2-20-4799/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4799

Kohtuasi

LT Advisory OÜ hagi Havuu Group OÜ vastu

võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Havuu Group OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja LT Advisory OÜ (registrikood 12262231),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas

Kostja Havuu Group OÜ (registrikood 14025920),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.10.2020 määrus muutmata, kuid täiendada seda

otsustusega kaja menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse kohta.

2. Jätta Havuu Group OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Kaja ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Havuu Group

OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-4799

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 27.03.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi võlgnevuse saamiseks. Kohus

võttis hagi menetlusse.

2. Kostja esitas 22.04.2020 taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude

katteks tagatise maksmiseks. 03.06.2020 määrusega rahuldas kohus taotluse osaliselt ning

kohustas hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatist 2040 eurot 14 päeva jooksul alates

määruse jõustumisest. Ühtlasi kohustas kohus kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 20 päeva

jooksul alates tagatise andmisest. Hageja esitas määruse peale 17.06.2020 määruskaebuse,

mille ringkonnakohus jättis 10.08.2020 määrusega rahuldamata. Määrus jõustus 10.08.2020

ning samal kuupäeval said poolte esindajad selle kätte.

3. Hageja esitas maksekorralduse tagatise tasumise kohta 24.08.2020. Kostja lepingulisele

esindajale toimetati maksekorraldus kätte AET-i vahendusel 28.08.2020 kell 16:51. Kohus

edastas 25.08.2020 kostja lepingulisele esindajale Leho Pihkvale (XXX) informatiivse kirja

maksekorralduse laekumise kohta ning selgitas, et kostjal tuleb hagivastus esitada hiljemalt

15.09.2020.

4. Kohus tegi asjas 24.09.2020 tagaseljaotsuse, kuivõrd kostja tähtaegselt vastust hagile ei

esitanud.

5. Kostja esitas 21.10.2020 kaja tagaseljaotsuse peale. Kostja mõjuv põhjus hagile vastamata

jätmiseks oli asjaolu, et talle ei toimetatud TsMS-i nõuete kohaselt kätte hageja esitatud

maksekorraldust ja ta ei saanud seega olla teadlik hagile vastamise tähtaja algusest. Väär on

kohtu väide, et kostja on maksekorralduse ja kaaskirja kätte saanud 28.08.2020 AET-i kaudu.

Kostja lisas tõendina väljavõtte e-toimikust, millest nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva

hageja maksekorralduse ja kaaskirja AET-i kaudu kätte saanud 07.10.2020. Kohus ei ole

maksekorraldust kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lõigete 1 ja 6

kohaselt AET-i kaudu kätte toimetanud. Kohus on püüdnud menetlusdokumenti kostja

esindajale edastada e-postiga ja lugeda see TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul

kätte toimetatuks. Antud juhul puudus alus nimetatud sätte kohaldamiseks. Seega on kohus

alusetult lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1 ja lugenud maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks

3 päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.2020. Kohus ei ole viidanud ega põhistanud mõjuva

põhjuse olemasolu, mis takistas kostja esindajale menetlusdokumendi kättetoimetamist AET-i

kaudu. Kostja avas maksekorralduse esmakordselt AET-s (st sai kätte) 07.10.2020. Seega on

põhjendatud lähtuda sellest, et kostjale on maksekorraldus ja kaaskiri vastavalt TsMS § 3111

lõikele 1 kätte toimetatud 07.10.2020, millest alates hakkas kulgema hagile vastuse esitamise

tähtaeg.

6. Hageja vaidles kajale vastu ja leidis, et kajas esiletoodu ei anna alust asjas menetluse

taastamiseks. Kostja sai maksekorralduse kätte 28.08.2020.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 29.10.2020 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Samuti jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks ja arvas kostja

tasutud kautsjoni 300 eurot riigituludesse.

2-20-4799

8. Kohus tugines TsMS § 417 lõigetele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-129-14 (punkt

11). Vastavalt viidatud lahendile kirjeldas kohus määruses tagaseljaotsuse aluseks olevaid

asjaolusid ja esitas otsuse põhjendused.

9. Kohus leidis, et kaja on esitatud TsMS § 415 lõike 2 mõistes tähtaegselt. Järgmiseks

analüüsis kohus, kas antud vaidluse võis lahendada tagaseljaotsusega ning kas esineb alus

menetluse taastamiseks põhjusel, et tagaseljaotsust ei saanud teha (TsMS § 415 lõike 1 punkt

3). Kohus viitas TsMS § 393 lõikele 1 ja § 407 lõikele 1.

10. TsMS § 3111 lõige 3 sätestab, et menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja

avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata,

samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha.

Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Tsiviilasja toimikust ja

KIS-ist nähtub, et kostja esindaja L. Pihkvale on 27.03.2020 menetlusse võtmise määrus,

millega teda kohustati hagile vastama 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest, kätte

toimetatud elektrooniliselt AET-i vahendusel 28.04.2020 kell 12:57. Samuti on kätte toimetatud

hagiavaldus. Harju Maakohtu 03.06.2020 määrus on kostjale kätte toimetatud 09.06.2020 kell

10:23. Määruse kohaselt tuli kostjal esitada hagivastus 20 päeva jooksul alates maksekorralduse

laekumisest. Maksekorraldus on kohtule laekunud 24.08.2020 ning kostjale kättetoimetamiseks

esitatud 25.08.2020. Kostja esindajale L. Pihkvale on KIS-i kohaselt maksekorraldus kätte

toimetatud 28.08.2020 kell 16:51 märkega AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva). Kostja ei

ole hagile vastust esitanud.

11. Seega on kostjale kätte toimetatud menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid, lisaks

Harju Maakohtu 03.06.2020 määrus, Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2020 määrus ning

24.08.2020 esitatud maksekorraldus. Hagile vastuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli

17.09.2020, kuid kostja vastust ei esitanud. Seega võis kohus asjas 24.09.2020 tagaseljaotsuse

teha.

12. Kuivõrd hagimaterjalid koos kirjaliku vastamise kohustusega ning maksekorralduse ja

03.06.2020 määrusega on kostja lepingulisele esindajale elektrooniliselt kätte toimetatud ja

tagaseljaotsuse tegemiseks puudusid takistused, on menetluse taastamiseks vajalik mõjuv

põhjus. Kohus tugines TsMS § 422 lõikele 1 märkides, et sätte mõtte kohaselt saab hagile

vastamata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks

põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-07, punkt 9).

13. Antud juhul on kostja lepinguline esindaja toonud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et ta ei ole

24.08.2020 maksekorraldust kätte saanud. Kohus viitas TsMS §-le 235. Kohus selgitas kostjale

veelkord, et ei ole hageja 24.08.2020 maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti

vahendusel ega lugenud seda TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul kätte

toimetatuks. Kohus on tõesti 25.08.2020 edastanud kostja esindajale tähelepanu juhtimiseks e-

kirja teel nii maksekorralduse kui märkinud, et tuleb esitada hagivastus, kuid ei ole seal

märkinud TsMS § 3141 lõike 1 kohast hoiatust. Kostja esindaja on maksekorralduse 28.08.2020

kell 16:51 AET-i vahendusel vastu võtnud. Nimetatu nähtub mh nii KIS-ist, hageja 27.10.2020

esitatud menetlusdokumendi lisana esitatud AET-i väljavõttest kui kostja esindaja enda kaja

lisana esitatud AET-i väljavõttest. Nii selgub kostja esindaja AET-i väljavõttest, et 24.08.2020

maksekorraldus (2-20-4799/11) on L. Pihkvale edastatud e-postiga avaliku e-toimiku kaudu

25.08.2020 ja dokument on vastu võetud 28.08.2020 AET-is kättetoimetamisega. Asjaolul, et

L. Pihkva on maksekorralduse avanud alles 07.10.2020, ei ole tähtsust. Kohus juhtis veelkord

tähelepanu TsMS § 3111 lõikele 3, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks,

2-20-4799

kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti

avamata. Asjaolu, et kostja esindaja on küll kinnitanud AET-is maksekorralduse vastuvõtmist,

kuid ei ole koheselt vastuvõetud dokumenti avanud, on tema enda risk ega ole kaja rahuldamise

aluseks.

14. Kohus analüüsis, et kostja sai hagimaterjalid, maksekorralduse ning 03.06.2020 määruse

AET-i vahendusel kätte. Seega puuduvad mõjuvad põhjused menetluse taastamiseks.

15. Kostjalt kirjaliku vastuse nõudmise määruses on esiletoodud mh hagile vastamata jätmise

tagajärjed. Kohus hoiatas kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagis märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohtu hinnangul ei ole kostja esiletoodud asjaolu hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus

TsMS § 422 lõike 1 mõttes, kuivõrd kostjale on menetlusdokumendid AET-is isiklikult kätte

toimetatud. Kohus viitas ka TsMS §-le 63 ja § 62 lõikele 2.

16. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

Kostja tasutud kautsjon 300 eurot kuulub arvamisele riigituludesse TsMS § 149 lõike 5 järgi.

TsMS § 169 lõike 2 alusel jäid kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 177 lõike 1 punktist 2 määrab kohus kajamenetluse kulude rahalise suuruse

vajadusel kindlaks määrusega pärast määruse jõustumist. Kaja rahuldamata jätmise tõttu jäi

rahuldamata ka kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue

määruse, millega kaja rahuldada ja taastada menetlus.

18. Kohus kohaldas valesti TsMS § 3111 lõiget 3 ja jättis arvesse võtmata TsMS § 3111 lõigete

1 ja 6 kohased kättetoimetamise reeglid, mille järgi tuleb dokument kättesaadavaks teha AET-

i kaudu, mitte e-kirja teel. Kostja ei ole maksekorraldust AET-is vastu võtnud 28.08.2020, vaid

alles 07.10.2020.

19. Kohus lähtus alusetult TsMS § 3141 lõikest 1 ja luges maksekorralduse kostjale

kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle saatmisest, s.o 28.08.2020. Kohus ei ole viidanud

ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis takistas kostja esindajale menetlusdokumendi

kättetoimetamist AET-i kaudu. Vale on seisukoht, et kohus ei lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1,

vaid on võtnud aluseks AET-i märke dokumendi vastuvõtmise kohta. Tegelikkuses on kohus

lähtunud TsMS § 3141 lõike 1 eeldustest ning teinud kolme päeva möödumisel e-toimikusse

vale märke kättetoimetamise lahtrisse, kuigi kostja esindaja ei ole tegelikult dokumenti vastu

võtnud. Kohus ei ole arvesse võtnud kostja lisatud väljavõtet e-toimikust (kaja lisa 1), millest

nähtuvalt on kostja esindaja L. Pihkva maksekorralduse esmakordselt AET-is avanud (st kätte

saanud) 07.10.2020. Seega on põhjendatud lähtuda sellest, et kostjale on maksekorraldus ja

kaaskiri vastavalt TsMS § 3111 lõikele 1 kätte toimetatud 07.10.2020.

20. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-20-4799

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS

§ 659 ja § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lõike 6 ja § 659 alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses

määruses korrata. Siiski tuleb täiendada maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega kaja

menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse kohta. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetlusega seotud kulud.

23. Kostja on määruskaebuses sisuliselt korranud kajas esitatud seisukohti, millele maakohus

on piisava põhjalikkusega vastanud (TsMS § 465 lõike 2 punkt 8). Erinevalt kostjast leiab

ringkonnakohus, et maakohus on teinud asjas TsMS § 407 lõike 1 kohase seaduspärase

tagaseljaotsuse. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-53-13 (punkt 13) väljendatud

seisukohale on kohus kaja lahendamisel kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ning

esitanud vaidlustatud määruses vastavad põhjendused. Asja materjalidest ei nähtu TsMS § 407

lõikes 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

24. Kostja tugines kaja esitamisel asjaolule, et talle ei toimetatud TsMS-i nõuete kohaselt kätte

hageja esitatud maksekorraldust, mistõttu ei saanud kostja teadlikuks hagile vastamise tähtajast.

Kostja hinnangul on maakohus alusetult lähtunud TsMS § 3141 lõikest 1 ja lugenud

maksekorralduse kostjale kättetoimetatuks kolme päeva jooksul selle 25.08.2020 e-kirjaga

saatmisest, s.o 28.08.2020. Eeltoodu osas on maakohus vaidlustatud määruses õigesti

märkinud, et ei ole maksekorraldust kostjale kätte toimetanud e-posti vahendusel ega lugenud

seda TsMS § 3141 lõike 1 alusel kolme tööpäeva jooksul kätte toimetatuks. Kostja esitatud e-

toimiku väljavõttest nähtuvalt on maksekorraldus kostjale edastatud kooskõlas TsMS § 3111

lõikega 3 avaliku e-toimiku (AET) kaudu, mille kaudu on kostjale maksekorraldus ka kätte

toimetatud. Nagu maakohus õigesti osundas, nähtub maksekorralduse AET-i kaudu kostjale

kättetoimetamine

nii

Kohtute

Infosüsteemist

(KIS)

(24.08.2020

maksekorralduse

kättetoimetamise kohta on KIS-is märge: „28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho

Pihkva)“) kui ka kostja enda esitatud e-toimiku väljavõttest (alajaotuse „Kättetoimetamine“

juurest nähtub, et maksekorralduse kättetoimetamise viis on „AET-is kättetoimetamine“ ja

vastuvõtmise kuupäev on 28.08.2020). Asjaolu, et kohus saatis kostjale maksekorralduse

täiendavalt e-kirja teel, ei kujuta endast TsMS § 3111 lõike 6 rikkumist nagu määruskaebuses

ekslikult leitakse. TsMS § 3111 lõike 6 kohaselt võib advokaadile menetlusdokumendi muul

viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval

põhjusel. Nagu eelnevalt märgitud, kostjat esindavale advokaadile ongi kõnealune

maksekorraldus sel teel (TsMS § 3111 lõige 3) kätte toimetatud. Riigikohtu seisukoha järgi ei

saa TsMS § 3111 lõike 6 rikkumiseks pidada menetlusdokumendi täiendavat saatmist e-kirjaga

ilma, et kostjale oleks viidatud kättesaamise kinnitamise kohustusele või võimalusele lugeda

menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisega TsMS § 3141 mõttes (vt määrus nr 3-2-1-171-

19, punkt 20.1). Vaidlustatud määrusest ja kohtu 25.08.2020 e-kirjast nähtub, et kohus ei ole e-

kirjas eelmainitule viidanud.

25. Samuti leidis maakohus õigesti, et praeguses olukorras ei oma tähtsust kostja esiletoodu, et

tema esindaja on maksekorralduse tegelikkuses avanud AET-is alles 07.10.2020. Nimetatu ei

muuda asjaolu, et vastavalt TsMS § 3111 lõike 3 teisele alternatiivile (menetlusdokument

loetakse kätte toimetatuks, kui saaja kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti

avamata) tuleb lugeda dokument kätte saaduks 28.08.2020. Nii kajast kui määruskaebusest

nähtuvalt samastab kostja vääralt menetlusdokumendi kättesaamise dokumendi avamisega

AET-is, märkides, et „kostja esitatud lisast 1 nähtub, et kostja on maksekorralduse esmakordselt

2-20-4799

AET-s avanud (st kätte saanud) 07.10.2020“. Ringkonnakohus selgitab, et dokumendi avamine

ei ole seaduse kohaselt dokumendi kättetoimetatuks lugemise tingimus elektroonilisel

kättetoimetamisel. Seaduse mõtte kohaselt on oluline see, et dokument on menetlusosalisele

edastatud ja tal on võimalus sellega tutvuda.

26. Määruskaebuses esitab kostja täiendavalt väite, et kohus on ise teinud kolme päeva

möödumisel maksekorralduse saatmisest e-toimikusse vale märke kättetoimetamise lahtrisse

(st maksekorralduse 28.08.2020 kättetoimetamise kohta), lähtudes TsMS § 3141 lõikest 1.

Arvestades, et praegusel juhul oli tegemist märkega AET-i kaudu kättetoimetamise kohta

(„28.08.2020 16:51 AET-is kättetoimetamine (Leho Pihkva)“), võib eeldada, et sellist märget

ei ole võimalik kohtul KIS-i ise märkida, vaid see tuleb automaatselt e-toimikust dokumendi

vastuvõtmisel. Ringkonnakohus tegi selles osas 30.03.2021 päringu ka IT-abile, paludes

selgitust, kas kõnealuse kättetoimetamise märke puhul on tegemist n-ö automaatse märkega,

mis on seotud dokumendi e-toimikus vastuvõtmisega, või on sellist märget võimalik ka

kohtutöötaja poolt käsitsi märkida. IT-abi teatas 31.01.2021 vastuseks järgmist: „AET-is

kättetoimetamist ei saa kohtutöötaja märkida. Need märked tulevad ainult AET-ist, kui isik

reaalselt dokumendi vastu võtab“. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu arvamust, et antud juhul

ei saanud maakohus märget maksekorralduse 28.08.2020 AET-i kaudu kättetoimetamise kohta

käsitsi sisestada, vaid tegu on automaatse kirjega. Seega on alusetu kaebuse väide, et kohus tegi

ise vale märke kättetoimetamise lahtrisse ning seoses sellega ei saa tegelikkusele vastata ka

kaebuse väide, et kostja esindaja ei ole maksekorraldust 28.08.2020 AET-is vastu võtnud.

27. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-13-15 (punkt 11) leidnud, et kui infosüsteem on

registreerinud menetlusdokumendi kättetoimetamise, võib kohus lähtuda eeldusest, et

dokument on nõuetekohaselt kätte toimetatud. Samas on menetlusosalisel siiski võimalus

tõendada, et menetlusdokumenti ei ole talle TsMS § 3111 lõike 3 järgi kätte toimetatud.

Täiendavalt selgitas Riigikohus, et dokumendi TsMS § 3111 lõike 3 alusel kätte toimetatuks

lugemisel on mh oluline, et infosüsteem teavitaks ka menetlusosalist ennast sellest, et mingi

toimingu tegemisega kinnitab ta dokumendi kättesaamist. Praegusel juhul ei ole kostja esindaja

esile toonud ega tõendanud, et ta nt 28.08.2020 e-toimikut üldse ei kasutanud või muid

asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tal ei olnud võimalik kinnitada infosüsteemis 28.08.2020

dokumendi vastuvõtmist. Nagu eelnevalt märgitud, siis asjaolu, et kostja esindaja avas

nimetatud maksekorralduse AET-is alles 07.10.2020, ei oma siinkohal tähendust. Kolleegium

märgib täiendavalt, et tsiviilasjas, milles Riigikohus tegi lahendi nr 3-2-1-13-15 ja saatis asja

tagasi

ringkonnakohtule,

tegi

ringkonnakohus

uuel

läbivaatamisel

järelepärimise

justiitsministeeriumile selle kohta, mil viisil tekib infosüsteemi kanne dokumendi

kättetoimetamise kohta. Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt kuvab infosüsteem piisavalt

selget teavet selle kohta, millised tagajärjed mingitel toimingutel on (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 01.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-44133, punkt 16). Seega on

infosüsteem ehitatud üles selliselt, et menetlusosaline pidi aru saama, et dokumendi

vastuvõtmisel seda avamata loetakse, et ta on kohtudokumendi kätte saanud ja selle saab lugeda

talle kättetoimetatuks. Vastupidist praeguses asjas esiletoodud ega vähemalt põhistatud ei ole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Maakohus rikkus TsMS § 173 lõike 1 esimest lauset ja § 173 lõiget 2 ning § 463 lõike 2

kaudu kohalduvat § 438 lõiget 2, kui jättis määruse resolutsioonis otsustamata kaja

menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse. Määruse põhjendustes on kohus küll õigesti

märkinud viitega TsMS § 169 lõikele 2, et kaja esitamisega seotud menetluskulud jäävad kostja

kanda, kuid vastav otsustus peab kajastuma ka määruse resolutsioonis (TsMS § 442 lõige 5).

Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada.

2-20-4799

29. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel samuti kostja kanda.

30. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja

lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/