2-20-3311/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-3311

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

QQ ja YY hagid CC vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ ja YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Hageja I kaebuse hind 1098 eurot

Hageja II kaebuse hind 1098 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja I: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja DD ja lepinguline esindaja

Õnneli Matt

Kostja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. oktoobri 2020 otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus

mõistis CC-lt QQ ja YY kasuks välja elatise väiksemas ulatuses, kui 2/3

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt QQ ja YY kasuks välja igakuine elatis,

mis vastab 2/3-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinummäärale.

2. Täiendada kohtuotsuse resolutsiooni otsustustega igakuiste elatise nõuete osalise ja

tagasiulatuvate elatiste nõuete rahuldamata jätmise kohta.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis CC-lt välja elatise nii QQ

kui ka YY kasuks 170 euro suuruses summas.

6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagid rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista CC-lt igakuine elatis QQ kasuks alates 29.02.2020 suuruses, mis

vastab 2/3-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale (käesoleval ajal

195 eurot) kuni QQ täisealiseks saamiseni (s.o 31.12.2028).

4.3. Välja mõista CC-lt igakuine elatis YY kasuks alates 29.02.2020 suuruses, mis

vastab 2/3 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale (käesoleval ajal

195 eurot) kuni YY täisealiseks saamiseni (s.o 04.04.2031).

4.4. Elatise summad kanda iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks DD arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

4.5. Juhul, kui CC on kohtumenetluse kestel QQ-le ja/või YY-le maksnud elatist, siis

kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

4.6. Jätta rahuldamata QQ hagi igakuise elatise väljamõistmiseks 1/3 PKS § 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale vastavas osa ja tagasiulatuva elatise

6568 euro väljamõistmiseks perioodi 01.03.2019 kuni 28.02.2020 eest.

4.7. Jätta rahuldamata YY hagi igakuise elatise väljamõistmiseks 1/3 PKS § 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale vastavas osas ja tagasiulatuva elatise

6568 euro väljamõistmiseks perioodi 01.03.2019 kuni 28.02.2020 eest.

7. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. QQ ja YY (lapsed) esitasid 29.02.2020 Harju Maakohtule hagid CC (ema) vastu perioodi

01.03.2019-29.02.2020 eest elatise võlgnevuse 6568 euro ja alates hagi esitamisest elatise

väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ning selle 05.03.2020 ja 06.05.2020 täpsustuste kohaselt lõppes hagejate

vanemate kooselu 2016.a veebruarist. Hagejad elasid pärast seda vahelduvate nädalate kaupa

mõlema vanema juures. Tsiviilasjas nr 2-17-3660 lahendati hagejate hooldusõiguse küsimused

ning hagejate viibimiskoha, hariduse ja raviküsimustes anti ainuhooldusõigus laste isale.

3. Hageja I vältimatud kulud ühes kuus on 823 eurot, millest eluasemekulu on 130 eurot, toit

133 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 35 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 60 eurot,

koolikohustuste täitmine 28 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, vaba aja veetmine 232 eurot ja

muud vältimatud püsikulud 25 eurot.

4. Hageja II vältimatud kulud ühes kuus on 748 eurot, millest eluasemekulu on 130 eurot, toit

133 eurot, transport 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, lasteaed 80 eurot,

riided ja jalanõud 50 eurot, vaba aja veetmine 200 eurot ja muud vältimatud püsikulud 25 eurot.

5. Isa pöördus 16.08.2019 kostja poole e-kirjaga, milles palus kostjal täita hagejate ülalpidamise

kohustust seaduses sätestatud määras, kandes raha tema arvelduskontole iga kuu 10.-ndaks

kuupäevaks. Kostja kirjale ei vastanud. Kuna kostja ei ole enda ülalpidamiskohustust täitnud ja

on hoidnud selle täitmisest pahatahtlikult kõrvale, palusid hagejad kostjalt välja mõista nii

igakuise elatise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras kui ka võlgnevuse perioodi

01.03.2019-29.02.2020 eest suurusega 6568 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

7. Vanemate vahel on tsiviilasjas nr 2-19-3950 sõlmitud laste suhtluskorra osas kompromiss,

mille kohaselt veedavad hagejad suure osa ajast (⅓ aastast) emaga, mil ema kannab nende

ülalpidamiskulusid vahetult.

8. Hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata.

Hageja I maksimaalseks kuluks on 194,60 eurot kuus ja hageja II kuluks 245 eurot (sügisest ca

185 eurot, s.o lasteaiatasu asendub koolikohustuse kuludega). Arvestades kostja vahetu

ülalpidamise osa (⅓), on hageja I vajalikeks kuludeks 129,70 eurot ja hageja II kuludeks 163

eurot (sügisest 123 eurot). Seega on kostjale langev osa sellest hageja I osas ca 65 eurot (129,70

: 2) ja hageja II osas 81,50 eurot (163 : 2, sügisest 123 : 2 = 61 eurot).

9. Laste isa kontole laekuvad lapsetoetused (kokku 120 eurot) tuleb lugeda hagejate

ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka ja põhjendatud on selles ulatuses vanemate ühist

ülalpidamiskohustust vähendada.

10. Arvestades vanemate majanduslikku olukorda, kus isa sissetulek on ema omast suurem, ei

ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine. Seaduses sätestatud miinimummääras elatise

väljamõistmisega kannataks ema enda ülalpidamine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagid osaliselt ja mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja igakuise

elatise suurusega 170 eurot alates 29.02.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning määras

elatise tasumise korra ja tasaarvestamise võimaluse juhuks, kui kostja on kohtumenetluse kestel

hagejatele elatist maksnud. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

12. Tuvastatud on, et hagejate vanemateks on kostja ja DD ning kostja ei ela hagejatega

igapäevaselt koos.

13. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele vastavalt PKS §-dele 96, 97 ja § 101 lg 1

tasunud igakuiselt elatist või kandnud muid ülalpidamisega seotud vajalikke kulusid. Seega on

elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

14. Kuigi mõlemad hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud

miinimummääras, on hagiavalduse kohaselt hageja I igakuised kulud kokku 823 eurot ja hageja

II kulud 748 eurot. Kuna kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuiste vajalike kulude

suuruse kohta, tuleb hinnata nende kulude põhjendatust ja vajalikkust.

15. Eluasemekulud mõlema hageja osas 130 euro suuruses summas on vajalikud ja

põhjendatud.

Need

koosnevad

pangalaenu

maksetest

suurusega

1142

eurot

ja

kommunaalkuludest suurusega 380 eurot kuus korterile, kus elab koos 6 inimest. Seega on

tegelik ühe inimese kulu ca 254 eurot (1522/6). Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses

oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest.

16. Toidukulud 133 euro suuruses summas kuus mõlema hageja kohta on mõistlikud ja

põhjendatud. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja

tõendamist mittevajav asjaolu.

17. Hagejate igakuine transpordikulu (kütus) on põhjendatud 30 euro ulatuses mõlema hageja

kohta. Kuigi lapsed on vanuses, kus saavad kasutada juba tihedamini ühistransporti, on usutav,

et aeg-ajalt ei ole ajaliselt mõistlik seda teha ja sellest tulenevalt tekib ka kütuse kulu. Lapsi on

vaja viia trenni ja samuti tekib kulu laste toomisega kostja juurest.

18. Hageja I kohta märgitud sidekulud 35 euro suuruses summas, mis koosnevad

telefonilepingu tasust ja telefoni järelmaksust, on ülepaisutatud. Alaealistele pakutakse ka

odavamaid kõnepakette ja samuti ei ole vaja osta kõige kallimaid telefone, mida peaks tasuma

järelmaksuga. Mõistlikuks sidekuluks saab hageja I osas olla 15 eurot kuus.

19. Kulutusi tervishoiule saab pidada põhjendatuks 15 euro ulatuses ühe hageja kohta, sest

eluliselt on usutav, et lastel tuleb aeg-ajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigistid, palaviku

alandajad, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning samuti võib olla vajalik teatud

perioodil tarvitada vitamiine. Samas ei nähtu tsiviilasja materjalist, et hagejatel oleks vaja

igakuiselt tarvitada retseptiravimeid, mis tooks endaga kaasa keskmisest suurema

tervishoiukulu.

20. Kulusid hügieenile ei saa pidada ebavajalikuks, kuid hagejate poolt märgitud summad,

hageja I osas 60 eurot ja hageja II osas 50 eurot, on ülepaisutatud. Ei ole eluliselt usutav, et

lastel kuluks igakuiselt hügieenile nii suur summa. Mõistlikuks igakuiseks kuluks saab pidada

mõlema hageja osas 20 eurot kuus.

21. Kulu koolile 28 eurot ja lasteaiale 80 eurot on põhjendatud. Lisaks tuleb arvestada, et hagi

esitamise ajal käis hageja II lasteaias, kuid käesoleval ajal on mõlemad lapsed kooliealised.

Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms.

22. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage

garderoobi uuendamine on hädavajalik ja oluline on asjaolu, et lapsed elavad kliimavööndis,

kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti on kooliealistele lastele

vajalikud riided nii koolis käimiseks kui ka kehalise kasvatuse tundides osalemiseks. Kuigi igas

kuus ei ole vajadust uusi riideid osta, siis on mõnel kuul sellised kulud suuremad. Seega on

mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele mõlema hageja osas 50 eurot kuus.

23. Ka kulusid meelelahutusele ei saa pidada ebavajalikuks, arvestades laste vanust. On usutav,

et igakuiselt võib olla teatud kulu meelelahutusele (nt käiakse kinos, sõprade sünnipäevadel

jms). Samas pakuvad paljud meelelahutusasutused ka lastele ja peredele soodushindu ning

lastega aja veetmine ja meelelahutuse pakkumine ei pea olema alati tasuline. Mõistlikuks

vabaaja kuluks saab pidada mõlema hageja osas 50 eurot kuus.

24. Igasugune hobitegevus ja sportlik treening on lastele kasulik ja arendav. Tõendatud on

hagejate igakuised kulud rattatrennile - kokku 72,50 eurot (hageja I osas 45 eurot ja hageja II

osas 27,50 eurot), kulud ujumistreeningule hageja I osas 50 eurot ja hageja II osas 45 eurot,

hageja II osas keraamikaring 50 eurot ja hageja I osas robootikaring 32 eurot. Arvestades seda,

et trennides ja huviringides (v.a rattatrenn) käiakse kooliaasta ajal (s.o eeldatavalt 9 kuud), siis

on hageja I trenni/hobitegevuse kulud põhjendatud kokku 120 euro (45 + (50 x 9/12) +

(50 x 9/12)) ja hageja II kulud 85,25 euro (27,5 + (45 x 9/12) + (32 x 9/12)) suuruses summas

kuus.

25. On usutav, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud

muude hagejate nimekirjades märgitud kululiikidega. Ka sellise kulu suurus võib kuude lõikes

erineda. Arvestades hagejate vanust on mõistlikuks täiendavaks kuluks 25 eurot kuus.

26. Eeltoodud arvestuse kohaselt on hageja I igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud

616 euro ja hageja II kulud 618,25 euro suuruses summas kuus.

27. Vanemate ühine hooldusõigus on osaliselt lõpetatud, ainuhooldusõigus hagejate

viibimiskoha, koolivaliku ja raviküsimustes on üle antud laste isale ning kokku on lepitud

lastega suhtlemise kord. Suhtlemiskorra kokkuleppe kohaselt veedavad hagejad emaga ca ⅓

ajast, mis teeb keskmiselt 10 päeva kuus.

28. Hagejate igakuised põhikulud ei vähene üksnes seetõttu, et hagejad viibivad teatud aja kuust

kostjaga. Väheneda võivad üksnes toidu-, eluaseme- ning vabaajakulud. Kostja ei ole

tõendanud, et ta tasuks igakuiselt hagejate muude põhivajaduste eest või vanematel oleks

kokkuleppeid teatud kulude kandmise kohta. Kostja märkis üksnes seda, et ta tellib hagejale I

igakuiselt ajakirja Imeline Teadus ning ostab raamatuid, mänguasju, õppevahendeid, mida

lapsed kasutavad ajal, mil nad on ema juures. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine

ülalpidamise andmisena ei anna kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav

vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest (sh

riided, ajakirjad), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuise elatise maksmisele. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud vähendada eluaseme-, toidu- ja vabaajakulusid ⅓ võrra, s.o mõlema

hageja osas 104,33 euro ulatuses (⅓ 130 eurost + ⅓ 133 eurost + ⅓ 50 eurost). Seega tuleb

kostjal kanda hageja I kulusid 255,84 euro ((616-104,33) : 2) ja hageja II kulusid 256,96 euro

((618,25-104,33) : 2) suuruses summas kuus.

29. Kostja palus elatist vähendada põhjusel, et ta ei ole suuteline tasuma seda miinimummääras

ilma, et tema enese ülalpidamine ei kannataks. Kostja töötab raamatupidajana ettevõttes Auto

100 AS. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et tema keskmine sissetulek on 6-kuulise

perioodi jooksul (oktoober 2019 – märts 2020, sh puhkusetasud ja preemiad) olnud 1659,76

eurot kuus. Kostja töötasu on perioodil 13.04. – 13.07.2020 vähendatud 30% võrra. Perioodil

27.01.- 27.07.2020 on kostja keskmine töötasu olnud 1494 eurot. Kostja omab kinnisvara, mis

on tema elukohaks. Kinnisasja koormab hüpoteek AS SEB Pank kasuks suurusega 180 000

eurot. Kostja igakuised kulutused on eluasemelaenu tagasimakse 444,21 eurot,

laenukindlustuse makse 39,20 eurot, kohustuslik kindlustus 21,72 eurot, elektriteenuste kulud

89,30 eurot, küttekulud 109,20 eurot, prügivedu 2,99 eurot, vee- ja kanalisatsiooni kulu 16,30

eurot, sideteenuste kulud 37,99 eurot ja elatis vanimale lapsele (ZZ) 50 eurot. Lisaks katab

kostja hagejatega seonduvaid kulutusi ka ajal, mil lapsed viibivad temaga, s.o käib lastega

teaduskeskustes, bowlingut mängimas, kinos, Vembu-Tembumaal jmt, olles seejuures

kulutanud viimasel poolaastal lastele selliste kulude tarbeks kokku 163,05 eurot ehk 27,20 eurot

kuus (s.o ca 13,60 eurot lapse kohta). Hagejale I tellib kostja ajakirja Imeline Teadus, mille

kulu on 6 eurot kuus. Kuigi kostja ei ole täiendavalt tõendeid muude võimalike igakuiste kulude

kohta esitanud, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et kostjal võivad tekkida igakuiselt

täiendavad kulud toidule, riietele ja jalanõudele, hügieenile, ravimitele ning transpordile.

Nimetatud kulud on osaliselt nähtavad ka kostja arvelduskonto väljavõtetest. On tõendatud ja

eluliselt usutav, et kostja igakuised vajalikud kulud kokku on ca 1000 eurot. Kostja on

võimeline teatud kuludelt hagejate vajaduste nimel kokku hoidma (nt sideteenuste kulud). Kuna

kostja keskmine sissetulek on ca 1500 eurot, ei ole kostja võimeline tasuma elatist mõlemale

hagejale kokku üle 500 euro ilma, et tema enese ülalpidamine ei kannataks.

30. Laste isa arvelduskonto väljavõttest nähtub, et tema igakuine töötasu on 3038,92 eurot.

Lisaks nähtuvad kontolt ka suuremad maksed kolmandatelt isikutelt. Võrreldes laste vanemate

majanduslikku olukorda, eeskätt nende igakuiste sissetulekute proportsioone, ilmneb, et isa

igakuine sissetulek on kostja omast tunduvalt suurem. Seega võimaldab isa majanduslik

olukord anda hagejatele suuremas ulatuses ülalpidamist kui kostja oma.

31. Tuginedes kostja majanduslikule seisundile ja asjaolule, et hagejate seadusliku esindaja

majanduslik olukord võimaldab anda hagejatele suuremas ulatuses ülalpidamist, siis on vajalik

kalduda kõrvale elatise tasumise proportsioonist, vähendades kostja kohustust elatise tasumisel

ca 20% ulatuses. Sellisel juhul on mõistlikuks elatise suuruseks mõlema lapse kohta 200 eurot

kuus.

32. Käesoleval juhul saab elatise väljamõistmisel arvestada ka isale laekuva lastetoetusega.

Erandlikuks asjaoluks on võimalik lugeda olukorda, kus kostja ei ole suuteline tasuma

mõlemale hagejale elatist üle 500 euro kuus. Samuti saab arvestada sellega, et hagejate isal on

suuremad sissetulekud kui kostjal. Seega on põhjendatud mõlema hageja osas vähendada elatist

täiendavalt 30 euro võrra (s.o ühe vanema osa makstavast lastetoetusest ehk 60 eurot : 2).

33. Täiendavad alused elatise vähendamiseks puuduvad. Iseenesest on õige, et mitme lapse

puhul võivad olla teatud kulud väiksemad mastaabisäästu tõttu. Samas on suurem osa kulusid

seotud hagejate isikutega ja ei ole seega vähendatavad (sh nt eluasemekulud, koolikulud,

trennikulud). Arvestades eeltoodut on hagejate elatisnõue alates hagi esitamisest kuni nende

täisealiseks saamiseni põhjendatud mõlema osas suurusega 170 eurot.

34. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue 6568 euro väljamõistmiseks perioodi 01.03.2019-

29.02.2020 eest ei ole põhjendatud. 16.08.2019 e-kirjaga on hagejate seaduslik esindaja

nõudnud kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud miinimummääras alates augustist 2019.

Puuduvad tõendid, et hagejad oleksid elatist täiendavalt enne või pärast seda nõudnud. Kohtu

hinnangul võib praegusel juhul tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetada kostjat raskesse

majanduslikku olukorda ja kannatada võivad saada igakuised elatise maksed. Kostja ei ole

majanduslikult suuteline elatist suuremas summas tasuma. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et

hagejad on viibinud tagasiulatuval perioodil ka kostjaga ja seega on kostja osaliselt oma

ülalpidamiskohustust nimetatud perioodil täitnud.

35. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

36. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus,

millega hagi täielikult rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

37. Hagejad nõustuvad elatise vähendamisega ⅓ võrra eluaseme-, toidu- ja vabaajakulude osas,

mille tulemusena leidis kohus, et kostjal tuleks kanda hageja I kulusid 255,84 euro ja hageja II

kulusid 256,96 euro suuruses summas.

38. Maakohus luges ebaõigesti kostja majandusliku seisu asjaoluks, mis annab PKS § 102 lg 2

mõistes põhjuse vähendada kostja ülalpidamiskohustust 20% võrra. Arvestades kostja

elustandardit (eluaseme suurus ja töökoha kaugus elukohast) on põhjendatud leida, et kostja

elab pigem luksuslikult. Samuti on maakohus ebaõigesti võtnud arvesse vanemate sissetulekute

suuruse vahe. Kostja majanduslik seis võimaldab tal tasuda elatist seaduses sätestatud määras.

Maakohus on ise pidanud põhjendatuks ja vajalikuks hagejate igakuiseid vältimatuid kulutusi

seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas ulatuses, jättes seejuures tähelepanuta, et laste

isa kannab kõik kulud, mis on seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad.

39. Maakohus arvestas ebaõigesti elatise vähendamisel lastetoetusega. Selliseid erandlikke

asjaolusid ei esine, mis sellega arvestamist põhjendaks.

40. Vähendatud määras elatis tuleb välja mõista muutuva suurusega, sest elatustase muutub

ajas.

41. Maakohus rikkus olulist menetlusnormi, kui jättis otsuse resolutsioonis tagasiulatuva

elatisnõude lahendamata. Sealjuures jättis maakohus ebaõigetel kaalutlustel selle rahuldamata.

42. Menetluskulud on jäetud ebaõigesti poolte endi kanda.

Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus mõistis mõlema

hageja kasuks välja igakuise elatise suurusega 170 eurot kuni nende täisealiseks saamiseni.

44. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis igakuise elatise nõuded osaliselt

rahuldamata ja täies ulatuses rahuldamata tagasiulatuva elatise nõuded, samuti menetluskulude

jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud

osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb igakuiste elatise nõuete osas uue otsuse, millega

rahuldab hagid suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Lisaks täiendab ringkonnakohus

maakohtu otsuse resolutsiooni, märkides, millises osas jäävad hagejate nõuded rahuldamata.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

46. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442

lg-s 5 sätestatud nõuetele. Maakohus andis otsuse põhjendavas osas tagasiulatuvate elatiste

nõuetele hinnangu, kuid resolutsioonis on märkimata otsustus nende hagide lahendamise kohta.

Samuti on märkimata, millises osas jäid igakuise elatise nõuded rahuldamata. Ringkonnakohus

täiendab selles osas otsuse resolutsiooni.

47. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hagejad elavad isa juures ja kostja ei ole nende

ülalpidamiseks elatist maksnud. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, kas

kostja peab maksma hagejatele igakuiselt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummääras ja kas ta peab maksma tagasiulatuvalt kummalegi hagejale elatist 6568 euro

suuruses summas. Samuti on vaidlus menetluskulude jaotuse üle.

48. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et eelduslikult ongi lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool kuupalga

alammäärast ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.

49. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on

sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas

asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist

alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Lapse vajadusi tuleb hinnata

juhul, kui kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem.

50. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis kummagi hageja kasuks

suurusega 170 eurot kuus. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu ja leiab, et maakohtu

arvutused ja põhjendused, mille alusel kohus oma järeldused tegi, on ebaõiged.

51. Maakohtus ei leidnud tõendamist kostja väide, et hagejate vajaduste suurus on väiksem, kui

kahekordne miinimumelatise määr, s.o summa, mis kulub eelduslikult mõlema vanema poolse

panusena lapse ülalpidamiseks.

52. Kostja tugines maakohtus ka oma halvale majanduslikule olukorrale ja leidis, et hagetud

elatiste maksmise korral saaks kannatada tema enda elatustase. Sellega nõustus põhjendamatult

ka maakohus.

53. Tõendatud on asjaolu, et kostja keskmine sissetulek on ca 1500 eurot kuus. Seega ületab

kostja sissetulek üle viie korra miinimumelatise kehtivat määra ja on ca 2,5 korda suurem, kui

hagejate nõutud elatis. Asjaolu, et kostja enda igakuised kulud on väidetavalt ca 1000 eurot

kuus, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust. Pärast enda vajaduste rahuldamist jääb kostjal

üle 500 eurot, mis on ligikaudu samas suurusjärgus hagejate nõutud elatisega. Seega on kostja

võimeline maksma hagejatele elatist oma sissetuleku arvel, kahjustamata enda ülalpidamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja majanduslik olukord antud juhul mõjuv põhjus PKS

§ 102 lg 2 tähenduses, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, nagu

leidis maakohus.

54. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kostjal oleks olnud elatise

maksmiseks ebapiisav töötasu, ei vabastaks see teda kui töövõimelist vanemat iseenesest elatise

maksmisest. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lisaks tema enda

vajaduste rahuldamisele ka laste ülalpidamise või hankima oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid muu vara arvel. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte

aga vähendada tema osa selle tõttu, et tema sissetulek on liiga väike. Kostja töötab

raamatupidajana ja eelduslikult on tal võimalik teha samas valdkonnas ka lisatööd. Lisaks

sellele tuginevad hagejad põhjendatult sellele, et kostja elab üksi suures majas (164 m²), mille

juures on 1885 m² suurune krunt. Kostja poolt välja toodud andmetest nähtub, et tema

eluruumiga seonduvad kulud on suured. Kostjal on võimalik elukoha osas oma kõrget

elustandardit langetada ja muretseda endale teine elukoht, millega seonduvad kulud on

väiksemad.

55. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti ka seda, et kostja poolt maksmisele

kuuluva elatise osa tuleb vähendada 20% võrra põhjusel, et hagejate isa majanduslik olukord

on kostja omast parem. Tõendatud on asjaolu, et hagejate isa igakuine töötasu on 3038,92 eurot

ja kostjal on see ca 1500 eurot kuus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei ole kostja

majanduslik olukord selline, mis ei võimalda tal hagejate ülalpidamiskohustust täita. Ainuüksi

hagejate isa ja kostja sissetulekute ebavõrdsus ei ole elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks

PKS § 102 lg 2 tähenduses. Maakohtu seisukohast, et laste isa majanduslik olukord on kostja

omast parem, saab järeldada seda, et kohtu arvates võib laste isa ka üksi lapsi ülal pidada, kuna

tema sissetulek seda võimaldab. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas (vt nt Riigikohtu

lahendit nr 2-16-135; p 11.6).

56. Samuti arvestas maakohus käesoleva asja lahendamisel ebaõigesti asjaoluga, et hagejate isa

saab riigi poolt peretoetusi ning vähendas hagetud elatisi põhjendamatult 1/2 lapsetoetuste

võrra. Riigikohus on korduvalt leidnud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust

elatise vähendamiseks. Riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes

muude asjaoludega, nagu kohustatud vanema halb varaline seisund või kui pool on tõendanud,

et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-16-11905, p

19). Antud juhul sellised asjaolud puuduvad.

57. Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejatega selles, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada,

s.o kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses, s.o

seaduses sätestatud miinimummääras. Vaidlust ei ole selle üle ja selle tuvastas ka maakohus, et

hagejad elavad ema juures ca ⅓ ajast. Maakohus arvestas iseenesest õigesti sellega, et hagejate

kostja juures viibimise ajal annab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult, st kannab vähemalt

hagejate ülalpidamisega seonduvaid eluaseme-, toidu- ja vaba aja kulusid. Seda järeldust ei ole

hagejad vaidlustanud.

58. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus kostja kohustuste suuruse välja valesti.

Kuna hagejad esitasid nõuded miinimumsummas elatise saamiseks, oleks kohus pidanud kostja

poolt vahetult antava ülalpidamise osa maha arvestama hagetud elatiste summadest, mitte kohtu

subjektiivse arvamuse alusel kindlaks tehtud hagejate vajaduste suurusele vastavast summast.

Pealegi on kohtu arvutuskäik vale. Kui maakohus leidis, et hageja I põhjendatud kulude suurus

on 616 eurot ja hagejal II 618,25 eurot, oleks kohus pidanud need kulud jagama kõigepealt

kaheks, kuna kumbki vanem peab nendest eelduslikult kandma poole, s.o täiseurodes oleks

kummagi vanema osa saanud sellisel juhul olla hageja I suhtes 308 eurot ja hageja II suhtes 309

eurot. Seejärel oleks kohus saanud kostja kohustuste suuruste kindlakstegemiseks teha tema osa

suhtes tema poolt vahetult kantavate kulude mahaarvestuse, mis oli kohtu hinnangul 104,33

eurot kummagi hageja kohta. Kohus aga arvestas hagejate vajaduste suurusest esimesena maha

kostja poolt vahetult kantavad kulud, s.o kummagi hageja osas 104,33 eurot ja jagas seejärel

saadud tulemi kaheks, mille järgi sai ebaõigesti kostja kohustuste suuruseks hageja I osas

vastavalt 255,84 eurot ja hageja II osas 256,96 eurot. Kohtu sellekohased põhjendused tuleb

jätta otsusest välja.

59. Arvestades kostja vahetut ülalpidamise andmist väheneb hagejate isa poolt antav panus ja

ringkonnakohtu hinnangul on seega põhjendatud hagejate nõutud elatiste summasid vähendada

⅓ miinimumelatise suuruse võrra, mis on samas suurusjärgus 104,33 euroga, milline oli

maakohtu arvates kostja poolt vahetult kantavate eluaseme-, toidu- ja vabaajakulude suurus.

Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista kummagi hageja kasuks välja elatis, mis vastab 2/3

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise suurusele. Sellise lahenduse korral hakkab

väljamõistetud elatise suurus muutuma, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäär, mida hagejad soovisidki. Kindlas summas elatise väljamõistmise korral seda teha ei

saa (vt ka Riigikohtu otsust nr 2-15-15909, p 16).

60. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus oleks pidanud hagejate

PKS § 108 alusel esitatud tagasiulatuvad elatisnõuded rahuldama.

61. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku

igapäevaste vajaduste järjepidevale rahuldamisele, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab

järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine

täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12).

62. Arvestades asjaolusid, et hagejad nõuavad tagasiulatuva elatise väljamõistmist alates

01.03.2019 kuni hagide esitamiseni, kuid enne ega pärast 16.08.2019 e-kirja (I kd lk 4) kostjale

saatmist nad seda kordagi ei nõudnud, hagejad pöördusid elatise nõuetega kohtusse alles

29.02.2020, s.o rohkem kui pool aastat pärast selle e-kirja saatmist ja hagejad ei ole välja

toonud, et varasem nõuete esitamine oli takistatud objektiivsetel põhjustel, on see toonud

endaga kaasa väga suurte tagasiulatuva elatise nõuete tekkimise, milliste täitmine on kostjale

ebamõistlikult koormav ja võib põhjustada raskusi igakuiste kohustuste täitmisel. Kuna kostja

täitis vaidlusalusel perioodil osaliselt hagejate ülalpidamiskohustust, hagejate isa sissetulek oli

kostja omast ca poole suurem ja hagejad kostjalt elatist ei nõudnud, võis kostja eeldada, et

hagejate isa on nõus omalt poolt rohkem panustama. Eeltoodud asjaoludel ei ole tagasiulatuva

elatise väljamõistmine põhjendatud ja ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse selles osas

rahuldamata.

63. Maakohtul oli õigus jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda. Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu

kaalutlusotsus. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab igakuiste

elatiste hagid teistsuguses ulatuses kui seda tegi maakohus, jäid hagid lõpptulemusena osaliselt

rahuldamata ja ringkonnakohtul puudub alus menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsuse

tühistamiseks.

64. Kuna

apellatsioonkaebus

rahuldatakse

osaliselt,

jätab

ringkonnakohus

apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda ja neid

rahaliselt kindlaks ei määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav