2-19-15825/52 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. aprill 2021

Tsiviilasja number

2-19-15825

Tsiviilasi

RK Ehitusgrupp OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

10 380 eurot 28 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Farmada Invest OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Farmada Invest OÜ (registrikood

12553786), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi

Tubin

Vastustaja

(hageja):

RK

Ehitusgrupp

OÜ

(registrikood

14506507),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Piret Pallo

RESOLUTSIOON

1. Jätta Farmada Invest OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2020. a otsus

muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Farmada Invest OÜ kanda.

4. Määrata RK Ehitusgrupp OÜ menetluskulude

suuruseks ringkonnakohtus 695 eurot 33 senti

(käibemaksuta).

5. Mõista Farmada Invest OÜ-lt RK Ehitusgrupp OÜ

kasuks välja menetluskulude katteks 695 eurot 33

senti

(käibemaksuta).

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. RK Ehirusgrupp OÜ (hageja) esitas 10. oktoobril 2019 hagi Farmada Invest OÜ (kostja)

vastu töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 9480 euro 46 sendi ja viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel alltöövõtu korras

Tartumaal Kastre vallas Haaslava külas Südame elurajoonis neljas eramus siseviimistlus- ja

plaatimistöid. Hageja on tehtud tööde eest väljastanud arved, mille alusel pidi kostja töö eest

tasuma. Kostjal on tasumata kolme hageja poolt esitatud arve alusel kokku 9480 eurot 46 senti,

millele lisanduvad viivised 138 eurot 84 senti.

Senises koostööpraktikas on kostja tasunud hageja poolt tehtud tööde eest esitatud arved ilma

tööde üleandmise-vastuvõtmisaktide koostamise ja allkirjastamiseta, sh arve objektil X

teostatud tööde eest. Pooled ei ole kokku leppinud, et tööd loetakse vastuvõetuks alles siis, kui

vastavad aktid on allkirjastatud tellija, omanikujärelevalve ja töövõtja poolt, ehk puudub

võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg-st 4 tulenev erikokkulepe tasunõude sissenõutavuse osas.

Tasumata arvete aluseks olevad tööd on lõpetatud hiljemalt 5. augustil 2019, seega ei saa kostja

poolt esitatud poolte kirjavahetus ajavahemikust 16. september – 21. oktoober 2019. a tõendada

kokkulepet töö üleandmise ja vastuvõtmise kohta.

Kostja ei ole esitanud pretensioone seoses sellega, et tööd oleksid lõpetamata või tehtud

puudustega, vaid esitas tasu maksmisega viivitamise kohta erinevaid selgitusi ja vabandusi.

Kostja ei ole enne 16. septembrit 2019 tuginenud asjaolule, et aktid vajavad allkirjastamist

omanikujärelevalve poolt. Kostja väide tööde lõpetamata jätmise või puudustega tegemise

kohta on väär. Oktoobris 2019. a tekkinud kahe plaadi väljavahetamise vajadust likvideeris

hageja 20. oktoobril 2019. Elamud, millistes tehtud tööde eest kostja on keeldunud hagejale

tasu maksmast, on üle antud ostjatele.

2. Kostja vaidles hagile vatsu. Hageja tegi poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel

siseviimistlus- ja plaatimistöid X, X, X ja X elamutes. Tööd loeti vastuvõetuks tellija,

omanikujärelevalve ning töövõtja poolt tööde vastuvõtmise aktide allkirjastamisega. Kostjal

tellijana ei olnud kohustust töid vastu võtta enne omanikujärelevalve poolt tööde vastuvõtmise

akti allkirjastamist. Omanikujärelevalve poolt tööde vastuvõtmise aktide allkirjastamise nõue

on VÕS § 637 lg-st 4 tulenev täiendav erikokkulepe töövõtja tasunõude sissenõutavuse osas.

Hageja ei saanud tööde vastuvõtmisele omanikujärelevalvelt allkirju seetõttu, et tööd olid kas

tegemata või tehtud puudustega. Kostjal on õigus keelduda arvete tasumisest seni kuni tööd on

nõuetekohaselt vastu võetud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 26. novembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 10 478 eurot 76 senti, s.o 9480 eurot 46 senti põhinõue ja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 998 eurot 30 senti, ning põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 27. novembrist 2020 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus

jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3475

eurot 34 senti ning menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis kostja kinnisasjale registriosa

nr X seatud kohtuliku hüpoteegi kehtima kuni nõude rahuldamiseni.

Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nende vahel oli suuline töövõtuleping, mille alusel hageja tegi

märtsist kuni augusti alguseni 2019. a alltöövõtu korras siseviimistlus- ja plaatimistöid neljas

eramus Haaslava külas asuvas Südame elurajoonis. Vaidlus on tasu maksmise kohustuse

täitmise üle, sh asjaolude üle, milline oli kokkulepe töö vastuvõtmise vormistamiseks, kas töö

üleandmine-vastuvõtmine pidi toimuma sellekohase akti vormistamisega, kas akt pidi olema

allkirjastatud ka omanikujärelevalve teostaja poolt ning kas kostjal on alus keelduda oma

kohustuse täitmisest.

25. juuni 2019 arvel nr 19008, 25. juuli 2019 arvel nr 19009 ja 8. augusti 2019 arvel nr 19010

on piisava detailsusega kirjeldatud objektidel X, X, X ja X tehtud plaatimis- ja maalritööde

mahtusid. Nimetatud arvete tasumise tähtajad olid vastavalt 15. juuli 2019, 31. juuli 2019 ja 22.

august 2019. Kostja ei eita, et on jätnud arvetel kirjeldatud tööde eest tasu maksmata. Kostja

hinnangul ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole vastu võetud. Töö

valmimise osas kostjal vastuväiteid ei ole.

Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejale teatanud, et arvete tasumise eelduseks on

järelevalve poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mida hageja ei ole esitanud.

Hageja on soovinud saada järelevalve kontakti ning kostja on edastanud andmed järelevalvet

teostava isiku kohta ja isiku kohta, kellelt on võimalik saada selle isiku kontakt (I kd, tl 32–34).

Hageja on 4. oktoobril 2019. a allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid X, X, X ja

X eramute plaatimis- ja siseviimistlustööde teostamise kohta. Kostja ei ole nimetatud akte

allkirjastanud (I kd, tl 35–42). Kostja on 21. oktoobri 2019. a e-kirjas juhtinud hageja

tähelepanu asjaolule, et esitatud aktidel puudub ehitusjärelevalve allkiri. Ühtlasi on kostja

heitnud hagejale ette töö lõpetamata jätmist (I kd, tl 43–44).

Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on

kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).

Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nähtub, et kostja oli tasunud hageja poolt tehtud maalri-

ja plaatimistööde eest Villa tänava objektidel ning X ja X objektidel.

Kostja ei ole tasunud hageja poolt tehtud 25. juuni 2019 arvel nr 19008 nimetatud

plaatimistööde eest X ja X objektidel, 25. juuli 2019 arvel nr 19009 nimetatud plaatimistööde

eest X ja maalritööde eest X objektidel ning 8. augustil 2019 esitatud arve nr 19010 alusel

plaatimistööde eest X objektil. Maakohtu hinnangul on kõik nimetatud tööd hõlmatud hageja

ja kostja vahel suuliselt sõlmitud ühe ja sama töövõtulepinguga, sest igakuuliselt esitatud arvete

alusel saab järeldada, et hageja tegi regulaarselt töid kostja objektidel ajavahemikus märtsist

kuni augustini 2019. Kostja ei ole tõendanud, et iga üksiku objekti puhul sõlmiti eraldi

töövõtuleping varasemast erinevate töö vastuvõtmise tingimustega. Poolte käitumisest järeldub,

et töö eest tasumine toimus esitatud arvete alusel tööosa valmimisel. Tõendeid selle kohta, et

pooled oleksid kokku leppinud töö vastuvõtmises üleandmise-vastuvõtmise aktide

vormistamise teel ning et aktid pidid olema allkirjastatud lisaks pooltele ka omanikujärelevalve

teostaja poolt, ei ole esitatud. Omanikujärelevalvet teostanud isiku poolt allkirjastatud töö

üleandmise-vastuvõtmise aktide puudumine ei ole olnud takistuseks ehitistele kasutuslubade

väljaandmisele, kõikidele objektidele, kus hageja töid teostas, on kasutusload välja antud.

Kostjal puudus alus oma kohustuse täitmisest keeldumiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, milles palub tühistada maakohtu

otsus, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuoluline, kohtu järeldused tõendite puudumise

osas ei ole loogilised. Kohus, jättes tõendid kõrvale, on tuginenud asja lahendamisel ainuüksi

hageja paljasõnalistele selgitustele. Pooled on töövõtulepingus leppinud kokku, et tööd loetakse

vastuvõetuks tellija, omanikujärelevalve ning töövõtja poolt tööde vastuvõtmise akti

allkirjastamisega. Kohtule olid tõenditena esitatud nii tööde üleandmise vastuvõtmise aktid, kui

ka hageja 16. septembri 2019. a e-kiri, milles hageja palub kostjal saata järelevalve kontakti.

Ehituse töövõtulepingute puhul eeldatakse, et tööd antakse üle aktiga. Seega lasus vastupidise

tõendamise koormus hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et X, X, X ja X objektidel teostatud

tööde osas tasunõude sissenõutavaks muutumiseks piisas tööde valmimisest ja arve esitamisest.

Kostja on tõendanud, et praegusel juhul oli kokku lepitud tööde üleandmine aktiga.

Villa tänava objektide ning X objektide osas kokkulepitut ei saa käsitleda X, X, X ja X objektide

osas kokkulepituna. Villa tänava objektide arvete tasumist ei saa käsitleda X, X, X ja X

objektide arvete aktsepteerimisena.

Ainuüksi asjaolu, et tellija on asunud objekti kasutama, ei ole piisavaks tõendiks töö

vastuvõtmise kohta (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08).

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Maakohus on põhjendanud, miks kohus on jõudnud järeldusele, et poolte vahel puudus

kokkulepe tööde vastuvõtmise akti koostamise ning omanikujärelevalve poolt allkirjastamise

kohta. Kohus on õigesti tuvastanud, et kuna pooltevahelise varasema praktika kohaselt tööde

üleandmise akti osas kokkuleppeid ei olnud ning kuna kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste

objektide puhul lepiti töö vastuvõtmise osas kokku eritingimustes, ei ole kostjal hageja

tasunõudele võimalik tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist tulenevaid vastuväiteid esitada.

Akte nõudis kostja hagejalt esmakordselt alles 16. septembril 2019, st pärast tööde valmimist.

Tõendamiskoormise ümberpööramiseks ei piisa pelgalt paljasõnaliste väidete esitamisest, vaid

see eeldab, et kostja on oma väiteid mõjuvalt põhistanud ning tõendanud. Käesolevas

menetluses kostja seda teinud ei ole.

Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste objektide osas oleks pooltel tööde üleandmise osas

olnud varasemate objektidega võrreldes erinevad kokkulepped. Maakohus on õigesti leidnud,

et kõik Villa tänava ning Sookase objektidel teostatud tööd olid hõlmatud poolte vahel suuliselt

sõlmitud ühe ja sama töövõtulepinguga.

Aktide väljanõudmise põhjuseks saaks olla üksnes see, kui aktide puudumine takistaks elamule

kasutusloa saamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlusalustele objektidele on

kasutusluba antud, mistõttu on sellises olukorras akti vormistamata jätmisele tuginemine

ilmselgelt hea usu põhimõttega vastuolus ega saa olla tööde eest tasumata jätmise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 695 eurot 33

senti (käibemaksuta).

7. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingulepingus kokku lepitud tasu maksmist. Vaidlust ei ole

poolte vahel selles, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille järgi pidi hageja

tegema Haaslava külas asuvas Südame elurajoonis 2019. a märtsist kuni augusti alguseni neljas

eramus siseviimistlus- ja plaatimistöid.

VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija)

aga maksma selle eest tasu.

Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses temalt maakohtu poolt kostja kasuks välja mõistetud

tasu suurust (summat, mis tuleb kostjal kui tellijal hagejale tehtud tööde eest tasuda), vaid leiab,

et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tehtud

töid ei ole nõuetekohaselt (vastavalt poolte kokkuleppele) vastu võetud.

8. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Nimetatud

säte on reegliks siis, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Hageja tugineb oma nõudes

pooltevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt muutub hageja tasunõue sissenõutavaks arvel

märgitud kuupäeval. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal

tuleb tõendada, et tal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue.

Hageja esitas tõendina pooltevahelise sõnumivahetuse ajavahemikul 8. juunist – 4. oktoobrini

2019 (I kd, tl 56jj). Kostja esindaja palus 8. juunil hagejal saata tasumist vajavad arved ja soovis

teha ülekanded. Hageja ja kostja olid ka teiste omavaheliste lepingute puhul kokku leppinud

nii, et kostja tasub hagejale tehtud tööde eest arvel märgitud kuupäevaks ning kostja on

varasemad arved ka tasunud, hageja esitas kostja poolt tasutud arved ja pangakonto väljavõtted

(I kd, tl 49jj). Hageja väitel tehti kostjaga koostööd nii, et objektil saadi kokku projektijuhiga,

hageja küsimusele kuidas toimub tööde vastuvõtmine, vastas kostja projektijuht, et kirjalikke

akte ei ole vaja, ta ise kontrollib tööde käiku ja kui on vaegtööd, annab märku (II kd, tl 3).

Hageja väitel on elamutele, milles tehtud tööde eest ei ole kostja tasunud, antud kasutusluba,

kostja on elamud ostjatele üle andnud. See elamu, milles kostja esindaja väitel on tööd

lõpetamata, on kostja poolt tehtud näidismajaks (I kd, tl 75jj).

9. Kostja ei eita, et poolte vahel olid ka varasemalt kehtivad töövõtulepingud, mida on täidetud

hageja poolt kirjeldatud viisil ning mis on täitmisega lõppenud. Kostja leiab, et vaidlusaluste

tööde osas olid aga pooled sõlminud töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise suhtes aga

teistsuguse kokkuleppe. Kostja tugineb VÕS § 637 lg-le 4, mille kohaselt, kui kokku on lepitud

töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks,

kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole oma

väiteid pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta tõendanud.

Pooled ei ole sõlminud kirjalikku töövõtulepingut. Kostja tugines vastuses hagile lõpetamata

töödele ühes eramus (I kd, tl 28). Kostja esitas tõendina ka hagejale saadetud e-kirja väidetavate

puuduste kohta (I kd, tl 43). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda nimetatu kiri aga poolte

vahelist kokkulepet töötasu sissenõutavuse kohta. Kostja on selles e-kirjas teavitanud hagejat

puudustest pärast seda, kui hageja oli kostja vastu esitanud nõude kohtusse. Poolte

kirjavahetusest selgub, et hageja on kostjalt arvete tasumist nõudnud ka enne kohtusse

pöördumist.

Hageja soovis kostjalt omanikujärelevalvega seotud isiku kontaktandmeid pärast seda, kui

kostja keeldus tööde eest tasumast (I kd, tl 33). Kostja väitel viitab hageja tahe nimetatud

kontakte saada poolte kokkuleppele, et töötasu nõue muutub sissenõutavaks, kui on olemas

omanikujärelevalve kinnitus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik ei täida oma

kohustust, ei ole ebatavaline, et võlausaldaja (hageja) püüab reageerida võlgniku vastuväidetele

ning teha kõik endast sõltuva, et võlgnik oma kohustuse täidaks. Nii on hageja saatnud kostjale

ka enda poolt allkirjastatud tehtud tööde üleandmise-vastuvõtu aktid. Usutav on hageja väide,

et ta pöördus kostja nimetatud järelevalvega tegeleva A.A. poole. A.A. selgitas hagejale, et kuna

kostja on objektid juba uutele omanikele üle andnud, siis ei hakka ta tagantjärele midagi

allkirjastama. Lisaks informeeris projektijuht hagejat, et kostjal on järelevalve teenuse eest

tasumata, mistõttu A.A. akti ei allkirjasta (I kd, tl 196).

Kostja poolt hagejale saadetud kiri, mille kohaselt on arvete tasumise eelduseks järelevalve

poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, ei viita ühelegi pooltevahelisele

kokkuleppele või varasemale praktikale tasu sissenõutavuse osas. Ringkonnakohus leiab, et

vaidlusaluste tööde puhul puudus hagejal mõistlik alus arvata, et tehingute täitmine toimub

varasematest töövõtulepingutest teisiti. Usutav ei ole see, et kostja ei oleks ka ise hagejale tööde

vastuvõtmiseks vajalikke järelevalvega seotud kontakte edastanud, kui kostjale oleks

omanikujärelevalve kinnitus tähtis. Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab ringkonnakohus, et

kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks on just vaidlusaluste tööde puhul olulise

tähendusega see, et tööde osas peaks olema omanikujärelevalve kinnitus.

Kostja ja hageja vaheline kokkulepe omanikujärelevalve kinnituse (allkirjade) kui töötasu

sissenõutavaks muutumise eelduse kohta ei tulene ka pooltevahelisest tavast. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid sellele, et varasemate töövõtulepingute osas selliseid kokkuleppeid ei

olnud. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et eramud, kus kostja tööd tegi, on kasutusload

saanud, millest saab järeldada, et hageja on kokkulepitud tööd teinud. Kostja viitab küll

Riigikohtu lahendile, mille kohaselt ei ole objekti kasutamine piisav tõend töö vastuvõtmise

kohta, kuid ei esita ühtegi sisulist põhjendust, mis viitaks kostja tehtud tööde osas

omanikujärelevalve kinnituse otstarbekusele, mh ei ole kostja ka menetluses selgelt tuginenud

konkreetsetele puudustele hageja töös. Kostja ei tugine ka sellele, et tal ei olnud võimalust

tehtud töid üle vaadata (VÕS § 635 lg 5).

10. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et tal on hagejale tasumata hagis (p-des 1.2.1.- 1.2.3., I

kd, tl 3) nimetatud kolme arve eest kokku 9480 eurot 46 senti. Maakohus on põhjendatult

nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Kuna kostja pidi tasuma tehtud töö

eest arvel nimetatud kuupäevaks, on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt välja ka viivise.

11. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning

maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu kokku 695 eurot 33

senti (käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi ringkonnakohtu

menetluses kokku 4 tundi 28 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ning

mahtu arvestades esindaja ajakulu taotletud ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud

ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on käibemaksukohustuslane, seetõttu on

kulu välja mõistetud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke