2-20-2682/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2682

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu

hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): Flagito OÜ

(registrikood 14275048), lepinguline esindaja advokaat

Kristjan Tuul

Kostja (määruskaebuse esitaja): Polskie Linie Lotnicze

LOT S.A. (Poola registrikood KRS 0000056844), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses rahuldas Harju Maakohus 7. detsembri 2020 otsusega Flagito OÜ (hageja)

hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1000 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot,

2 (3)

sissenõutavaks muutunud viivise 12,77 eurot ja viivise põhivõlalt alates 19. veebruarist 2020

kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 19. detsembril 2020.

2. Hageja kulunimekirja kohaselt olid tema kulud maakohtus kokku 2055 eurot, sh riigilõiv

200 eurot ja õigusabikulu 1855 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane.

3. Kostja leidis, et hageja lepingulise esindaja kasutamine ei olnud vajalik ega põhjendatud.

Hagejal endal ja tema seaduslikul esindajal on kohtus esindamiseks piisavalt õigusalaseid

teadmisi ning kogemusi. Seega on kõik kulud põhjendamatud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus mõistis 22. jaanuari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjalt hageja

kasuks välja 1130 eurot ning kohustas kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4.1. Maakohus märkis, et hagejale ei saa ette heita tasulise õigusteenuse kasutamist. Igal

menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu. See õigus ei ole

piiratud olukorras, kus hageja või tema seaduslik esindaja on võimeline õigusi kaitsma

isiklikult. Hageja juhatuse liige, kellel on kõrgem juriidiline haridus, ei pea täitma kohtu-

menetluses lepingulise esindaja ülesandeid tasuta. Arvestades tsiviilasja olemust ja vaidluse

vähest keerukust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on hageja lepingulise esindaja

tunnitasuna põhjendatud 120 eurot (käibemaksuta).

4.2. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 t 45 min. Arvestades

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku

930 eurot (= 7,75 × 120). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane tuleb lepingulise esindaja

kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks koos hagilt

tasutud riigilõivuga (200 eurot) on kokku 1130 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Kostja esitas 8. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada väljamõistetud õigusabikulude ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. Kostja

jääb selle juurde, et vaidlus polnud keerukas ja lepingulise esindaja kasutamine polnud vajalik.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. veebruaril 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ainuüksi asjaolu, et hageja seaduslikul esindajal on juriidiline kõrgharidus, ei võta talt

võimalust kasutada kohtumenetluses osalemiseks lepingulist esindajat, sest TsMS ei sätesta

sellist piirangut. Lepingujärgne esindaja kohtus võib mh olla advokaat (vt Riigikohtu

10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 14 teine lõik ja selles viidatud

varasem kohtupraktika). Riigikohus on ka leidnud, et äriseadustikust ei tulene äriühingu

juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ja

juhatuse liige ei pea osutama ühingule tasuta õigusabiteenust (vt 9. novembri 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15 kolmas lõik).

3 (3)

9. Praeguses asjas hindas maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikust mh vaidluse keerukust silmas pidades. Maakohus lähtus hageja lepingulise esindaja

õigusabikulude hüvitamise määramisel põhjendatult sellest, et tegemist oli sisulise vaidlusega

menetlusosaliste vahel ning õigustoimingute ulatuse põhjendatuse hindamisel õigesti

menetlusdokumentide mahust, sisust ja nendes sisalduvast õiguslikust argumentatsioonist.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja

tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Kostja ei ole määruskaebuses ka tuginenud

sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile

tingimustele ei vastanud.

10. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

11. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)