3-21-445/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-445

Haldusasi

RAGN-SELLS AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

17. veebruari 2021. a otsuse asjas nr 13-21/224521

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS,

esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja (hankija) – Tartu linn

Kolmas isik (kaebuse esitaja kohtumenetluses) – RAGN-

SELLS AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta RAGN-SELLS AS kaebus rahuldamata.

2. Mõista RAGN-SELLS AS-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja

menetluskulu 1684 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend neli) eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

4. Tunnistada haldusasja menetlus kinniseks järgmiste tõendite osas: hanke

viitenumbriga 224521 pakkumused (tl 40-45p) ning kolmanda isiku 25. märtsi

2021. a seisukoha lisa 1 (lõpphinna arvutuskäik riigihanke osades 2 ja 3) (tl 108).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. aprillil 2021 (HKMS § 278 lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) algatas 16. novembril 2020 kontsessiooni

erimenetluse „Korraldatud jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521).

1.1. Riigihanke objektiks on vastavalt riigihanke alusdokumendi (RHAD) punktile 1.4

korraldatud jäätmeveo veoteenuse osutamine Tartus 1., 2., 3. ja 4. veopiirkonnas. Osutatud

teenuse eest töövõtjale tasu maksjaks on jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo raames

3-21-445

2(12)

kogutakse järgmisi jäätmeliike: paber ja kartong; biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (edaspidi koos nimetatud biojäätmed); segaolmejäätmed;

pakendijäätmed.

1.2. Vastavalt RHAD punktile 1.5 oli riigihange jagatud neljaks osaks. RHAD punkti 1.6

kohaselt sõlmitakse hankemenetluse tulemusena hankelepingud iga osa kohta eraldi. Pakkujad

võisid esitada pakkumused ühe või mitme osa kohta. Tähtaegselt esitasid oma pakkumused

kõigis hanke osades Eesti Keskkonnateenused AS, Ekovir OÜ ning RAGN-SELLS AS.

1.3. Hankija tunnistas 18. jaanuari 2021. a otsusega kõigi kolme pakkuja pakkumused kõigis

hanke osades vastavaks. RAGN-SELLS AS pakkumuse osas küsis hankija täiendavaid selgitusi

ning koostas eraldi protokolli RAGN-SELLS AS pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta.

2. Eesti

Keskkonnateenused

AS

esitas

28. jaanuaril

2021

Riigihangete

vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse nõudega tunnistada kehtetuks Tartu Linnavalitsuse

18. jaanuari 2021. a otsus (koos selle osaks oleva protokolliga) osas, milles hankija tunnistas

hanke osades 2 ja 3 vastavaks RAGN-SELLS AS-i pakkumuse.

3. VAKO rahuldas 17. veebruari 2021. a otsusega asjas nr 13-21/224521 vaidlustuse,

tunnistas kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 18. jaanuari 2021. a otsuse RAGN-SELLS AS-i

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta hanke osades 2 ja 3 ning mõistis Tartu

Linnavalitsuselt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud

riigilõivu 1280 eurot ning tema vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud 1728

eurot (käibemaksuga). Tartu linnavalitsuse ja RAGN-SELLS AS kulud jäid nende enda kanda.

VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist.

3.1. Riigihangete seadus (RHS) kohaldub kontsessiooni andmisele suunatud menetlusele

osaliselt ning samuti kui hankija on riigihanke alusdokumentides selle ette näinud. RHD p-st

12 tulenevalt pidi hankija kontrollima pakkumuste vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras.

Hankija 18. jaanuari 2021. a otsusest nähtuvalt on ta seda ka teinud.

3.2. RHAD p 8.2 teise lause kohaselt tuli pakkumuses ühikhinnad esitada sendi täpsusega (kaks

kohta peale koma) nt 0,01, 0,02, 0,03 jne. Riigihangete registris (RHR) puuduvad tehnilised

takistused selliselt hinna esitamiseks.

3.3. RHAD p 8.2 teises lauses on kehtestatud 0,00 eurose hinna (null-hinna) esitamise keeld.

Üks euro jaguneb sajaks sendiks. Vastavalt RHAD p-dele 5.2 ja 8.2 hinna esitamisel eurodes

sendi täpsusega täidetakse samaaegselt ka RHAD p-i 8.2 teise lause lõpus sulgudes esitatud

täpsustav nõue „kaks kohta peale koma“. RHAD nõudele esitada hind sendi täpsusega vastab

keeld esitada ühikhind väiksema täpsusega kui (üks)sent.

3.4. Hinna esitamise kohustus (ühe) sendi täpsusega tähendas seda, et isegi, kui pakkuja tahtis

esitada 0,00 eurost hinda, pidi ta pakkumuse esitamisel sellest loobuma, et saavutada

pakkumuse vastavus RHAD p 8.2 teisele lausele.

3.5. Kui Kolmas isik leidis, et ühikhinna täpsuse nõue RHAD p-i 8.2 teises lauses on vastuolus

RHS-ga ja takistab nt hankija rahaliste vahendite säästlikku kasutamist (pakkuja peab esitama

kallima pakkumuse kui ta sooviks), oleks ta pidanud RHAD p 8.2 teise lause RHS § 189 lg-s

2 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustama.

3.6. RHAD p 8.2 teises lauses kehtestatud ühikhinna esitamise nõuded ei ole arusaamatud ega

mitmeti mõistetavad. Ka kolmas isik ise on sama riigihanke raames hanke osades 1 ja 4

esitanud ühikhinnad sendi täpsusega ja kaks kohta peale koma. Kolmas isik on esitanud hinnad

rohkem kui kaks kohta peale koma tahtlikult ja teadlikult eesmärgiga saavutada pärast

pakkumuste esitamist nende ümardamine hinnani 0,00 eurot.

3-21-445

3(12)

3.7. Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokolli p-st 2.1 nähtuvalt tuvastanud kolmanda isiku

pakkumuses mittevastavuse RHAD p-le 8.2, kuid on lugenud pärast selgituste küsimist/saamist

mittevastavuse kõrvaldatuks.

3.8. Hankija tegevus – hankija on lubanud selgitustega muuta pakkumuses hanke osade 2 ja 3

kohta esitatud hinna 0,001 eurot hinnaks 0,00 eurot – on lubamatu. Puudus kolmanda isiku

pakkumuses ei olnud selgitustega kõrvaldatav. Pakkumuses esitatud ühikhind oli pakkumuse

sisuline näitaja. Hankija, lubades pakkumuses kõrvaldada sisulist puudust, on ületanud talle

RHS § 114 lg 2 teise lausega antud kaalutlusõigust ja rikkunud RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevat

riigihanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Hankija

ei või asuda pärast pakkumuste esitamist soosima pakkujat, kelle eesmärk oli saada teadvalt

RHAD-i tingimustele mittevastava pakkumuse esitamisega eelis teiste pakkujate ees.

3.9. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õigusvastane, kui pakkumus

ei vasta vähemalt ühele RHAD tingimusele ja see mittevastavus on sisuline, mistõttu

vaidlustuse lahendamiseks ei ole vaja hinnata ka kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD

p-le 8.5.

4. Ragn-Sells AS esitas 1. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada VAKO 17. veebruari 2021. a otsus asjas nr 13-21/224521 ja jätta Eesti

Keskkonnateenused AS vaidlustus rahuldamata.

5. Kohus võttis kaebuse 2. märtsi 2021. a määrusega menetlusse ja kohustas esitama

vastustajat (hankijaks olev Tartu Linnavalitsus) ning kohtumenetluses kaebajaks olevat

vaidlustuse esitajat (Eesti Keskkonnateenused AS) vastuse kaebusele.

6. VAKO esitas 3. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule vaidlustusmenetluse toimiku. Tartu

Linnavalitsus esitas vastuse kaebusele 8. märtsil 2021 (tl 77-80) ja Eesti Keskkonnateenused

AS 9. märtsil 2021.

7. Kohus määras 9. märtsi 2021. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitanud kolmas isik esitas täiendava kirjaliku seisukoha ja menetluskulude taotluse

koos kuludokumentidega 25. märtsil 2021. Vaidlustaja esitas menetluskulude taotluse ja

kuludokumendid 25. märtsil 2021. Samal päeval esitas vastustaja kohtunõudes küsitud

täiendavad tõendid. Vaidlustaja esitas 5. aprillil 2021 täiendava kirjaliku seisukoha ning

täiendava taotluse kaebuse esitaja seisukohale vastamisega tekkinud menetluskulude

väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebuse esitanud RAGN-SELLS AS (halduskohtumenetluses kolmas isik) esitab

kaebuses ja täiendavates seisukohtades järgmised väited.

8.1. Kolmanda isiku pakkumus hanke osades 2 ja 3 vastab RHAD p-s 8.2 sätestatule. Ühegi

tõlgendusmeetodiga ei ole võimalik jõuda järeldusele, et sellest sättest tulenes 0,00 hinna

esitamise keeld. Tegemist on maksumuse tehnilisi, mitte sisulisi aspekte puudutava klausliga.

8.2. Ka hankija ise on kolmanda isiku pakkumust vastavaks tunnistades põhjendustes

kinnitanud, et ei ole RHAD-s keelanud null-hinnaga pakkumust. Riigihangete register

võimaldab esitada hindasid ka kolm ja neli kohta peale koma, mis on näiteks täiesti

asjakohaseks kütuse- ja elektrimüügi riigihangetes, kus ühikhind on tavapäraselt määratletud

rohkem kui kahe kohaga peale koma.

3-21-445

4(12)

8.3. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peavad tingimused olema selged ja

mitmetimõistetavuse korral tuleb VAKO praktika kohaselt RHAD tõlgendada pakkujale

soodsamal ja vähem koormaval viisil.

8.4. Hind 0,00 vastab nõudele kaks kohta peale koma ehk sendi täpsusega. Kui tavapärases

majandustegevuses (väljaspool riigihangete registrit) on võimalik esitada pakkumus, mille

maksumuseks on 0 eurot, siis RHR-i eripäradest tulenevalt pole see võimalik. Selleks, et

pakkuja saaks väljendada oma selget tahet esitada just 0 maksumusega pakkumus, tulebki

esitada pakkumus vähemalt kolm kohta peale koma ehk 0,001. Pakkumuse maksumuse

komakohtade arv pärast koma omaks tähtsus, kui ümardamise tulemusena oleks see suurem kui

null. Samuti juhul, kui puuduks RHAD p 8.2 sarnane tingimus. Oluline on pakkuja tahe.

8.5. Käesolevas vaidluses pole oluline see, kas pakkumus maksumusega neli kohta peale koma

esitati teadlikult või mitte. Seda põhjusel, et registri tehnilistest iseärasustest tulenevalt puudus

Kolmandal isikul võimalus esitada oma pakkumus muul viisil, mis oleks peegeldanud tema

tegelikku tahet – 0 hinda.

8.6. Ühestki seadusest ega RHAD-st ei tulene nõuet, et väikseimaks lubatud ühikuks võis olla

1 eurosent ning hinnaks ei võiks olla 0 eurot.

8.7. Hankija ei ole jõudnud veel pakkumuste hindamiseni, mistõttu pole asjakohane väide

ebavõrdest kohtlemisest pakkumuste hindamisel. Kui hinna 0,00 tulemuseks on ebavõrdne

kohtlemine, saab ainus õiguslik järelm olla riigihanke kehtetuks tunnistamine, mitte kolmanda

isiku pakkumuse tagasi lükkamine.

8.8. Kolmanda isiku esitatud maksumused ei ole pakkumuste sisuline puudus. Kolmas isik on

esitanud kõik ühikhinnad ning täitnud vajalikud lahtrid. Küsimus on, kuidas tõlgendada

pakkuja tahet ning esitatud hindasid olukorras, kus registrist tulenevalt polnud võimalik esitada

ühikhindasid õiges nõutud vormis.

9. Vastustaja (hankija) nõustub kolmanda isiku kaebusega ning leiab sarnaselt kolmanda

isikuga, et VAKO 17. veebruari 2021. a otsus nr 13-21/225421 on õigusvastane ja

ebaproportsionaalne, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, sh kehtiva õiguspraktikaga ning tuleks

tühistada kaebuses toodud põhjustel. Vastustaja jääb oma 2. veebruari 2021. a VAKO-le

esitatud selgituste ja vaidlustatud otsuse juurde kuuluvas protokollis toodu juurde ning selgitab

vastuseks kaebusele järgmist.

9.1. RHAD punkt 8.2 ei keela null-hinna pakkumist. RHS § 114 lg 2 kohaselt võib hankija

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke

alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Vastustaja sätestas RHAD p 8.2 teise lause eeskätt vormistusliku nõudena. Kogumistasu täpsus

(kaks kohta peale koma) fikseeriti ka selleks, et näidata, millise täpsusega numbreid kasutatakse

teenustasu arvutamisel, vastavalt RHAD punktidele 8.3.1 ja 8.3.2. RHAD p-s 8.3 on esitatud

valemid teenustasu arvutamiseks, mille jäätmevaldajad maksavad töövõtjale konteineri

tühjendamise eest. Teenustasu arvutamisel kasutakse kogumistasu väärtust, arvutamise tulemus

võib vähesel määral sõltuda sellest, millise täpsusega kogumistasu numbrit arvutustes

kasutatakse.

9.2. RHAD 8.2 sõnastuse "/…/ sendi täpsusega (kaks kohta peale koma)" määratlusele vastab

ka number 0,00 eurot. RHAD p 8.2 ei reguleeri, milline oli vähim (või suurim hind), mida

pakkuja võib pakkuda. Kui vastustaja oleks soovinud määrata RHAD-s kindlaks esitatavate

pakkumuste minimaalse hinna, oleks ta selle ka sõnaselgelt sätestanud.

RHAD p 8.2 teine lause on vormistust täpsustav säte, mis ei määra pakkumuse sisu.

3-21-445

5(12)

9.3. RHAD p 8.3 eesmärgiks ei olnud keelata ristsubsideerimist või 0 hinna pakkumust vms.

Hanke ülesehitus ja erinevad tingimused olid koostatud selliselt, et ristsubsideerimine oli isegi

nõutav. Näiteks RHAD lisa 1 (hankelepingu projekt) punktid 4.9.4, 4.9.5 ja 4.9.6 täitmine on

võimalik ainult ristsubsideerimise abil. Vastustaja on hanke olemust ja tingimusi arvestades

pidanud võimalikuks ka 0,00 eurot/m³ hinna pakkumist nii segaolmejäätmete kui ka

biojäätmete puhul.

9.4. Kolmanda isiku pakkumuse puudused (pakkumuses esitatud kolm kohta peale koma) ei ole

sisulised. Vormistusliku nõude järgimata jätmisel ei saa olla VAKO otsuses toodud tagajärge

(pakkumuse vastavaks mittetunnistamine). Tegemist oleks ebaproportsionaalse tagajärjega,

arvestades kolmanda isiku selgitusi, ning see ei oleks kooskõlas RHAD p 8.2 sisu ega

eesmärgiga.

9.5. Enne kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist küsis vastustaja kolmandalt isikult

tema pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi. Selgituse kohaselt ei ole võimalik registrisse

sisestada hinda 0,00 eurot. Vastustaja ei olnud sellest asjaolust varem teadlik.

9.6. Vastustaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et hankija on selgitustega lubanud kolmandal

isikul pakkumust muuta.

9.7. RHAD p 14.4 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumuseks pakkumuste hulgast see, mis

on tunnistatud vastavaks ja mille pakkumuse kogumaksumus on väikseim. Edukaks

tunnistamise kontekstis ei oma tähtsust, mitu punkti saab kogumaksumuselt teine või kolmas

pakkuja.

10. Eesti Keskkonnateenused AS (kaebaja, vaidlustaja) vaidleb kaebusele vastu, esitades

järgmised seisukohad.

10.1. RHAD p 5.2 viimane lause ja RHAD p 8.2 keelavad esitada null-hinnaga pakkumust ning

pakkumust, mille maksumus on esitatud rohkem kui kaks kohta peale koma. Kolmanda isiku

pakkumused hanke osades 2 ja 3 ei vasta nendele nõuetele.

10.2. RHAD p 8.2 nõude sisuks on see, et pakkumuse maksumus esitatakse sendi täpsusega.

RHAD p 8.2 ja Nõukogu 03.05.1998 määruse nr 974/98 artikli 2 koosmõjus sai Hankes

esitatava pakkumuse maksumuse minimaalseks suuruseks olla 1 sent ehk 0,01 eurot. RHAD p

8.2 keelas esitada ühikhinda 0 eurot. RHAD ei sätesta võimalust pakkumuste maksumuste

ümardamiseks. Kui lubada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamist, tähendaks see,

et lubatakse pakkumuse maksumuse muutmist pärast pakkumuste esitamist.

10.3. RHAD p 8.2 nõue on selge ja üheselt mõistetav. Kõik pakkujad, sh kaebuse esitaja ise

hanke osades 1 ja 4 on sellest kinni pidanud. VAKO seisukoht null-hinna lubamatuse kohta

kooskõlas teiste pakkujate arusaamaga RHAD p-st 8.2.

10.4. RHAD-d ei ole vaidlustatud, mistõttu see on kehtiv eelhaldusakt ja sellisena siduv nii

pakkujatele kui ka hankijale. Hankijal on kohustus pidada kinni enda määratud tingimustest.

Hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud hankedokumentides.

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest

tulenevalt peab hankija olema

hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni hankelepingu täitmise lõpuni .

10.5. Kolmanda isiku pakkumuste vastuolu RHAD p-ga 8.2 on pakkumuse sisuline puudus

RHS § 114 lg 2 ls 1 mõttes. Kolmas isik koges riigihangete registriga seotud probleeme vaid

seetõttu, et ta ei soovinud RHAD p 8.2 järgida. Tegemist ei olnud üksnes ebaselgete andmete

kõrvaldamisega pakkumuses.

10.6. Pakkumus on vastuolus RHAD p-ga 8.5, mille kohaselt biojäätmete kogumistasu ei tohi

olla suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest. Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumistasuks on sama suur ega täida RHAD p

3-21-445

6(12)

8.5 eesmärki, st ei innusta jäätmevaldajaid koguma biojäätmeid eraldi segaolmejäätmetest.

Pakkumuse kõrvalekalle RHAD p-st 8.5 on pakkumuse sisuline puudus, mis toob RHS § 114

lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise.

10.7. Kolmas isik käitus pahauskselt, hoidudes teadlikult hankijalt RHAD kohta selgituse

küsimisest, et saada õigusvastane eelis teiste pakkujate ees. Kolmas isik ei käitunud heauskselt,

esitades pakkumuse, mis on vastuolus RHAD p-dega 8.2 ja 8.5. Käesoleval juhul soovisid kõik

pakkujad pakkuda võimalikult madalat hinda, kuid RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 vastuolus olevat

pakkumuse maksumust esitades sai kolmas isik teiste pakkujate ees ebaproportsionaalse

konkurentsieelise (näitlik arvutuskäik vastuse p-des 15.4 ja 15.5).

10.8. Täiendavalt esitatud vastuväites märgib kaebaja (vaidlustaja), et ka 0-hinnaga pakkumuse

lubatavus ei muuda pakkumusi RHAD p-dega 8.2 ja 8.5 kooskõlas olevaks. Oluline ei ole,

millise pakkumuse pakkuja soovis esitada, vaid millise pakkumuse ta tegelikult esitas. Riski

selle eest, et pakkumus vastab hanke alusdokumentide nõuetele, kannab pakkuja. Pakkumuse

vastavaks tunnistamisel, hindamisel ja edukaks tunnistamisel lähtutakse tegelikust

pakkumusest. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ümardamine ehk pakkumuse

maksumuse muutmine toimus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, st kui pakkujad ja nende

pakutud hinnad olid avalikud. Vastustaja rikkus RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid

kolmanda isiku kasuks.

KOHTU SEISUKOHT

11. Hankija on läbi viimas riigihanget teenuse kontsessiooni andmiseks „Korraldatud

jäätmevedu Tartus 2021“ (viitenumber 224521) (RHAD tl 21-31).

Hanke tingimuste kohaselt on hankes neli osa –Tartu linna veopiirkonnad nr 1-4 (hanketeate p

II.2; tl 17-20); RHAD p 1.5). Pakkumused tuli esitada iga hanke osa kohta eraldi (RHAD p 5.2

ls 3) ning pakkujad võisid esitada pakkumused ühe või mitme osa kohta (RHAD p 1.7).

12. Vaidlust ei ole, et tähtaegselt esitasid oma pakkumused kõigis hanke osades praeguse

vaidluse kaebaja (vaidlustaja) Eesti Keskkonnateenused AS (pakkumus nr 302266; tl 44-45p),

Ekovir OÜ (pakkumus nr 306724; tl 42-43p) ning praeguse vaidluse kolmas isik (kaebuse

esitaja) RAGN-SELLS AS (pakkumus nr 307211; tl 40-41p).

Vastustaja tunnistas 18. jaanuari 2021. a otsustega (tl 32-36) kõigi kolme pakkuja pakkumused

kõikides hanke osades vastavaks.

13. Praeguses kohtuasjas on kolmas isik vaidlustanud 17. veebruari 2021. a otsuse asjas nr

13-21/224521, millega VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija

18. jaanuari 2021. a otsuse osas, milles hankija tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

hanke osades 2 ja 3.

Seega puudutab käeolev kohtuvaidlus üksnes kolmanda isiku pakkumusi hanke osades 2 ja 3.

Vaidluse põhisisu on seotud sellega, kuidas mõista RHAD punkti 8.2, kas selles sisaldub nö

null-hinna pakkumise keeld ja kas hankija on toiminud õiguspäraselt, tunnistades ühe pakkuja

(RAGN-SELLS AS) pakkumuse vastavaks pärast temalt selgituste küsimist. Vaidlus puudutab

ka pakkumuste vastavust RHAD p-le 8.5.

14. RHS kohaldub kontsessiooni hankemenetlusele vahetult vaid osaliselt ning lisaks

seaduses sätestatud juhtudele siis, kui hankija on selle kohaldumise riigihanke

alusdokumentides ette näinud. Sõltumata ulatusest, milles RHS sätted konkreetsel juhul

laienevad, kohalduvad ka kontsessiooni andmisele suunatud riigihanke puhul riigihanke üldised

põhimõtted (RHS § 3), mille seas tuleks kokkuvõtvalt rõhutada võrdset kohtlemist,

3-21-445

7(12)

läbipaistvust, proportsionaalsust ning diskrimineerimis- ja konkurentsi kahjustava käitumise

keeldu1.

15. RHAD p-s 12 on ette nähtud, et pakkumuste vastavaks tunnistamisel lähtub hankija

RHS §-st 114. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle

pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Samas näeb RHS § 114 lg 2

ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Praegusel juhul tunnistas hankija Eesti Keskkonnateenused AS ja Ekovir OÜ pakkumused

vastavaks põhjusel, et need vastavad RHAD-s sätestatud tingimustele, ning RAGN-SELLS AS

pakkumuse (sh osades 2 ja 3) vastavaks põhjendusega, et selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid

RHAD-s toodud tingimustest.

16. Vaidluse lahendamise seisukohast määrav RHAD p 8.2 sätestab: „Segaolmejäätmete ja

biojäätmete kogumistasud on ühikhinnad, pakkumuses tuleb esitada ühe kuupmeetri jäätmete

käitlemise maksumus. Hindade esitamisel tuleb hinnad esitada sendi täpsusega (kaks kohta

peale koma).“ RHAD p 5.2 viimase lause kohaselt esitatakse hinnapakkumus eurodes iga

riigihanke osa kohta eraldi.

17. Vaidlust ei ole, et kaebusega hõlmatud ulatuses esitas kolmas isik pakkumuse

maksumused järgmiselt. Hanke osas 2 segaolmejäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 ning

biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001. Hankes osas 3 segaolmejäätmete kogumistasu

(eurot/m3) 0,001 ning biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) 0,001 (tl 40-41p).

Vaidlust ei ole seega, et RAGN-SELLS AS esitas hanke osades 2 ja 3 nii segaolmejäätmete

kogumistasu (eurot/m3) kui ka biojäätmete kogumistasu (eurot/m3) pakkumuse maksumuseks

0,001. Samuti selles, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli esitatud vähemalt kolm kohta

peale koma, samas kui RHAD-s oli nõue esitada hinnad sendi täpsusega (kaks kohta peale

koma). Hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist ilmneb isegi, et kolmanda isiku pakkumuste

hind nähtavana hankija hindamiskriteeriumite vaates on 0,0001 eurot/tonn, mis on vähim hind,

mida register tehnilistel põhjustel võimaldab sisestada (tl 37-38).

Vaidlus on selles, kas taoliselt esitatud maksumus vastab RHAD p-le 8.2.

18. Kohus nõustub kaebajaga esmalt selles, et RHAD, milles määrati kindlaks mh nõuded

pakkumuse sisule, on kehtiv (eel)haldusakt, millest pidid juhinduma nii kõik pakkujad (sh

kolmas isik), kui ka hankija ise. Kohtupraktikast tuleneb, et RHAD-d eelhaldusaktina tuleb

sellega mittenõustumisel õigeaegselt vaidlustada (nt Riigikohtu 29. novembri 2012. a otsus

asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). RHAD vaidlustamise tähtajad on sätestatud RHS § 189 lg-s 2.

19. RHAD p 8.2 on kohtu hinnangul sõnastuslikult ja sisult selge ning arusaadav. Seda

märgivad ka nii kaebaja kui ka kolmas isik, kuid seejuures on neil erinev arusaam selle sätte

sisust. Kohus ei pea praeguse vaidluse lahendamise seisukohast määravaks arutelu selle üle,

kas nõuete „sendi täpsusega“ ja „kaks kohta peale koma“ sisustamiseks tuleks lähtuda kaebaja

osundatud Nõukogu 3. mai 1998. a määruse nr 974/98 artiklist 2, mille kohaselt alates

vastavatest eurole ülemineku päevadest on osalevate liikmesriikide vääring euro ning

rahaühikuks on üks euro, mis jaguneb sajaks sendiks. Kohtu hinnangul on isegi viidatud sättest

1 Vt ka M. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 48jj.

3-21-445

8(12)

sõltumata hankija pädevuses taoline tingimus RHAD-s kehtestada ning arvestades tõepoolest

euro jagunemist sajaks sendiks, on RHAD p 8.2 väljendid „kaks kohta pärast koma“ ning „sendi

täpsusega“ ka tavapäraselt käibes osalevatele isikutele arusaadavad. Praegusel juhul on lisaks

teistele pakkujatele, kes RHAD p 8.2. järgides pakkumuse maksumuse ka selliselt esitasid,

samamoodi toiminud ka kolmas isik ise hanke osades 1 ja 4.

Kolmanda isiku poolt välja toodud asjaolu, et teatud kaupade (kütus, elektrienergia)

kategooriates on ka riigihangete tingimustes ette nähtud maksumuse esitamine täpsusastmega

kolm või neli kohta peale koma, ei oma hetkel kohtu arvates tähtsust, kuna hankija ei ole

hanketingimusi sõnastades sellist tingimust ette näinud. Juhul, kui kolmandale isikule oli kohe

RHAD-ga tutvudes selge, et ta soovib pakkumuses esitada väiksemat maksumust (rohkem kohti

peale koma), kui RHAD p-s 8.2 sõnastatu võimaldab, oli võimalus RHAD selliselt sõnastatud

tingimust vaidlustada. Seda kolmas isik ei ole teinud.

Olles veendunud, et RHAD p 8.2. sõnastus on selge ja üheselt arusaadav, nõustub kohus VAKO

seisukohaga, et puudus alus arvata, et nõuetele vastav võib olla ka maksumus, mis on esitatud

täpsusega kolm või neli kohta peale koma. Samas puudub veendumus, et hankija selliselt

esitatud maksumust RHAD-d sõnastades silmas pidas.

20. Kolmas isik väidab kaebuses, et tema eesmärk oli esitada null-väärtusega hind, kuid

selliselt ei võimaldanud riigihangete register pakkumuse maksumust sisestada. Selle üle, et

registrisse polnud võimalik null-hinda sisestada, vaidlus puudub. Kolmas isik on arvamusel, et

üldtuntud kümnemurdude ümardamisreeglitest tulenevalt oleks tema pakkumuse maksumuste

ümardamise tulemus (kaks kohta peale koma) 0,00 ning peab seetõttu enda esitatud pakkumusi

RHAD p-ga 8.2. kooskõlas olevaks.

Kolmas isik on arvamusel, et RHAD-st ei tulene keeldu, esitada pakkumuses null-väärtusega

maksumus. On tõsi, et selline keeld pole otseselt sõnastatud. Küll aga nõustub kohus VAKO

otsuse p-des 9.1–9.3 esitatuga, et viisist, kuidas hankija on ühikuhinna esitamise RHAD-s ette

näinud, ei saa tuletada üheselt mõistetavat järeldust, et lubatav olnuks ka null-hinna esitamine.

Hankija on arvamust, et null-hinnaga pakkumused polnud välistatud, avaldanud pakkumuse

vastavaks tunnistamist põhjendades (18. jaanuari 2021. a protokoll, tl 37-38). Samas (p 2.3) on

hankija märkinud, et ei teadnud null- hinna sisestamise võimaluse puudumisest enne, kui alles

pärast kolmanda isiku 12. jaanuari 2021. a selgituste saamist Riigihangete registriga 13.

jaanuaril 2021 suheldes.

21. Kohtu hinnangul pole isegi lõppkokkuvõttes määrav kas hankija pidas null-hinnaga

pakkumist võimalikuks, vaid kas selline tingimus oli üheselt arusaadavalt sõnastatud RHAD-s.

Hankijal on kohustus järjekindlat kinni pidada tingimustest, mida ta on RHAD-s sätestanud2

ning seejuures peavad tingimused olema selgelt ja üheselt arusaadavad kõikide hankel osalejate

jaoks. Arvestades hankemenetluse üldisi põhimõtteid, peavad tingimused olema algusest peale

sellised, mis võimaldavad läbipaistava ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning on lubamatu, et

hankija hakkab hanketingimusi täpsustavalt sisustama hiljem pakkumuste vastavaks

tunnistamist põhjendades.

22. Erinevalt teistest pakkujatest, kelle puhul hankija pidas pakkumusi tingimusteta

vastavaks, on kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2 ja 3 tunnistatud vastavaks põhjusel,

et ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s toodud tingimustest (hankija otsused tl 32-36).

Hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist (tl 37-38) ilmneb, et kolmanda isiku pakkumuste

vastavaks tunnistamise on hankija otsustanud pärast kolmanda isiku 12. jaanuari 2021. a

selgitusi vastuseks hankija järelepärimisele. Selgituste kohaselt ei lase register sisestada hinda

0,00 eurot, mistõttu pidi kolmas isik sisestama hinnaks 0,001, kuigi tema tahe oli sisestada hind

2 nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2019 otsus asjas nr 3-19-1523, p 18.1.

3-21-445

9(12)

0,00. Hankija leidis protokollis (p 2.2), et lähtuda tuleb pakkuja tegelikust tahtest ning

kümnendmurru (0,001) ümardamise tulemuseks on hind 0,00. Samas märkis hankija, et RHS §

46 lg-st 4 tulenevalt on vormilise puudusega pakkumust võimalik parandada selgituste andmise

kaudu.

Taoline tingimustele täpsustava sisu andmine rikub kohtu hinnangul pakkujate õigust võrdsele

kohtlemisele, kuna pakkumusi tähtaegselt esitades ei olnud neile ühetaoliselt teada, et hankija

aktsepteerib null-hinna pakkumist ning seda isegi olukorras, kus riigihangete register seda

RHAD-s ette nähtut täpselt järgides ei võimalda.

Võrdse kohtlemise nõudest lähtuvalt peavad pakkujatel olema võrdsed võimalused esitada

pakkumused ühetaolistel tingimustel ning et hankija kohtleks pakkujaid ühetaoliselt ka

menetluse vältel, sh pakkumuste vastavust hinnates, ning tagaks läbipaistvuse pakkumuste

menetlemisel, ühtegi pakkujat teisele eelistamata (vt nt Euroopa Kohtu otsus asjas C-27/15, p

36).

23. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas tegemist on vormilise (mittesisulise)

puuduse kõrvaldamisega selgituste abil või hoopis sisulise muudatusega. Kohtu hinnangul on

tegemist olukorraga, kus hankija on asunud ühe pakkuja selgituste alusel sisustama RHAD-s

sätestatud pakkumuse maksumuse osas sätestatud tingimusi. Erinevalt RHAD tekstist on

hankija 18. jaanuari 2021. a protokollist nähtuvalt soostunud ka maksumuse esitamisega, mis

sisaldab rohkem kohti peale koma kui RHAD-s ette nähtud, esitanud seisukoha null-hinna

pakkumise võimalikkusest ning möönnud kümnendmurruna esitatud maksumuse ümardamise

võimalust kuni kahe kohani peale koma.

RHS § 114 lg 2 ls-st 2 tulenevalt võib hankija tunnistada vastavaks pakkumuse, milles ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Pakkumuse

maksumuse muutmine või parandamine pärast pakkumuse esitamist on erandlikult lubatav

arvutusvea parandamiseks, kui hankija sellega nõustub (RHS § 117 lg 3). Riigihanke

alusdokumentide muutmine selgituste või neid võimaldavate dokumentide alusel on keelatud

(RHS § 46 lg 3 ls 2).

24. Kohtupraktika kohaselt ei ole VAKO ega kohtud seotud hankija poolt hankemenetluse

dokumendile antud tõlgendusega, kuid hankija otsust tühistades tuleb põhjendada, miks hankija

tõlgendus on väär (Riigikohtu 19. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1464, p 14). Kohus ei

nõustu praegusel juhul hankija 18. jaanuari 2021. a protokollis esitatud lähenemisega, et RHAD

p 8.2 võimaldaski null-hinna pakkumist ning registrist tulenevatel tehnilistel põhjustel on

aktsepteerinud RHAD nõuetest erineva hinna pakkumist ning pidanud võimalikuks ka hinna

ümardamist selliselt, et see vastaks RHAD sõnastusele. Samuti ei nõustu kohus hankija

arvamusega, et selgituste alusel kõrvaldati vormiline puudus.

Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka pakkumuse andmete hõlpsasti kõrvaldatava ebaselgusega

(Riigikohtu 20. detsembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1501, p 18). Kohus nõustub VAKO ja

kaebaja (vaidlustaja) seisukohtadega, et eelkirjeldatud viisil on hankija asunud pakkuja

selgituste alusel sisustama pakkumuste maksumusega seonduvat kui sisulist kriteeriumi.

Kohtupraktikas on ka varem leitud, et kui pakkumuses näidatud hind ei vasta kehtestatud

hindamiskriteeriumidele, on tegemist sisulise kõrvalekaldega RHS § 114 lg 2 tähenduses

(Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1341, p 21). Samuti nõustub

kohus VAKO-ga, et hankija ei ole aktsepteerinud pakkumust kujul nagu see on esitatud, vaid

pidas võimalikuks lugeda algse mittevastavuse pärast pakkuja selgitusi kõrvaldatuks. Kohus

nõustub VAKO-ga (otsuse p 10.3.2), et hankija on seejuures toiminud vastuolus

riigihankemenetluse oluliste põhimõtetega nagu läbipaistvus, kontrollitavus ja isikute võrdne

kohtlemine.

3-21-445

10(12)

25. Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokollis kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamist põhjendades märkinud, et lähtus kolmanda isiku tegelikust tahtest, st soovist

esitada null-hinda. Ka kolmas isik rõhutab kaebuses, et RHAD tingimuse tõlgendamisel tuli

oluliseks pidada pakkuja tahet. Kohus sellega ei nõustu ja peab põhjendatuks VAKO lähenemist

(VAKO otsuse p 10.2), et pakkuja tahtest lähtudes aktsepteeris hankija maksumust pakkumuses

esitatud viisil ning pidades võimalikuks saavutada vastavus RHAD p-ga 8.2. ümardamise

tulemusena. Pakkuja tahte arvestamine ja tingimuste tõlgendamine pakkujale soodsalt ei tohi

luua olukorda, kus halvemasse seisu satuvad pakkujad, kes järgisid RHAD nõuet, kuigi ka neil

võis olla tahe esitada RHAD-s nõutust erinevat (väiksemat) hinda. Ka varsemas kohtupraktikas

(nt Tallinna Ringkonnakohtu viidatud otsus asjas nr 3-19-1341, p 21), on leitud, et pakkuja

tegelik tahe pakkumuse maksumuse esitamisel ei ole asjaoluks, mille alusel võiks pakkumuse

maksumust muuta. Pakkuja tahe hankemenetluses ei saa seisneda soovis esitada pakkumus, mis

ei vasta RHAD nõuetele.

26. Kohus ei nõustu kaebajaga, et riigihangete register ei võimaldanud esitada RHAD

nõuetele vastavat pakkumust ning pakkumuse esitamist takistasid tehnilised põhjused.

Ülejäänud pakkujatel sellist takistust pole ilmnenud.

Euroopa Kohus on selgitanud, et kui hanke alusdokumentide tingimused ei võimalda pakkujatel

oma hinnapakkumuses teatud andmeid välja tuua, võivad liikmesriigid anda pakkujatele

võimaluse oma olukord nende nõuetega kooskõlla viia (otsus asjas nr C-309/18: Lavorgna,

p 32). Praegusel juhul ei ole kolmas isik, avastades, et riigihangete register ei võimalda

pakkumuse maksumust esitada tema soovitud moel, pöördunud hankija poole enne pakkumuste

esitamise tähtaega.

27. VAKO asus otsuse p-s 10.4 seisukohale, et kuna pakkumus ei vasta vähemalt ühele

RHAD tingimusele ja see mittevastavus on sisuline, ei ole vaidlustuse lahendamiseks vaja

hinnata kolmanda isiku pakkumuse vastavust RHAD p-le 8.5.

27.1. Eesti Keskkonnateenused AS on nii vaidlustuses kui ka halduskohtumenetluses esitatud

seisukohtades väitnud, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta ka RHAD p-le 8.5. RHAD p 8.5

sätestab, et biojäätmete kogumistasu ei tohi olla suurem kui on 40% segaolmejäätmete

kogumistasu maksumusest; pakutav segaolmejäätmete kogumistasu iga järgmise aasta hind ei

tohi olla väiksem kui eelneva aasta hind. Samas on sätestatud, et nimetatud tingimuste täitmist

arvestatakse pakkumuse hanke tingimustele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisel.

Hankija on 18. jaanuari 2021. a protokolli p-s 3.6 märkinud, et RHAD p 8.5 eesmärk on tagada

jäätmete liigiti kogumise edendamine, st tagada biojäätmete soodsam teenustasu võrreldes

segaolmejäätmetega.

27.2. Kohus nõustub kaebajaga, et praeguse vaidluse sisuks ei ole võrrelda, kas ja kuivõrd

kolmanda isiku pakkumuse maksumus soodustab biojäätmete eraldi kogumist (vt kolmanda

isiku täiendav seisukoht p 2.19, tl 107-108). Pakkumuste võrdlus ei ole ka praeguse vaidluse

tinginud hankemenetluse etapi (pakkumuste vastavaks tunnistamine) eesmärgiks. Seega jätab

kohus käsitlemata kolmanda isiku väited, mis puudutavad võrdlust kaebaja pakkumuse

maksumusega.

27.3. Kaebaja on vaidlustuses asunud seisukohale, et arvestades kolmanda isiku pakutud hinda

(0,001 või isegi 0,0001) oleks pakkumuse maksumus segaolmejäätmete ja biojäätmete

kogumistasu osas sama suur.

27.4. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et RHAD-st ei tulenenud arusaadavalt võimalust

null-hinnaga pakkumuse esitamiseks ning et kolmanda isiku pakutud maksumuse (0,001 või

0,0001) aktsepteerimine kujutas endast pakkumuse sisulise puuduse lubamatut kõrvaldamist.

Samuti ei olnud kolmanda isiku pakkumuses taolise maksumuse esitamine õigustatav

3-21-445

11(12)

registritehniliste põhjustega. Isegi kui aga möönda kolmanda isiku pakkumuste (hanke osades

2 ja 3) kooskõla RHAD p-ga 8.2 ning jaatades ristsubsideerimise lubatavust, nõustub kohus

kaebaja lähenemisega, et null-hinna puhul ei toimi nn propotsionaalsuse valem (tehte tulemus

on alati null). RHAD p 8.5 sõnastusest saab otsesõnu järeldada, et biojäätmete kogumistasu ja

segaolmejäätmete kogumistasu ei tohiks olla samad (biojäätmete kogumistasu ei tohi olla

suurem kui 40% segaolmejäätmete kogumistasu maksumusest). Lisaks kinnitab seda hankija

18. jaanuari 2021. a protokolli p-s 3.6 sõnastatud eesmärk edendada jäätmete liigiti kogumist.

Selle eesmärgi saavutamine poleks võimalik võrdsete hindade puhul. Kolmanda isiku

pakkumus ei ole seega ka kooskõlas RHAD p-ga 8.5

28. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puudub alus vaidlustatud VAKO otsuse tühistamiseks

ning kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

29. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks kirjalikus

menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. (HKMS § 109 lg 1 ls-d 3 ja 4).

30. Praeguses asjas teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kahjuks, kes hankeasjade eripära

arvestades on oma menetluslikult seisundilt kolmas isik (HKMS § 269 lg-d 1 ja 2). Kuna kaebus

jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt

tema enda kanda.

31. Vastustaja on menetluskuludega seoses märkinud, et tal ei ole seoses käesoleva

vaidlusega menetluskulusid tekkinud (vastustaja esindab ennast käesolevas vaidluses ise).

Vastustaja kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

32. Menetluskulude väljamõistmise taotluse koos kulude nimekirja ja kulude kandmist

tõendavate dokumentidega on esitanud Eesti Keskkonnateenused AS (halduskohtumenetluse

tähenduses kaebaja, vaidlustaja vaidlustusmenetluses). Sõltumata menetlusosaliste mõneti

ebaharilikust seisundist hankeasjade menetluses (HKMS § 269 lg-d 1 ja 2; Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-3-1-91-10) on tegemist sisuliselt kaebuse esitaja vastaspoolega

menetluskulude väljamõistmise kontekstis (analoogselt HKMS § 108 lg 1 ls-s 2 sätestatud

olukorraga) – Eesti Keskkonnateenused AS on algselt esitanud vaidlustuse VAKO-le hankija

otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mille VAKO ka rahuldas. Kohtumenetluses on Eesti

Keskkonnateenused AS huvi, et hankija otsuse kohta tehtud talle soodne VAKO otsus ka

kehtima jääks. Seega lahendab kohus Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude

väljamõistmise RAGN-SELLS AS-lt.

33. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 25. märtsil 2021 taotluse, milles palub mõista Ragn-

Sells AS-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulud summas 1728 eurot

(sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots

& Co. 25. märtsi 2021. a arvest nr 20210460.

5. aprillil 2021 esitas ta täiendava taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 518 euro 40 sendi

ulatuses (sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud koopia Advokaadibüroo Eversheds

Sutherland Ots & Co. 5. aprilli 2021. a arvest nr 20210512. Kohus on täiendavalt esitatud

menetluskulu taotlust koos tõenditega aktsepteerinud, tuginedes HKMS § 51 lg-le 4 ja § 62 lg

1 ls-le 2, kuna see ei toonud kaasa menetluse venimist ning kohus saab kohtuotsuse avalikult

teatavaks teha eelnevalt kindlaks määratud kuupäeval.

3-21-445

12(12)

Menetluskulu, mille väljamõistmist kaebaja kolmandalt isikult taotleb on seega kokku 2246

eurot 40 senti.

34. Kaebuse esitaja RAGN-SELLS AS ei ole vastuväited menetluskulude väljamõistmise

taotlusele esitanud.

Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei

ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12 ls 2).

35. Kaebaja 25. märtsi 2021. a taotlusest ja selle lisast ilmneb, et õigusabi on osutatud kokku

10 tunni ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (lisandub käibemaks). Arve spetsifikatsiooni kohaselt

seisnes õigusabi osutamine kaebuse analüüsis ning sellele vastuse koostamises (tl 97-99).

Kaebaja 5. aprilli 2021. a taotluse ja selle lisa kohaselt on õigusabi osutatud 3 tundi

tunnihinnaga 144 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenust osutati RAGN-SELLS AS 25.

märtsi 2021. a täiendavale seisukohale vastamiseks (tl 114-116).

36. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Viidatud dokumentide kohaselt on õigusabi esitatud kokku 13 tunni ulatuses.

Kaebaja on esitanud kohtule kaks menetlusdokumenti (vastus kaebusele ning täiendav

seisukoht vastuseks kaebuse esitaja seisukohale kirjalikus menetluses), mille koostamisega

seotud kulusid tuleb pidada vajalikuks. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks õigusabikulude

väljamõistmist kogu kaebaja taotletud ulatuses.

Kaebaja käesolevas kohtumenetluses on olnud ka vaidlustaja ning esitab kohtumenetluses

suuresti samu positsioone nagu vaidlustuses ja vaidlustusmenetluse täiendavas seisukohas.

Kohus möönab, et kohtumenetluses esitatud seisukohad on ulatuslikumad ning eeldavad teiste

menetlusosaliste seisukohtade analüüsi ja neile argumenteeritud vastamist. Samas keskendub

vaidlus küllalt piiratud ringile küsimustele. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks

menetluskulude väljamõistmist hinnanguliselt kolme neljandiku ulatuses taotletust, so 1684

eurot.

37. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb VAKO 17. veebruari 2021. a otsus asjas nr 13-

21/224521 muutmata ja jõusse ka osas, milles VAKO mõistis Tartu Linnavalitsuselt Eesti

Keskkonnateenused AS-i kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot ning

tema vaidlustusmenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud 1728 eurot (käibemaksuga).

38. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

38 lg 1 p-ga 6 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku

arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.

Kohus leiab, et järgmised haldusasja tõendid kajastavad pakkujate hinnakujundust, sh hanke

osades, mis ei ole praeguse vaidlusega hõlmatud: hanke viitenumbriga 224521 pakkumused (tl

40-45p) ning kolmanda isiku 25. märtsi 2021. a seisukoha lisa 1 (lõpphinna arvutuskäik

riigihanke osades 2 ja 3) (tl 108). Eelnevat arvestades tunnistab kohus käesoleva haldusasja

menetluse nende tõendite osas kinniseks. HKMS § 89 lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline

isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas, vaid üksnes menetlusosalised ning

kohus. Asjas puudub selline ülekaalukas avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks

kuulutamist selle teabe kaitseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

kohtunik