2-20-6256/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-6256

Määruse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu)

avaldus XX ja YY hooldusõiguse piiramiseks laste

NN, TT ja DD suhtes ning lastele eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Avaldaja: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse

kaudu), esindajad KS, SL, LS

Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksander Laus

Puudutatud isik II: NN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III: TT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV: DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Laste määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi

Sitska

Puudutatud isik V: YY (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 11. jaanuari 2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta XX kanda, v.a alaealistele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.

4. Saaremaa

vallal

(Saaremaa

Vallavalitsuse

kaudu)

ja

YY-l

puuduvad

määruskaebemenetluses hüvitamisele kuuluvad kulud.

5. Määrus on jõustunud osas, millega piirati YY isikuhooldusõigust tema alaealise lapse

DD suhtes viibimiskoha ja tervise osas.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Saarema vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) esitas 28.04.2020 Pärnu Maakohtule

avalduse XX (ema) ja YY (isa) hooldusõiguse piiramiseks NN, TT ja DD (lapsed) suhtes ning

lastele eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt N ja T isade kohta rahvastikuregistris andmed puuduvad, D isa on YY.

3. Avaldajal on olnud kokkupuude perega alates 2018.a maist, kui laste koolidest ja lasteaiast

hakkas avaldajale laekuma teateid laste abivajaduse kohta. Haridusasutuste pöördumiste

põhjuseks ei olnud laste õppimis- või käitumisprobleemid, vaid muret teeb laste kodune

olukord. Koolidele ja lasteaiale jäi silma ning laste vestlustest õpetajatega selgus, et lastel pole

korralikke magamisasemeid, riideid, koolitarbeid ega kodus süüa. Koolid ja lasteaed on

pöördunud algselt murega laste ema poole, kuid oodatud muutusi ei toimunud.

4. Pere vanim laps N õpib KKK 8. klassis. Kool näeb last kui tublit noort inimest, keda ema

ära kasutab. Nimelt on N alates väikese venna D sünnist jäänud ilma kooli korraldatavatest

suvelaagritest, sest venna sündides tekkis N-l kohustus hoolitseda nooremate vendade eest, et

ema saaks tööl käia. Ema töötas koristajana erinevatel objektidel ja tema tööpäevad lõppesid

kell 21:30, ka nädalavahetustel. Lastekaitsespetsialist koos sotsiaaltöötajaga tuvastasid mitmel

korral, et päevasel ajal on ema küll kodus, aga laste eest hoolitsemise asemel eelistab puhata,

jättes nooremate laste eest hoolitsemise täielikult N kanda. N on emapoolse töö ja oma huvide

esiplaanile tõstmise tõttu võtnud kodus üle ema rolli ja igati püüdnud nooremate vendade eest

hoolitseda. N huvidest lähtudes on talle tagatud õppeperioodiks õpilaskodu koht KKK-s, mis

emale aga ei meeldi, kuna ta vajab tütart kodus lapsehoidjana. Ema arvates ongi N ülesanne

oma vendade eest hoolitseda. N on jäänud noorima vennaga kahekesi koju olukorras, kus neil

puudus muu söök peale toorete munade, mida ei saanud aga praadida, kuna küttepuude

puudumise tõttu ei olnud võimalik pliiti soojendada. Laste sõnul on nad vahel saanud süüa

naabrinaiselt, kuid on ka päevi, kui kodus ei ole midagi süüa.

5. Emal puudub arusaam enda kui lapsevanema kohustustest. Vestlustest on selgunud, et ema

eelistabki tööle minna siis, kui lapsed koju tulevad ja töölt naasta, kui lapsed magavad. See

näitab, et emal ei ole tahtmist olla lapsevanem ega veeta aega koos lastega.

6. T õpib AAA 5. klassis. Kool on korduvalt olnud mures, et T ei saa eakohaselt areneda ja

õppida, kuna tema silmanägemine on äärmiselt puudulik ning vajalik on silmaarsti külastus ja

prillide kandmine. T-l avaldunud kiiret sekkumist nõudnud nägemisprobleemidest teavitati

ema kooli meditsiiniõe poolt, sama tegi ka poisi klassijuhtaja, kuid ema ei läinud lapsega arsti

juurde, leides erinevaid põhjusi, miks tal ei ole seda võimalik teha. Isegi olukorras, kus lapse

registreeris arstivisiidile lastekaitsespetsialist, ei pidanud ema vajalikuks sinna minna. Alles

16 kuud pärast nägemisprobleemi ilmnemist ja korduvaid meeldetuletusi läks ema lapsega

silmaarsti juurde, kuid lapse nägemine oli selleks ajaks kahjustunud sellisel määral, et laps oli

ühest silmast peaaegu pime. Lisaks on ema korduvalt jätnud T ilma lapsele kooli poolt

korraldavatest olulistest väljasõitudest, nt kino ja elamuskeskuse külastus, samuti esimene

koolipäev või tunnistuse kättesaamise aktustest. Ema ei soodusta lapse kooliskäimist ja jätab

ta koju erinevatel mittearvestatavatel põhjustel, nagu mütsi või korterivõtme kadumine. Ema

laseb T-l minna keset talve kooli tenniste ja põlveni lõhkiste dressipükstega, mis annab märku

sellest, et ema ei kontrolli üle või ei hooli, millega laps kooli läheb. Kooli teatel on T riided

mustad ja pesemata. Ema põhjendab seda oma ajapuudusega.

7. UUU lasteaed on pöördunud lastekaitsespetsialisti poole murega noorima lapse D prillide

pärast, kuid ka kahtlusega, et lapsel ei ole kodus süüa. D silmade kontrolli tulemusel osutus

vajalikuks lapsele prillide soetamine. Ema püüdis nende ostmist edasi lükata, väites, et on

olulisemaid rahalisi väljaminekuid, näiteks tema enda hambaravi.

8. Ema ja laste elukohta 2018.a maist kuni 2020.a aprillini tehtud korduvate kodukülastuste

ajal ilmnesid laste jaoks kõlbmatud elamistingimused. Puudusid elementaarsed söögitegemise

ja pesemise võimalused. Kõikjal valitses koristamatuse tõttu mustus ja korratus.

Kodukülastustest nähtub, et laste ema ei pea vajalikuks tagada lastele toitu, magamis- ja

õppimiskohta ega puhtaid ja ilmastikukohased riideid.

9. Lähtudes ema suutmatusest laste eest aktsepteeritaval moel hoolitseda määras avaldaja

perele tugiisiku, kes peagi loobus oma tööst, kuna ema ei soovinud koostööd teha. 2020.a

aprilli algusest on pere tugiisikuks KM, kelle ülesandeks on ema õpetamine ja toetamine laste

jaoks vajaliku keskkonna loomisel. Tugiisiku vestlustest lastega on ilmnenud ema ülekohtune

käitumine laste suhtes, mis on hakanud tugevalt kujundama nende maailmapilti. Lastel

puudub arusaamine normaalsetest inimeste vahelistest suhetest, samuti on T-l tekkinud

ebatsensuurne keelepruuk, mis on kasutusel kodus igapäevaselt. Lastekaitsespetsialistile ja

tugiisikule avaldasid lapsed, et ema ei suuda ennast ohjeldada, hirmutab lapsi lastekodusse

panekuga, kui nad ei tee nagu ema soovib ning kasutab laste sõimamiseks ebatsensuurseid

väljendeid, nagu abordijäänused ja värdjad. Erilist tähelepanu peab pöörama asjaolule, et laste

sõnul muutub ema väga kergesti vägivaldseks, lõhub asju ja on laste suhtes korduvalt

tarvitanud füüsilist vägivalda. Lastekaitsespetsialisti sekkumisel on ema lubanud, et ta enam

lapsi ei löö ja võtab kasutusele muud kasvatusmeetmed, kuid N jutust selgus, et ema ei ole

oma käitumist muutnud.

10. N on ka vestluses KKK õppealajuhataja SS-ga tunnistanud, et ema ja noorima lapse D isa

YY kasutavad tema, aga eriti T suhtes füüsilist vägivalda. Samad kahtlused olid tekkinud ka T

õpetajal, kuna laps ei riietuvat koos teistega. Lastekaitsespetsialist selgitas välja, et ema on

lubanud YY-l lapsi füüsiliselt mitmel korral karistada ja ei ole sellest politseile teada andnud.

Alles pärast 18.06.2019 toimunud vägivallajuhtumit oli ema nõus tegema sellekohase

avalduse politseile.

11. YY suhtes algatati 2019.a kriminaalmenetlus ja lastekaitsespetsialisti palvel lahkus ta

pärast seda pere juurest. Ema jutust selgub, et lapsed kardavad viibida kodus samal ajal koos

neid füüsiliselt väärkohelnud Lauriga, kuid sellele vaatamata lubas ema endiselt Lauri laste

koju ka ööseks.

12. Lastekaitsespetsialisti hinnangul iseloomustab ema rahulolematus, ebastabiilsus ja

vastutustunde puudumine, ta ei suuda mõelda tulevikule ega võtta vastutust tagajärgede eest.

Seetõttu suunas lastekaitsespetsialist ema Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse psühholoog

BB vastuvõtule, et sooritada Wechsleri täiskasvanute intelligentsusskaala kogumtest, mille

alusel sai hinnata ema suutlikkust laste kasvatamisel. Võttes arvesse hindamise tulemused,

ema haridustaseme ja olemasoleva informatsiooni senise toimetuleku kohta laste

kasvatamisel, järeldub, et ema ei ole suuteline iseseisvalt teostama laste hooldusõigust viisil,

mis säilitaks laste igakülgse heaolu.

13. Ema kolis Saaremaale 2013.a. Varasemalt elas ta tütrega Tapa vallas, kus tal tekkisid oma

sõnul probleemid lastekaitsega. Kahe viimase aasta jooksul on ema soovinud korduvalt

Saaremaalt ära kolida. Esmalt soovis ta kolida oma sugulase lähedale, teisel korral Orissaarde,

siis Võrru, edaspidi Viljandisse, seejärel Õru külla Valgamaal ja hetkel viimase variandina

taas Viljandisse. Viimase aasta jooksul on ema otsinud internetis tutvusi meestega eesmärgiga

nende juurde kolida, saamata aru ohtudest, mida sellised tutvused võivad lastele kaasa tuua.

Kolimisega jätab ema lapsed ilma ainsatest turvalistest ja stabiilsetest asjadest laste elus –

sõpradest ja tuttavast koolikeskkonnast. D kaotab sideme isaga, N jääb ilma lisa-aastast KKK-

s ja võimalusest astuda õppima Kuressaare Ametikooli.

14. Ema on hetkel registreeritud töötuna. Kuni 20.12.2019 töötas ta paralleelselt Q AS ja R

OÜ puhastusteenindajana. Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistri (STAR) andmetel on

perele osutatud sotsiaalset tuge nii erinevate toetuste kui ka teenuste näol. Lisaks riiklikule

toimetulekutoetusele makstakse taotluse alusel sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust,

osutatakse üle nädala toidupangateenust, perele on määratud tugiisik ja osutatud

võlanõustamisteenust. Perele on pakutud erinevaid toetusi heategevusfondide kaudu ja

suunatud vanemlust toetavasse programmi „Imelised aastad“. Koostöös koolide ja lasteaia

spetsialistidega on püütud leida laste jaoks parimaid lahendusi, et võimaldada neile eakohast

arengut ja tagada sotsiaalne stabiilsus. Ema ei ole tulenevalt oma võimalikust madalast

vaimsest võimekusest suuteline vastu võtma abi ja tuge ega omandama laste kasvatamiseks

vajalikke uusi oskusi ja kontrolli oma emotsioonide üle. Ema on alates 2010.a elanud

suuremalt jaolt toimetuleku- ja peretoetustest ning N puude- ja töövõimetoetusest. Ema

kasutab ainuisikuliselt N arveldusarvet, kuhu laekuvad N-le määratud toetused. Emal on alati

olemas tubakatooted, milleta ta enda sõnul hakkama ei saa. Sotsiaaltöötaja viib perele

toiduabi üle nädala. Ema on loobunud neist vähestest töökohtadest, mis tal olnud on, väga

kergekäeliselt, näiteks põhjusel, et laps on talvekuudel tihti haige. Samas on perearst Eha Tali

lastekaitsespetsialistile öelnud, et ema tõi kopsupõletikku põdeva lapse arsti juurde alles

üheksandal haiguspäeval. Ema seab alati oma huvid laste huvidest kõrgemale. Hoolimata

erinevatest toetustest ning pakutavatest teenustest on peres pidev toidu- ja rahapuudus.

15. YY sai ametlikku töötasu viimati 2017.a mais, hiljem ei ole tal ametlikku töökohta olnud.

Ta on töötukassas arvel alates 20.09.2019. Ta on palunud iganädalast toidupangateenust

raske majandusliku olukorra tõttu perioodil 21.10.2019 – 30.06.2020 ja talle on osutatud

võlanõustamisteenust. Majanduslikku toimetulematust toetavad ka ema väited, et YY nõuab

tema käest pidevalt söögiraha, ei ole suuteline maksma nende ühise poja eest elatisraha ega

toeta mingil muul moel. YY on D elus osalenud passiivselt ning emotsionaalset sidet isa ja

poja vahel ei saa täheldada. Vestlusest lastekaitsespetsialistiga ilmnes, et YY on mõelnud,

kuidas oleks võimalik saada D asendushooldusteenusele.

16. Ema on lastekaitsespetsialisti teavitanud olukorrast, kus ta jättis lapsed YY hoida, kuid

viimane läks kodust ära ja lapsed jäid ilma vanemliku järelevalveta. N ja T ei soovi, et YY

nende kodus käiks, kuna kardavad võimalikku vägivalda. YY sööb ära kodus oleva toidu,

jättes sellega laste vajadused tähelepanuta.

17. Vanemad ei ole suutnud ega soovinud tagada lastele arendavat ja toetavat

kasvukeskkonda. Neil puuduvad tõekspidamised, mis toetaks laste eakohast arengut ja looks

neile vajaliku turvatunde. Nad on lapsi korduvalt emotsionaalselt ja füüsiliselt väärkohelnud,

jätnud lapsed järelevalveta ning pannud alaealisele tütrele kohustuse ja vastutuse hoolitseda

nooremate vendade eest. Ema ei ole olnud suuteline kaitsma lapsi D isa vägivaldse käitumise

eest ja ta on pigem püüdnud selle avalikuks tulekut varjata. Ema alandab ja alavääristab lapsi,

tehes seda ka kolmandate isikute juuresolekul ning sõimab neid ebatsensuursete sõnadega.

Isiklikest huvidest lähtuvalt ei võta ta emana vastutust tagada oma lastele elamisväärne

kasvukeskkond (sh toit ja soe tuba), võimaldada eakohast arengut ning anda positiivset

eeskuju.

18. Avaldaja palub ohu ära hoidmiseks rakendada perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg-t 1 ja

piirata vanemate hooldusõigust nende laste suhtes, määrates lastele eestkostjaks avaldaja

teiste sobilike eestkostjate puudumise tõttu.

Puudutatud isikute seisukohad

19. Ema vaidles avaldusele vastu. Pere ja laste olukord on võrreldes 2019.a ja varasema ajaga

oluliselt paranenud nii materiaalses plaanis kui ka peresiseste suhete vallas. Lapsed on

kasvanud suuremaks, on oluliselt iseseisvamad ja ka iseteadlikumad. Ema käib tööl, teenides

oma haridusele ja kvalifikatsioonile vastavat Saaremaa tingimustes mõistlikku töötasu.

Alusetud on väited selle kohta, et laste ema elab vaid lastele makstavate riiklike toetuste arvel

ja kuritarvitab lastele makstavaid toetusi. Ema rahakasutuse üle võib vaielda ja esitada

subjektiivseid seisukohti, samas ei ole konto väljavõtetest näha pere rahaliste vahendite

väärkasutust laste ema poolt. Pelgalt asjaolu, et pere toimetulekus on varem olnud probleeme,

ei anna alust hooldusõiguse piiramiseks.

20. N elu on hästi korraldatud, laps omandab kutseharidust kutsekoolis, kus on tagatud lapsele

eluks vajalikud tingimused ja toitlustamine. Tugiisiku ja lapse ema koostöös on paranenud ka

lapsele vajaliku rahalise abi ja olmes vajalike esemete edastamine ema poolt. Ühtegi asjaolu,

mis ohustaks N elu ja tervist, tuvastatud ei ole. Ärakuulamisel avaldas laps kohtule, et soovib

elada koos emaga. Laps kinnitas, et ema ei ole kasutanud vägivalda ning pere ja laste

läbisaamine emaga on alates YY lahkumist pere juurest läinud oluliselt paremaks.

21. T täidab kohusetundlikult koolikohustust ning tema edasijõudmise ja käitumise osas ei ole

koolil pretensioone olnud. Vaatamata mõningatele puudujääkidele lapse koolikohustuse

täitmiseks vajalikes asjades ei ole mingil juhul tegemist olukorraga, kus lapse elu või tervis

oleks ema poolt ohustatud. Viited sellel, et ema olevat T 2019.a füüsiliselt väärkohelnud, ei

ole leidnud kinnitust. T eitas kohtus ärakuulamisel füüsilise väärkohtlemise asjaolusid. Ka

politseist kohtule edastatud vastusest ei selgu, et algatatud menetluse käigus on tuvastamist

leidnud füüsilise väärkohtlemise fakt. D osas on ka avaldaja korduvalt tõdenud, et ta on

hoitud ja armastatud laps, keda peres poputatakse.

22. Tulenevalt eeltoodust ei ole ühtegi asjaolu ega alust avaldaja avalduse rahuldamiseks,

laste ema isiku- ja varahooldusõiguse lõpetamiseks tema alaealiste laste suhtes ega

hooldusõiguse piiramiseks.

23. Isa leidis, et avaldus on põhjendatud ja nõustus tema osas avalduse rahuldamisega.

24. Lastele määratud esindaja toetas avaldust, leides, et selles esile toodud asjaolud on

avalduse rahuldamiseks piisavad ja need on tõendatud. Ema tegevus laste suhtes on vaadeldav

emotsionaalse väärkohtlemisena. Laste senine toimetulek on olnud võimalik ainult tänu heale

võrgustikutööle erinevate spetsialistide vahel, mitte tänu ema hoolitsusele, tähelepanule või

toetusele. Hooldusõigust tuleb piirata kõigi kolme lapse osas täielikult, sest ema käitumine ja

suhtumine lastesse on olnud aastaid hoolimatu, ükskõikne, laste huve mittearvestav.

Käesolevat olukorda hinnates ei ole eluliselt usutav, et see aja jooksul muutuks. Usutavad ei

ole muutused paremuse poole ka siis, kui pere elamistingimused paraneksid, nagu seda väidab

ema. Laste heaolu on emaga koos elades ohus PKS § 134 mõttes.

Maakohtus ärakuulamised

25. 03.06.2020 kuulas kohus ära N ja T seoses esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. N

väidete kohaselt on kodus praegu turvaline, aga nad kardavad, et YY võib tagasi tulla. Ta

kardab YY, kes on teda jalaga löönud. Ta on koduga rahul, miinuseks on see, et seal pole

pesemisvõimalusi. Tema suhted emaga on head, ema ei ole teda füüsiliselt karistanud ja ta

tahab ema juures elada. T sõnul ei karista ema teda, kui ta on pahandust teinud, ainult riidleb.

Ema ei ole teda kunagi rihmaga löönud. Ta ei tunne kodus millestki puudust, kõht on täis ja ta

tahab emaga elada.

26. 03.11.2020 ärakuulamisel jäid menetlusosalised enda seisukohtade juurde. Avaldaja palus

avalduse rahuldada, laste esindaja toetas avaldust, YY võttis avalduse õigeks, laste ema

vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohtu määrus

27. Maakohus rahuldas avalduse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

alaealistele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.

28. Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) väljavõtte, AAA eripedagoog MM ja

KKK sotsiaalpedagoog EE pöördumiste ja perearstiga peetud infovahetusega on tõendatud, et

lastekaitseteenistus on tegelenud perekonnaga alates 2018.a maist, kui laste koolidest ja

lasteaiast hakkasid saabuma teated laste abivajaduse kohta.

29. STAR väljavõttest nähtuvad mh järgmised faktid: kodu on räpane ja must; emal ei ole

enda sõnul aega laste riideid pesta ega koristada; YY ei toeta peret; lastel on pidevalt

puudunud õpinguteks vajalikud vahendid (koolitarbed, riided); kergekäeliselt lubatakse T-l

koolist puududa; ema pahandab kui riideabi pakutakse; T-l on nägemisprobleemid, kuid ema

ei pöördu silmaarstile, sest prillid on kallid; ema ei võta vastu abi, et lastekaitsespetsialist

korraldaks silmaarsti vastuvõtu ega soovi sel teemal suhelda; kui lõpuks arstile pöörduti oli

lapse nägemine parema silmaga pöördumatult kahjustatud; ema keeldub nägemispuude

vormistamisest; T käis viimati perearsti juures 2015.a ja D 06.08.2018; lastel ei ole

võimaldatud osaleda ühisüritustel, kuna N ja/või T peavad samal ajal nooremat venda

valvama; 26.06.2019 teatas ema lastekaitsetöötajale, et YY lõi 18.06.2019 T rihmaga ja N

jalaga, samal ajal kui D oli tema süles, taoline juhtum toimus ka 2014.a kevadel;

piirkonnapolitseiniku soovitusel lahkus YY kodust, politsei alustas kriminaalmenetlust; ema

ja lapsed said ohvriabis nõustamist, kuid vaatamata sellele lubas ema YY-l sama aasta sügisel

nende koju ööseks jääda, mille tõttu oli N väga ärevil ja kartis; nädalavahetusel kodus süüa

pole, sest YY oli kodus.

30. Lisaks nähtub STAR väljavõtetest, et 2019.a suvel teatas ema ohvriabi töötajale, et kodus

ei ole süüa ja raha, kuna sissetulekust läheb suur osa laenude katteks. Emale soovitati

võlanõustamisteenust ja pakuti toiduabiteenust.

31. Samuti nähtuvad väljavõtetest ja tugiisikute kokkuvõtetest järgmised asjaolud: novembris

2019 varastas N koolitöötaja rahakotist raha; laps ei tahtnud, et ema sellest teada saaks, sest

ema hakkab riidlema; N rääkis koolis sotsiaalpedagoogile, noorsoopolitseinikule,

klassijuhatajale ja lastekaitsespetsialistile, et ema ja T räägivad omavahel roppude sõnadega

ning D kuulab/näeb pealt; ema annab T-le rihma, viimati 2019.a novembris, vennal on kogu

aeg jalgade peal sinikad ja tema ei tea millest; ema ähvardab N lastekodusse panna, kui ta ema

käske ei täida. T koolist anti teada, et T ei vaheta kunagi kehalise kasvatuse tunniks

riietusruumis koos teistega riideid, vaid alati lukus ukse taga WC-s. N kooli

õppealajuhatajale ütles ema laste kohta, et võtke jah need ,,värdjad“ ära. Ema soovib pidevalt

vahetada elukohta, sh kolida juhusliku meestuttava juurde, kellega pole kohtunud; viimati

soovis ta kolida 2020 suvel, et osta KredExi kodutoetuse ja omafinantseeringu toel korter

Õisu alevikku; D vajab prille, kuid ema arvab, et tema enda hambaravi on tähtsam, mistõttu

ostis lapsele prillid eestkosteasutus; ema räägib lastega sobimatult – 26.02.2020 tugiisiku

kodukülastuse ajal nimetas T mh ,,abordijäänukiks“ ja T karjus sarnaseid sõnu vastu; lastel

pole riideid ja neile ei pakuta sooja toitu, raha on otsas, samas räägib ema, et vajab sigarette;

23.04.2020 tugiisiku kodukülastuse ajal ema alavääristas ja sõimas häälekalt T, ema ei luba

raamatut lugeda; ema käitumine on julm, ta ei toeta T arengut mitte kuidagi, ei anna lapsele

hellust ega kallista; lapsed on pesemata, T-l on juuksed mustad ja pea kõõma täis; N peab

kodus kõike tegema ja olema D-le ema eest, sest kardab ema, kuna ema ähvardab lapsi

lastekoduga; ema ei luba tugiisikul lastega omavahel suhelda ja alavääristab teda; ema sõimab

ja alavääristab lapsi, kui need paluvad tugiisikul koju süüa tuua; ema nimetab T

potentsiaalseks tapjaks jne. Sarnaseid asjaolusid on kajastatud ka pere tugiisiku e-kirjas ja

kokkuvõttes.

32. Tunnistaja OO (N tugiisik alates 01.10.2020) ütlustest nähtub, et kui N alustas septembris

2020 õpinguid VVV, siis kooli tulles ei andnud ema lapsele kaasa ei pangakaarti ega raha.

Õnneks saab N koolis kolm korda päevas süüa. Õhtusöök pannakse talle karbiga kaasa, kuna

talle ei ole midagi kodunt kaasa antud selleks, et ta saaks õhtusööki õpilaskodus ise

valmistada või osta. Samuti puudusid tal hügieenivahendid. Need muretsesid talle enda raha

eest tugiisik ja õpilaskodu töötaja. Lapse riided oli kulunud ja neid oli vähe, jalanõusid oli üks

paar ja need purunesid ka kohe. Kui tunnistaja emaga telefoni teel suhtles, oli ema väga

negatiivselt meelestatud ja vestlus läks inetuks. Ema ei olnud rahul, et lapsele määrati tugiisik

ja ta oli negatiivne Saaremaa lastekaitsetöötajate suhtes. Pärast ema kõnet oli N segaduses ja

kahtles samuti tugiisiku vajaduses. Pärast vestlust sai laps aru, et tugiisik aitab teda ega soovi

temale halba. N ei teadnud midagi naiste tervise teemadest, ta ei olnud arsti juures käinud. Ta

arvas, et valu tuleb ära kannatada, teadmine valuvaigistitest puudus. Nt huvitab tantsimine aga

tal ei ole vastavaid riideid; ta on ühiskondlikult aktiivne ja käib korralikult koolis. Tüdruk

vajab ka edaspidi tuge, eriti moraalselt, tema sotsiaalne mahajäämus on suur, sest talle ei ole

elulisi asju seletatud ega temaga tegeletud. Lapse ohutunne on madal. Ta tegi elus esimest

korda pannkooke koolis. Ema ei tunne piisavalt muret lapse pärast.

33. OO 17.11.2020 ja 01.12.2020 e-kirjadest nähtub, et N tunneb end koolis hästi ja turvaliselt

ning õpib uusi sotsiaalseid oskusi. Paraku ei ole ema täitnud endiselt oma lubadusi soetada

lapsele vajalikke riideid ja jalanõusid, ravimeid ja ühiselamus vajalikke toiduaineid. Ema on

pikka aega hirmutanud Nt noorsoopolitseiga, kuid pärast tugisiku selgitusi ja vestlust muutus

laps palju usaldavamaks. Kooliarsti juures tervisekontrollis selgus, et N-l on probleeme

nägemisega ja broneeritud on visiidiaeg silmaarsti juurde. Samuti on broneeritud aeg

hambaarsti juurde. Lapse sõnul ei ole ta hambaarsti juures kunagi käinud.

34. Tunnistaja RR (KKK õpetaja) ütluste kohaselt olid neil N-ga õhtuti õpilaskodus pikad

vestlused, mil laps rääkis oma kodusest olukorrast: neil pole aeg-ajalt süüa; nad on

nädalavahetustel söömata; ema on kohati väga kuri, eriti T-ga; ema on sageli löönud T

rihmaga; ema on ka teda löönud, ka rihmaga ja tema peale kuri olnud; ta peab sageli

nooremaid vendi hoidma ja ema on ainult siis temaga rahul; ema ja T sõnavara ei kannata

kriitikat; ta pelgab ema, sest ema riidleb palju. Oli nädalavahetusi, kus laps ei soovinud koju

minna. Õpilaskodus oli N-l riietest puudus. Õpetajad maksid mõni kord etenduste piletite eest,

et laps saaks ühisüritustel osaleda. Ema ei väärtustanud seda, kui lapsel läks kooli hästi.

35. Tunnistaja WW (KKK õpetaja) sõnul ei julgenud N väga oma kodusest olukorrast rääkida,

sest kartis, et ema saab teada saades kurjaks ja hakkab sõimama. N rääkis, et T on saanud

emalt püksirihmaga peksa, kuid kohtunikule ta sellest küsitlemisel ei rääkinud. Tunnistaja on

maksnud ka omast taskust mitmete ürituste piletite eest, et laps saaks neil osaleda.

36. Tunnistaja SS (KKK õppealajuhataja) ütluste kohaselt on nad kooli ja valla koostöö

tulemusel N-le kooliasju ja hügieenitarbeid muretsenud, jäätise raha omast taskust maksnud.

N-l ja T-l on võimaldatud osaleda suvelaagrites, kuid vahel on nad ka tulemata jätnud, sest

emaga ei saadud ühendust. N on rääkinud, et nädalavahetusel on kodus raske, pole süüa ja

kõht on tühi. Kui N-l oli koolis vargusjuhtum, siis ta kartis väga ema ja palus sellest emale

mitte rääkida. Jutuajamise käigus selgus, et ema on löönud T rihmaga ja ka N. Selle juhtumiga

seoses tuli ema kooli ja oli väga kuri, nimetas last ,,värdjaks“ ja muude halbade sõnadega. N

vajab toetust ja suunamist, tal puudub mh raha kasutamise oskus ja tal on puudulik ohutunne.

37. Lääne Ringkonnaprokuratuuri vastusest nähtub, et 28.06.2019 alustati YY suhtes

kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 tunnustel ja 09.07.2019 esitati

talle kahtlustus sama paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes

selles, et 18.06.2019 õhtul lõi YY enda alaealisi ülalpeetavaid NN (15-aastane) ja TT (10-

aastane), tekitades neile füüsilist valu. Kriminaalasjas lõpetati menetlus 26.08.2019

oportuniteediga. YY-le määrati kohustuseks 60 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 3 kuud,

mille YY täitis. Lisaks nähtub, et 30.07.2020 on XX suhtes alustatud kriminaalmenetlus

samuti KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel, sest 2019.a täpselt tuvastamata ajal lõi ta oma kodus

püksirihmaga korduvalt TT, tekitades kannatanule füüsilist valu. Kahtlustust ei ole käesoleva

ajani esitatud.

38. STAR väljavõttest nähtub, et ema on tema pere toimetulekul toetatud järgmiselt:

- perioodil 17.04.2013 kuni 17.08.2017 on talle makstud toimetulekutoetust ja vajaduspõhist

peretoetust Kuressaare Linnavalitsuse poolt, samuti osutatud sotsiaalnõustamist;

- 20.06.2016 kuni 17.10. 2016 on toimetuleku- ja vajaduspõhise peretoetuse maksjaks olnud

Lääne-Saare Vallavalitsus;

- Saaremaa

Vallavalitsus

on

algatanud

23.05.2018

juhtumimenetluse

sotsiaalse

toimetulematuse põhjal. Kahe aasta vältel (23.06.2020 seisuga) on menetluses fikseeritud

137 episoodi. Lisaks sellele on alates 07.06.2018 STAR-s sissekanded toimetulekutoetuste

ja sissetulekust sõltuvate toetuste maksmise, sotsiaalnõustamise ja erinevatele teenustele

suunamise kohta.

39. Sotsiaalkindlustusamet teatise kohaselt on N-le määratud raske puue ja sellega seoses

toetus igakuiselt 41,68 eurot.

40. Lapsevanemate suutmatus tulla iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste

hooldamise ning arendamisega tingis perele tugiisiku teenuse määramise Saaremaa

Vallavalitsuse poolt perioodil 28.03-23.09.2019, esialgse mahuga kolm tundi nädalas.

Teenuse eesmärk oli anda juhiseid laste hooldamiseks, koduse majapidamise korrastamiseks

ja laste sotsiaalsete suhete arendamiseks. Teenust osutanud tugiisik loobus emaga koostööst

2019.a oktoobris. Perekonna suurest abivajadusest ja keerulisest koostööst lähtuvalt

suurendati teenuse mahtu kuue tunnini nädalas ja perega hakkas tööle uus tugiisik, kes sellest

2020.a mais samuti loobus, tuues põhjuseks ema soovimatuse teha koostööd ja sõlmida

kokkuleppeid. Ema leiab pidevalt põhjusi, miks ta midagi teha ei saa ning halvustab tugiisikut

ja tema ideid laste juuresolekul. 11.06.2020 soovis piirkonna sotsiaaltöötaja emaga leppida

kokku kohtumise uue (kolmanda) tugiisikuga, kuid ema loobus kirjalikult tugiisiku teenusest,

põhjendades, et ta ei tunne vajadust sellise teenuse järele ja saab ise hakkama. Ema loobus ka

toiduabist, millist teenust osutati talle alates 2018.a juunist, kuna ta tuleb ise väidetavalt oma

rahadega toime. Ema ei oska vaatamata sissetulekute olemasolule tagada perekonna

toimetulekut ja on võtnud mõtlematult kiirlaene. Sellest lähtuvalt suunas Saaremaa

Vallavalitsus ema alates 31.07.2019 võlanõustamisteenusele. Teenuse osutaja hinnangul ei ole

ema motiveeritud oma võlgnevustega tegelema ja ei soovi teha selles osas koostööd. Ema ei

mõista, et võlanõustamisteenus on vajalik tema ja tema laste parema toimetuleku tagamiseks.

Teenuse käigus ilmnes, et ta on sõlminud üle kolmekümne laenulepingu eelneva 3 aasta

jooksul. Täielikku ülevaadet sissenõutavate kohustuste osas ei ole, kuna ema kasutab

arveldamiseks N kontot, mistõttu laenusummad tema enda kontolt ei nähtu. Kohtutäituri poolt

on

emale

jäetud

kasutamiseks

summa

kahekordse

miinimumpalga

ulatuses.

Võlanõustamisteenuse osutaja hinnangul takistab kliendiga koostööd tema kergesti ärrituvus

ja suutmatus oma emotsioone kontrollida. Lisaks olevat tal raskusi vastata tema isikuandmeid

puudutavatele küsimustele (nimi, aadress, isikukood). Emale on korduvalt pakutud

lapsehoiuteenust, et püüda sellega ennetada olukorda, kus lapsed jäävad koju järelevalveta,

kuid seda ei kasutatud. 26.06.2019 rääkis ema lastekaitsespetsialistile, et on lapsi löönud.

Sellest lähtuvalt suunati ta tasuta vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“, kuid koolituse

osaline läbimine ei ole parandanud tema vanemlikke oskusi ega tekitanud aktsepteeritavat

arusaama laste heaolu tagamise vajadusest.

41. Ema ja laste pangakontode väljavõtetest saab järeldada, et ema ei tule toime perekonna

rahaliste vahenditega ega suuda mõista probleemi üldise toimetuleku suhtes. Tal ei ole

vajalikke oskusi vastutustundliku ning laste baasvajadusi arvestava finantskäitumise osas. Ta

kasutab laste arveldusarveid, et vältida võlgade tasumist, sest tema enda konto on kohtutäituri

poolt arestitud. Laste arvetele laekuvad igakuiselt peretoetused, puude- ja töövõimetusraha,

mida ema ei kasuta sihtotstarbeliselt. Arvelduskontodest tehtud kokkuvõtte põhjal nähtub, et

igas kuus kulub perel näiteks Elisa ja Telia teenustele keskmiselt 201,43 eurot, samas on

toidupoodides kaardiga makstud keskmiselt ühes kuus 221,52 eurot. Tanklas kulutab ta

keskmiselt 55 eurot kuus, kuid asja materjalidest nähtuvalt tal ei ole juhilube ega ka isiklikku

autot. Ema keskmine netosissetulek ühes kuus on 1222,51 eurot, mis oleks piisav laste

baasvajaduste tagamiseks, kui ta oskaks pere eelarvet planeerida.

42. Eeltoodust nähtub, et pere on olnud lastekaitsetöötajate järelevalve all aastaid, vanemaid

on nõustatud, osutatud abi ja toetavaid teenuseid pere toimetuleku ning sotsiaalse võimekuse

tõstmiseks, kuid rakendatud abinõud ei ole tulemusi andnud. Peres on igapäevaselt kasutusel

emotsionaalne väärkohtlemine ja tõendamist on leidnud mõlema vanema füüsiline vägivald

kahe vanema lapse suhtes. Teiste pereliikmete vahelise vägivalla pealt nägemine või selle

kuulmine on samamoodi last kahjustav, nagu otsene vägivald lapse suhtes. Seega tuleb pidada

ka perevägivalla tunnistajaks olemist lapse väärkohtlemiseks. N sõnul on väike vend D näinud

pealt, kui ema T rihmaga peksab.

43. Ema vanemlikud oskused ja võimed ei ole piisavad selleks, et oma lapsi kasvatada ja

eluga iseseisvalt toime tulla. Ta ei ole iseseisvalt võimeline teostama laste hooldusõigust

viisil, mis tagaks laste igakülgse heaolu. Lapsed ei saa jääda ooterežiimile, kuni vanem

omandab piisavad vanemlikud oskused. Tema kooselu vägivaldse YY-ga on põhjustanud

vanematele lastele kannatusi. Laste huvides on ema hooldusõiguse täielik piiramine laste

suhtes ja D isa hooldusõiguse osaline piiramine, mis on asjaolusid arvestades

proportsionaalne ja eesmärgipärane. YY on tema vastu esitanud nõude õigeks võtnud.

Vanemad ei suuda täita hooldusõigusest tulenevaid kohustusi ega tagada laste emotsionaalset

ja füüsilist heaolu. Jättes hooldusõiguse emale, oleks lapsed pidevas emotsionaalses

pingeseisundis, mis põhjustab raskeid või pöördumatuid kahjustusi laste emotsionaalsele

arengule, ohustab nende heaolu ning mõjutab edasist toimetulekut elus. Samuti ei ole tagatud

laste baasvajaduste katmine, nagu piisavad ja mitmekülgsed toidukorrad. Laste huvide

kahjustumist ei ole võimalik ära hoida muude toetavate abinõude kasutusele võtmisega ning

laste kehaline, vaimne ja hingeline heaolu, samuti vara on ohustatud. Lapsed vajavad turvalist

kasvukeskkonda ja väga toetavaid suhteid.

44. Kuna emalt on põhjendatud ära võtta täielikult laste hooldusõigus ja isa hooldusõigust

lapse suhtes piirata osaliselt, ei ole lastel esindusõigusega vanemat ja neile tuleb määrata

eestkostja. Eestkostjaks tuleb määrata Saaremaa Vallavalitsus, kuna teisi sobilikke füüsilisest

isikust eestkostja kanditaate laste lähisugulaste näol ei ole.

Määruskaebus

45. Laste ema palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus

tema suhtes täielikult rahuldamata.

46. Maakohus ei tuvastanud iga lapse suhtes konkreetset ohtu, mis tingiks ema hooldusõiguse

piiramist kõigi kolme lapse osas. Maakohus hindas vääralt esile toodud asjaolusid ega

arvestanud pereautonoomia põhimõttega. Sealjuures ei arvestanud maakohus nõuetekohaselt

sellega, et hooldusõiguse piiramine on kõige äärmuslikum meede, mille eelduseks on kõikide

vähem piiravate abinõude eelnev kohaldamine, mida praegusel juhul tehtud ei ole.

47. D suhtes ei ole tuvastatud ühtegi ohtu. Vastupidi, on jõutud järeldusele, et D on

pereliikmete poolt hoitud ja armastatud laps.

48. Arvestamata on menetluse jooksul toimunud edasiminekutega – ema tööle asumine, ema

suhtluse paranemine N-ga pärast YY ärakolimist, N õpingute algus XXX. Arvestamata on N

enda sooviga elada koos emaga, mis välistab PKS § 137 lg 2 p 1 kohaselt hooldusõiguse

üleandmise avaldajale.

49. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata ka T soovi elada emaga, samuti selle, et T on ise

kinnitanud, et ema ei ole teda füüsiliselt väärkohelnud.

50. Ebaõigesti on määratud vaidlustatud määrus täitmisele kuuluvaks ja kehtivaks enne selle

jõustumist. See on tekitanud lastele trauma nende perest eraldamise tõttu.

Menetlusosaliste seisukohad

51. Avaldaja, lastele määratud esindaja ja YY paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Menetluse edasine käik

52. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

53. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus piiras YY isikuhooldusõigust

tema alaealise lapse D suhtes viibimiskoha ja tervise osas. Selles osas on maakohtu määrus

jõustunud. Määrus on vaidlustatud osas, milles kohus võttis emalt ära tema alaealiste laste N,

T ja D isiku- ja varahooldusõiguse täies ulatuses ning määras lastele eestkostjaks Saaremaa

valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659

järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

54. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

55. PKS § 134 lg 1 sätestab mh, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema

vara ohustab vanema suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanem ei ole võimeline ohtu ära

hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, mh sama paragrahvi lõikes 3

ning §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse

ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada,

et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

56. Vanema hooldusõiguse piiramise kohta PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel teeb kohus

lapse õigustatud huve ja õigusi kaaludes kaalutlusotsustuse. Kohtu kaalutlusotsustusse saab

ringkonnakohus sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige

juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud.

Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohus

kaalus kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi

põhjendatult järelduse, et avaldus kuulub täielikult rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega täies ulatuses ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

57. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei tuvastanud kõigi

kolme lapse suhtes ohtu, mis tingiks avalduse rahuldamise. Maakohus on nõuetekohaselt ja

tõenditele tuginedes tuvastanud iga lapse suhtes konkreetsed ohud, sh ka noorima lapse D

osas. Maakohus tuvastas õigesti, et ema ei taga lastele elementaarseid tingimusi kasvamiseks

ja arenguks. Laste baasvajadused – toit, tervis, riided-jalanõud, soe tuba, kaitstus, ühised

tegevused jne – on rahuldamata. Ema on lapsi pidevalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt

väärkohelnud.

58. Iseenesest on õige, et vanema õigusi piiravate abinõude valikul peab kohus arvestama

pereautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad

perekonda ning aitavad vanema ja laste sidet tugevdada või taastada. Antud juhul on

rakendatud perekonna suhtes hulgaliselt ema ja laste õigussuhet toetavaid abinõusid, kuid

need ei ole andnud soovitud tulemusi ema vastuseisu tõttu, kes keeldub tegemast koostööd nii

lastekaitsetöötajate, õpetajate kui ka tugiisikutega. Ema on perele pakutud abist ja

täiendavatest teenustest loobunud. Leebemate meetmete rakendamine eeldab vanema tahet

teha koostööd, kuid antud juhul puudub emal igasugune koostöövalmidus ning soov enda

käitumist laste huvides muuta.

59. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et kohus jättis arvestamata menetluse jooksul

toimunud positiivsete muudatustega. Tegelikult ei ole selliseid muudatusi toimunud, mida

avaldaja kinnitas nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebemenetluses. Ema on

episoodiliselt tööl käinud ka varem. Seega ei ole ema tööleminek asjaolu, mis viitaks

positiivsele muudatusele. Tõele ei vasta ka väited selle kohta, ema suhted on N-ga paranenud.

Maakohtu määruses on tuvastatud, et ema saatis N eelmise aasta sügisel Viljandisse kooli,

andmata talle kaasa raha, pangakaarti või toiduaineid, et laps oleks saanud koolipäevade

välisel ajal ise süüa osta või teha. Samuti ei pannud ema lapsele kaasa hügieenivahendeid ega

elementaarseid riideid ja jalanõusid.

60. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata laste

sooviga elada koos emaga. Määruskaebuses viidatud PKS § 137 lg 2 p 1 ei ole käesolevas

asjas kohaldatav, sest seda kohaldatakse vanemate vahelise ühise hooldusõiguse lõpetamise

vaidluste lahendamisel. Määruskaebemenetluses esitatud N ja T kirjad, kus nad avaldavad

soovi elada ema juures on kirjutatud ilmselt ema mõjutusel. Maakohus tuvastas, et lapsed

teevad ema emotsionaalselt ja füüsilist vägivalda kartes nii, nagu ema soovib. N tunnistas

sotsiaaltöötajale, et kirjutas kirja ema palvel ja ema dikteerimise järgi (II kd lk 169 pöördel).

Sellele viitab ka see, et maakohtus ärakuulamisel rääkisid lapsed, kui hästi neil kõik kodus on,

aga usaldusisikutele - koolis õpetajatele ja sotsiaaltöötajatele – on nad alati rääkinud

vastupidist.

61. Vastuseks määruskaebuse väitele, mis käsitlevad määruse täitmist enne selle jõustumist,

selgitab ringkonnakohus järgmist. TsMS § 478 lg-s 4 on sätestatud, et hagita menetluses

tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on

tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi TsMS § 550 lg 3 järgi kuulub hagita

perekonnaasjas tehtud määrus täitmisele alates jõustumisest, kehtib ka see üksnes juhul, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 531 lg 1 sätestab teisiti. Nimetatud sätte järgi

(koosmõjus TsMS §-ga 554) kehtib ja kuulub maakohtu määrus eestkostja määramise kohta

täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale, nagu märkis õigesti ka maakohus.

62. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel laste ema kanda, v.a alaealistele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Avaldajal ja YY-l puuduvad

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav