2-19-17227/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-17227

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-L Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021 Tallinn

Tsiviilasi

Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu avaldus boileri ja

veetorustiku

eemaldamiseks

kaasomandis

olevast

ruumist

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu (registrikood xxx),

seaduslikud esindajad J V, E V ja L F-T

Puudutatud isik: L G (isikukood xxx)

Ärakuulamise aeg

07. detsember 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu avaldus kaasomandis olevast ruumist

veetorustiku eemaldamiseks.

2. Kohustada L Gi eemaldama xxx tn 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele

juurdepääsu ruumist korterit xxx (endine xx) teenindav veetorustik (kollektor), s.o

punased ja sinised torud, mis on tähistatud käesolevale määrusele lisatud fotol

ruuduga.

3. Määrata kindlaks kohtulahendi täitmise kord ja kohustada L Gi täitma käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud kohustus kolme kuu jooksul alates

käesoleva määruse jõustumisest.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud L Gi kanda.

5. Rahuldada Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks, määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot ja

mõista see L Gilt Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitamiseks

välja.

6. Parandada Harju Maakohtu 16.03.2021 määruse resolutsiooni punkti 3 ja lugeda see

õigeks järgmises sõnastuses: Võtta Harju Maakohtu menetlusse Tallinn, xxx tn 8

korteriühistu avaldus L Gi vastu veetorustiku eemaldamiseks kaasomandis olevast

ruumist.

7. Käesoleva määruse lahutamatu lisa on sellele lisatud foto veetorudest.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, xxx tn 8 korteriühistu esitas 05.11.2019 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud

30.12.2019 ja 25.02.2020) L Gi vastu, milles palub kohustada puudutatud isikut eemaldama

xxx 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit xxx teenindav

soojavee boiler ning veetorustik.

2. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt ehitas puudutatud isik oma korteri tehnosüsteemi

kaasomandi pinnale. Nimelt paigaldas puudutatud isik xxx 8 hoone katusekorrusel paiknevasse

üldkasutatavasse ruumi, kus asub pääs trepikoja katusele, elektriboileri ja veesõlme. Teisi

kaasomanikke sellest ei teavitatud ja teiste nõusolekut selleks ei olnud.

3. Ruumi otstarve on juurdepääsu tagamine katuse ja korstnate hooldustöödeks ning katusele

pääsu tagamine päästemeeskonnale. Veesõlme paigaldamisega katusele pääsu ruumi kaasnevad

kahjulikud, omandi tavakasutust ületavad mõjutused teistele korteriomanikele, sh veekahju oht

alumistele korteritele, kuna tegemist ei ole märja ruumiga, millel oleks avariitrapp põrandas vee

ära juhtimiseks. Lisaks paiknevad veetorud ja boiler ruumi kolmel seinal ja põrandal, võttes

enda alla märkimisväärse osa 4,35 m2 suuruse ruumi pindalast. Ruumi kasutamine korter xxx

(endine xxx) poolt piirab füüsiliselt teiste kaasomanike võimalusi ruumi kasutada. Avaldaja

soovib endise olukorra taastamist puudutatud isiku poolt.

Vastuväited avaldusele

4. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

5. xxx korter xxx sai 17.11.2006 kasutusloa sellisel kujul nagu see on. Korterelamule on

väljastatud kasutusluba 20.11.2006. Korteri küttesüsteem ja soojaveeboiler ei ole püstitatud

õigusliku aluseta. Puudutatud isik omandas korteri märtsis 2019 või 11.09.2019 ja ei ole

ehitusluba või -teatist nõudvaid ümberehitustöid teinud. Veetorustik oli juba enne valmis

ehitatud. Puudutatud isik üksnes asendas varasema boileri uuega. Avaldaja nõue trasside

ümberehitamiseks on ehitusteatise kohustuslik, samuti tuleb koostada ehitusprojekt.

Puudutatud isikul ei ole huvi ega majanduslikku võimekust töid ette võtta.

6. Üldkasutatava ruumi põrandas, kus veesõlm asub, on olemas äravool. Tõele ei vasta ka väide,

et boiler takistab katusele pääsu. Päästeameti Järelevalve osakond tegi ettekirjutuse

korteriühistule, mitte avaldajale. Ka korteriühistu peab järgima hea usu põhimõtet ja arvestama

üksteise õigustatud huve. Kui inimesel on õigustatud huvi kaasomandi osa kasutamiseks ja see

tegelikult teiste kasutust ei sega, siis puudub õigus nõuda boileri eemaldamist. Küll aga on

võimalik nõuda mõistlikku tasu selle eest, et üks omanik kasutab suuremas osas kaasomandi

osa. Ühistul puuduvad ühispinda puudutavad notariaalsed kokkulepped.

7. Puudub üldkoosoleku otsus puudutatud isiku vastu avalduse esitamiseks veetorustikku

puudutavas osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude,

mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest tulenevalt ei oma

asjaolud, millele kohus asja lahendamisel tähelepanu ei pööra, kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähendust.

9. Avaldaja 30.12.2019 ja 25.02.2019 avalduse täpsustuste kohaselt oli avaldaja lõplik nõue

järgmine: kohustada puudutatud isikut eemaldama Xxx 8 hoone katusekorrusel asuvast katusele

juurdepääsu ruumist korterit nr xxx teenindav soojavee boiler ning veetorustik. Kuna

puudutatud isik teatas 11.11.2020, et boiler on üldkasutatavast ruumist eemaldatud, loobus

avaldaja 07.12.2020 kohtuistungil boilerit puudutavast nõudest. 16.03.2021 määrusega võttis

kohus boileri eemaldamise nõudest loobumise vastu ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse.

Seoses sellega ei hinda kohus poolte boileri eemaldamist puudutavaid väiteid ja nende kohta

esitatud tõendeid, kuna need ei oma enam asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

10. Kohtu menetluses on seega avaldaja nõue kohustada puudutatud isikut eemaldama Xxx 8

hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit xxx (endine xxx) teenindav

veetorustik.

11. Kohus märgib esmalt, et kuna 12.03.2020 avalduse menetlusse võtmise määrusesse oli

ekslikult jäänud märkimata veetorustiku eemaldamist puudutav taotlus, mille üle pooled on

sisuliselt vaielnud ja mida kohus on pooltega ka arutanud, võttis kohus 16.03.2021 määrusega

veetorustiku eemaldamise nõude menetlusse. Nii avaldaja kui puudutatud isik pöörasid kohtu

tähelepanu sellele, et kohus nimetas oma 16.03.2021 määruses vaidlusalust torustikku

ebaõigesti põrandakütte kollektoriks.

12. Kohus selgitab, et kuna tegi poolte ärakuulamisel kindlaks, millise veetorustiku

eemaldamise üle vaidlus on ja pooltele on see menetluses olnud selge, ei mõjuta asja sisulist

lahendamist veetorustiku ekslik nimetamine 16.03.2021 määruses. Kohus parandab siiski

selguse huvides ja tuginedes TsMS § 447 lg-le 2 16.03.2021 määruse resolutsiooni punkti 3

selliselt, et see vastaks avaldaja esitatud nõudele ja eemaldab määrusest torustiku ebaõige

nimetuse. Punkti õigeks sõnastuseks tuleb lugeda: Võtta Harju Maakohtu menetlusse Tallinn,

xx tn 8 korteriühistu avaldus L Gi vastu veetorustiku eemaldamiseks kaasomandis olevast

ruumist.

13. Vastusena puudutatud isiku 30.03.2021 ja 09.04.2021 määruskaebustena nimetatud

dokumentidele selgitab kohus, et 16.03.2021 määrus on korraldav määrus ja selle peale ei saa

määruskaebust esitada. Samuti leiab kohus, et tegemist ei ole sisuliselt määruskaebustega.

Puudutatud isik on esitanud seisukohad vastusena maakohtu 16.03.2021 määrusele, milles

kohus andiski pooltele tähtaja oma lõplike seisukohtade esitamiseks, samuti esitas puudutatud

isik vastuväited avaldaja esitatud seisukohtadele. Seega ei ole tegemist määruskaebusega ja

kohus seda sellisena ei menetle. Puudutatud isiku vastuväited võtab kohus asja lahendamisel

arvesse.

14. Puudutatud isiku 09.04.2021 menetlusdokumendi jätab aga kohus tähelepanuta, kuna see

on esitatud pärast kohtu määratud tähtaega. Kohus andis 16.03.2021 määruses pooltele

võimaluse esitada vastaspoole esitatule vastus hiljemalt 07.04.2021. TsMS § 66 kohaselt kui

menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel üldjuhul õigust seda hiljem

teha.

I

15. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas puudutatud isik peab eemaldama

üldkasutatavalt pinnalt korterit xx (endine xxx) teenindava veetorustiku. Puudutatud isik

kinnitas kohtule ärakuulamisel (tl 117), et torud kuuluvad temale, kuid ta leiab, et need ei jää

tegelikult kaasomandi pinnale. Samuti on puudutatud isik märkinud, et torud teisi

korteriomanikke ei sega.

16. Avalduse kohaselt on xxx 8 hoone katusekorrusel paiknevasse üldkasutatavasse ruumi

paigaldatud ilma teisi kaasomanikke teavitamata korteri xxx boiler ja veesõlm, s.t puudutatud

isik ehitas oma korteri tehnosüsteemi kaasomandi pinnale. Ruum, milles asuvate torude üle käib

vaidlus, on avaldusele lisatud katusekorruse joonisel märgitud kollasega (tl 24.1). Ruum asub

maja pööningu korrusel ja jääb kahe korteri vahelisele alale, ligipääsuga trepikojast. Ruum ei

jää ühegi korteriomandi piiridesse. Trepikojast tehtud fotolt nähtub (tl 40), et ruumi sisenemise

luuk on trepikoja otsaseinas, korterite uksed jäävad vasakusse ja paremasse seina. Avaldaja

selgitas ärakuulamisel, et katusealune ruum ehitati selleks, et tagada päästemeeskonnale

katusele juurepääsuluuk. Avaldaja 11.05.2020 menetlusdokumendis esitatud korteri xx (endine

xxx) plaanil on ruumi asukoht tähistatud noolega (tl 49). Samalt plaanilt nähtub, et ruum asub

väljapool korteri piiri. Sama nähtub korter nr xx (endine xxx) mõõdistusprojektis esitatud

plaanilt (tl 104–111). Plaanilt nähtub korteri uks ja osa vaidlusalusest katusele pääsu ruumist,

mis asub väljaspool korteri eriomandi piire. Ruumi asukoht on avaldaja poolt tähistatud noolega

(tl 106). Mõõdistusprojektist nähtub ka korteri numbri muudatus, korteri uus number on xxx.

17. Avaldusele lisatud fotodelt nähtub, et vaidlusaluses ruumis asub veesõlm, s.o punased ja

sinised torud (tl 24.7–24.8). Veesõlm asub ruumi sissepääsuluugiga samas seinas, 109cm

kaugusel luugist. Kaasomandis oleva ruumi ja korteri nr xx vahesein asub ruumi sisenedes

vasakut kätt (tl 120 pöördel – 121 pöördel). See nähtub kaardimaterjali ja fotode kõrvutamisest

(tl 120 pöördel ja tl 49). Toimikulehel nr 91 olevalt fotolt nähtub ka see, et veetorud tulevad

puudutatud isiku kollektorisse (veetorudesse) ja suunduvad sealt uuesti tagasi läbi vaheseina

korterisse nr xxx. Fotolt nähtub, et ruumis asub ka muid torusid, kuid kohus tegi ärakuulamisel

kindlaks, et vaidluse all on üksnes need torud, mis teenindavad korterit nr xxx, see on veesõlm,

mis on tähistatud avaldaja esitatud plaanil ruuduga (tl 133). Avaldaja kinnitas ka oma

11.01.2021 menetlusdokumendis, et vaidlustab üksnes krt xx teenindava kollektori, s.t punaste

ja siniste torude asumist kaasomandi osal. Ärakuulamisel selgitas avaldaja, et seinas asuvad

valged torud peaksid olema külmavee torud, mis on ühenduses üldsüsteemiga ja käesolevas

tsiviilasjas on vaidlus vaid siniste ja punaste torude üle. Sama tuleneb avaldaja 31.03.2021

lõplikest seisukohtadest.

18. Kuna puudutatud isik kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud, kuulas kohus puudutatud isiku

ära 07.12.2020 kell 15:01–15:45 telefoni teel (tl 117). Kohus selgitas puudutatud isikule, et

avaldaja nõue puudutab üksnes korterit nr xxx teenindava kollektori asumist kaasomandi osal,

s.t avaldus puudutab punaseid ja siniseid torusid, mis teenindavad tema korterit ja asuvad

kaasomandis olevas ruumis. Puudutatud isik selgitas kohtule, et ruumis asuvad punased ja

sinised veetorud kuuluvad puudutatud isikule ja ta saab need ümber tõsta. Puudutatud isik

märkis, et ruumis asub aga ka teisi torusid, mille kuuluvust tema ei tea.

19. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et Xxx tn 8 elamu katusekorrusel asub ruum, mis ei ole

ühegi korteriomandi eriomandi ese ja kuulub seega kaasomandisse ning selles ruumis asuvad

korterit nr xxx teenindavad punased ja sinised veetorud. Seega kasutab puudutatud isik

kaasomandis olevat ruumi enda korteri veetorude jaoks. Muud torud käesolevas vaidlused

tähtsust ei oma, kuna avalduse esemeks on olnud üksnes punased ja sinised puudutatud isiku

korterit teenindavad veetorud.

II

20. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut eemaldama kaasomandis olevast ruumist ülal

määratletud korterit nr xxx teenindavad punased ja sinised veetorud. Avaldaja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 30 lg 2 alusel, mille

kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning

korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi

eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Sama sätestab

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, mille kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist

asja kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub

suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 5 sätestavad kaasomanike kohustuse

käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ja kohustuse mitte takistada teiste

kaasomanike kaas(ühis)kasutust. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse

igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega.

Avaldajal on seega õigus nõuda, et isik lõpetaks kaasomandis oleva ruumi kasutamise, kui

kasutus on vastuolus seaduse või kaasomanike kokkuleppe või huvidega, samuti on avaldajal

õigus nõuda selleks vajalike toimingute tegemist.

21. Kohus selgitab esmalt vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele, et KrtS § 30 lg 4 kohaselt

võib § 30 lg-s 2 märgitud nõude esitada ka korteriühistu. Seetõttu ei oma tähtust puudutatud

isiku väide, et korteriühistu üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust tema vastu avalduse

esitamiseks. Sellist otsust ei olnud korteriühistul avalduse esitamiseks vaja.

22. Kohus selgitas puudutatud isikule, et avalduse rahuldamata jätmiseks on tal võimalik esile

tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel saab kohus leida, et puudutatud isik kasutab kaasomandi

eset seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt või lähtudes

korteriomanike huvidest. Puudutatud isik ei ole seda teinud.

23. Puudutatud isik tugineb avaldusele vastuväidete esitamisel järgmistele asjaoludele:

korterelamule, sh korterile nr xxx on väljastatud kasutusluba juba 2006a ja pärast seda ei ole

ehitusluba või -teatist nõudvaid ümberehitustöid tehtud, puudutatud isikul ei ole huvi ega

majanduslikku võimekust trasside ümberehitamiseks, torud ei sega teiste kaasomanike

kaaskasutust ja torud ei jää tegelikult kaasomandi pinnale, kuna jäävad pärast korteri nr xxx ja

kaasomandis oleva ruumi vahelise vaheseina väljaehitamist seina sisse.

24. Kohus leiab, et asjaolu, kas korterile nr xxx ja tervele korterelamule on väljastatud 2006a

kasutusluba, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei mõjuta asja lahendamist

see, kas puudutatud isiku tehtud ehitustööd vastavad projektile või mitte. Käesolevas asjas

hindab kohus seda, kas kaasomandis olevat ruumi kasutatakse korteri nr xxx eriomandi huvides

ja kui jah, siis kas selline kasutus on kooskõlas seadusega. Lisaks pöörab kohus tähelepanu

sellele, et kui kasutusluba väljastati 2006a, siis avalduse kohaselt on vaidlusalused torud

paigaldatud alles 2019.a. Sellele viitavad ka avaldaja esitatud fotod puudutatud isiku korterist

2019. aastal (tl 49 pöördel). Fotolt nähtub, et tegemist oli täielikult tühjaks lammutatud

katusealusega. Veetorude olemasolu pildilt ei nähtu. Puudutatud isiku enda väited torude

paigaldamise aja kohta on jäänud ebaselgeks. Samas kinnitas puudutatud isik kohtule, et

veetorud kuuluvad temale ja teenindavad tema korterit. Kinnistusraamatu andmetel kuulub

korter nr xx (endine xxx) alates 14.03.2019 puudutatud isikule (tl 48 ja 54). Kuigi puudutatud

isik on avaldanud erinevaid andmeid selle kohta, millal ta korteri omanikuks sai, ei ole vaidlust

iseenesest selles, et avaldaja on korteri omanik. Torude paigaldamise aeg ei oma käesoleva asja

lahendamisel seega ka olulist tähtsust, kuna korteriühistul oleks õigus nõuda korteriomanikult

torude eemaldamist ka juhul, kui torud oleks paigaldanud kaasomandis olevasse ruumi

puudutatud isiku õiguseellane (vt nt Riigikohtu 27.03.2015 otsus nr 3-2-1-155-14 p 12). Seega

on avaldaja esitanud nõude õigesti puudutatud isiku kui korteriomaniku vastu, kes kaasomandis

olevat ruumi kasutab.

25. Korteriühistu põhikirja punkti 4.1.3 (kohtuistungi protokollis ekslikult märgitud 4.3.1)

kohaselt on ühistu liikmel õigus nõuda teistelt korteriomandi omanikelt, et elamu ja

korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või

kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomandi omanike huvidega (tl 42). Pooled

ei ole esile toonud, et kaasomandis oleva hoone osa kasutamise kohta oleks vastu võetud

otsuseid või sõlmitud kokkuleppeid. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud,

et tema poolt kaasomandis oleva ruumi kasutamise kohta oma torude jaoks oleks kaasomanike

kokkulepe või otsus. Seega tuleb kaasomanikel, sh puudutatud isikul kasutada kaasomandis

olevat osa vastavalt ruumi sihtotstarbele, arvestades kõigi korteriomandi omanike huvidega.

26. Eeltoodu on kooskõlas ka KrtS § 30 lg 1 punktiga 2, mille kohaselt on korteriomanikul

õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Avaldaja selgitas, et vaidlusalune

kaasomandis olev ruum ehitati välja siis, kui toimus korteri nr xxx väljaehitamine, et tekitada

päästemeeskonnale juurdepääsuluuk katusele. Varem toimus juurdepääs alalt, kus asub korter

nr xxx eriomand (teine katusekorruse korter). Avaldaja selgitas, et kaasomandis olevat

katusealust ruumi läbivad erinevate korterite trassid selleks, et ühiste trassidega liituda. Nende

torude vastu vastuväiteid ei ole ja vaidlus on üksnes vasakul seinas olevates korter xxx torudes

(konkreetsed torud tuvastatud ülal). Teiste kaasomanike sellised torud ei asu kaasomandi

pinnal. Kaasomanike huvidele ei vasta see, et ruumi, mis ei ole mõeldud märgruumiks, on

paigaldatud veetorud. Seal on nüüd küll trapp, aga seina ääred on avatud. Kui tekib veeleke,

siis see uputab alumisi kortereid ja seda on juba juhtunud. Ruumi kasutatakse katusele

pääsemiseks ning korterite xx ja xx kommunikatsioonide ühendumiskohana. Samuti leidis

avaldaja, et tegemist on ilma kaasomanike kokkuleppeta rajatud süsteemiga ja tähtsust ei oma

see, kas torud segavad ruumi kasutamist (ärakuulamise protokoll tl 115–116).

27. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et ta kasutab

kaasomandis olevat hoone osa vastavalt ruumi sihtotstarbele. Avaldaja selgitas, et tegemist on

Päästeametile katusele juurdepääsu tagamiseks mõeldud ruumiga ning ruumi kasutatakse ka

korterite ja ühiste kommunikatsioonide ühendumiskohana. Seega on tegemist ühise ruumiga,

mida kasutatakse korteriomanike ja hoone terviklikkuse ühistes huvides. Puudutatud isik ei

toonud esile ega tõendanud, et ruumi sihtotstarve oleks teistsugune ja/või seotud

korteriomanike isiklike huvidega. Seega kasutab puudutatud isik kaasomandis olevat ruumi

vastuolus selle otstarbega. Kaasomandis olevasse ruumi ainult oma korterit teenindava

veetorustiku paigaldamine ei ole käsitletav ka kaasomandi tavakasutusena KrtS § 31 lg 1 p 1

tähenduses.

28. Seejuures ei oma tähtsust, et puudutatud isiku hinnangul torud teisi kaasomanikke ei sega.

Nii korteriühistu põhikirja p 4.1.3 kui ka KrtS § 30 lg 2 teisest lausest tuleneb, et

korteriomanikul tuleb kaasomandis oleva ruumi kasutamisel lähtuda kõigi korteriomanike

ühistest huvidest, st korteriomanik ei saa kaasomandis olevat ruumi kasutada üksnes enda

huvist lähtuvalt. Seda sõltumata sellest, kas tema hinnangul on tema isiklikul kasutusel vahetuid

negatiivseid tagajärgi. Sama tuleneb AÕS § 72 lg-st 5, mille kohaselt on kaasomanikul õigus

nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks

vastavalt kõigi kaasomanike huvidele.

29. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses ka esile toonud, et tal oleks ruumi kasutamise

vastu selline eriline huvi, mille tõttu peaksid teised korteriomanikud ruumi sihtotstarbega

kooskõlas mitte olevat kasutust taluma. Vastupidi, puudutatud isik kinnitas ärakuulamisel, et ta

saab torud ümber tõsta selliselt, et need jäävad tema korteri ja kaasomandis oleva ruumi

vahelise vaheseina sisse ja teha oma vannitoast veetorudele ligipääsemiseks teenindusluugi.

Seega ei ole torude asumine kaasomandis oleval pinnal puudutatud isiku enda väitel iseenesest

vajalik. Puudutatud isik on avaldusele vastuväidete esitamisel selgitanud vaid seda, et

nõuetekohase vaheseina ehitamine on olnud takistatud.

30. Kohus tegi puudutatud isikule ettepaneku esitada tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et

torud, mille üle vaieldakse, ei asu kaasomandi esemel. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Õige

ei ole seisukoht, et veetorud ei asu kaasomandi osal, kuna peaksid tegelikult jääma seina sisse.

KrtS § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning

selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta,

kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone

välist kuju muutmata. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja

selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole

kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. Seega ei kuulu korteri

välissein iseenesest eriomandi eseme hulka. Samas on avaldaja kinnitanud, et ei vaidle vastu

veetorusse paiknemisele korteri nr xxx ja kaasomandis oleva ruumi vaheseina sees, kui

puudutatud isik ehitab nõuetele vastava vaheseina.

31. Kohus leiab, et vaheseina ehitamist puudutavad väited ja asjaolud ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust. Ülal tuvastatud asjaoludel ei asu vaidlusalused veetorud olemasoleva

vaheseina küljes. Torud asuvad kaasomandis olevas ruumis ja on kinnitatud trepikoja ja

kaasomandis oleva ruumi vahelise vaheseina külge. See sein ei külgne puudutatud isiku

korteriga. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus

järeldada, et tal ei ole võimalik paigutada temale kuuluvaid torusid tema eriomandi pinnale või

asjaolusid, millest lähtuvalt oleks tal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest vähemalt

ajutiselt. Kui poolte vahel on vaidlus nõuetekohase vaheseina väljaehitamise üle korteri xxx ja

kaasomandis oleva ruumi vahele, tuleb see lahendada eraldi menetluses.

32. Avalduse lahendamist ei mõjuta puudutatud isiku väited selle kohta, kas tal on huvi või

majanduslikku võimekust torude ümberehitustöid ette võtta. Puudutatud isik kasutab

kaasomandis olevat ruumi õigusliku aluseta ja avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult

sellise kasutuse lõpetamist. Huvi või majandusliku võimekuse puudus ei ole kohustuse

täitmisest keeldumist võimaldavad asjaolud.

33. Kohus nõustub ka avaldajaga, et puudutatud isikule kuuluvatest veetorudest võib lähtuda

võimalike lekete tekkimise korral teistele kaasomanikele kahju, mida korteriühistu ei pruugi

saada kontrollida või ära hoida, kuna veetorud ei ole paigaldatud ühistu poolt ega ole tema

kontrolli all. Kohus märgib, et kuigi asjaolu üle, et ruumis on olemas veetrapp, ei ole poolte

esitatud menetlusdokumentide kohaselt sisulist vaidlust, ei oma see tähtsust. Ainuüksi veetrapi

asumine kaasomandis olevas ruumis ei ole piisav torudest võimalikult lähtuva ohu ära

hoidmiseks.

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik kasutab

kaasomandis olevat ruumi vastuolus selle otstarbega. Selliseks kasutuseks ei tulene õigustust

seadusest, põhikirjast ega kaasomanike kokkuleppest või otsusest. Kuigi kaasomanikel on

iseenesest võimalik otsustada anda puudutatud isikule ruumi kasutamiseks luba näiteks läbi

erikasutusõiguse, ei ole puudutatud isikule praegu sellist õigust antud. Puudutatud isikul ei ole

ka sellist huvi, mis annaks talle AÕS § 72 lg 5 tulenevat hea usu põhimõtet arvestades õiguse

torude eemaldamisest keelduda. Kuna puudutatud isikul ei ole õigust kaasomandis olevat ruumi

selliseks otstarbeks kasutada, tuleb teda kohustada vaidlusalused veetorud kaasomandis olevalt

pinnalt eemaldama. Kohus rahuldab avalduse ja kohustab puudutatud isikut eemaldama Xxx tn

8 hoone katusekorrusel asuvast katusele juurdepääsu ruumist korterit xxx (endine xxx)

teenindav veetorustik, s.o punased ja sinised torud, mis on tähistatud kohtu poolt käesolevale

määrusele lisataval fotol ruuduga.

III

35. TsMS 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Puudutatud isik selgitas, et torude

ümberpaigutamise korraldamiseks on avaldaja esialgses avalduses taotletud 30 päeva liiga

lühike aeg. Tööd oleks võimalik teha kolme kuuga. 11.01.2021 menetlusdokumendis kinnitas

avaldaja, et nõustub tööde tegemisega kolme kuu jooksul. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust

torude eemaldamise nõude täitmise aja üle, rahuldab kohus avaldaja taotluse ja määrab kindlaks

käesoleva määruse täitmise korra selliselt, et kohustus tuleb täita kolme kuu jooksul alates

käesoleva määruse jõustumisest.

36. Käesolevas määruses nimetamata tõendeid kohus asja lahendamisel ei arvesta, kuna need

ei oma asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja lg 5).

37. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

38. Arvestades, et avaldaja loobus kaebusest osaliselt seoses asjaoluga, et puudutatud isik oli

avalduse esemeks olnud boileri pinnalt juba eemaldanud ja ülejäänud osas kuulub avaldus

rahuldamisele, jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

39. Puudutatud isiku kulu käesolevas asjas on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.

Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb

avaldajale hüvitada. Kohus määrab avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 50 eurot ja

mõistab selle puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik