2-20-126570/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-126570

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi M. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

451,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: M. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks M. L. ja BB FINANCE OÜ

vahel 21.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr 320037651 tulenev võlgnevus kokku

397,48 eurot (millest 300,00 € põhivõlgnevus; 11,28 € intressid, 86,20 € põhivõlalt

perioodi 22.05.2017 kuni 23.12.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista M. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 300,00 eurot) alates 24.12.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 14.04.2021 summas 7,36 eurot.

4. Välja mõista M. L.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 300,00 eurot) alates 15.04.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi M. L. vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes summas 30,00 eurot.

6. Menetluskulud jätta 93,36% ulatuses M. L. kanda ja 6,64% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 260 eurot (millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 242,74 eurot mõista M. L.lt Osaühingu Aktiva Finants

kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-20-126570

2 (6)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. L. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides

selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-20-126570

3 (6)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 10.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

587,15

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

30.07.2020

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 02.12.2020 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus jättis 03.12.2020 hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja

esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt esitatavale nõudele ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 23.12.2020 hagiavalduse M. L. vastu põhivõlgnevuse 300,00

euro, intressi 11,28 euro, sissenõudmisega seotud kulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 86,20 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 24.12.2020 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

3. Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 21.04.2017 laenulepingu nr

320037651, mille alusel kostja sai laenu 300,00 eurot. Pooled leppisid laenulepingus kokku

intressimääras 45,8% aastas. Leping lõppes 21.05.2017, kostja ei ole tagasimakseid teostanud,

seega on põhivõlg summas 300,00 eurot. BB Finance OÜ loovutas 21.11.2017 kostja vastu

nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses ja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja soovib

tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 28.12.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kätte

13.03.2021, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 25.03.2021 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Tsiviilasi nr 2-20-126570

4 (6)

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Kostja ei ole kohaselt täitnud BB Finance OÜ-ga 21.04.2017 sõlmitud laenulepingust,

tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396

lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle

rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. BB Finance

OÜ andis laenulepingu nr 320037651 alusel kostjale laenu 300,00 eurot ning kostja kohustus

tagastama laenu koos intressiga 21.05.2017. Kostja ei ole täitnud BB Finance OÜ-ga sõlmitud

lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse summas 300,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. BB

Finance OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 45,8%

aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu lõppemiseni on hagis esitatud asjaoludel

11,28 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 11,28 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

10. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt

on hageja sissenõudmiskuludeks võlgniku makseviivitusest tingitud kulud: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus

selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise

järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju

hüvitamise nõudele. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks edastanud kostjale

meeldetuletuskirju. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma

bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega kohtu hinnangul ei ole hageja

sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

11. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

Tsiviilasi nr 2-20-126570

5 (6)

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 300,00 eurot

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 8% aastas ajavahemiku eest 22.05.2017 kuni

23.12.2020 summas 86,20 eurot ning alates 24.12.2020 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude 300,00 euro täieliku tasumiseni.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt

perioodi eest 22.05.2017 kuni 23.12.2020 summas 86,20 eurot.

12. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 24.12.2020 kuni otsuse tegemiseni, so

14.04.2021 välja kindla summana, so 7,36 eurot (300,00€ x 8% / 366 kp x 8 kp perioodi eest

24.12.2020-31.12.2020 + 300,00€ x 8% / 365 kp x 104 kp perioodi eest 01.01.2021-14.04.2021)

ning alates 15.04.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3103299 kohaselt on hageja poolt

esindajale makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab

teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas

480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist

ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-

advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll

varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma

(vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

Tsiviilasi nr 2-20-126570

6 (6)

145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot,

millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka

140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p.

12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises

kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot

tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€).

Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 93,36 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

242,74 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik