2-21-1346/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1346

Tsiviilasi

Eesti Energia Aktsiaselts avaldus Osaühing Livilla pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja

Eesti

Energia

Aktsiaselts

(registrikood

10421629, asukoht Lelle 22, 11318 Tallinn), lepinguline

esindaja

Aleksandr

Tikka

(e-post:

aleksandr.tikka@energia.ee)

Võlgnik Osaühing Livilla (registrikood 10431617, asukoht

Kurtna tee 46-8, Kurtna küla, Saku vald, Harjumaa, 75518,

e-post: xxxx), juhatuse liikmed T. T. (isikukood xxxx, e-post:

xxxx) ja J. P. (isikukood xxxx, e-post: xxxx)

Ajutine

pankrotihaldur

Kristo

Teder

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, Tallinn 10116,

tel: 664 0600, e-post: kristo@mmab.ee)

Kohtumääruse resolutsioon

1. Kuulutada välja Osaühing Livilla (registrikood 10431617) pankrot 09. aprillil 2021 kell 15.00.

2. Nimetada Osaühing Livilla pankrotihalduriks Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ,

asukoht Tatari 25, Tallinn 10116, tel: 664 0600, e-post: kristo@mmab.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 29. aprill 2021 algusega kell 10.30 Tallinnas

Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja

jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama

sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2

kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Kohustada Osaühing Livilla juhatuse liikmeid T. T. (isikukood xxxx) ja J. P. (isikukood xxxx)

esitama hiljemalt 28. aprillil 2021 pankrotihaldurile Osaühing Livilla täpsustatud vara ja võlgade

nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

7. Kohustada Osaühing Livilla juhatuse liikmeid T. T. (isikukood xxxx) ja J. P. (isikukood xxxx)

kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate

üldkoosolekut 29. aprillil 2021 kell 10.30. Kui viidatud isik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul

õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

8. Menetluskulud jätta võlgniku Osaühing Livilla kanda.

9. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 1 650 eurot, millele lisandub käibemaks 330

eurot, kokku 1 980 eurot.

10. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku Osaühing Livilla pankrotivarast.

Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr xxxx.

11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse

Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse

läbivaatamisel esindada.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri aruanne

Võlausaldaja Eesti Energia Aktsiaselts esitas 27.01.2021 kohtule avalduse võlgniku Osaühing

Livilla pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo

Teder’i.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgnevat:

Võlgniku 2016. aasta majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt on võlgnik elektriettevõte,

kes osutab jaotusvõrgu kaudu elektrienergia jaotusteenust ja müüb elektrienergiat võrguga

ühendatud tarbijatele Konkurentsiameti poolt väljaantud tegevusloa alusel. Võlgnik on alla 5 GWh

müügimahuga jaotusvõrgu ettevõtja, kellele kuuluvad jaotusvõrgud xxxx. Võlgnikule kuuluv

jaotusvõrk koosneb 0,4 kV õhu-ja kaabelliinidest ning alajaamade jaotusseadmetest. Kuigi võlgnik

ei ole ajutisele pankrotihaldurile teavet andnud, siis ajutise halduri hinnangul toodud andmed ei ole

muutunud.

Võlgnik ei ole lisaks teabe andmata jätmisele esitanud võlgniku majandustegevuse osas tähtaegselt

majandusaastate aruandeid perioodi 01.01.2017-31.02.2019 kohta, millest tulenevalt on raskendatud

võlgniku majandustegevuse seisundi hindamine. Võlgnik on lisaks raamatupidamise kohustuse

täitmata jätmisele jätnud muuhulgas esitamata maksudeklaratsioonid juba alates 01.07.2020, millest

tulenevalt võivad ka võlgniku maksuandmed olla ebaõiged. Halduril puudub muuhulgas ülevaade,

kuidas on korraldatud võlgniku majandustegevus, sealjuures võrguteenuse osutamine. Ei ole teada,

kas võlgnik on korraldanud korrektselt elektrinäitude käitlemise ja osutatud elektrienergia

jaotusteenuste või elektrienergia edasi müügi osas esitanud klientidele arved. Samas arvelduskonto

väljavõttelt nähtuvad laekumised käesoleva ajani, millest tulenevalt vähemalt osaliselt on

sellekohane majandustegevus korraldatud.

Võlgnik ei ole esitanud registrile tähtaegselt oma majandusaastate aruandeid, sh on esitamata 2017,

2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanne. Samuti puudub ülevaade 2020 majandusaasta kohta.

Võlgnik teavet selle kohta, kuidas on korraldatud võlgniku raamatupidamine, ajutisele

pankrotihaldurile ei ole andnud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik raskustes oma

raamatupidamise korraldamisega, sealjuures registrile tähtaegselt aruannete esitamisega. Arvestades

võlgniku tegevusala, allub võlgnik muuhulgas elektrituru seaduses sätestatule. Sealjuures on

võlgnikul aruandluse ja teabeandmise kohustus järelevalve organi Konkurentsiameti ees.

Pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnik oma kohustusi viidatust tulenevalt ei ole korrektselt täitnud

ja Konkurentsiamet on teinud võlgnikule ettekirjutusi, mida võlgnik ei ole käesoleva ajani võlgniku

poolt täidetud.

Ajutine pankrotihaldur on pöördunud mõlema juhatuse liikme poole teabe ja seisukoha saamiseks

pankrotiavalduse osas. Kirjalikult võlgniku juhatuse liikmed ajutisele pankrotihaldurile ei vastanud.

Telefoni teel ei ole juhatuse liige J. P. vastuväiteid pankrotiavalduse osas esitanud, kuid on samas

märkinud, et ei ole võlgniku tegevjuhtimise juures kunagi osalenud ja talle ei ole võlgniku

majandusseis teada. Juhatuse liige T. T. on telefoni teel avaldanud, et pankrotiavaldusega ei nõustu

ja välja on toonud, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal ei tohiks üldse nõuet olla või see on

oluliselt väiksem, kuid ei ole esitanud täpseid põhjendusi.

Võlgnik ise ei ole töötajate kohta haldurile andmeid esitanud. Maksu- ja Tolliameti poolt peetavas

töötajate registris andmed töötajate kohta puuduvad ja nähtub kanne üksnes juhatuse liikme T. T.’i

töötamise registreeringu osas.

Lähtudes võlgniku enda poolt esitatud selgitustest ja kogutud andmetest, on ajutise halduri

hinnangul võlgniku juhtorgani liikmed olnud võlgniku tegevuse juhtimisel raskustes. Võlgniku

juhatuse liige J. P. on teatanud, et tema igapäevase juhtimise juures ei osalenud ja oli juba varasemalt

avaldanud osanikele soovi tema juhatusest tagasikutsumiseks, kuid seda ei olnud senini korraldatud.

Võlgniku juhatuse liige T. T. ei ole ajutisele pankrotihaldurile andnud teavet. Võttes arvesse

kolmandatelt isikutelt, sh Konkurentsiametilt ja Eesti Energia AS-ilt, saadut teavet, on võlgniku

juhatus olnud raskustes võlgniku tegevuse korraldamisel selliselt, et kõik võlgniku tegevusalale

seatud nõuded oleksid täidetud.

Võlgniku tegevus allub elektrituruseadusele ja sellest tulenevalt on võrguettevõtja tegevus rangelt

reguleeritud. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnik mh suutnud täita enda kohustusi AVP

(kohustuslik andmevahetusplatvorm) kaudu tähtaegselt mõõteandmete esitamiseks. Võlgnik ei ole

suutnud täita võrgueeskirja §-ist 39 lg 2 tulenevat kohustust üle minna kauglugemisseadmetele,

millele üleminek pidi toimuma hiljemalt 01.01.2017 ja mis oli teada juba 2010 aastast.

Ajutise halduri hinnangul võib võlgnik olla rikkunud oma arenduskohustust elektrituuru seaduse §

66 mõistes. Pankrotihaldurit on teavitatud kahtlustest, et võlgniku poolt hallatav võrk on vananenud,

juhtmestik uuendamata, hooldused tegemata, skeemid kaasajastamata, MTR-i kanded puudulikud

jmt. Ajutist haldurit on teavitatud, et võlgnik ei ole suutnud liitumisi rajada (AS S ja S. F.).

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. Käesoleval juhul võivad eelnevat arvesse võttes võlgniku juhatuse liikmed olla jätnud

täitmata oma hoolsuskohustuse. Võlgniku juhtorgani liikmed ei ole täitnud enda kohustusi

korraldada võlgniku raamatupidamist. Esitamata on majandusaastate aruanded perioodi 01.01.2017

kuni 31.12.2019 osas. Elektrituru seadusest tulenevalt võrguettevõtjal § 17 alusel aruandlusel

lisanõuded, mis samuti ei ole täidetud.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 174 739,37 eurot. Krediidiasutuste poolt

esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskonto, mille jääk on 33 560,46 eurot.

Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku kassajääk ega võimalikud debitoorsed nõuded

võlgniku ostjate vastu, millest tulenevalt ei saa seda varana välja tuua. Transpordiameti väljavõtte

kohaselt kuuluvad võlgnikule sõidukid, mille koguväärtuseks hindab ajutine haldur esialgu 7 000,00

eurot, mida arvestab võlgniku varana. Võlgniku poolt on 2012 aastal esitatud Konkurentsiametile

nimekiri põhivara osas, milles varana võlgnikule kuuluvad 04 kv õhu- ja kaabelliinid

(soetusmaksumus 30.11.1996.a 54 770,00 eurot), mille jääkväärtus seisuga 31.12.2011 oli

47 755,00 eurot, arvestades 4% amortisatsiooni on selle jääkväärtus hetkeseisuga ca 33 000,00

eurot, mida haldur arvestab võlgniku varana. Võlgnikule kuulub kinnistu registriosa nr xxxx,

katastritunnused nr xxxx ja xxxx, vastavalt suurustega 5 661 m2 ja 556 m2, asukohaga xxxx,

sihtotstarve 100% tootmismaa. Seisuga 31.12.2016 kajastab võlgnik raamatupidamises maad ja

ehitisi väärtuses 128 058 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas viidatu sees võib olla ka

võlgnikule kuuluva elektrivõrguga seonduvaid ehitisi või rajatisi ja hindab nimetatud kinnistut

lähtudes sellel asetsevast hoonestusest. Ehitusregistrist nähtub, et kinnistul on 1 127,90 m2 suuruse

pinnaga hoone, mis on kasutuses teravilja kuivatina. Ajutise halduri hinnangul on viidatud vara

keeruline hinnata, kuivõrd Maaameti statistika xxxx vallas hoonestatud tootmismaade osas puudub

(see tähendab, et vaadeldud perioodil on tehtud vähem kui 5 tehingut). Kättesaadavatest aruannetest

ja võlgniku arvelduskontolt ei nähtu, et võlgnik oleks teinud kinnistule investeeringuid ja tegemist

kinnistul on pigem vananenud ja amortiseerunud hoonestus. Haldur on seisukohal, et võlgnikule

kuuluva hoonestatud kinnistu väärtus võib olla ca 100 000,00 eurot ja mida haldur arvestab esialgu

võlgniku varana. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontol on vahendeid 1 178,91 eurot,

mida haldur arvestab esialgu võlgniku varana. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on käesoleval hetkel teadaolevaid kohustusi vähemalt

summas 63 635,73 eurot, millest sissenõutavaid 59 555,73 eurot. Võlgnik ei ole andmeid kohustuste

kohta esitanud, millest tulenevalt ajutine haldur on võimaliku nimekirja kokku pannud lähtudes

võlausaldajate poolt esitatud andmetest. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt

esitatud vastusele on võlgniku suhtes käimas 1 aktiivne täitemenetlus, Konkurentsiameti poolt

esitatud avalduse alusel on menetlus avatud 25.01.2021 asjas nr 026/2021/130 kohtutäitur M. R.

juures.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes.

Võlgniku majandustegevus ei ole lõppenud, kuid selle jätkamise ja tervendamise võimaluste

hindamine on raskendatud, sest võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud andmeid oma

majandustegevuse kohta. Võttes arvesse, et võlgniku puhul on tegemist elektrivõrgu ettevõttega,

kellel on 145 (haldurile teadaolevalt) klienti, võib olla põhjendatud vajadus selle tegevuse

üleandmiseks vastavat kompetentsi omavale ettevõttele. Vastav valdkond on rangelt reguleeritud ja

haldur on varasemalt osundanud, et võlgnik on raskustes oma majandustegevuse korraldamisel.

Ajutine haldur on käesoleval hetkel tuvastanud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi

kokku 59 555,73 eurot, millele võivad lisanduda kohustused võlgniku tegevusetusega seonduvalt.

Võlgnikul on olemas arvelduskontol vahendid, mis katavad suurusjärgus poole võlgniku

sissenõutavaks muutunud kohustustest, kuid ajutisele haldurile ei ole teada põhjused, miks võlgnik

ei ole likviidseid vahendeid jooksvate kohustuste täitmiseks kasutanud. Muu võlgniku vara on

ajutise halduri hinnangul raskemini realiseeritav, kuid sellest olenemata esineb olukord, kus

võlgniku vara väärtus on suurem, kui võlgnikul lasuvad teadaolevad kohustused kogumis.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hinnata, kas võlgnik on jooksvalt

võimeline oma kohustusi täitma ja kas võlgniku raskused oma kohustute täitmisel on püsivad.

Ajutine haldur on välja toonud, et lisaks sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmata

jätmisele on võlgnik jätnud täitmata kohustused korraldada oma raamatupidamist, kohustused

esitada maksudeklaratsioone ja lisaks oma kohustused võrguettevõtjana tulenevalt elektrituru

seadusest ja võrgueeskirjast. Arvestades tegevusetusest tulenevate kohustuste kuhjumist ja asjaolu,

et võlgnik ei ole senini sisulisi vastuväiteid oma maksejõuetuse ega pankrotiavalduse osas esitanud,

on pankrotihaldur käesoleval hetkel seisukohal, et võlgnik on püsivalt raskustes oma kohustuste

täitmisel. Sellest tulenevalt on täidetud PankrS §-ist 1 lg 2 tulenev eeldus, et võlgniku maksejõuetus

ei ole ajutine.

Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5

mõistes, samas kuivõrd halduril ei ole olnud võimalik tutvuda terviklikult võlgniku raamatupidamise

ja selle aluseks olevate dokumentidega, ei saa välistada, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

kuriteotunnustega teod. Samuti võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud esialgu selgeid tagasivõitmise nõudeid, kuid toob välja, et võlgnik

ei ole haldurile senini mistahes teavet andnud. Arvelduskontolt nähtuvad mitmed kanded ja sularaha

väljavõtmised, mille seotust võlgniku majandustegevusega saab hinnata kõrvutades neid võlgniku

raamatupidamise andmetega. Sealjuures kasutatakse võlgniku nimele väljastatud deebetkaarti

regulaarselt maksete tegemiseks toidupoodides ja erinevates toitlustuskohtades. Sellist kulu ei saa

eelduslikult pidada ettevõtte majandustegevusega seotud kuluks ja selle põhjendatust saab hinnata

lähtudes võlgniku raamatupidamise kannetest.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt

maksejõuetu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühing Livilla

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud

tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja

kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt

summas 63 635,73 eurot, millest sissenõutavaks muutunud 59 555,73 eurot, millele võivad

lisanduda kohustused võlgniku tegevusetusega seonduvalt. Samas on võlgnikul vara väärtuses

174 739,37 eurot. Ei ole teada, miks võlgnik ei ole likviidseid vahendeid (umbes pool kohustuste

suurusest) jooksvate kohustuste täitmiseks kasutanud. Arvestades tegevusetusest tulenevate

kohustuste kuhjumist ja asjaolu, et võlgnik ei ole senini sisulisi vastuväiteid oma maksejõuetuse ega

pankrotiavalduse osas esitanud, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt raskustes oma

kohustuste täitmisel. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla

tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole esialgu tuvastanud selgeid tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1

kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid ajutine haldur ei välista, et selleks on kuriteotunnustega

teod või raske juhtimisviga. Kohus nõustub ajutise halduri järeldusega ning kokkuvõtvalt kinnitavad

seda asjas kogutud tõendid ja teave.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt

§ 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud

Osaühing Livilla juhatuse liikmed T. T. (isikukood xxxx) ja J. P. (isikukood xxxx).

PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti

nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende

kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 650 eurot, millele lisandub

käibemaks 330 eurot, kokku 1 980 eurot. Töötasu on arvestatud 15 töötunni eest tunnihinnaga 110

eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, peab kohus

põhjendatuks määrata ajutise halduri töötasuks 1 980 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi,

kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg

6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik