2-19-20538/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-20538

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

H S C

hagi

K H

vastu

kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

699,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H S C (sünniaeg xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja: K H (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Merle

Albrant

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H S Ci hagi K Hi vastu osaliselt.

2. Mõista K Hilt H S Ci kasuks välja 620,24 eurot.

3. Mõista K Hilt H S Ci kasuks välja viivis põhivõlalt (620,24 eurot) võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20. detsembrist 2019 kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata H S Ci hagi K Hilt 27 euro väljamõistmiseks. 5. Jätta H S Ci

maakohtus kantud menetluskulud 95% ulatuses K Hi kanda ja K Hi maakohtus

kantud menetluskulud 5% ulatuses H S Ci kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti

juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 200

eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS

§ 177 lõikele 2.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H S C esitas 20.12.2019 Harju Maakohtule hagi K Hi vastu, milles palub mõista kostjalt

hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 647,24 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-18-15195 hageja

(isa) ja kostja (ema) vaidlus nende ühise lapse C C-H ja hageja suhtlemise korra

kindlaksmääramise üle. Maakohus määras 07.08.2019, et laps viibib esialgse õiguskaitse

korras ajavahemikus 11.08.2019 kuni 25.08.2019 isaga Eesti Vabariigis eraldi

majutusasutuses ema juuresolekuta. Laps tuli hagejale üle anda 11.08.2018 lapse elukohas

kell 18. Kostja teadis kohtumäärusest, kuid määratud ajal ja kohas hageja lapsega kontakti

ei saanud. Kostja rikkus kohtumäärust pahatahtlikult. Ta teadis, et hageja teeb asjatuid

kulutusi, aga oli hoolimatu ja jättis hagejale vajaliku info edastamata. Kui kostja oleks enne

hageja Eestisse tulekut teda teavitanud sellest, et tal ei olegi kavatsust last üle anda, oleks

hageja jätnud kulutused tegemata.

3. Hageja reisis seega oma kodust xxxx Eestisse ja tagasi xxxx asjatult. Hagejal tekkis seoses

sellega kahju kokku 647,24 eurot järgmiselt:

3.1. transport xxxx lennujaama 9,70 GBP (10,91 eurot);

3.2. edasi-tagasi lennupiletid xxxx-xxxx-xxxx 279,86 GBP (314,87 eurot);

3.3. Airbnb platvormil broneeritud majutus xxxx asuvas kahetoalises korteris

perioodiks 11.08.2019 kuni 17.08.2018 187,50 GBP (210,97 eurot);

3.4. varasem tagasilennupilet 69,99 eurot, kuna kohtumine lapsega jäi ära ja edasisel

Eestis viibimisel ei olnud enam mõtet, hageja oli broneerinud majutuse kuni

17.08.2019 ja ei oleks seega saanud ka Eestis viibida kuni oma tagasilennuni

25.08.2019;

3.5. lisatasu pagasi registreerimise eest 27 eurot;

3.6. bussipilet xxxx lennujaamast xxxx 12 GBP (13,550 eurot).

4. Hageja 16.08.2019 avalduse ja 07.08.2019 esialgse õiguskaitse määruse alusel algatas

kohtutäitur lapsega suhtlemiseks täitemenetluse nr 014/2019/1558. Täitmisteate kohaselt

pidi kostja andma lapse hagejale üle esmaspäeval, 19.08.2019 kell 11:00 lapse elukohas.

Kohtutäitur tegi kostjale ettepaneku nõude vabatahtlikus täitmiseks ja hoiatas, et kohustuse

vabatahtlikult täitmata jätmisel määrab kohtutäitur kohustatud isikule sunniraha. Lapse

üleandmise ajast teavitati ka lastekaitse vanemspetsialisti. Hageja tuli täitetoimingu

tegemise ajaks uuesti Eestisse, lootuses näha last, keda ta ei olnud umbes 5 kuud näinud.

Hagejal tekkisid sellega uued reisikulud. Selgus, et kostja oli korraldanud nii, et tema,

kohtutäitur ja lastekaitse vanemspetsialist saaksid kokku kell 11 lastekaitse

vanemspetsialisti ruumides väites, et hageja tuleb sinna, kuigi hageja ootas kõiki vastavalt

varasemale kokkuleppele lapse elukohas. Selleks, et hageja saaks natukenegi lapsega koos

olla, sõlmisid vanemad uue, kohtumäärusest halvema kokkuleppe. Ette nähtud 14 päevast

sai hageja lapsega koos olla vaid 9 päeva ja pidi lapse igal õhtul tagasi kostja juurde viima.

5. Kostja käitumine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses, s.t

kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja teo eesmärk oli hageja

tahtlik kahjustamine. Kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib

tuua hagejale kaasa kahju. Kostja teadis, et hageja elab välisriigis ja peab tegema lapsega

kohtumiseks kulutusi. Kostja hoidus siiski hagejat teavitamast sellest, et ta kohtumäärust ei

täida.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hagi eesmärk on kahjustada poolte ühise lapse ja kostja igapäevast toimetulekut. Kostja ei

ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Asjas ei esine mitte ühtegi VÕS § 1045 lg 1 nimetatud

kahju õigusvastasuse alust. Hageja ei ole ühelegi alusele ka viidanud. Kostja teo ja kantud

kulude vahel puudub põhjuslik seos. Hageja ei toonud esile, milles seisneb kostja süü, kui

hageja ise soetas lennukipileti ja tasus oma hotelli eest. Kostjal ei ole ligipääsu hageja

kontole. Kahju tekitamine ei ole õigusvastane ka siis, kui kannatanud nõustus kahju

tekitamisega (VÕS § 1045 lg 2 p 2). Hageja tekitas endale ise kahju enda ebapädeva

käitumisega.

8. Hageja kulud on seotud tema enda tegevusega, mis seondub kohtumääruse täitmisega

tsiviilasjas nr 2-18-15195 ja osaliselt hageja enda õigusvastase käitumisega. Kuna hageja

ise taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, pidi ta kandma kulu lennujaama sõidule 10,91

eurot, lennukipiletitele 314,87 eurot, hotellile 210,97 eurot ja bussipiletitele 13,50 eurot

vastavalt enda taotlusele. Hageja ise soovis xxxx Eestisse tulla ja valis ise transpordi

võimalused. See, et hageja püsiv elukoht on xxxx, mitte Eestis, ei ole kostja süü.

9. Hageja tõendid on vastuolulised. Hageja esitas Airbnb majutusasutuse tõendi 210,97 eurole

6 öö eest, kuid arusaamatuks jääb, miks ta maksis majutuse eest alles 12.08.2019 õhtul, kui

ta pidi Eestisse tulema juba 11.08.2019. Arusaamatuks jääb, mille eest hageja 187,50 GBP

tasus. Pärast check-in tegemist makstud raha ei tagastata. Hageja pidi Eestis viibima 14

päeva, kuid majutuse broneering tehti vaid 6 ööks. See seab kahtluse alla tõendi õigsuse ja

hageja reaalse soovi majutuskohas peatuda ning esialgse õiguskaitse määrust täita. Hageja

ei planeerinud tegelikult majutusasutuses viibida või planeeris viia lapse ema nõusolekuta

xxxx.

10. Hageja esitas tõendid ka kulude kohta, mida ta kandis siis, kui oli esialgse õiguskaitse

määruse kohaselt lapsega koos (25.08.2019 lennukipilet). Arusaamatu on lisapagasi kulude

hüvitamise nõue. Tõenditest ei nähtu, et hagejal oli pagas Eestisse lennates.

11. Hageja võis küll 11–13. augustil Eestis viibida, kuid ta lahkus Eestist vabal tahtel, keeldudes

ise oma lapsega kohtumast ja rikkudes esialgse õiguskaitse määrust. Kui hageja lahkus

Eestist, ei olnudki võimalik kohtumäärust täita. Kostja pakkus hagejale lapsega olemist

korduvalt.

Hageja lahkus Eestist demonstratiivselt kehtiva esialgse õigusaktise määruse ajal, kui ta oles

pidanud olema 24/7 valmis oma lapsega kohtuma. Määrus oli kohustuslik mõlemale vanemale.

12. Hageja sõlmis vabatahtlikult 19.08.2020 täitemenetluses kohtutäituri ja kostjaga uue

suhtluskorra. See välistab kahju süülise tekitamise. Sellega nii hageja kui kostja nõustusid,

et 07.08.2019 kohtumäärust ei täideta, kuna see ei ole lapse huvides. Kuna poolte vahel oli

kokkulepe, ei saa deliktiõiguse sätteid kohaldada. Hageja ise lühendas aga ka kokkuleppega

määratud lapsega suhtlemise aega. Seega ei olnud ta huvitatud sellest, et veeta lapsega 14

päeva. Õige ei ole väide, et hageja ei saanud lapsega veeta ühtegi ööd.

13. Hageja ei avaldanud enne esialgse õiguskaitse määruse rakendamist kostjale kordagi soovi

lapsele Eestisse külla tulla. 07.08.2019 kohtumäärus tuli kostjale üllatusena. Kohus ei

küsinud lapse emalt ega kohalikult omavalitsusest arvamust esialgse õiguskaitse taotluse

kohta. Seetõttu ei olnud kohus ka teadlik lapse tervislikust seisundist. Sellest oli aga teadlik

hageja, kuna kostja oli teda juba 02.07.2019 informeerinud ja teinud ettepaneku, et hageja

tuleb suvel Eestisse ja kohtub lapse terapeudiga. Esialgse õiguskaitse avaldus lähtus

ebaõigesti väitest, nagu takistaks kostja hagejal lapsega kokkusaamist. Isa ja lapse suhtlust

oleks saanud reguleerida ka kohtu sekkumiseta.

14. Lapse tervislik seisund oli augustis 2019 kriitiline. Tal esinesid hirmud, psühhosomaatilised

valud ja tikid. 08.08.2019 teatas lapse psühholoog H S kohtule, et lapsel esineb

emotsionaalse häirituse sümptomeid, laps tunneb isa ees hirmu ega julge isale paljusid asju

öelda, lapse ja isa suhtlus on seetõttu pingestatud, ta ei julge isaga koos olles emaga

ühendust võtta, pärast isaga Skype kõnelusi esineb kõhuvalusid ja tikke (silmade

pilgutamist). Psühholoog ei pidanud võimalikuks 07.08.2019 kohtumäärust täita nii, et laps

on kaks nädalat isaga majutusasutuses, sest see kahjustab tema vaimset tervist. Lapse

perearst diagnoosis somatoformse vegetatiivse düsfünktsiooni ja suunas lapse neuroloogi

juurde. Lapse psühhosomaatilistele probleemidele viitas ka lastekaitsespetsialist, leides, et

kohtumäärus oli vastuolus lapse huvidega ning kahjustas tema emotsionaalset tasakaalu ja

turvatunnet.

15. Selleks, et ära hoida lapse tervisliku seisundi halvenemine ja lapsele traumeeriv olukord,

astus kostja hagejaga dialoogi ja palus tal esikohale seada lapse huvid ja tervis. Kostja

pakkus 11.08.2019 välja, et isa saab lapsega olla, kui laps ööbib oma kodus, samuti pakkus

kostja hagejale kohtumist lapse terapeudiga. 13.08.2019 tegi kostja hagejale ettepaneku

kohtuda, et arutada lapsega kohtumisega seonduvat. Kostja pakkus ka, et lastekaitse

vahendab vanematevahelist suhtlust. Hageja ei olnud huvitatud 14.08, 18.08 ega 19.08.2019

kohtumistest. Kostja tegi seega kõik selleks, et teha hagejaga koostööd. Kostja ei keelanud

hagejal lapsega kohtumist vaid palus, et laps magaks öösel kodus, et vähendada lapse stressi

ja hirme.

16. Kui hageja soovis, et kostja kataks tema lapse juurde reisimise kulud, oleks ta pidanud seda

oma esialgse õiguskaitse avalduses märkima. Kuna ta seda ei teinud, kinnitas ta

valmisolekut kanda kõik reisimise kulud ise.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte väidete ja esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

18. Asjas esitatud tõendite ja poolte esitatud seisukohtade kohaselt on tuvastatud järgmised

asjaolud, mille üle pooltel vaidlust ei ole: - hageja ja kostja on lapse vanemad;

-

Harju Maakohtu 07.08.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-15195 reguleeriti hageja ja lapse

suhtlemise kord selliselt, et laps viibib kostja juuresolekuta 2019 aasta suvel vahemikus

11.08–25.08.2019 isaga Eesti Vabariigis eraldi majutusasutuses. Hageja pidi võtma lapse

11.08.2019 kell 18 lapse elukohast ja tagastama ta tema elukohta 25.08.2019 kell 16 (tl 5–

6);

-

hageja reisis lapsega kohtumiseks xxxx Eestisse;

-

11.08.2019 hageja lapsega ei kohtunud ja ta läks 13.08.2019 koju tagasi;

-

hageja esitas 12.08.2019 maakohtule taotluse 07.08.2019 määruse täpsustamiseks

tulenevalt asjaolust, et kostja esialgse õiguskaitse määrust ei täida. Taotlus jäi rahuldamata

(tl 17);

-

hageja esitas kohtutäiturile 16.08.2019 täitmisavalduse 07.08.2019 esialgse õiguskaitse

määruse täitmiseks (tl 18–20);

-

19.08.2019 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, milles lepiti kokku, et hageja saab lapsega

veeta 19.08–28.08.2019.

19. Hageja nõuab kostjalt Harju Maakohtu 07.08.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-18-15195

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja

kahju selles, et ta tegi kulutusi, et reisida lapsega kohtumiseks xxxx Eestisse, kuid kulutused

osutusid asjatuks kuna ta ei saanud kostja tegevuse tõttu lapsega kohtuda.

20. Hageja raha saamisele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS

§ 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised:

hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane tegu või tegevusetus; esineb

põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja on kahju tekkimises süüdi.

Kohus selgitas pooltele 19.02.2021 kirjas, et nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kostja

teo ja selle õigusvastasuse, kahju tekkimise ja põhjusliku seose nende vahel. Vastutusest

vabanemiseks peab kostja tõendama kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või

süü puudunise.

20.1. Hageja heidab kostjale ette Harju Maakohtu 07.08.2019 kohtumääruse täitmata jätmist,

s.o esialgse õiguskaitse määruses kindlaks määratud ajal, s.o 11.08.2019 kell 18 lapse elukohas

lapse hagejale üle andmata jätmist ja asjaolu, et kostja hoidus sellest hageja teavitamisest.

Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja ja laps kohtumääruses ette nähtud ajal ja kohas ei

kohtunud. Kostja leiab aga, et ta ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi.

21. Hageja ja kostja kirjavahetuse kohaselt oli kostja hiljemalt 08.08.2019 teadlik Harju

Maakohtu 07.08.2019 esialgse õiguskaitse määrusest. Kostja kinnitab seda ka hagejale

saadetud e-kirjas (tl 7 pöördel, tõlge tl 81 pöördel – 82). Samuti kinnitas kostja määruse saamist

oma esindaja vahendusel 08.08.2019 oma vastuses hagiavaldusele ja esitas selle kinnitamiseks

ka etoimiku väljavõtte (tl 46). Kohus selgitab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust kostja väide,

et ta ei teadnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisest ega hageja soovist lapsega Eestis

kohtuda. Käesolevas asjas hindab kohus hageja väiteid selle kohta, mis puudutavad 07.08.2019

määruse täitmisega seotud asjaolusid. Viidatud pooltevahelise kirjavahetuse kohaselt teatas

hageja kostjale maakohtu 07.08.2019 kohtumääruse täitmise kavatsusest nii 07.08.2019 kui ka

09.08.2019. Seejuures palus hageja kostjal kinnitada, et laps on ettenähtud ajal kodus ja

hagejaga kaasa minemiseks valmis. Kostja hageja küsimusele vastust ei andnud ja ei öelnud ka

seda, et ta kohtumäärust ei täida ja lapse ettenähtud kohas ja ajal isale üleandmist mistahes

põhjusel ei võimalda.

22. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus lähtuda Harju Maakohtu 07.08.2019 esialgse

õiguskaitse määrusest, millest tulenes talle õigus saada laps tema elukohast 11.08.2019 kell 18.

Määrus oli vanematele täitmiseks kohustuslik. Esialgse õiguskaitse määruses on ka selgitatud,

et kostjal on küll õigus määruse peale määruskaebust esitada, kuid see ei peata määruse täitmist.

Hagejal tuli seega teha kohtumääruse täitmiseks kulusid, et olla ettenähtud ajal lapse elukohas

ja valmis lapsega ettenähtud aja Eestis viibima. Kostja oli kohtumäärusest, sh hageja ja lapse

õigustest teadlik, kuid lapse üleandmist määratud ajal ei taganud. 19.08.2019 täitemenetluse

raames toimunud täitetoimingu tegemisel kinnitas kostja, et keeldub lapse isale üle andmisest

ja esialgse õiguskaitse määruse täitmisest (tl 21).

23. Hageja poolt kostjale etteheidetav tegu seisneb nii selles, et kostja esialgse õiguskaitse

määrust ei täitnud, kui ka selles, et kostja ei teavitanud hagejat enne tema Eestisse tulekut

sellest, et tal ei olegi kavatsust hagejale last üle anda. Kohus selgitab, et kahju tekitamine

loetakse õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 nimetatud juhtudel. Hageja tugines hagiavalduses

kostja teo õigusvastasusena punktile 8, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui

see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

24. Heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses eeldab, et

kostja tegu ei olnud kooskõlas heade kommetega ja tema tahtlus oli suunatud hageja

kahjustamisele. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. VÕS §

1043 tähenduses võib tahtlus seisneda ka kaudses tahtluses, s.o teo tagajärje ettekujutamises ja

selle möönmises. Selliselt hõlmab tahe ettenähtavat tulemust, s.t et isik peab õigusvastase

tagajärje saabumist võimalikuks ning soovib teadlikult tegevusega jätkata, leppides võimalike

tagajärgedega (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-150-15 p 13). Teo õigusvastasuse tuvastamiseks

piisab seega sellest, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua

hagejale kaasa kahju (vt Riigikohtu 02.11.2016 otsus nr 3-2-1-101-16 p 17). Käitumise

õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete

vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad

kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-16-

14655 p 13.2).

25. Kohus leiab, et kuigi 07.08.2019 kohtumääruse täitmata jätmine on taunitav, ei ole see

iseenesest käsitletav tahtliku heade kommete vastase teona. Küll aga nõustub kohus hagejaga

selles, et kostja tegu, mis seisneb hageja teavitamata jätmine sellest, et ta ei kavatse või ei saa

kohtumäärust täita, kuigi ta teadis, et hagejal tekivad seoses kohtumääruse täitmisega kulud, ei

olnud kooskõlas heade kommetega ja kostja pidi oma teo hageja jaoks kahjulikku tagajärge ette

nägema.

26. Hageja tõi esile ja kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta oli teadlik, et hageja elab

xxxx. Kostja on viidanud vaid sellele, et asjaolu, et hageja elab xxxx, ei ole tema süü. See, et

kostja teadis, et hageja elab väljaspool Eestit, tuleneb ka viidatud pooltevahelisest

kirjavahetusest, kus kostja küsib, miks hageja teda varem ei teavitanud soovist külastada last

Eestis (tl 7–8, tõlge tl 81–82). Seega pidi kostja vähemalt möönma seda, et hagejal tuleb

kohtumääruse täitmiseks sõita Eestisse ja teha selleks ettevalmistavaid kulutusi. Hageja oli

sõnaselgelt pöördunud kostja poole ja selgitanud kavatsust kohtumäärust täita. Kostja hageja

kirjale ei vastanud ja määruse täitmata jätmisest keeldumisest hagejat ei hoiatanud. Lastes

hagejal uskuda, et ta saab kohtumääruses ettenähtud aja lapsega veeta, pidi kostja aru saama, et

hageja teeb kulutusi, mis osutuvad asjatuks.

27. Kostja tõi esile selle, et ta astus hagejaga dialoogi, et arutada isa ja lapse kohtumist

esialgse õiguskaitse määruses sätestatust erineval viisil. Kostja esindaja saatis hagejale

11.08.2019 ekirja, milles teatas, et lapse psühholoog keelas ära lapse viibimise isaga nii, et laps

on isaga Eestis kuskil majutusasutuses kaks nädalat järjest ja tegi ettepaneku, et isa saab lapsega

kohtuda ajavahemikul 18–24.08.2019 nii, et laps ööbib oma kodus ema juures (tl 55).

Nimetatud kiri ei ole aga käsitletav teavitamisena, et hagejal ei oleks otstarbekas vaidlusaluseid

Eestisse reisimise kulutusi teha. Maakohtu 07.08.2019 määruse kohaselt tuli laps hagejale üle

anda 11.08.2019 kell 18 tema elukohas ja hageja oli kostjat informeerinud, et jõuab kohale

ettenähtud ajal. Kostja esindaja saatis viidatud kirja hagejale 11.08.2019 kell 18.34, s.t siis, kui

hageja oli vaidlusalused kulud juba teinud ja oli selge, et talle last üle ei anta.

28. Kohus leiab, et kostja, jättes hageja sõnaselgele päringule lapse üleandmise toimumise

kohta reageerimata, tekitas tahtlikult olukorra, kus hageja heas usus lapsega kohtumiseks tehtud

kulutused osutusid asjatuks ja kostja pidi vähemalt möönma, et lapsega kohtumise

mittevõimaldamine ja hageja päringule mittevastamine tekitab hagejale materiaalset kahju.

Heas usus käitumine oleks eeldanud minimaalselt seda, et kostja oleks hagejat eelnevalt

informeerinud sellest, et ta last üle ei anna, et anda hagejale võimalus jätta kulud tegemata, eriti

arvestades seda, et hageja oli kostjalt määruse täitmise kohta sõnaselgelt küsinud. Kohus leiab,

et kostja selline tegu on vastuolus heade kommetega ja seega õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p

8 tähenduses. Kostja tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna kostja oli teadlik

hagejale kahju tekkimisest, kuid leppis sellega.

29. Kohus selgitab, et hindab kostja teo õigusvastasust ja hagejale sellega tekitatud kahju

selle tekkimise aja seisuga. Asjaolu, et hageja nõustus kostjaga sõlmima lapsega suhtlemise

korra osas 19.08.2019 uue kokkuleppe ja kuidas uut kokkulepet täideti, ei oma kostjale ette

heidetud teo õigusvastasuse hindamise seisukohalt tähtsust, kuna tegu, mida hageja kostjale ette

heidab, on seotud perioodiga 11.08.2019–13.08.2019, s.o enne uue kokkuleppe sõlmimist. Uus

kokkulepe ei välista seega hageja varasemal perioodil tekkinud nõuet. Õige ei ole ka kostja

väide, nagu tuleneks 19.08.2019 kokkuleppest, et hageja ei pidanudki 07.08.2019 määruse

täitmist vajalikuks. Kokkulepe sõlmiti kohtutäituri ja lastekaitse spetsialisti juuresolekul enam

kui nädal aega pärast seda, kui hageja ettenähtud kohtumine ära jäi. Kokkulepe sõlmiti selles,

millisel viisil isa kohtumised kuni 28.08.2019 toimuvad (tl 21 pöördel). Kokkuleppest ei nähtu,

nagu ei oleks hageja pidanud 07.08.2019 määruse täitmist vajalikuks, nagu väidab kostja.

30. Samuti ei oma käesolevas asjas tähtsust ega mõjuta asja lahendust kostja väited selle

kohta, et lapse psühholoog väidetavalt lapse ja isa kohtumist ei poolda. Kohus pöörab kostja

tähelepanu sellele, et kostjale etteheidetav tegu seisneb praegusel juhul selles, et ta ei hoiatanud

hagejat, et ta kohtumäärust ei täida ja lasi hagejal teha asjatuks osutunud kulutused. Kostja

põhjendused selle kohta, miks ta kohtumäärust ei täitnud, ei ole seega käesolevas asjas

määravad. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks lapse tervisest lähtuvatele

asjaoludele viidates hoiatanud hagejat, et ta kavatseb jätta kohtumääruse täitmata. Ka asjaolu,

et hageja rakendas lapsega kohtumise tagamiseks selleks seaduses ette nähtud meetmeid, sh

pöördus kohtu ja kohtutäituri poole, ei ole hagejale etteheidetavad. Kohus ei hinda eeltoodu

tõttu kostja esitatud väiteid ja tõendeid lapse tervisliku seisundi kohta, seda puudutavaid

läbirääkimisi ja 19.08.2019 sõlmitud kokkuleppe saavutamise asjaolude ning täitmise kohta,

kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja 5, s.o tõendid tl 42–

43, 47–54, 56–59, 60–71). Kohus selgitab kostjale, et ei hinda käesolevas menetluses maakohtu

esialgse õiguskaitse määruse õiguspärasust, kuna selle üle otsustati tsiviilasjas nr 2-18-15195.

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et maakohtu 07.08.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-

1815195 oleks tühistatud või et seda oleks kostja väidetud põhjustel, mh lapse tervisliku

seisundi tõttu muudetud.

31. Kohus ei nõustu kostja väitega, nagu oleks hageja ise rikkunud 07.08.2019 esialgse

õiguskaitse määrust, kuna läks pärast seda, kui talle last ettenähtud ajal üle ei antud, tagasi koju,

s.o xxxx. Lennukipiletite arvest nähtub (tl 12, tõlge 86), et hageja lahkus Eestis tagasi xxxx

13.08.2019, s.o 2 päeva pärast seda, kui ta pidi lapsega kohtuma, kuid ei kohtunud. Olukorras,

kus hagejale last üle ei antud, ei olnud hageja kohustatud Eestis kogu kohtumääruse perioodi

ootel olema teadmata, kas ja millal ta üldse lapsega kohtuda saab. Sellest ei saa järeldada hageja

soovimatust kohtumäärust täita. Selline väide on vastuolus ka asjaoluga, et hageja algatas

07.08.2019 kohtumääruse täitmiseks 16.08.2019 täitemenetluse. 07.08.2019 kohtumäärusest ei

tulenenud hagejale ka kohustust viibida Eestis 11.08.2019– 25.08.2019 ilma lapseta. Samuti ei

tulenenud määrusest hagejale kohustust suhelda Eestis lastekaitse spetsialistiga või

psühholoogiga. Kostja sellised etteheited on seega otsitud ja ei ole praeguses menetluses

asjakohased. See, et hageja koju naases, ei mõjuta kostja vastutust selle eest, et ta pani toime

heade kommete vastase teo.

32. Hagiavalduse kohaselt naasis hageja pärast lapse üleandmise ebaõnnestumist koju tagasi

selleks, et hoida kokku majutuse pikendamise ja Eestis elamise kulusid. Hageja on seega

käitunud parmal võimalikul viisil, et hoida ära kahju suurenemist.

33. Kohus leiab, et kostja pani seega toime õigusvastase teo vähemalt kaudse tahtlusega ja

ta on seega hagejale kahju tekkimises süüdi VÕS § 1043 tähenduses. Kuna kostja tahtlus on

tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, ei ole kostjal võimalik tõendada süü puudumist VÕS §

1050 lg 1 ja 2 alusel.

34. Kohus selgitas kostjale, et ta vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab

mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise (VÕS § 1045 lg 2 ja § 1052). Kostja ei ole

selliseid asjaolusid tõendanud. Kostja tugines VÕS § 1045 lg-le 2 leides, et hageja nõustus talle

kahju tekitamisega. Nimelt leidis kostja, et hageja tegi kulud ise teadlikult ja kostja ei sundinud

teda kulusid tegema. Kohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud ei võimalda jõuda järeldusele,

et hageja nõustus endale kahju tekitamisega. Hageja ei saanud eeldada, et kostja 07.08.2019

kohtumäärust ei täida. Väide, nagu oleks hagi ajendatud soovist saada varalist hüve tema lapse

ema arvelt, on sisustamata ja tõendamata.

35. Õige ei ole kostja väide, et kostja ei vastuta hageja kulude kandmise eest põhjusel, et

hageja pidigi need kandma, kuna esialgset õiguskaitset rakendati hageja enda taotlusel ja ta pidi

kulu kandmisega arvestama. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et hageja ei nõua kostjalt

kahjuhüvitist mitte põhjusel, et tal tekkisid kulud seoses kohtumääruse täitmisega vaid

põhjusel, et kulud, mida ta kandis, osutusid kostja tegevuse tõttu asjatuks. Hageja tuli uuesti

Eestisse 19.08.2019, kui tekkis võimalus lapsega kohtuda kohtutäituri abil. Siis hageja lapsega

vastavalt vanemate kokkuleppele ka kohtus (tl 21 pöördel) ja nende kulude hüvitamist hageja

kostjalt ei nõua. Samuti ei ole kostja vastutust välistavaks asjaoluks see, et hageja on ise valinud

oma elukoha lapse elukohast eemal, s.o xxxx. Kohus on ülal tuvastanud, et hageja elukoht oli

kostjale teada. Seega olid kostjale ka teada, et hagejal tekivad seoses määruse täitmisega kulud.

36. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Kohus leiab, et kuna hageja tegi kulud selleks, et lapsega kohtuda ja maakohtu

07.08.2019 kohtumäärust täita, on hagejale kahju tekkimine otseselt seotud sellega, et lapse

üleandmist ettenähtud ajal ja kohas ei toimunud ja kostja hagejat lapse mitte üleandmise

kavatsusest ei teavitanud. Kohus leiab, et põhjuslik seos hõlmab kõiki kulusid, mida hageja

kandis seoses 07.08.2019 kohtumääruse täitmisega, sh Eestisse reisimise ja siin viibimisega

ning enneaegse koju naasmisega. Kõik need kulud kanti põhjusel, et hageja tuli Eestisse

sisuliselt ilmaasjata, s.t hageja Eestisse reisimise eesmärk jäi kostja tegevuse tõttu täitmata. Kui

kostja oleks käitunud heas usus, ei oleks hageja selliseid kulusid pidanud kandma. Kostja on

käesolevas menetluses ise möönnud, et vähemalt osaliselt on hageja tehtud kulud seotud

esialgse õiguskaitse määruse täitmisega. Seega on vastuoluline ja eksitav kostja väide, nagu

oleks hageja kulud tema enda majanduslikud otsused, mille eest kostja ei saa vastutada.

37. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitatav otsene varaline kahju hõlmab

VÕS § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks

ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju ei hüvitata VÕS § 127 lg 2 kohaselt

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

38. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks talle tekkinud kahju kokku 647,24 eurot seoses

järgmiste kulude kandmisega: transport xxxx lennujaama 9,70 GBP (10,91 eurot, tl 8, tõlge tl

84); edasi-tagasi lennupiletid xxxx-Tallinn-xxxx 279,86 GBP (314,87 eurot, tl 9–10, tõlge tl

83–84); Airbnb platvormil broneeritud majutus xxx asuvas kahetoalises korteris perioodiks

11.08.2019 kuni 17.08.2018 187,50 GBP (210,97 eurot, tl 11, tõlge tl 85); varasem

tagasilennupilet 69,99 eurot (tl 12–13, tõlge tl 86); lisatasu pagasi registreerimise eest 27 eurot

(tl 14–15, tõlge tl 87); bussipilet xxxx lennujaamast xxxx 12 GBP (13,50 eurot, tl 16, tõlge tl

88). Kulu kandmine, s.t kahju tekkimine märgitud ulatuses nähtub samadest viidatud tõenditest.

39. Kostja vaidleb vastu hageja majutuskuludele, kuna on arusaamatu, miks maksis kostja

majutuse eest alles 12.08.2019 õhtul, kui ta pidi Eestisse tulema juba 11.08.2019. Hageja

selgitas, et ta broneeris Airbnb platvormi vahendusel majutuse perioodiks 11.08.2019–

17.08.2019 xxxx asuvasse kahetoalisesse korterisse. Perioodi maksumus oli 210,97 eurot

(187,50 GBP). Majutuse broneerimine selleks perioodiks nähtub Airbnb kviitungilt (tl 11, tõlge

tl 85). Kohus ei nõustu kostjaga, nagu saaks asjaolust, et makse teostati hageja VISA kaardilt

12.08.2019 järeldada, et hageja 11.08.2019 Eestisse ei tulnud. Hageja Eestisse tulemine

ettenähtud ajal, s.o 11.08.2019, nähtub lennukipiletitelt (tl 9–10, tõlge 83–84) ja seda on samas

möönnud ka kostja ise. Kuna kostja on ise möönnud, et hageja esitatud tõendite kohaselt viibis

hageja Eestis 11.08–13.08.2019, on arusaamatu ja vastuoluline kostja väide, nagu ei oleks

hageja esitanud ühtegi tõendid, kus oleks näha kuupäevad, millal ta majutusasutuses tegelikult

viibis. See ei oma aga ka olulist tähtsust, kuna kostja enda väitel ja esitatud tõendi kohaselt, s.o

xxxx Airbnb majutusasutuse tühistamise reeglite kohaselt, ei olnud hagejal broneeringut enam

võimalik tühistada (tl 41, tõlge tl 127). Airbnb reeglid ei näe ette raha tagastamist broneeringu

tühistamisel, kui broneering tühistatakse hiljem kui 7 päeva enne sisse registreerimist. Kostja

on ise pööranud tähelepanu sellele, et makse majutuse eest tehti 12.08.2019 ja

broneeringuperiood kestis 11.08.2019–17.08.2019. Seega tuli hagejal tasuda kogu broneeritud

perioodi eest sõltumata sellest, kas ta korteris viibis või mitte. Hagejale on seega tekkinud kahju

kogu tehtud kulutuse ulatuses. Seda on kostja rõhutanud oma 30.03.2021 menetlusdokumendis

ka ise.

40. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks kahtluse all hageja soov ise tegelikult 07.08.2019

määrust täita ja majutusasutuses viibida. Harju Maakohtu 07.08.2019 määruse kohaselt pidi isa

lapsega veetma ajavahemiku 11.08.2019–25.08.2019. Üksnes sellest, et hageja broneeris

majutuse esmalt vaid 7 ööks, ei saa teha järeldust, nagu ei oleks hageja plaaninud määrust täita.

41. Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, nagu ei oleks hagejal õigust nõuda 25.08.2019

tagasilennupiletite hüvitamist, kuna sellel ajal viibis hageja uue kokkuleppe alusel lapsega.

Hageja selgitas, et pidi ostma uue tagasilennupileti, maksumusega 69,99 eurot. Hageja ei

saanud 25.08.2019 tagasilennupiletit kasutada, kuna kostja 07.08.2019 määrust ei täitnud ja uue

kokkuleppe kohaselt sai hageja veeta kostjaga aega kuni 28.08.2019. 25.08.2019

tagasilennupiletite kulu on seega otseses põhjuslikus seoses kostja rikkumisega.

42. Kostja vaidles vastu ka hageja lisapagasi kulude katmisele 13.08.2019 lennul. Kostja

pööras tähelepanu sellele, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleks olnud lisapagas

kui ta 11.08.2019 Eestisse lendas. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et kostja rikkumise ja hagejale tekkinud lisapagasi

kulu vahel oleks põhjuslik seos. Hageja 11.08.2019 Eestisse lendamiseks ostetud

piletibroneeringu kohaselt oli hagejal lubatud kaasa võtta ainult käsipagas. Hageja ei ole

lisapagasi kulu tekkimise asjaolusid esile toonud hoolimata kohtu vastavast ettepanekust.

Arvestades eeltoodut, jätab kohus hageja nõude lisapagasiga seotud kulude 27 euro

hüvitamiseks rahuldamata, kuna hageja ei ole esile toonud, et hageja kahju ja kostja tegevuse

vahel oleks põhjuslik seos.

43. Muudele kuludele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kulude kandmine on asjas esitatud

tõenditega tõendatud, need on seotud kostja õigusvastase teoga ja hüvitatavad otsese varalise

kahjuna.

Hageja

oleks

saanud

jätta

kulutused

transpordile

Eestisse

ja

tagasi

Ühendkuningriikidesse ning majutusele Eestis jätta tegemata, kui kostja oleks teda hoiatanud,

et ta last hagejale ettenähtud ajal üle ei anna. Kohus rahuldab seega hagi osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitisena välja 620,24 eurot

(10,91+314,87+210,97+69,99+13,50). Hageja põhinõue jääb 27 euro ulatuses rahuldamata.

44. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist seaduses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause

kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas

raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

45. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,0%. Hageja nõuab

viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 2 sätestatuga alates hagi esitamisest, s.o 20.12.2019.

46. Hageja palus kohtul kooskõlas TsMS § 376 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise

kuni kohustuse täitmiseni. Seoses põhinõude rahuldamisega on hagejal VÕS § 113 lg 1

tulenevalt õigus nõuda kostjalt ka viivise tasumist. Kohus rahuldab nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2019

kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude kindlaksmääramine

47. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

48. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, s.o 95% põhinõudest, jätab hageja

menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik