2-19-10018/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoaja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

13. aprill 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10018

Tsiviilasi

Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2

korteriühistu

avaldus

A.A.

pärandvara

hoiumeetmete rakendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja-Sakala

vald,

Võhma

linn,

Kalevi

tn

korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Põhja-Sakala vald,

Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu (registrikood

80544622), lepinguline esindaja Evelin Jõgar

Puudutatud isik (pärija): B.B.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2021. a määrus osas, milles maakohus jättis

Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu taotluse pärandvara

hooldaja tasu määramiseks täies ulatuses rahuldamata ja määras kindlaks

pärandvara hooldaja kulud väiksemaks ulatuses kui 573 eurot 33 senti.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Põhja-Sakala vald, Võhma

linn, Kalevi tn 2 korteriühistu taotlus pärandvara hooldaja tasu ja pärandvara

hooldaja kulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata pärandvara

hooldaja tasuks 592 eurot 50 senti ja pärandvara hooldaja kulude suuruseks

573 eurot 33 senti. Samuti täiendada maakohtu määruse resolutsiooni määruse

täitmise korra osas ja täpsustada, et lõpetatakse pärandvara hoiumeetmete

rakendamine. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 6. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

3.1.

Lõpetada A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud X) pärandvara

hoiumeetmete rakendamine.

3.2.

Vabastada Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu A.A.

pärandvara hooldaja kohustustest.

3.3.

Määrata kindlaks Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu

pärandvara hooldaja kulud 573 eurot 33 senti. Kanda Põhja-Sakala vald, Võhma

linn, Kalevi tn 2 korteriühistule hüvitamata kulud 506 eurot 51 senti A.A.

pärandvara arvelt, tasudes kulud Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2

korteriühistu kontole nr EE692200221068556566.

3.4.

Rahuldada Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu

pärandvara hooldaja tasu kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata

pärandvara hooldaja tasuks 592 eurot 50 senti. Kanda hooldaja tasu 592 eurot

50 senti A.A. pärandvara arvelt, tasudes selle Põhja-Sakala vald, Võhma linn,

Kalevi tn 2 korteriühistu kontole nr EE692200221068556566.

3.5.

Kohustada Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistut

kandma A.A. pärandvarasse kuuluv 1039 eurot 95 senti kohtu tagatise kontole, s.o

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB

Pank), EE062200221059223099 (Swedbank AS), EE221700017003510302

(Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (AS LHV Pank) unikaalse

viitenumbriga 99921100003916. Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja nr 2-19-10018.

Hoiustada 1039 eurot 95 senti kohtu tagatise kontol kuni A.A. pärija pärimisõiguse

tõendamiseni ja pärimistunnistuse tõestamiseni. Pärast seda maksta hoiustatu

välja A.A. pärijale või pärijatele. Kui pärijaks on A.A. viimase elukoha kohaliku

omavalitsuse üksus, maksta hoiustatu välja sellele kohaliku omavalitsuse üksusele.

3.6.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja pärimisregistrile.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Põhja-Sakala vald,

Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu enda kanda.

Edasikaebamise kord

Hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 587 lg 2). Muus osas on kohtumäärus vaidlustatav.

Määruskaebus tuleb Riigikohtule esitada 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Põhja-Sakala vald, Võhma linn, Kalevi tn 2 korteriühistu (avaldaja; pärandvara

hooldaja) esitas 3. juulil 2019 Tartu Maakohtule avalduse rakendada pärandvara hoiumeetmeid

A.A. (pärandaja) pärandvara suhtes, korraldada pärandvara valitsemine, määrata pärandvara

hooldajaks avaldaja ning anda talle nõusolek pärandvarasse kuuluva Võhmas aadressil X asuva

korteriomandi (korteriomand) võõrandamiseks turuhinnaga. Tartu Maakohus edastas 14.

augusti 2019. a määrusega asja arutamiseks Viru Maakohtule.

Avalduse kohaselt kuulub pärandaja pärandvarasse korteriomand ning sellega seotud

kommunaalmaksete võlgnevus on 1613 eurot 6 senti. Pärimismenetlust ei ole algatatud ning

pärandvaral puudub valitseja. Seetõttu tuleks rakendada abinõusid pärandvara kaitseks ning

määrata pärandvara hooldaja, kellele anda nõusolek korteriomandi võõrandamiseks.

