2-18-10686/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-18-10686

Tsiviilasi

I. l hagi M. A., D. K., A. J., A. V., P. K., J. A., E. V., R.

V., H. P., V. A., J. A. ja R. A. vastu solidaarselt võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

35 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja I. l , ik 45004156013, lepinguline esindaja M. P.

kostjad

M. A. (isikukood XXX)

D. K. (isikukood XXX)

A. J. (isikukood XXX)

A. V. (isikukood XXX)

P. K. (isikukood XXX)

J. A. (isikukood XXX)

E. V. (isikukood XXX)

R. V. (isikukood XXX)

H. P. (isikukood XXX)

V. A. (isikukood XXX)

J. A. (isikukood XXX)

R. A. (isikukood XXX)

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat V. V.

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. l hagi osaliselt.

2. Mõista M. A., D. K., A. J., A. V., P. K., J. A., E. V., R. V., H. P., V. A., J. A. ja R.

A. solidaarselt I. l kasuks käsundita asjaajamise alusel kantud kulude hüvitis 16

439.93 eurot.

3. Jätta rahuldamata I. l hagi M. A., D. K. ,A. J., A. V., P. K., J. A., E. V., R. V., H.

P., V. A., J. A. ja R. A. vastu kulude hüvitamiseks 18 560.07 euro ulatuses.

4. M. A, D. K. , A. J. A. V., P. K. , J. A. , E. V., R. V., H. P., V. A. J. A. ja R. A.

tasaarvestusnõue rahuldada 1 239.42 euro ulatuses.

5. Vastastikuste rahaliste nõuete tasaarvestamise järel mõista M. A, D. K. , A. J., A.

V., P. K., J. A., E. V., R. V., H. P., V. A., J. A. ja R. A. solidaarselt I. l kasuks

15 200.51 eurot.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. I. l (hageja) esitas 13.07.2018 Tartu Maakohtule hagi M. A, D. K. , A. J. A. V., P. K. ,

J. A. , E. V., R. V., H. P., V. A., J. A. ja R. A. (kostjad) vastu solidaarselt 45 000 euro

väljamõistmiseks.

2. Tartu Maakohus tegi 26.02.2019 vaheotsuse, milles tuvastas, et hageja 45 000 euro

suurune nõue on aegunud 10 000 euro ulatuses, st rahasumma ulatuses, mida ei tasunud E.

S. ja mille hageja väitel tasus/kulutas tema ise. Hageja nõue 35 000 euro ulatuses, mis on

päritud E. S., ei ole aegunud.

Tartu Ringkonnakohus jättis 26.09.2019 kohtuotsusega vaheotsuse muutmata. Riigikohus

ei võtnud 16.12.2019 kohtumäärusega kostjate kassatsioonkaebust menetlusse ning sellega

jõustus maakohtu 26.02.2019 vaheotsus.

HAGEJA NÕUE

3. Hageja ja E. S. (surnud XX.XX.XXXX) asusid 2010. aastal V. H. (surnud

XX.XX.XXXX) nõusolekul elama V. H. kinnistule asukohaga XXX vald (registriosa nr

XXX). Hageja elab kinnistul olevas aidamajas käesoleva ajani. Kostjad on V. H. pärijad ja

kinnistu ühisomanikud.

Kinnistul asusid elamu-veski ning vanad lagunenud kõrvalhooned: aidamaja, saun, kuur-

garaaž, kelder, kaev. Hagiavalduse kohaselt lubas V. H. hagejal ja E. S. kasutada suviti

mõnda ruumi elamu-veskis. 2010 kevadel hakkasid hageja ja E. S. V. H. kinnistul asuvaid

lagunenud kõrvalhooneid kapitaalselt remontima, ümber ehitama ja kasutuskõlblikuks

muutma. V. H. oli sellega nõus. Kui aidamaja sai elamiseks kasutada, asusid hageja ja E.

S. 2010 lõpus V. H. loal elama aidamajja. Jätkus teiste hoonete kapitaalremont. Kui hooned

muutusid kasutuskõlblikuks, kasutasid V. H., hageja ja E. S. neid ühiselt. V. H. elas ise

kogu ehituse ajal elamu-veskihoones, oli ehitusega ja selle maksumusega pidevalt kursis

ning sellega nõus. Remonditööde tegemise ajal tegi hageja märkmeid reaalsete kulutuste

kohta. Ehitus vastas V. H. huvidele, ta sai aru, et tema kinnistu väärtus kasvab nende

ehituste käigus oluliselt, tema vara suureneb ja see on talle kasulik. Hageja ja E. S. tegevuse

eesmärk oli säilitada ja suurendada kinnistu turuväärtust.

06.02.2019 kohtuistungil avaldas hageja, et V. H. ei ole ise kunagi aidamajas elanud. Kuid

kõik remonditööd tehti V. H. jaoks. Kõik kasutasid kuuri ja garaaži, sauna ja keldrit. E. S.

rahast maksti kinni paljud kinnistul tehtud tööd. Hageja on vastu võtnud E. S. (suri

XX.XX.XXXX) pärandi, mille hulgas on „kõik õigused ja kohustused, mis on tekkinud

XXX, asukohaga XXX maakond, valdamise ja kasutamisega, sealhulgas ka rahaline nõue

summas kolmkümmend viis tuhat (35 000) eurot, mis on kulunud ehitus- ja

renoveerimistöödeks ja kogu eeltoodud elamus paiknev sisustus ja välitöödeks vajaminev

tehnika“.

Remonditööde maksumus kokku oli 43 581.38 eurot (hagi lisa 2 ja 3 kulude nimekiri, eraldi

lehtedel esitatud kviitungid). E. S. arvestas, et tema ja hageja on tehtud kulutustest ise ära

tarvitanud 8 581 eurot ning pärandas hagejale nõudena 35 000 eurot V. H. vastu.

19.01.2021 menetlusdokumendis avaldatu kohaselt nähtuvad E. S. kontodelt tehtud kulud

summas 43 288.97 eurot (ehitusmaterjali ostuks on sularaha välja võetud ja tehtud

pangakaardiga ehitusmaterjali ning kütuse oste). Järgmises menetlusdokumendis avaldab

hageja kuludeks kokku 41 400.28 eurot (43311.97 eurot – kütus 1911.69 eurot). Kaudselt

näitab tehtud kulutusi ka kinnistu hindamise akt, millest nähtub kinnistu väärtuse kasv ilma

turuolukorra muutumist arvestamata.

Ehitustöölistele P. T. ja A. I. tasus E. S. töötasuks kokku 11 932.80 eurot. Peale selle tasus

E. S. sularahas pottsepale, elektrikule, santehnikule, kopamehele veetrassi kaevamiseks

kaevust aidamajja vee toomiseks ja kanalisatsioonitrassi ning imbkaevu ehitamiseks. Palju

ehitusmaterjali osteti ka sularahas, mille kohta on hageja hinnangul andmed kohtule

esitatud.

Hageja on esitanud remonditööde nimekirja, ehitusmaterjalide ostukviitungid, fotod

hoonete remonditööde kohta, enda poolt ehituse ajal tehtud märkmed ehituse käigu kohta;

tunnistajad on kohtuistungil ütlusi andnud, milliseid töid hoonete juures tehti.

Ehitusmaterjalide ostude kviitungitelt nähtuvad maksed ka E. S. XXX VISA Elektron

kaardiga. Kuna hageja saab nõuda kulutatud rahast ainult 35 000 eurot, ei pea hageja

päringu tegemist XXX panka otstarbekas. Hagejal endal puudusid rahalised vahendid

ehituse eest tasumiseks.

V. H. ja hageja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt võib hageja aidamajas elada seni, kuni

V. H. hüvitab hagejale ehituste ja muude tehtud kulutuste maksumuse. Kostjad ei saa

ühepoolselt seda kokkulepet muuta. Reaalselt V. H. enne surma ehituse ja muude tööde

maksumusest mitte midagi hüvitada veel ei jõudnud. Hageja elab aidamajas käesoleva

ajani. Hagejal ei ole raha, et kusagile mujale kolida ja endale eluase osta.

4. Hageja on seisukohal, et ta kasutab vaidlusalust kinnistut ja hoolitseb kinnistu eest

kostjate õiguseellase V. H. poolt antud suulise loa ehk tähtajatu tasuta vara kasutamise

lepingu alusel. Kostjad ei ole lepingut üles öelnud. Hageja vähendas käsundita asjaajaja

kulutuste hüvitamise nõuet ulatuses, mis ta ise on asja kasutades ära tarbinud. Tegemist ei

ole kasutuseelisega VÕS § 1037 lg 1 tähenduses.

KOSTJATE VASTUVÄITED

5. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta rahuldamata; hagi rahuldamise korral taotlevad

tasaarvestada hageja nõude kostjate protsessuaalse tasaarvestamise nõudega hageja vastu

summas 11 727,22 eurot.

V. H. omandas vaidlusaluse kinnistu 1999. aastal ning hooldas seda kuni oma surmani

XXX. aastal. Asjaolu, et hageja on enda väitel jätkanud XXX kinnistu territooriumi

hooldamist ka pärast V. H. surma, ei saa olla aluseks nõude esitamiseks kostjate vastu, kuna

hageja kasutab kinnistut õigusliku aluseta oma elukohana ja on tegutsenud üksnes enda

huvides. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal V. H. vastu rahalised nõuded, mida ta

saaks esitada kostjate kui V. H. pärijate vastu.

Juhul, kui hagejal oleksid olnud V. H. vastu rahalised nõuded, oleks ta need esitanud

üleskutsemenetluses. Inventuuri käigus koostati pärandvara nimekiri, milles hageja nõue

puudub. Hageja väide, nagu oleks E. S. olnud V. H. vastu nõue summas 35 000 eurot, on

tõendamata. Pärimistunnistuse märkusel väidetava rahalise nõude kohta puudub igasugune

õiguslik tähendus.

Hageja väide, et ehitusmaterjalide ja teostatud tööde eest tasus E. S., on tõendamata.

Tõendamata on ka ehitusmaterjalide maksumus. Enamik hageja esitatud dokumente on

loetamatud. Samuti ei ole 2018 hinnapakkumistega võimalik tõendada väidetavalt 2010-

2012 ostetud ehitusmaterjalide maksumust. Hageja esitas 27.12.2018 menetlusdokumendi

lisana õiendi, mille kohaselt maksid väidetavalt töötasu hageja ja E. S. Kuigi õiendil on P.

T. allkiri, andis P. T. 06.02.2019 istungil tunnistajana ütluse, et tema seda dokumenti ei

koostanud. Asjaolu, et kinnistu väärtus on hoonete renoveerimise tõttu suurenenud, on

samuti tõendamata.

Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud koondarvutused ei vasta AS Swedbank ja

Swedbank XXX kontori poolt kohtule esitatud E. S. pangakonto väljavõtetel olevatele

andmetele. Kostja arvutuste järgi oli 2010 aastal E. S. kõigilt pangakontodelt kasutatud

rahaga võimalik kasutada ehitustöödeks maksimaalselt 14 142.59 eurot ja sedagi juhul, kui

kogu väljavõetud sularaha oleks kasutatud ehitusele. Arvutuste kohaselt on kõikidelt E. S.

pangakontodelt tehtud hüpoteetiline ehitusega seotud (perioodil 2009 kuni 2013 kasutatud

raha kohta) kaardimaksete ja väljavõetud sularaha kogusumma kokku 30 359.09 eurot.

Seega isegi juhul, kui kogu väljavõetud sularaha oleks kasutatud ehituskuludeks (mis ei ole

tõenäoline), ei oleks E. S. olnud võimalik kulutada ehitusele üle 30 359.09 euro.

Tegelikkuses olid aga võimalikud kulud veelgi väiksemad. Pärast 2010 aastat olid

ehituskulud hageja poolt hagiavalduse lisa 3 kohaselt perioodil 2011-2013 kõrvalhoonete

(keldri, sauna, kaevu ja kuur-garaaži) ehitusele/renoveerimisele kokku 8 213.34 eurot.

Seetõttu isegi juhul, kui kõik perioodil 2011-2013 kõrvalhoonete ehitusele tehtud kulud

oleks kandnud E. S., oleks tema AS Swedbank ja Swedbank XXX kontori arvetel rahaliste

vahendite kasutamisel ehituseks saanud maksimaalne võimalik summa 22 355.93 eurot

(14 142.59 + 8 213. 34). Kostjad vaidlevad vastu hageja väitele, et ehituse tarbeks ja

ehitusmaterjalide veoks kulus aastatel 2010-2013 diislikütust kogusummas 1 888.25 eurot

(633.14 eurot + 1 255.12). Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et E. S. oleks tasunud

väidetavate ehituskulude eest XXX panga kontolt. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

E. S. oli säilinud sularaha, mida kasutada. Arvestades asjaolu, et enamik hageja poolt

esitatud kuludokumente on loetamatud, on hageja nõue tõendamata. Samuti on tõendamata

E. S. kontolt väljavõetud sularaha kasutamine ehitustööde eest tasumiseks, kuna hageja on

esitanud selle asjaolu osas vastuolulisi väiteid ja tõendeid.

6. Kostjad on seisukohal, et hageja väide, nagu tal oleks õigus elada XXX kinnistu

aidamajas ja kasutada kõrvalhooneid kuni V. H. talle kantud kulutused hüvitab, on

tõendamata. Kostjad vaidlevad sellele väitele vastu. Hageja on kasutanud ja kasutab ka

käesoleval ajal kinnistut ilma õigusliku aluseta.

Kostjad esitasid protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite. Hageja on võtnud hagiavalduses

omaks, et ta on saanud perioodil 2010 lõpust kuni hagi esitamiseni 2018 juulis (7,5 aasta

eest) kasutuseelist summas 8 581 eurot. Seega on hageja arvestanud oma kasutuseelise

väärtuseks

1 144.13

eurot

aastas

(8581:7,5=1144.23)

ja

95.34

eurot

kuus

(1144,13:12=95,34). Hageja on jätkanud kinnistu kasutamist ka pärast hagi esitamist ning

elab seal käesoleva ajani. Seetõttu perioodil juuli 2018 kuni märts 2021 on lisandunud

kasutuseelis 33 kuu eest so 3 146.22 eurot (95,34x33=3146,22). Kokku on hageja

kasutuseelis kinnistu kasutamisest seisuga märts 2021 summas 11 727.22 eurot (8581 +

3146,22).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjate protsessuaalne

tasaarvestusnõue tuleb samuti rahuldada osaliselt.

8. Hageja nõude aluseks on väide, et E. S. maksis V. H. tellimisel/nõusolekul viimasele

kuuluval kinnistul tehtud tööde ja vajalike materjalide eest 35 000 eurot ning hageja on

vastu võtnud E. S. pärandi. Kostjad on V. H. pärijad.

Kohus asus 26.02.2019 vaheotsuses, mis jõustus 16.12.2019, seisukohale, et E. S. ja V. H.

vahel puudus lepinguline suhe. Juhul, kui E. S. maksis V. H. tellimisel/nõusolekul tehtud

tööde ja vajalike materjalide eest 35 000 eurot, täitis ta V. H. kohustuse VÕS § 78 lg 1

järgi. Alusetu rikastumise sätted käesolevalt ei kohaldu, kuivõrd V. H. rikastus VÕS § 1018

alusel.

Pooled ei ole pärast vaheotsuse tegemist esitanud täiendavaid tõendeid, mis annaksid alust

asuda seisukohale, et E. S. ja V. H. vahel oli lepinguline võlasuhe või mõni muu seadusest

tulenev eriregulatsioonile allutatud võlasuhe.

9. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel.

Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on

järgmised eeldused:

• üks isik teeb midagi teise isiku kasuks ehk ajab võõrast asja;

• isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1);

• isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut

(lg 2);

• täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas

kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamisele

asumine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

10. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja E. S. asusid 2010. aastal elama V. H.

kinnistule XXX vallas, hageja elab seal siiani ning V. H., kes elas kinnistul oma surmani,

olles aidamaja ja teiste kõrvalhoonete remontimisest teadlik.

11. Esmalt hindab kohus, kas käsundita asjaajamise tingimused on täidetud.

11.1. VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele

kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine (vt ka Riigikohtu 15.05.2013 otsus

nr 3-2-1-57-13, p 12; 04.05.2016 otsus nr 3-2-1-23-16, p 12). VÕS § 1018 jj kohaldamist

ei välista iseenesest see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides

(vt Riigikohtu 08.10.2014 otsus nr 3-2-1-61-14, p 29). Piisab, kui kantud kulutused

kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt nt Riigikohtu 18.10.2017 otsus nr 2-14-

61664/48, p 26; Riigikohtu 31.10.2017 otsus nr 2-15-1663 p 20). Selleks, et hinnata, kas

aetakse ainult enda või ka teise isiku asja, tuleb esmalt tuvastada, milliste parenduste ja

muudatuste tegemise eest kulutuste hüvitamist nõutakse. Alles seejärel on võimalik

hinnata, kas asjaajaja ajas ka võõrast asja või mitte (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-2-

1-118-14 p 16).

Hageja nõue 35 000 eurot sisaldab E. S. poolt V. H. asemel töömeestele makstud töötasu

tagasinõuet ning ehituspoest vajalike materjalide ostmisele kulunud kulutuste hüvitamise

nõuet. Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja ja E. S. asusid ise pärast aidamaja renoveerimist

sinna 2010. aasta lõpus elama, ning teisi kõrvalhooneid kasutati V. H. ühiselt, ei välista V.

H. kasuks tegutsemist.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt kutsus V. H. tunnistajat renoveerima XXX kinnistul asuvat

aidamaja. Töö tellis V. H., raha maksis E. [S.]. V. H. lepiti kokku tööde maht ja hind ning

tema vaatas ka valmis töö üle. Raha V. H. ise tunnistajale kunagi ei maksnud, alati maksis

E. S. Sama kinnitas tunnistaja P. K: tööde eest maksis E., sest ei I. ega V. ei olnud selleks

raha. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja V. ja maksis

remonditööde eest E., kes oli XXX oma firma maha müünud ja oli nõus saadud raha

paigutama XXX talusse. Kohus leiab, et E. S. täitis V. H. tellitud tööde eest töömeestele

raha maksmisega V. H. kohustuse VÕS § 78 lg 1 tähenduses.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt tõid kinnistule materjalid I. ja E.. E. S. pangakonto

väljavõtetest nähtub, et E. S. sooritas perioodil 2010-2013 oste erinevates ehituspoodides,

mida võidi kasutada vaidlusalusel kinnistul asuvate aidamaja ja teiste kõrvalhoonete

renoveerimiseks. Kohus on seisukohal, et E. S. ostes ehituspoest V. H. kinnistul asuvate

hoonete renoveerimiseks vajalikke materjale tegi kulutusi ehk tegutses V. H. kasuks.

11.2. Isikul puudub õigus või kohustus tegu teha.

E. S. puudus tehingust või seadusest tulenev alus tegutsemiseks. Kohtule ei ole esitatud või

tõendatud V. H. ja E. S. kokkulepet töövõtu vms kohta. Samuti polnud E. S. seadusest

tulenevat alust teha enda kulul aastate jooksul parendusi V. H. kinnistul.

11.3. Isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist

isikut.

Tahe soodustada teist isikut sisaldab teadmist sellest, et tegemist on võõra asjaga ning teene

osutamise soovi. Tahe ajada teise isiku asja esineb ka siis, kui asjaajaja ajab osaliselt ka

oma asja. Kohtu hinnangul tegutses E. S. töömeestele V. H. asemel tasu maksmisel ja

ehitusmaterjalide ostmisel osaliselt enda huvides, st ta tegutses eesmärgiga muuta enda ja

hageja jaoks elamiskõlbulikuks aidamaja ja kasutuskõlbulikeks teised kõrvalhooned. Kuid

vähemalt osas, milles E. S. koos hagejaga tehtud parendusi kinnistul elamise kestel ei oleks

ära tarbinud, esines E. S. tahe tegutseda V. H. kasuks (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus asjas

nr 3-2-1-118-14, p 17). Vastupidist ei ole tõendatud.

11.4. Selleks, et hageja saaks kulukomponentide hüvitamist kostjalt nõuda, peavad

kulutuste kandmised vastama vähemalt ühele VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 ettenähtud

tingimusele.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt kutsus teda kinnistul asuvat aidamaja renoveerima V. H.

ning lõpliku sõna ütles V., I. [hageja] ja E. olid ka nõupidamise juures, mida teha.

Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt pakkus remonditööde tegemise välja V. H. Kohtu

hinnangul on tunnistajate ütlustega tõendatud, et E. S. tegutsemine ehk V. H. asemel

töömeestele töötasu maksmine vastas V. H. avaldatud ja tegelikule tahtele ning huvile

VÕS § 1018 lg 1 p 2 mõttes. Olukorras, kus kohus tuvastab, et asjaajamine vastab

soodustatu huvile ja tegelikule tahtele, puudub Riigikohtu hinnangul vajadus käsitleda

soodustatu eeldatavat tahet või heakskiitu asjaajamisele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-

14 p 18).

Asjas ei vaielda selle üle, et V. H. teadis, et E. S. teeb kinnistul asuvatele kõrvalhoonetele

parendusi. Käsundita asjaajamist saab VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes heaks kiita mh kaudse

tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (vt Riigikohtu 03.10.2012 otsus nr 3-2-1-102-12,

p 14; 05.11.2014 otsus nr 3-2-1-110-14 p 13). Ehitusmaterjalid olid aidamaja ja teiste

kõrvalhoonete renoveerimiseks vajalikud ning V. H. oli renoveerimistöödest teadlik.

Eelnevast tulenevalt kiitis kohtu hinnangul V. H. vähemalt kaudse tahteavaldusega E. S.

asjaajamise heaks VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes.

12. Eeltoodust tulenevalt on käsundita asjaajamise eeldused täidetud ning hüvitise suurus

tuleb määrata VÕS § 1023 lg 1 järgi.

Nõudeid VÕS § 1018 lg 1 ning § 1023 lg-te 1 ja 2 järgi ei ole, kui vastavalt asjaoludele on

ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult

kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (VÕS § 1023 lg 3). Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

millest nähtuks, et E. S. puudus kavatsus nõuda V. H. kantud kulutuste hüvitamist.

13. Käsundita asjaajaja võib VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda, et soodustatu hüvitaks talle

asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist

pidada mõistlikult vajalikuks. Seega tuleb kulutuste hüvitamisel võtta aluseks kulutuste

tegemise aeg. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades

on ära tarbinud. Hüvitise suuruse määramisel on analoogia alusel võimalik lähtuda

VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatust (vt Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-2-1-118-14, p 19;

21.12.2016 otsus nr 3-2-1-129-16, p 31).

14. Hageja on esitanud nõude aluseks olevate kulutuste nimekirja (hagiavalduse lisad 2 ja

3), mille kohaselt aidamaja remontimise kulud (materjal koos ehitusmeeste töötasuga)

aastatel 2009-2013 on 33 720.68 eurot, keldri remontimise kulud aastal 2012 on 256 eurot,

sauna remontimise kulud 2010-2013 aastatel on 4951.84 eurot, kaevu remontimise kulud

aastal 2012 on 223 eurot, kuur-garaaži remontimise kulud aastatel 2011-2012 on 2 782.50

eurot, kasvuhoone ehitus 300 eurot ja kütuse kulu 2010 aprill-2013 oktoober on 1 347.36.

Kõik kulud kokku 43 581.38 eurot. Hageja on menetluse kestel kütuse kulu korrigeerinud

ning avaldanud summasid 633.14 eurot ja 1 255.12 eurot (pangakontode väljavõtetest

lähtuvalt), kokku 1 888.26 eurot. 06.02.2019 istungil avaldas hageja, et töömeestele tasuti

kokku 11 932 eurot.

14.1. Töötasu maksmine töömeestele.

Hageja nõude aluseks olev kulutuste nimekiri ei ole jälgitav ning kulu kirjeldusest ei ole

võimalik alati üheselt aru saada, kas tegemist on materjali kuluga või töömeestele makstud

tasuga. Hageja esitas 06.02.2019 kohtuistungil ehitajate P. T. ja A. I. poolt 03.12.2018(!)

allkirjastatud õiendi (teostatud tööde kohta XXX kinnistu aidamaja, kuuri, sauna, keldri

ehitusperioodil 2010 aprill-2012 oktoober), mille kohaselt saadi töötasu kokku summas 11

932.80 eurot. Hageja esindaja teatas 06.02.2019 istungil, et hagiavalduse loetelus võib olla

midagi viltu ning lähtuda tuleks ehitajate märkmetest. Kohtuistungil avaldas A. T., et tema

nimetatud dokumenti koostanud ei ole, selle sai ta I. [hageja] käest. Kostja vaidles esitatud

dokumendile vastu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õiend objektiivne tõend, sest selle on

koostanud aastaid hiljem hageja ise, tegemist ei ole ehitajate märkmetega.

Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt „Parandasin katuseharja aidamajal. Siis oli jutt, et hakkaks

renoveerima aita. Aita sooviti elamiskõlblikuks teha. Alustati katusega. Töö tellis V. Kelle

materjal, ei mäleta. Tasu maksis E.. V. vaatas töö üle, raha tuli E. Palju töid sai tehtud.

Sisetöödena muld välja, ahjualuse vundamendi valamine, seinte teostamine, osade palkide

väljavahetamine. Põrandaaluse soojustamine, kõik tööd. Välisvooder, akende paigaldus. V.

oli igapäevaselt kohal. V. vaatas töö üle, raha maksis E.. V. ei andnud oma käega mingit

raha. Summa leppisime V. kokku. […] Kuurile ja garaažile sai uus katus. See oli vist ka V.

teema.“.

Hagiavalduse lisades 2 ja 3 on märgitud, et aidamaja (sh kanalisatsiooni) ehituseks

väljamakstud töötasu töömeestele oli kogusummas 7 388.78 eurot. Kohus on seisukohal, et

tegemist on mõistliku ja põhjendatud tasuga lagunenud aidamaja elamiskõlbulikuks

ümberehitamise eest nö vundamendist katuseni koos kanalisatsiooni rajamisega.

Kuur-garaaži remondi/katuse vahetamise põhjendatud töötasukulud ehitusmeestele on

kohtu hinnangul 1 306.50 eurot, vastavalt hagiavalduse lisas 3 esitatule. Tegemist on

põhjendatud suuruses töötasuga, mida tunnistaja P. T. ütluse kohaselt maksis V. H. tellitud

töö eest E. S. Kuuri uste vahetamine V. H. teadmisel ja vastava tasu suurusest

kinnistuomaniku informeerimine ei ole kohtule tõendatud.

Muude tööde tegemise töötasude hüvitamise nõue käsundita asjaajamise alusel jääb

rahuldamata. Kohtule ei ole tõendatud keldri remontimise kulud 256 eurot, sauna

remontimise kulud 4 951.84 eurot, kaevu remontimise kulud 223 eurot kulutustena, mille

tegemisest ja kulutuste suurusest oleks V. H. informeeritud ning kulutuste hüvitamine E.

S. rahaliste vahendite arvelt V. H. poolt heaks kiidetud.

14.2. Ehitusmaterjalide ostmise kulu

Kuivõrd kohtule on tõendatud V. H. teadmine E. S. poolt tehtavatest kulutustest ainult

aiamaja ja kuur-garaaži osas, aktsepteerib kohus vaid nimetatud hoonete remontimiseks

soetatud materjali kulu.

Hageja esitas kohtule suurel hulgal ostutšekke, mis ei ole loetavad. Kohtutoimikus on E. S.

Swedbank Eesti ja XXX pangakaartide väljavõtted. Kohtu hinnangul ei ole võimalik

hagiavalduse lisas 2 ja 3 välja toodud ehitusmaterjalide ostu tõendada loetamatute tšekkide

ja pangakonto väljavõtetega, kust ei nähtu, mida konkreetselt osteti. Ehituspoodides

müüakse väga suures valikus tooted (toidukaupadest muruniidukite ja muu tehnikani),

mistõttu asjaolu, et E. S. on ostnud midagi ehituspoest ei võimalda automaatselt järeldada,

et sooritatud ost oli seotud aidamaja ning kuur-garaaži renoveerimistöödega.

Hageja esitas 27.12.2018 menetlusdokumendiga hinnapakkumised (kahe lõõriga korstna

ehituseks, soojamüüri ja pliidi ehituseks ning elektritööde tegemiseks, Bauhof Group AS

ehitusmaterjalide hinnapakkumised), mis on koostatud 2018. aastal. Hageja on märkinud,

et nimetatud dokumentidega soovib ta tõendada teostatud tööde maksumust käesoleval

[menetlusdokumendi esitamise] ajal. Kuna kulutuste hüvitamisel tuleb aluseks võtta

kulutuste tegemise aeg, ei ole esitatud hinnapakkumised asjakohased. Kuna soodustatu ei

pea asjaajajale hüvitama kasu, mida ta sai kulutuste tegemise tõttu (nt parendatud asja

väärtuse tõus), ei ole asjakohane ka hageja poolt esitatud kirjavahetus kinnistu võimaliku

turuväärtuse kohta (13.07.2018 hagiavalduse lisa 5). Hageja esitatud piltidelt hoonete kohta

on näha parendustööde tegemist, kuid nende põhjal ei ole võimalik kindlaks määrata tehtud

kulutuste suurust.

Esitatud ostutšekkidest on loetavad 4 tšekki - pliiditarvikute 07.05.2010 sularahaarve

summale 7497 krooni e. 479,15 eurot; A. V. 04.05.2010 arve summale 1899,20 krooni e.

121,40 eurot (tasutud pangakaardiga); E. S. OÜ 06.06.2010 arve summale 281,70 krooni

e. 18 eurot (makstud sularahas); E. S. O. 03.06.3010 sularahaarve summale 28,20 krooni e.

1,80 eurot, kokku 620.35 eurot.

Kohus loeb tõendatuks kulu pakettakendele summas 7000 krooni ehk 447,38 eurot

(kulukirjas aidamaja ehitus algusega 2010 (kviitungid puuduvad) kuluna nr 7; aidamaja

katuse eterniidi kulu summas 1 948.82 eurot (kulu kirjas aidamaja ehitus algusega 2010

(kviitungid puuduvad) kuluna nr 8; K. A. O. 03.04.2011 arve nr 5 summas 1984,82 eurot);

kuuri plekkkatuse ja harjapleki kulu summas 378.10 eurot (kulu kirjas kuur + garaaž 2011-

2012.a kuluna; R. P. O. 29.05.2013 arve summas 378,10 eurot).

Hagiavalduse lisa 2 ja 3 kohaselt oli aidamaja ehituseks ostetud ehitusmaterjali maksumus

8 697.39 eurot, mis võib vastata tõele. Loetelu ei sisalda pakettakende ja eterniidi

maksumust, mis on toodud millegipärast järgmises loendis. Hageja on esitanud hulgaliselt

loetamatuid tšekke, mis on loetamatuks muutunud mitte hageja süül, vaid kassakviitungite

tuhmumise tõttu. Samas sisaldab ehitusmaterjalide loetelu lisas 2 ja 3 ka sisekujunduseks

vajalikke tapeete, värve, pintsleid ning nt dušinurka, dušikabiini ja „duši asju“. Kohus on

seisukohal, et V. H. poolt heakskiidu saanud ehitustöö aidamajas sisaldab ka heakskiitu

aidamaja

kapitaalseks

remontimiseks

(kuid

mitte

sisekujunduseks)

kulutatud

ehitusmaterjalidele. Kohus loeb põhjendatuks hagiavalduse lisas märgitud kuludest

8 697.39 eurot poole, so 4 350 eurot, lisanduvad tõendatud kulutused pakettakende ja

katuseeterniidi soetamiseks.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud või põhjendatud aidamaja ja kuur-garaaži

remondimaterjalide kulud summas 7 744.65 eurot. Arvestades pangakontodel olevaid ning

kontodelt välja võetud sularaha summasid, on usutav, et need võidi tasuda E. S. arvelt.

Asjaolu, et arvetel on märgitud tellijaks hageja, ei pea kohus käesoleva vaidluse asjaolusid

arvestades oluliseks.

14.3. Kohus ei pea põhjendatuks nõuet kasvuhoone ehituse eest summas 300 eurot. Kohtule

ei ole esitatud andmed, kelle huvides kasvuhoone ehitati ja kes seda kasutas.

14.4. Kohus on seisukohal, et hageja kütusekulu nõue ei ole põhjendatud. E. S. pangakonto

väljavõtete kohaselt käidi nii ehitus- kui toidupoodides ehk ei ole võimalik hinnata, kas ja

kui suures ulatuses on kütusekulud seotud vaid ehitustöödega.

14.5. Eelnevast tulenevalt määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitatavate kulutuste

suuruseks 16 439.93 eurot (7 388.78+1 306.50+7 744.65).

15. Arvestades asjaolu, et E. S. tegutses käsundita asjaajamisel ka enda huvides, tuleks

hageja hüvitamisnõuet vähendada osas, mis E. S. ja ta ise asja kasutades on ära tarbinud.

Kuna vaidlus puudutab kahe surnud isiku pärijate omavahelist vaidlust ning kulude

tõendamine on hageja seisukohalt äärmiselt keeruline, peab kohus vajalikuks mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt kindlaks tehtud kulutusi mitte vähendada ja lugeda E. S. ja hageja

poolt ära tarbitud kuludeks kõik ülejäänud kulud, mida ei õnnestunud hagejal tõendada.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 16 439.93 eurot käsundita asjaajamise alusel kantud kulutuste

hüvitamiseks.

17. Kostjad on esitanud hageja vastu protsessuaalse tasaarvestusnõude 11727,22 euro

ulatuses perioodi 2010 a lõpust kuni märtsini 2021 juhuks, kui kohus hageja nõude

rahuldab.

Kostjate nõue on esitatud VÕS § 1037 lg 1 alusel, mille kohaselt õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise,

äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik

(rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

Kasutuseelisele tuginev nõue saab tekkida aja eest, mil asja omaniku tahte vastaselt

omandit rikutakse. Eelmärgitu saab tekkida hetkest, mil isik saab teada asjade kasutamise

õigusliku aluse puudumisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks kasutanud

kinnistut V. H. nõusolekuta tema eluajal, samuti ei ole tõendatud tasu maksmise kokkulepet

või V. H. vastavasisulise nõude olemasolu.

Kuigi kostjad on vaidlusaluse kinnisasja omanikud alates 22.06.2017, teatasid kostjad

kohtutoimiku

andmetel

kasutuseelise

nõudest

hagejale

alles

17.02.2020

menetlusdokumendis. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise

nõudmine on kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hageja võis mõistlikult

võttes kostjate käitumisest aru saada, et kinnisasja kasutamise eest hüvitist ei nõuta.

Kostjate nõue on põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 alusel.

AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja omaniku ees asjast saadud kasu väljaandmise või

hüvitamise eest VÕS §-de 1037−1040 kohaselt. Kasuna AÕS § 85 lg 1 ja TsÜS § 62

tähenduses saavad olla asja viljad ja kasutuseelised. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja

kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku

sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22.10.2014 otsus nr 3-2-1-65-14, p 16; 19.05.2009

otsus nr 3-2-1-46-09, p 15).

Kohus on seisukohal, et kostjatel on õigus nõuda hagejalt kasutuseelist perioodi eest

veebruarist 2020 kuni märtsini 2021 summas 1 239.42 eurot (13 kuud x 95,34 eurot).

Kasutuseelise arvestus põhineb hageja poolt hagiavalduses esitatud kuutasul.

Tasaarvestades vastastikused nõuded, kuulub kostjatelt hageja kasuks kulude hüvitamiseks

välja mõistmisele 15 200.51 eurot (16 439.93-1 239.42).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab hagi ja tasaarvestuse nõude osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda ning seetõttu menetluskulude rahalist suurust käesolevas menetluses kindlaks

ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik