kirjeldatud, et reisijad seisavad Koidu tee 22/1 elanike

väljasõiduteel, tekitades sellega olukorra, kus majaelanikud peavad ootama, kuni buss on

reisijad peale võtnud (vt dtl 316-317).

Kaebaja ei ole seejuures ka ise vaidlustanud asjaolu, et vedaja on leppetrahvinõudes välja

toodud 80 veootsal läbinud marsruudi leppetrahvinõudele lisatud kaardimaterjalil punase

joonega tähistatud viisil ega peatunud reisijate peale võtmiseks/välja laskmiseks peatuskohana

tähistatud Koidu peatuses (peatuse taskus), vaid vastassuunal peatusega kohakuti asuva maja

ees. Kaebaja ei käsitle eelnevat lepingurikkumisena. Kaebaja arvates tõendab Koidu peatuse

teenindamist kõnealusel perioodil see, et toimunud on piletimüük (peatusest on tulnud peale

inimesed) ning ühtegi kaebust reisijatelt peatuse teenindamata jätmise kohta laekunud ei ole.

Kohus leiab, et kaebaja käsitlus sõiduplaani järgimise ja peatuse nõuetekohase teenindamise

osas ei lähtu ATL-s sätestatust ega lükka ümber vastustaja järeldust lepingurikkumisest.

13.3 Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja vaideotsuses märgituga, et omavolilise

liikumistee muudatuse ja peatuse nõuetekohase teenindamata jätmisega on tegemist ka siis, kui

buss on küll läbinud tee, kus peatus asub ja ka peatunud sel tänaval, kuid ei ole peatunud

ettenähtunud peatuse asukohas. Kohtu hinnangul ei saa olla tegemist kehtiva sõiduplaani

järgimisega ja selles märgitud peatuse nõuetekohase teenindamisega, kui buss on peatunud

valel sõidusuunal selleks mitte ettenähtud kohas. Kehtival sõiduplaanil on muu hulgas märkus,

et sõitjate sisenemine ja väljumine toimub kõikides liiklusmärgiga 541a tähistatud

bussipeatustes. Kaebaja toob seejuures ise õigesti välja peatuse definitsiooni, mille kohaselt

peatus on liiklusmärgiga 541a tähistatud koht ühistranspordi liinil, kus ühistranspordivahend

peatub sõitjate sisenemiseks ja/või väljumiseks (vt HD lisa 1 lisa 5, p 19). Kohus leiab, et

8(10)

vastustaja on põhjendatult leidnud, et peatuse saab lugeda nõuetekohaselt teenindatuks vaid

juhul, kui buss peatub täpselt ettenähtud peatuse asukohas. Käesoleval juhul on vastustaja

tuvastanud, et vedaja ei ole liinil 112 suunal Saue-Tallinn teinud peatust sõiduplaanis ettenähtud

sõidusuunal Koidu peatusena tähistatud kohas ning seega ei saa lugeda konkreetset peatust

nõuetekohaselt teenindatuks. Vastustaja on selgitanud, et Koidu peatuses õigel teepoolel (kus

asub tähistatud peatuskoht) peatumiseks pidanuks vedaja läbima leppetrahvinõude lisaks oleval

kaardimaterjalil sinisega tähistatud teelõigu, et siseneda nn „taskusse“ kahesuunalisel teel õigel

sõidusuunal, mis võimaldab bussil peatuda teeservas, kus asub bussipeatus. Kuna kaebaja

leppetrahvi määramise aluseks olevatel juhtudel selliselt ei toiminud, leidis vastustaja

põhjendatult, et tegemist on sõiduplaanis ettenähtud marsruudi eiramisega ja peatuse

nõuetekohase teenindamata jätmisega.

Vastustaja poolt tuvastatud rikkumisi ei muuda olematuks kaebaja viide HD lisa 1 lisa 5 p-s 19

toodud peatuse mitteteenindamise definitsioonile ja asjaoludele, milliste esinemisel loetakse

peatuse mitteteenindamine tõendatuks. Olukorras, kus on tuvastatud, et vedaja ei ole peatusena

ettenähtud kohas bussi peatanud (st peatust nõuetekohaselt teenindanud), puudub vajadus

täiendavalt analüüsida HD lisa 1 lisa 5 p-s 19 sätestatud asjaolude esinemist. Asjaolud, kas bussi

kiirus langes alla 10 km/h, kas peatuses oli siseneda või väljuda soovivaid reisijaid või kas

peatuse mitteteenindamise kohta on esitatud reisija kirjalik kaebus, ei saa omada tähtsust

olukorras, kus buss õiges peatuse asukohas (st bussipeatusena tähistatud peatuse taskus) peatust

ei teinud.

13.4 Sõiduplaanis ettenähtud liikumistee mittemuutmist ja Koidu peatuse nõuetekohast

teenindamist ei saa praegusel juhul tõendada ka pelgalt kaebaja esitatud piletimüügiväljavõtted.

Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kaebajale etteheidetud bussi liikumistee omavoliline

muutmine on tuvastatud 80 korral, kuid Koidu peatuses piletimüügi kohta on kaebaja esitanud

loetelu 11 juhtumi kohta. Lisaks on vastustaja viidanud ka sellele, et piletimüügisüsteem toimib

50-meetrise raadiuse alusel – st kui pilet on müüdud 50 meetri raadiuses vastava peatuse

tegelikust asukohast, siis piletisüsteemis kajastub sellegipoolest, et pilet on müüdud vastavas

peatuses. Arvestades, et vedaja on bussi liikumistee muutmise tõttu peatuse teinud Koidu

peatusega kohakuti teisel sõidusuunal asuva maja ees, jäigi eeldatavalt õige peatuse asukoht

tegelikust peatumise kohast 50 meetri raadiusesse. Seega pelgalt piletimüügi toimumisest ei saa

järeldada, et vedaja on leppetrahvi aluseks olevatel juhtudel järginud sõiduplaanis ettenähtud

bussiliini marsruuti ja sõitjate peale võtmiseks/välja laskmiseks peatunud õiges kohas, st Koidu

bussipeatusena tähistatud kohas. Vedaja poolt omavolilise liikumistee muutmise läbi Koidu

peatuse teenindamata jätmist ei muuda olematuks see, et reisijatel oli võimalus bussi siseneda

ja sealt väljuda ka peatusest teisel pool teed. Isegi, kui reisijad on n-ö vales kohas bussi

sisenenud (sh pileti ostnud) ja/või väljunud, ei väära see vastustaja poolt tuvastatud asjaolu, et

buss ei ole Koidu peatust läbinud kehtivas sõiduplaanis ettenähtud viisil.

13.5 Eeltoodut arvestades on vastustaja väljaselgitatud asjaolude põhjal asunud põhjendatult

seisukohale, et vedaja on leppetrahvinõudes viidatud juhtudel sõiduplaanis ettenähtud

marsruuti eirates jätnud Koidu peatuse nõuetekohaselt teenindamata.

Kuna kaebaja ei ole sõiduplaanis vastavate muudatuste tegemisest tellijat teavitanud, luges

vastustaja vedaja algatusel 80 veootsal bussi liikluses muudatuste tegemised kogumis

põhjendatult ATL p 7.3.1 kohaselt oluliseks lepingurikkumiseks.

Vaidlustatud leppetrahvinõudes on muu hulgas välja toodud kaalutlused, millest lähtuvalt

vastustaja käsitles kaebajale etteheidetud rikkumisi kaalukatena ning vastustaja hinnangut ei

ole alust pidada meelevaldseks. Nii on vastustaja välja toonud, et vedaja tasuks loetakse

kinnitatud sõidugraafikule vastavalt teostatud tegeliku töö eest makstavat tasu ning ära jäänud

9(10)

veootste ja/või teenindamata veootste osade eest tasu ei ole alust välja maksta. Samuti ei ole

kaebaja vaidlustanud asjaolu, et vedaja ei ole teavitanud veoteenuse mitteosutamisest Koidu

peatuses, vaid vastava teabe aluseks on PMS andmed ning sõitjatelt laekunud info. Seejuures

ei vasta tõele kaebaja väide, et reisijatelt ei ole Koidu peatuse teenindamata jätmisega seoses

kaebusi laekunud – kohus viitas juba eelpool kohaliku elaniku M. R. 30.07.2020 pöördumisele,

mis on ka kaebajale edasi saadetud ja palutud rikkumine lõpetada (dtl 316). Muu hulgas on

vastustaja põhjendatult arvesse võtnud, et samasisulisi rikkumisi on esinenud vedaja poolt ka

eelneval lepinguperioodil ning vedaja on igakordselt kinnitanud, et tagatakse lepingu

nõuetekohane täitmine. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Samuti ei saa meelevaldseks

pidada vastustaja kaalutlust, et kinnitatud liikumistee järjepideva muutmise läbi sõitjate

sisenemine ja väljumine selleks mitte ettenähtud kohas ohustab reisijate turvalisust ning tagatud

ei ole teenuse kvaliteet ja usaldusväärsus avalikkuse silmis. Bussiliiniveo puhul on

nõuetekohase teenuse osutamiseks keskse tähtsusega, et buss oleks ettenähtud ajal ettenähtud

peatuses, mitte lihtsalt suvalises kohas selle läheduses. Kaebaja väide, et konkreetne teelõik

(kus Koidu peatus asub) on väga kitsas ja vähese liiklusega, ei viita vastustaja kaalutluste

asjakohatusele. Reisijate turvalisuse ohustamise määrale antav erinev hinnang ei muuda lepingu

rikkumist olematuks.

14. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada tuvastatud rikkumiste eest 1250 euro suuruse

leppetrahvi määramist ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid määratud

leppetrahvi suuruse osas, vaid on pidanud selle määramist tervikuna põhjendamatuks.

Vastustaja on leppetrahvi summa määramisel lähtunud ATL punktist 7.4, mille kohaselt võib

tellija iga väheolulise lepingurikkumise korral esitada leppetrahvinõude või vähendada vedaja

tasusummat kuni 150 euro võrra. Olulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada

leppetrahvinõude või vähendada vedaja tasusummat kuni 1500 euro võrra.

Vastustaja on ära näidanud, kuidas kujunes nõutav leppetrahvisumma 1250 eurot: liinil 112

perioodil 14.07 – 31.07.2020 planeeritud veootste arv suunal BA (Saue – Laagri – Tallinn) oli

kokku 96, millest 80 veootsal toimus vedaja poolt omavoliline liikumistee muutmine, mis

moodustab 83,33% perioodi planeeritavatest veootse arvust. Olulise lepingurikkumise eest

rakendatava leppetrahvi maksimaalsest võimalikust määrast ehk 1500 eurost 83,33%

moodustab 1250 eurot.

Vastustaja on käsitanud 80 veootsal tuvastatud rikkumisi ühe olulise lepingurikkumisena ATL

p 7.3.1 mõttes ega ole nõudnud leppetrahvi lepingus sätestatud maksimaalses määras (1500

eurot). Vastustaja on vaideotsuses põhjendatult selgitanud, et isegi kui tuvastatud rikkumisi

käsitada mitteoluliste rikkumistena, oleks vastustajal olnud võimalik iga mitteolulise rikkumise

juhtumi eest iga veootsa suhtes rakendada leppetrahvi kuni 150 eurot ehk kokku kuni 12 000

eurot (80 omavoliliselt muudetud veootsa x 150 eurot), mis olnuks oluliselt suurem summa

kaebajale käesoleval juhul määratud leppetrahvist.

15. Kaebaja toob välja, et vaidlustatud leppetrahvinõue ei vasta vorminõuetele, kuna haldusakti

on allkirjastanud vastustaja esindamise õigust mitteomav isik – tegevdirektor Andrus Nilisk.

Kohus nõustub vastustajaga, et isegi kui asuda seisukohale, et tegevdirektori ametijuhendist ei

tulene õigust esindada vastustajat vedajaga sõlmitud ATL alusel sanktsioonide rakendamisel ja

sellest tulenevalt ei olnud tal esindusõigust vaidlustatud leppetrahvinõude allkirjastamiseks

vastustaja nimel, ei annaks see asjaolu praegusel juhul alust leppetrahvinõude tühistamiseks või

tühisuse tuvastamiseks.

HMS § 8 lg-s 2 nimetatud sisepädevuse rikkumine haldusakti andmisel ei saa üldjuhul tuua

kaasa haldusakti tühisust, kui selle on andnud iseenesest pädev haldusorgan (HMS § 8 lg 1), st

10(10)

praegusel juhul ÜTK. Sisepädevuse rikkumise puhul oleks tegemist menetlusveaga, mille

esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt

Riigikohtu 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 20). Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka

põhjendanud, kuidas väidetav rikkumine oleks saanud mõjutada asja otsustamist. Lisaks on

vastustaja kohtule esitanud ÜTK 05.11.2020 juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtuvalt

on vastustaja juhatus tagasiulatuvalt heaks kiitnud kõik A. Niliski tegevused keskuse

esindamisel, mis tahes kolmandate isikute suhtes, alates ametisse astumisest, sh kuid mitte

ainult, tegevdirektori poolt allkirjastatud pretensioonid, vaideotsused ja muud kolmandatele

isikutele suunatud tahteavaldused (vt väljavõte protokollist, dtl 282). A. Niliskile on väljastatud

ka sellekohane volikiri.

16. Vaidlust ei ole, et kaebajale on enne leppetrahvi rakendamist antud võimalus arvamuse ja

vastuväidete esitamiseks ning vastustaja on vaidlustatud leppetrahvinõudes kaebaja

vastuväidetele vastanud.

17. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et vaidlustatud leppetrahvinõue on õiguspärane.

ATL punkt 7.7 alusel oli vastustajal seega õigus arvata kaebajale määratud leppetrahv maha

vedaja tasust. Kaebajal tuli 18.08.2020 arve nr 499 kohaselt leppetrahv tasuda hiljemalt

31.08.2020 (dtl 206). Eeltoodut arvestades oli vastustajal õigus 10.09.2020 teostada

sissenõutavaks muutunud leppetrahvi tasaarvestus vedaja tasuga. Kaebaja ei ole välja toonud

muid asjaolusid peale leppetrahvinõude õigusvastasuse, mis annaks alust pidada 10.09.2020

tasaarveldamist õigusvastaseks.

18. Kohus on seisukohal, et puudub alus ÜTK 18.08.2020 leppetrahvinõude nr 2-1/254-2

tühistamiseks ja seega ka vastustaja kohustamiseks 10.09.2020 tasaarveldatud leppetrahvi

summa tagastamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja kasuks õigusabikulude katteks 1209,60 euro (koos

käibemaksuga) väljamõistmist. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vastustaja menetluskulu väljamõistmine kaebajalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

Haldusorgani kasuks on põhjendatud välise õigusabiteenuse kulusid välja mõista juhul, kui

kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt ka Riigikohtu 21.06.2012 otsus

nr 3-3-1-26-12, p 30; 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 22). Praegune vaidlus ei väljunud

vastustaja põhitegevuse raamidest, sest vastustajale on pandud avalik ülesanne korraldada tema

piirkonnas ühistransporti (ÜTS § 15 lg 3). Avaliku teenindamise lepingute täitmisega seotud

vaidlused on valdkond, millega vastustaja põhitegevusega seonduvalt sagedasti kokku puutub,

mistõttu ei ole põhjendatud kaebajalt välja mõista vastustaja menetluskulusid seonduvalt välise

õigusabi kasutamisega. Vastustaja menetluskulud jäävad seega samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)