2-20-2663/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2663

Tsiviilasi

R. K. avaldus U. R.i suhtes isikuõiguste kaitseks

abinõude rakendamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja R. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Jaanus Silm

Puudutatud isik U. R. (isikukood xxxx)

Menetlusosaliste ärakuulamise

aeg

15.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. K. (K.) avaldus.

2. Keelata U. R.il (R.) suhelda R. K.ga (K.) mistahes viisil sidevahendite kaudu

(s.o telefonikõned, SMS-id, tava- ja elektronpost, sotsiaalmeedia jms).

3. Punktis 2 toodud piirang kehtib 3 (kolm) aastat.

4. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest U. R.ile.

5. Jätta menetluskulud avaldaja R. K. (K.) kanda. Kindlaks määratavad

menetluskulud puuduvad.

6. Käesoleva

määruse

avalikustamisel

asendada

menetlusosaliste

nimed

initsiaalidega ning jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

1. R. K. (avaldaja) esitas kohtule avalduse U. R.i (puudutatud isik) suhtes isikuõiguste

kaitseks abinõude kohaldamiseks. Avaldaja palub kohaldada puudutatud isiku suhtes

suhtlemiskeeldu

ning

keelata

puudutatud

isikul

avaldajaga

suhelda

mistahes

kaugsidevahendite (s.o telefon, post, e-post jms) teel kolmeks aastaks.

2(5)

2. Puudutatud isik oli 2016. a F OÜ töötaja, mille juhatuse liikmeks on avaldaja. Töölt

lahkumise hetkel oli puudutatud isikul tööandja ees tasumata kohustusi, mille osas esitas

avaldaja F OÜ esindajana kohtusse hagi. Hagi esitamise järgselt (s.o 2017. a kevadel) hakkas

puudutatud isik järjepidevalt avaldajale helistama ja sõnumeid saatma, mis sisaldasid

erinevaid ähvardusi ja solvanguid ja mille osas avaldaja pöördus 02.05.2017 Politsei- ja

Piirivalveameti poole (PPA). PPA jättis kriminaalmenetluse alustamata leides, et avaldajal

on võimalik oma õiguste kaitseks lähenemiskeelu taotlemiseks pöörduda tsiviilkohtusse.

3. Puudutatud isik on järjepidevalt avaldajale ligi 3 aasta jooksul saatnud hulgaliselt

ähvardava ja solvava sisuga sõnumeid. Sõnumite sisu on avaldajat alavääristav ja solvav ning

sõnumid on sisaldanud ka ähvardusi tekitada avaldajale kehavigastusi. Kirjade sisu kordab

ennast põhiteemades ning neist võiks järeldada, et puudutatud isik peab avaldajaga justkui

dialoogi. Tegelikult on kirjavahetus ühepoolne ning ainsad korrad, kui avaldaja on

puudutatud isikuga kontakteerunud on olnud palved kirjade/sõnumite saatmine lõpetada.

Puudutatud isiku poolne ahistamine on jätnud jälje avaldaja tervisele, kuna tal oli tõsine hirm,

et puudatud isik võib oma ähvardused täide viia ja avaldajale füüsiliselt viga teha. Poolte

vahel puuduvad igasugused isiklikud suhted ning avaldajal puudub igasugune tahe ja soov

puudutatud isikuga suhelda, mistõttu pidev ähvardavate ja mõnitavate sõnumite saamine ja

lugemine on avaldajat häiriv.

4. Avaldaja palus 25.11.2019 puudutatud isikul kahju tekitav tegevus lõpetada, s.t. lõpetada

avaldajaga mistahes sidevahendite, s.o telefon, post, e-post jms, vahendusel kontakteerumine

ning hoiduda sellest ka tulevikus. Puudutatud isik sellele nõudele ei reageerinud ja jätkab

avaldajale sõnumite saatmist. Puudutatud isiku järjepidav käitumine häirib oluliselt avaldaja

igapäevast elu ja rikub avaldaja õigust perekonnaelu puutumatusele ning annab alust arvata,

et puudutatud isik jätkab avaldaja õiguste rikkumist ka tulevikus. Avaldaja ei ole puudutatud

isiku poolt kirjade/sõnumite saatmist enda käitumisega kuidagi vahetult ajendanud.

Puudutatud isikul oli võimalus esitada oma vastuväited tsiviilasjas 2-17-106720, mida

viimane ka tegi. 30.04.2019 jõustus eelmainitud tsiviilasjas tehtud lahend, millega kohus

rahuldas F OÜ hagi ja millega andis kohus ammendava hinnangu pooltevahelisele

vaidlusele. Puudutatud isik aga jätkab avaldajale sõnumite saatmist, milles mh heidab ette

puuduseid tehtud töös.

5. Avaldaja selgitas 15.12.2020 toimunud ärakuulamisel, et taotleb keeldu sidevahendite

teel ühendust võtta, kuna telefoninumbri ja e-posti blokeerimine ei ole soovitud tulemust

andnud. Blokeeringust tulevad läbi mms-id ja kui telefon uuendab tarkvara, siis tulevad kõik

poole aasta sõnumid ekraanile. Puudutatud isik võtab ühendust ka läbi Facebooki ning

ründab ka xxxx läbi sotsiaalmeedia. Puudutatud isik võttis viimati ühendust siis, kui käesolev

asi menetlusse võeti. Puudutatud isik on ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist

teinud tapmisähvardusi. Telefoninumbri vahetamine oleks nagu oma identiteedi ära

vahetamine, kuna number on 15 aastat kasutuses ja antud ka klientidele.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

6. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses leiab puudutatud isik, et ta ei oska avaldust

kommenteerida. Ta nägi avaldajat viimati 2016. aasta juuni alguses. Puudutatud isikul ei ole

mitte mingisuguseid põhjusi avaldaja isikuõiguste rikkumiseks.

7. Puudutatud isik selgitas 15.12.2020 toimunud ärakuulamisel, et ta ei ole suhelnud

avaldajaga kaugsidevahendite kaudu alates 2016. aastast. Alates 2016. aastast ta ei saa

avaldajale helistada, kuna avaldaja blokeeris ta telefoninumbri. Puudutatud isik kinnitas, et

2016. aastal saatis avaldajale paar sõnumit aga pärast seda ei ole sõnumeid saatnud. Uut

telefoninumbrit avaldajale avaldada ei soovi aga vana number oli xxxx. Puudutatud isik

sulges on Facebooki ja Facebooki kaudu ei ole suhelnud. Ei ole avaldajat sõnumite teel

ähvardanud ja avaldusele lisatud sõnumite hulgas ei tunne ühtegi enda sõnumit ära. Ta ei

3(5)

oska öelda kas keegi teine võis tema telefoninumbrit kasutada ja telefon kellegi teise

valduses vist ei olnud.

8. Hiljem märkis puudutatud isik, et avaldaja poolt koos avaldusega esitatud ja 15.01.2021

esitatud kuvatõmmised sõnumitest ei ole puudutatud isiku poolt saadetud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab avalduse.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või

muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või

muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu

kohaldamisel hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5). Kohtul on lähenemiskeelu

või muude kaitseabinõude seadmise asjade lahendamisel lai diskretsiooniõigus ja seepärast

võib abinõude seadmise avalduse ka osaliselt rahuldada või määrata avaldaja poolt taotletud

meetmega võrreldes teistsuguse sisu või ajalise ja ruumilise ulatusega meetme.

11. Avaldaja taotleb puudutatud isiku suhtes suhtlemiskeelu rakendamist. Avaldaja nõude

õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1. Kui kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu

või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest

hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu

isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise

keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude

sarnaste abinõude rakendamist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju

tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku

arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul

võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).

Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks

keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja

teel).

12. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu kehtestamise aluseks kas isikuõiguste

rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. Lähenemiskeelu ja

teiste kaitseabinõude kohaldamisel peab kohus kaaluma õigustatud isiku ja kohustatud isiku

huve ning hindama reaalset ohtu õigustatud isikule. Tervisekahjustuse põhjustamine on

võimalik ka solvamise, hirmutamise ja ähvardamise tulemusena.

13. Riigikohus on selgitanud, et lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab

kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi

rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul

kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut

ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama

tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning

kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust

ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh

peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi

asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt RKTKm nr 3-2-1-91-14, p 17).

14. Avaldaja palub keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga mistahes viisil sidevahendite

kaudu (s.o telefonikõned, SMS-id, tava- ja elektronpost). Poolte vahel on vaidlus, kas

puudutatud isik ahistab avaldajat sõnumite ja kõnedega. E AS kirjaga on tõendatud, et

ajavahemikul 01.01.2016 kuni 28.02.2020 kuulus abonentnumber xxxx lepingulisele

kliendile U. R. (tl 102). Avaldaja telefonis salvestatud U. R.i kontaktilt on saadetud

4(5)

avaldajale hulgaliselt sõnumeid. Avaldaja on tõendanud, et U. R. kontakti all on avaldaja

telefonis salvestatud number xxxx (tl 116).

15. Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et puudutatud isik on saatnud

avaldajale suurel hulgal äärmiselt häiriva, mõnitava ja halvustava sisuga sõnumeid. Samuti on

osad sõnumid ähvardava sisuga (tl 15-28 pöördel ja 79-88). Näiteks on puudutatud isik

nimetanud avaldajat korduvalt „sitapeaks“, „rullnokaks“, „sitarotiks“, „kuradi tropiks“,

„sitaaduks“ jne. Puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud sõnumid sisaldavad näiteks

järgmisi lauseid. „Soovitan tegeleda jooksuga. Sul rullnokk läheb seda vaja, joosta kiiresti.“;

„Kui sina ei lõpeta minult raha väljapressimist teen sinu 7 grammi raskemaks.“; „Kui koju

tulen siis tulen xxxx. Ära sina sitarott siis ära kao. Vaatame kui kõva mees oled“; „R. see

polnud nali. Ja see mis sinuga juhtub ei ole ka naljakas“; „Mina ütlen, et sinu kustutamine:

oli enesekaitse. Keda usutakse?“; „Kui Sa kuradi sitapea kellelegi kuskil ütled et sa minule

ausalt palka maksid ma lasen sul õhu välja.“; „Täitsa perses kus tahaks sulle ja sellele lõõtsa

tänava jobule lõuga anda.“ Nimetatud sõnumid on mõned näited saadetud sõnumitest.

Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et arvestades kõigi sõnumite sisu ( tl 15-28 ja 79-88),

milles on viidatud konkreetsetele kohtuvaidlustele avaldaja äriühingu ja puudutatud isiku

vahel, siis ei saa olla kahtlust, et nimetatud sõnumid on saatnud puudutatud isik.

16. Puudutatud isik on saatnud sõnumeid kolme aasta vältel (aastatel 2017, 2018 ja 2019).

Avaldaja ja puudutatud isiku vahel puuduvad igasugused suhted ning avaldajal puudub soov

ja tahe puudutatud isikuga suhelda. Avaldaja sõnul ei ole puudutatud isik pärast avalduse

kohtusse esitamist enam ühendust võtnud. Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et ta ei saa

telefoninumbrit vahetada, kuna numbri vahetamine oleks nagu oma identiteedi ära

vahetamine, kuna number on 15 aastat kasutuses ja antud ka klientidele (tl 74 pöördel).

17. Seega on oht, et puudutatud isik võib ka tulevikus kontakteeruda avaldajaga

sidevahendite kaudu. Tulenevalt on igati põhjendatud kohaldada puudutatud isiku suhtes

suhtlemiskeeldu ning piirata suhtlemist. Kohus leiab, et suhtlemiskeelu kohaldamine

võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist ja rikkumist ei ole võimalik

vältida muu abinõuga. Puudutatud isiku mõnitavaid, ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid,

nende intensiivsust ja iseloomu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et

puudutatud isik võib ka tulevikus avaldaja eraellu sekkuda ning ähvardada ja solvata

avaldajat. Käesoleval juhul vajavad kaitset avaldaja elu ja tervis ning vaimne puutumatus ja

turvalisus. Kohtu hinnangul ei tule puudutatud isiku käitumist mõistliku arusaama järgi

taluda

inimestevahelises

kooselus.

Eeltoodust

tulenevalt

puuduvad

vähem

riivavamad meetmed, mida puudutatud isiku suhtes kohaldada.

18. TsMS § 544 lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm

aastat. Kohus peab põhjendatuks määrata suhtlemiskeelu ajaliseks kestvuseks kolm aastat.

Kohtu hinnangul on maksimaalne tähtaeg, arvestades õiguste rikkumise intensiivsust ja

raskust, igati põhjendatud. Kolmeaastane tähtaeg on taotletava eesmärgi saavutamiseks

sobiv ja mõõdukas ning ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist

tulenevalt proportsionaalne. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka keelata suhtlemine

sotsiaalmeedia kaudu, kuna avaldaja selgitas istungil, et puudutatud isik on võtnud ühendust

ka sotsiaalmeedia kaudu. Eeltoodust tulenevalt keelab kohus puudutatud isikul suhelda

avaldajaga mistahes viisil sidevahendite kaudu (s.o telefonikõned, SMS-id, tava- ja

elektronpost, sotsiaalmeedia jms).

19. Vastavalt TsMS § 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva

kohtumääruse kättetoimetamisest puudutatud isikule.

20. Kohus selgitab, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise

kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui

puudutatud isik kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või

5(5)

seda kordab, saab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 183 alusel määrata

sunniraha. Lisaks võimaldavad KarS § 331² rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid

karistusõiguslikke sanktsioone. Seega kui puudutatud isik rikub kohaldatud keeldu, võib see

kaasa tuua kriminaalvastutuse kohaldamise.

21. TsMS § 462 lg 2 esimese lause kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei

avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Asja sisu arvestades

asendab kohus omal algatusel menetlusosaliste nimed initsiaalidega ning ei avalikusta

isikukoode.

Menetluskulud

22. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS

§ 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus rahuldas avalduse. Seega on lahend tehtud

avaldaja huvides. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ls 1

alusel avaldaja kanda. Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid. Seega

kindlaks määratavad menetluskulud puuduvad.

23. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 14.04.2021 kohtumäärus.