2. Viru Maakohus rahuldas 12. septembri 2019. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt,

rakendas pärandvara hoiumeetmeid ning korraldas pärandvara valitsemise. Maakohus määras

pärandvara hooldajaks avaldaja ja kohustas teda valitsema pärandvara heaperemehelikult;

tagama pärandvara säilimise; esitama kohtule iga kuue kuu järel määruse jõustumisest arvates

pärandvara hooldamise kohta aruande; võtma pärimisseaduse (PärS) § 111 lg-s 3 sätestatud

juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või

kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle

eraldamise pärija varast ning esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjaliku aruande.

Pärandvara hooldaja võis määruse kohaselt pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste

täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Kohus märkis, et pärijal

pole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Maakohus jättis rahuldamata

avaldaja taotluse anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

3. Maakohus täiendas 26. septembri 2019. a määrusega 12. septembri 2019. a määrust ning

määras pärandvara inventuuri tegijaks Viljandi kohtutäituri Rita Lohu (kohtutäitur), andis talle

tähtaja pikkusega kolm kuud alates määruse kättesaamisest pärandaja vara kindlakstegemiseks,

PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate avaldamiseks ja kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks.

4. Kohtutäitur esitas 4. detsembril 2019 maakohtule pärandvara inventuuri akti, mille

kohaselt kuulub pärandvarasse korteriomand väärtusega 8000 eurot. Pärandajal on võlgnevused

Eesti Energia Aktsiaseltsile 117 eurot 80 senti ja avaldajale 1857 eurot 81 senti.

5. Avaldaja (kui pärandvara hooldaja) esitas 16. jaanuaril 2020 maakohtule avalduse

pärandaja pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamise nõusoleku saamiseks.

Notari selgituste kohaselt on pärandajal poeg, kes on Venemaal ning kellega on olnud vaid

ühekordne kontakt. Kuna pärandaja poeg hoidub edasisest kontaktist, ei saa notari hinnangul

väita, et ta oleks pärandvara vastu võtnud. Notar esitab Vene ja Eesti vahelise õigusabilepingu

raames Venemaa Föderatsiooni vastavale asutusele päringu (poja sünnidokumendi, elukoha ja

kontaktandmete ning pärimismenetluse algatamise teate üleandmise kohta), kuid vastuse

saamine võib võtta ligikaudu aasta. Avaldajal on pärandaja vastu majandamiskulude võlgnevus

1947 eurot 18 senti, mis igakuiselt suureneb. Korteriomandi müümine oleks nii pärija kui ka

võlausaldajate huvides. Avaldajal (ühistul) on kavas teha elamus suuremahulisi

renoveerimistöid, kuid võlgnike olemasolul ei ole laenu võimalik saada.

6. Maakohus rahuldas 13. veebruari 2020. a määrusega avaldaja avalduse ning andis

nõusoleku pärandaja pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks turuhinnaga.

Avaldajal tuli esitada kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja ostja poolt

müügihinna tasumist vara enampakkumise akt või müügileping. Menetluskulud jättis

maakohus avaldaja kanda.

7. Avaldaja esitas 5. oktoobril 2020 maakohtule aruande ning taotluse määrata pärandvara

hoiumeetmete rakendamisega kaasnenud vajalikeks kuludeks (sh tasuks) 1568 eurot 90 senti.

Avaldaja palus kohtult luba kanda hüvitamata kulud 1501 eurot 54 senti pärandvara arvelt

avaldaja kontole.

Korteriomand müüdi 4. septembril 2020 ning ostuhind 5000 eurot on laekunud avaldaja

kontole. Korteriomandi müügist saadud rahast on tasutud pärandaja kohustuste katteks Eesti

Energia Aktsiaseltsile 223 eurot 53 senti ja avaldajale 2580 eurot 69 senti. Pärast väljamaksete

tegemist on korteriomandi müügist jäänud üle 2128 eurot 42 senti.

PärS § 114 kohaselt on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest

pärandvara arvel tasu. Hooldaja tasu suuruse määrab kohus. TsMS § 587 lg 1 kohaselt kantakse

hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud pärandvara arvel. Avaldaja on kandnud pärandvara

valitsemise ja hoiumeetmete rakendamisega seoses kulusid 1568 eurot 90 senti, millest on

tasutud 67 eurot 36 senti. Hüvitamata on 1501 eurot 54 senti.

Kulud hõlmavad mh juriidilise abi ja esinduse kulusid 995 eurot 3 senti (sh käibemaks), mida

on kasutatud toimingute läbiviimisel, kus hooldajal vajalikud teadmised ja kogemused

puuduvad. Avaldaja palub need kulud lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks pärandvara

valitsemisel ja hoiumeetmete rakendamisel või alternatiivselt hooldaja tasuks. Avaldaja ei nõua

tasu toimingute eest, mida ta on teinud iseseisvalt. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on

olnud kohtumenetluses tehtud toimingute eest 90 eurot ning kohtuväliselt tehtud toimingute

eest 75 eurot (sh käibemaks).

Avaldaja lepinguline esindaja on teinud pärandvara valitsemiseks järgmised toimingud:

 3. juulil 2019: avalduse koostamine ja esitamine pärandvara hooldaja määramiseks

(3 tundi, tunnitasu 90 eurot);

 18. septembril 2019: taotluse koostamine täiendava määruse tegemiseks (30 minutit,

tunnitasu 90 eurot);

 16. jaanuaril 2020: avalduse koostamine pärandvarasse kuuluva korteriomandi müügi

nõusoleku saamiseks (2 tundi, tunnitasu 90 eurot);

 ajavahemikul alates 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2020: pärandvara müügi

korraldamine (1 tund 40 minutit, tunnitasu 75 eurot);

 ajavahemikul alates 1. kuni 31. maini 2020: pärandvara hooldamise aruande

koostamine, esitamine ning pärandvara müügi korraldamine (1 tund, tunnitasu

75 eurot);

 ajavahemikul alates 1. augustist kuni 4. oktoobrini 2020: pärandvara müügi

korraldamine, võlgnevustega seotud toimingud ja vahearuande koostamine (4 tundi,

tunnitasu 75 eurot).

Avaldajal ei ole võimalik lõpparuannet esitada, kuna pärimismenetlus kestab ning

korteriomandi müügist ülejäänud raha ei saa pärijatele üle anda. Notari selgituste kohaselt ei

saa notar nõustuda raha hoiustamisega oma deposiitkontol. Seetõttu on otstarbekas, et raha

hoiustatakse avaldaja selleks avatud kontol.

MAAKOHTU LAHEND

8. Maakohus lõpetas 6. jaanuari 2021. a määrusega pärandvara valitsemise, vabastas

avaldaja pärandvara hooldaja kohustustest ning määras hüvitada pärandvara arvelt avaldajale

pärandvara hooldamise kulud 506 eurot 51 senti.

Määruse põhjenduste kohaselt on pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused ära langenud,

kuna puudub pärandvara, mida hooldada. Seega tuleb pärandvara hoiumeetmete rakendamine

lõpetada ja hooldaja oma kohustustest vabastada (PärS § 115 lg 1). Asjaolu, et pärimismenetlus

ei ole lõpule viidud, ei ole hoiumeetmete jätkamise aluseks. Seadus ei näe ka ette pärandvara

hooldaja vahearuande kinnitamist.

Avaldaja on palunud hüvitada kulud 1568 eurot 90 senti. Pärandvara hooldajal on PärS § 114

järgi õigus saada pärandvara valitsemise eest tasu, mille suuruse määrab kohus.

TsMS § 587 lg 1 kohaselt kantakse hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud pärandvara

arvelt. Kohus peab määrama pärandvara hooldajale mõistliku tasu põhjendatud ja vajalike

toimingute eest, mis on seotud hooldaja ülesannete täitmisega, arvestades nende mahtu ja

keerukust. Üldjuhul ei sõltu tasu pärandvara väärtusest ega hooldaja kvalifikatsioonist.

Pärandavara hooldamine ei nõua üldjuhul kõrgtasemel õigusteadmisi ning see ei ole ka

PärS § 112 järgi hooldaja määramise eelduseks. Juriidilise abi ja esinduse kulud võivad olla

tehtud muul õiguslikul alusel, kuid see ei anna alust määrata hooldajale selle eest PärS § 114

alusel tasu. Lepingulise esindaja kulud ei ole seotud PärS § 112 lg-s 3 sätestatud pärandavara

hooldaja ülesannete täitmisega ja neid ei saa käsitleda hoiumeetmete rakendamiseks vajalike

kuludena. Seega tuleb avaldaja taotlus 995 euro 3 sendi hüvitamiseks jätta rahuldamata. Sellises

ulatuses lepingulise esinda kulud ei ole ka mõistlikud ega vajalikud.

Ülejäänud kulud 506 eurot 51 senti on põhjendatud ja vajalikud ning seotud pärandavara

hooldaja ülesannete täitmisega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Avaldaja palub 22. jaanuaril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada, välja arvatud selle resolutsiooni p 3 osas, millega kohus rahuldas pärandvara hooldaja

kulude hüvitamise taotluse 506 euro 51 sendi ulatuses. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue

määruse, millega sõnastada määruse resolutsiooni tervikuna järgmiselt:

 kinnitada pärandvara hooldaja 6. oktoobri 2020. a aruandes nimetatud kulud 573 eurot

33 senti, millest 66 eurot 82 senti on kantud pärandvara arvelt ning millest

506 eurot 51 senti hüvitatakse pärandvara arvelt;

 määrata pärandvara hooldajale pärandvara arvelt tasu 995 eurot 3 senti või

alternatiivselt kinnitada see summa pärandvara hooldaja kuluna ja hüvitada pärandvara

arvelt, kandes selle avaldaja kontole;

 lubada kanda pärandvara hooldaja poolt kantud hüvitamata kulud 506 eurot 51 senti ja

pärandvara hooldaja tasu (alternatiivselt kulu) 995 eurot 3 senti pärandvara arvelt,

kandes summa avaldaja kontole.

Määruskaebuse

kohaselt

on

maakohus

ebaõigesti

kohaldanud

PärS

§

ja

TsMS § 587 lg-t 1. Maakohus on lahendanud avaldaja taotlust üksnes kulude hüvitamise

taotlusena (TsMS § 587), kuid on jätnud pärandvara hooldaja tasu taotluse vastuolus

PärS §-ga 114 rahuldamata. Avaldaja on alternatiivselt palunud määrata 995 eurot 3 senti

pärandvara hooldaja tasuna.

Määruse resolutsioon ja põhjendused on pärandvara hooldaja kulude ja tasu osas vastuolulised.

Resolutsiooni järgi on kohus rahuldanud 506 eurot 51 senti kuluna, kuid põhjenduste p-s 6 on

kohus seda summat käsitlenud tasuna.

Pärimisseadus ei piira pärandvara hooldaja õigust kasutada oma ülesannete täitmiseks volitatud

esindajat ega sätesta võimalust jätta volitatud esindaja kasutamise tõttu hooldajale tasu

määramata. Pärandvara hooldajaks määratud korteriühistu kui juriidiline isik saabki oma õigusi

ja kohustusi teostada üksnes esindaja kaudu. Avaldaja ei ole kasutanud advokaadi teenuseid.

Korteriühistu liikmeteks on enamasti inimesed, kellel puudub kogemus ja teadmine juriidiliste

küsimustega tegelemiseks. Ka pärandvara hooldamise ja valitsemisega seotud ülesanded

nõuavad teatud osas juriidilisi teadmisi. Praeguses asjas on avaldaja pidanud lisaks pärandvara

säilimise tagamisele korteriomandi võõrandama, milleks on maakohus ise loa andnud.

Ei oma tähtsust, kas ja millised pärandvara hooldaja tegevused on nõudnud juriidilist teadmist

või millises ulatuses on korteriühistu (avaldaja) juriidiliste teenuste eest volitatud esindajale

maksnud. PärS § 114 alusel oleks kohus pidanud avaldajale pärandvara hooldaja tasu määrama..

Tasu määramisel on oluline üksnes asjaolu, kas pärandvara hooldaja poolt seadusliku või

volitatud esindaja kaudu tehtud toimingud on olnud pärandvara hooldamiseks ja valitsemiseks

vajalikud ning kas taotletava tasu määr on mõistlik. Praeguses asjas on kõik pärandvara

hooldaja poolt tehtud toimingud olnud vajalikud ning seotud kohtu poolt 12. septembri 2019. a

ja 13. veebruari 2020. a määrustes antud ülesannete täitmisega. Arvestades toimingute ajakulu

(12 tundi 10 min), on pärandvara hooldaja keskmiseks tunnitasuks 82 eurot, mis on igati

mõistlik ning kooskõlas pärandvara hooldaja poolt tehtud toimingute keerukuse ja vajaliku

pädevusega. Pärandvara hooldaja on vajaliku tulemuse ka saavutanud – korteriomand on

müüdud ning pärandvaraga seotud võlgnevused enam ei suurene.

Kohus oleks pidanud tasu määramisel lähtuma analoogia korras pankrotihalduri tasu

piirmääradest pankrotiseaduse (PankrS) § 651 alusel. Kuivõrd pärandvara müüdi 5000 euroga,

tuleks hooldajale määrata tasu vähemalt 1000 eurot (5000 × 20%). Avaldaja poolt taotletud tasu

on eelnimetatud summast väiksem.

Kohus on rikkunud pärandvara hoiumeetmete lõpetamise korda, kuna on hoiumeetmed

lõpetanud ilma avaldajat ära kuulamata (PärS § 115 lg 3). Avaldaja on kohtule esitatud aruandes

selgitanud, et pärandvara müügist laekunud rahast on osa alles. Seega ei ole pärandvara

hoiumeetmete rakendamise alus ära langenud, mis on aga PärS § 115 lg 1 järgi pärandvara

hoiumeetmete lõpetamise eeldus.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse

pärandvara hooldaja tasu määramiseks täies ulatuses rahuldamata ja määras kindlaks

pärandvara hooldaja kulud väiksemaks ulatuses kui 573 eurot 33 senti. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse pärandvara hooldaja tasu ja

pärandvara hooldaja kulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab pärandvara hooldaja

tasuks 592 eurot 50 senti ja hooldaja kulude suuruseks 573 eurot 33 senti. Samuti tuleb

täiendada maakohtu määruse resolutsiooni määruse täitmise korra osas ja märkida, et

pärandvara hoiumeetmete rakendamine lõpetatakse. Lisaks tuleb osaliselt muuta (sh täiendada)

maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega pärandvara valitsemine lõpetati ja

avaldaja pärandvara hooldaja kohustustest vabastati, samuti osas, milles jäeti avaldaja taotlus

pärandvara hooldaja tasu ja kulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Avaldaja palub

määruskaebuses määrata kindlaks hooldaja tasu 995 eurot 3 senti ning kulud täiendavalt

66 euro 82 sendi ulatuses. Määruskaebusest nähtuvalt ei soovi avaldaja vaidlustada määrust

osas, milles kohus kinnitas hooldamise kuludeks 506 eurot 51 senti. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas.

13. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse põhjal ei ole üheselt selge, kas avaldaja on

esitanud määruskaebuse üksnes kui pärandvara hooldaja või ka kui isik (võlausaldaja), kes

taotles pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Pärandi hooldaja saab vaidlustada üksnes

hoiumeetmete rakendamise kulude hüvitamise määrust (TsMS § 587 lg 4), mitte aga määrust,

millega kohus otsustab hoiumeetmed (pärandvara valitsemise) lõpetada (TsMS § 590 lg 4).

14. Maakohtu otsustus pärandvara hoiumeetmed (pärandvara valitsemine) lõpetada on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale. Pärimismenetlus ei ole senini küll lõppenud, kuid vajadus pärandvara

valitsemise jätkamiseks puudub. Korteriomand, mis oli asja materjalidest nähtuvalt ainus

pärandvarasse kuuluv ese, on kohtu loal müüdud ning saadud rahast võlausaldajate nõuded

rahuldatud. Pärandvarasse ei kuulu enam esemeid, nõudeid ega kohustusi, mille suhtes tuleks

valitsemist korraldada. Sellises olukorras lõpetas maakohus põhjendatult pärandvara

hoiumeetmete rakendamise ja vabastas pärandvara hooldaja tema kohustustest (PärS § 115 lg 1

ja TsMS § 590 lg 3). Õige on ka maakohtu poolt märgitu, et seadus ei näe ette pärandvara

hooldaja vahearuande kinnitamist. Samuti ei tulene seadusest ega 12. septembri 2019. a

määrusest (tl 33), millega kohus avaldaja pärandvara hooldajaks määras, hooldajale õigust

saada tasu enne pärandvara hoolduse lõpetamist.

15. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 tuleb siiski täpsustada. TsMS § 442

lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka

muu otsuse tekstita. See kehtib TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt ka kohtumääruse resolutsiooni

kohta. Praegusel juhul maakohtu määruse resolutsioon nendele nõuetele ei vasta.

Ringkonnakohus saab maakohtu vea ise parandada.

Ülalviidatud 12. septembri 2019. a määrusega on maakohus otsustanud rakendada pärandi

hoiumeetmeid pärandaja pärandvara suhtes ning korraldada selleks pärandvara valitsemine.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 on maakohus samas üksnes märkinud, et lõpetatakse

pärandvara valitsemine. Arvestades 12. septembri 2019. a määruses märgitut, ning asjaolu, et

pärandvara valitsemine on vaid üks rakendatavatest hoiumeetmete liikidest (PärS § 110 lg 2),

tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, märkides, et lõpetatakse pärandvara

hoiumeetmed.

16. Samuti tuleb pärandvara hoiumeetmete lõpetamise osas täiendada maakohtu määruse

põhjendusi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et pärast võlausaldajate ees olevate kohustuste

täitmist ning pärandvara hooldajale kulutuste ja tasu hüvitamist jääb korteriomandi müügist

laekunud rahast osa alles. Maakohtu määruses puuduvad otsustused selle allesjäänud raha

suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul hoiustada korteriomandi müügist

ülejäänud raha kohtu kontol (PärS § 112 lg 7). Raha tuleb hoiustada kuni pärija pärimisõigus

on tõendatud ning notar tõestab pärimistunnistuse (PärS § 171 lg 1), vt ka käesoleva määruse

p 23.

17. Iseenesest põhjendatud on määruskaebuse väide, et kohus rikkus pärandvara

hoiumeetmete lõpetamise korda, kui otsustas hoiumeetmete lõpetamise avaldajat ära kuulamata

(PärS § 115 lg 3). Samas ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et see minetus võinuks viia

maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Avaldaja on saanud esitada oma seisukohad ja

vastuväited määruskaebuses. Avaldaja kui pärandaja võlausaldaja nõue on asja materjalidest

nähtuvalt pärandvara müügist saadu arvel täielikult rahuldatud.

18. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 6 käsitlenud 506 eurot 51 senti

ekslikult pärandvara hooldaja tasuna. Kuivõrd 506 euro 51 sendi hulka on arvestatud

pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise ja ärakirja kulud, pärandvara inventuuri tasu,

eraenampakkumise toimingute läbiviimise tasu, eraenampakkumisega seotud kulud ja riigilõiv,

on ringkonnakohtu hinnangul tegemist pärandvara hoiumeetmete kuludega TsMS § 587

tähenduses, mitte hooldaja tasuga (PärS § 114). Samas on maakohus määruse resolutsiooni p-

s 3 leidnud õigesti, et taotlus 506 euro 51 sendi hüvitamiseks on hoiumeetmete kulude

hüvitamise taotlus. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb vastavalt eelmärgitule muuta.

19. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus põhjendamatult avaldajale pärandvara

hooldamise eest tasu täielikult määramata. PärS § 114 esimese lause järgi on pärandvara

hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandvara arvel tasu. Kuigi üldjuhul ei nõua

pärandvara valitsemine kõrgtasemel õigusteadmiste olemasolu, ei anna üksnes lepingulise

esindaja kasutamine pärandvara valitsemisega kaasnevate ülesannete täitmisel alust jätta

PärS §-s 114 sätestatud tasu määramata. Tasu määramisel ei ole tähtsust küll sellel, palju on

korteriühistu juriidiliste teenuste eest lepingulisele esindajale tasunud. Oluline on see, kas

pärandvara hooldaja poolt isiklikud või seadusliku või lepingulise esindaja kaudu tehtud

toimingud on olnud pärandvara hooldamise ja valitsemise seisukohast vajalikud ning kas

taotletava tasu suurus on asjaolusid arvestades mõistlik. Seda, kas hooldaja on valitud oma

erialaste teadmiste ja kogemuse tõttu või mitte, võib tasu suuruse määramisel arvesse võtta.

20. PärS § 114 teise lause kohaselt määrab pärandvara hooldaja tasu suuruse kohus. Kuna

seaduses ei ole tasu suurust ega muid tingimusi täpsemalt reguleeritud, peab kohus määrama

pärandvara hooldajale mõistliku tasu, mis vastab hooldamisel täidetud ülesannetele, arvestades

hooldaja tehtud toimingute ja tehingute mahtu, nende olulisust, valitsemise kestust ning

keerukust. Kuna tasu suurus peaks olema eelkõige proportsionaalne hooldaja kohustustega, ei

sõltu tasu suurus üldjuhul pärandvara hooldaja kvalifikatsioonist ega pärandvara väärtusest.

Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka määruskaebuses toodud avaldaja seisukohaga, et

pärandvara hooldaja tasu määramisel tuleks kohaldada analoogia korras PankrS § 651 lõikeid 1

ja 2, mis reguleerib pankrotihalduri tasu sõltuvalt pankrotivara suurusest. Kuigi ei saa välistada,

et hooldaja tasu kujuneb sama suureks nagu pankrotihalduril, ei ole põhjendatud lähenemine,

et hooldajal on õigus kindlale protsendile pärandvarast.

Eelnevat arvestades on pärandvara hooldajal õigus saada tasu üksnes pärandvara hooldades

tehtud põhjendatud ja vajalike toimingute eest, sh peab ka toimingutele kulunud aeg olema

põhjendatud. Kohtul on hooldaja tasu määramisel ulatuslik diskretsiooniõigus.

20.1. Avaldaja 5. oktoobri 2020. a aruande järgi kulus tal ajavahemikul alates 3. juulist 2019

kuni 4. oktoobrini 2020 pärandvara hooldamisel tehtud toimingutele 12 tundi 10 minutit

(tl 100).

20.2. Maakohus määras pärandaja varale hooldaja 12. septembri 2019. a määrusega. Seega

sai avaldaja teha pärandvara hooldamisega seotud toiminguid alates 12. septembrist 2019.

Avaldaja on aga nõudnud tasu mh 3. juulil 2019. a toimingu eest (avalduse koostamise ja

esitamise eest pärandvara hooldaja määramiseks), mil ta ei olnud veel pärandvara hooldaja.

PärS § 114 alusel saab pärandvara hooldajale tasu määrata üksnes toimingute eest, mis on

seotud pärandavara hooldaja ülesannete täitmisega. Enne 12. septembrit 2019 tehtud toimingute

eest ei saa avaldajale hooldaja tasu määrata. Seega ei ole avaldaja enne 12. septembrit 2019

tehtud toimingud (3 tunni ulatuses) põhjendatud ja tuleb jätta pärandvara hooldaja tasu

määramisel arvestamata.

20.3. Avaldaja 5. oktoobri 2020. a aruande kohaselt on ta pärast 12. septembril 2019

hooldajaks saamist koostanud taotlused täiendava määruse tegemiseks ja korteriomandi

müügiks nõusoleku saamiseks, korraldanud pärandvara müüki, koostanud ja esitanud kohtule

pärandvara hooldamise aruandeid ja tegelenud võlgnevustega (tl-d 97–102, 146–155).

Ringkonnakohus, võttes arvesse pärandvara mahtu ja hooldaja (avaldaja) tehtud toiminguid,

hooldamise kestust, leiab, et see taotluses näidatud ajakulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

Ringkonnakohus nõustub, et aega kulub ka dokumentidega tutvumisele ja edastamisele, kuid

peab seda osaks vastava dokumendi koostamisest. Samuti ei ole põhjendatud määrata tasu selle

aja eest, mis kulus avaldaja (seadusjärgsetel esindajatel) suhtlusele lepingulise esindajaga.

Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud 18. septembril 2019 (30 minutit; tunnitasu 90 eurot),

16. jaanuaril 2020 (1 tund 30 minutit; tunnitasu 90 eurot), ajavahemikul alates 1. veebruarist

2020 kuni 31. märtsini 2020 (1 tund 15 minutit; tunnitasu 75 eurot), ajavahemikul alates

1. maist 2020 kuni 31. maini 2020 (45 minutit; tunnitasu 75 eurot) ja ajavahemikul alates

1. augustist 2020 kuni 4. oktoobrini 2020 (3 tundi 30 minutit; tunnitasu 75 eurot) läbi viidud

toimingud 7 tunni 30 minuti ulatuses.

20.4. Pärimisseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik pärandvara hooldaja tasu suuruse

ülempiiri ei sätesta. Kohtupraktikas on pärandvara hooldaja tasu määramisel analoogia korras

peetud mõistlikuks lähtuda ajutise halduri tunnitasu ülemmäärast (PankrS § 23 lg 3). Ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär oli kuni 31. jaanuarini 2021. a kehtinud pankrotiseaduse

redaktsiooni kohaselt 96 eurot. Järelikult on avaldaja poolt nõutud tunnitasu 75 eurot

kohtuväliste ja 90 eurot kohtumenetluses tehtud toimingute eest mõistlik ja põhjendatud.

20.5. Eelmärgitust tulenevalt määrab ringkonnakohus pärandvara hooldaja (avaldaja) tasuks

592 eurot 50 senti ((2 × 90) + (5,5 × 75)).

21. Avaldaja

on

palunud

määrata

pärandvara

hooldamise

kuludena

kindlaks

573 eurot 33 senti. Maakohus on vaidlustatud määruses määranud hooldamise kuludena

kindlaks 506 eurot 51 senti. Maakohus on jätnud kindlaks määramata avaldajale enne määruse

tegemist hüvitatud kulud 66 eurot 82 senti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohtul kindlaks

määrata ka enne kulude kindlaksmääramise lahendit hooldajale hüvitatud hoiumeetmete kulud.

Ringkonnakohus leiab, et kulud 66 eurot 82 senti, mis hõlmavad tõlketeenuse tasu, tuleb lugeda

hoiumeetmete rakendamisega seotud kulude hulka (TsMS § 587).

22. Avaldaja on palunud kindlaks määrata määruse täitmise viisi ja korra selliselt, et

kohtulahendiga välja mõistetud pärandvara hooldaja tasu ja hoiumeetmete kulud hüvitatakse

pärandvara arvelt ja kantakse avaldaja kontole. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusega

avaldaja taotlust lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud ning

tuleb TsMS § 445 lg 1 ja TsMS § 463 lg 2 alusel rahuldada.

23. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist (2794 eurot 22 senti) ning avaldajale kui

pärandvara hooldajale kulutuste ja tasu hüvitamist (1165 eurot 83 senti) kuulub pärandvarasse

1039 eurot 95 senti. Ringkonnakohus leiab, et allesjäänud pärandvara tuleb pärija (või pärijate)

jaoks hoiustada kohtu kontol (PärS § 112 lg 7). Sellega seoses määrab kohus ühtlasi aja, mille

möödumisel hoiustatu välja makstakse, kui teadmata pärija ega tema õigusjärglane ise nõuet ei

esita. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul hoiustada korteriomandi müügist

ülejäänud raha seni, kuni pärija pärimisõigus on tõendatud ning notar tõestab pärimistunnistuse

(PärS § 171 lg 1). Kui pärijaks osutub PärS § 18 lg 1 alusel pärandaja viimase elukoha kohaliku

omavalitsuse üksus, makstakse hoiustatu välja sellele omavalitsusüksusele. Seega tuleb

avaldajal kanda allesjäänud pärandvara 1039 eurot 95 senti kohtu kontole vastavalt määruse

resolutsioonis märgitud makseinfole.

24. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad kaebuse menetlemisel tekkinud

avaldaja menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramine ei ole eelmärgitut arvestades vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest