2-19-19205/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19205

Tsiviilasi

A. F. hagi J. B.i vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

24 859,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. F. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jaak Oja

Kostja J. B. (isikukood xxxx, xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.09.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. F. hagi J. B.i vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja A. F. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt rääkis kostja hagejale tulusast ärivõimalusest Venemaal. Hageja

võttis pangast laenu ning andis kostjale äritegevuseks laenu 15 800 eurot, mille kostja lubas

paari kuuga tagasi maksta, tasudes intressiks 50% ärikasumist. Kostja allkirjastas äriplaani,

mille kohaselt pidi hageja andma kostjale 14 100 eurot ning oli osa raha juba kätte saanud.

Hiljem täpsustas kostja, et vajab 15 800 eurot. Hageja kandis kostjale üle 15 800 eurot

järgmiselt: 28.06.2016 200 eurot selgitusega „tagastamise tähtaeg 1 kuu pärast“; 01.07.2016

2100 eurot selgitusega „tagastamise tähtaeg kolme kuu pärast“; 11.07.2016 9500 eurot

selgitusega „tagastamise tähtaeg 6 kuu pärast“; 15.08.2016 3000 eurot selgitusega

„tagastamise tähtaeg kolme kuu pärast“ ning 09.09.2016 1000 eurot selgitusega „tagastamise

tähtaeg 3 kuu pärast“. 06.09.2018 sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku kokkuleppe, millega

kostja tunnistas 15 800 euro saamist ning kohustus alates 01.09.2016 tasuma hagejale

igakuiselt tagasi 200 eurot põhivõlgnevust ja 200 eurot intressiks. Hageja proovis võlga sisse

nõuda OÜ Evict Grupp inkassoteenust kasutades, kuid see ei õnnestunud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 15 800 eurot, intressid 7820 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 12.12.2018 kuni 05.12.2019 eest 1239,76 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemise päevani ja edasi viivis kohtuotsuse tegemise päevast kuni võla tasumiseni, kuid

mitte suuremas summas kui on põhivõlg.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et nõue on muutunud sissenõutavaks

11.12.2018, so kuupäevast kui kostja sai kohtutäituri kaudu kätte inkassofirma võlanõude.

23.09.2020 toimunud kohtuistungil leidis hageja, et tegemist võib olla konstitutiivse

võlatunnistusega. 06.10.2020 menetlusdokumendis märgib hageja, et võlg muutus

sissenõutavaks alates kokkuleppe sõlmimise kuupäevast 06.09.2018. Vastuvaidlematult on

laenusumma muutunud sissenõutavaks võlanõude saamisega inkassofirmalt. Tegemist on

tähtajatu lepinguga.

4. 14.11.2020 menetlusdokumendis märgib hageja, et kostja püüab tõendada, et

rahasummade ülekandmine oli seotud ühise äriprojektiga. Tegelikult oli kaks täiesti iseseisvat

etappi: 1) esialgne laenu andmine kostja äriprojekti jaoks juulis-augustis 2016 ja 2) hilisem

juba 2016 lõpus – 2017 alguses toimunud kirja ja infovahetus ühise äri ülesehitamiseks ja

võimaliku ühisettevõtte loomiseks. Kostja palus hagejalt 2016. aasta kevadel laenu

puidutoodetega seotud äriprojekti elluviimiseks. Hageja sõitis kostjaga Venemaale kaasa, et

veenduda selles, et laenu andmisel on reaalne kate selle tagasisaamiseks koos protsentidega, st

veendumaks, et olemas on puit, puidutööstus ja transpordivõimalus Eestisse. Hageja aitas

kostjat äriprojekti koostamisel, et õppida ka ise tulevaseks äritegevuseks. Kostja väited selle

kohta, et hagi lisa nr 4 on juurdekirjutusega laenatavate summade osas, on tõendamata.

Algsetes rahaülekannetes kostjale on selgelt kirjutatud võlg või laen. Kostja esitatud

kirjavahetus on seotud teise projektiga. Juhul kui kohus leiab, et laenu asemel sai kostja

hagejalt raha ühise projekti finantseerimiseks, palub hageja võtta haginõude rahuldamisel

aluseks hagiavalduse lisa 5 ja alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 30 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel pole ta kunagi hagejalt raha laenanud, vaid hageja

ja kostja leppisid kokku, et investeerivad raha Venemaa metsapuidu ärisse. Kostja andis raha

edasi kolmandale isikule. Äri ei osutunud kasumlikuks ja raha ta tagasi ei saanud. Hageja

soovis septembris 2018, et kostja allkirjastaks mingi lepingu, mida kostja keeldus

allkirjastamast. Kostja pole hagile lisatud 06.09.2018 lepingut allkirjastanud ja leiab, et

tegemist on võltsitud dokumendiga. Kostja väitel kinnitab dokumendi ebaehtsust asjaolu, et

kui hageja nõudis inkasso kaudu võlgnevuse maksmist novembris 2019, siis ei tuginenud ta

väidetavale 06.09.2018 lepingule, vaid üksnes rahaülekannetele. Seda kinnitas ka Evict Group

OÜ telefoni teel.

6. 23.09.2020 kohtuistungil selgitas kostja, et pooltel oli plaan koos investeerida ärisse raha

ning kasumi pidi pooleks jagama. Nad kaotasid kogu raha ja olid veel suuremas miinuses.

Allkirjastatud lepingut nägi kostja alles kohtumenetluses. Eelplaanil/projektil on tõesti kostja

allkiri aga ta pani sinna lihtsalt kuupäeva ja allkirja. 08.07 koostatud äriplaanil on planeeritav

kulu, mingit võlga ei olnud. Seal on lahti kirjutatud millised summad lähevad seadmete

soetamiseks.

7. Asjaolu, et ülekanded ei olnud laenuks tõendab hageja isiklik investeerimiskoha külastus

Venemaa Föderatsiooni Roslavi linnas. Kui hageja oleks üksnes raha laenanud siis ei oleks ta

investeerimiskohaga tutvuma läinud. Hageja tegi esimese ülekande Venemaal 28.06. Pooled

tulid koos tagasi Eestisse. Hageja saatis 30.06.2016 e-kirjaga kulude plaani kus on

kavandatud kulud ja võimalik kasum selgelt näidatud. Pooled kohtusid 08.07.2016 projekti ja

plaanide korrigeerimiseks. Kostja allkirjastas 08.07.2016 plaani ilma võlata ja summadeta.

8. Kostja leiab, et hagi ei saa rahuldada VÕS § 30 alusel. Ekspertiis kinnitas, et kostja ei

allkirjastanud kokkulepet. Kohtueelset kokkulepet ei märgitud inkassoettevõttele Evict Group

OÜ. See tõendab, et kohtueelset kokkulepet ei ole kunagi olnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

10. Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud.

Hageja kandis 2016. aastal kostja pangakontole 15 800 eurot järgmiselt: 28.06.2016 200 eurot

selgitusega „on trust for month“; 01.07.2016 2100 eurot selgitusega „võlg kolm kuud“;

11.07.2016 9500 eurot selgitusega „võlg 6 kuud“; 15.08.2016 3000 eurot selgitusega „võlg 3

kuud“ ning 09.09.2016 1000 eurot selgitusega „on trust for 3 month“ (I kd, tl 5-6). Hageja

loovutas võla kostja vastu OÜ-le Evict Grupp. Evict Grupp OÜ loovutas 29.10.2019

nõudeõiguse kostja vastu tagasi hagejale (I kd, tl 14). Ekspertiisiakt nr 20E-DK0020 kohaselt

ei ole võimalik määrata, kas A. F. ja J. B.i vahel 06.09.2018 sõlmitud kokkuleppes 01/18 J.

B.i nimel antud allkirja on kirjutanud J. B.. Samuti ei ole ekspertiisiakti kohaselt võimalik

määrata, kas dokumendile „hagilisa 4“, dateeritud 08. juuli ja dokumendile „hagilisa 5“,

dateeritud 06.09.2018 on alla kirjutanud sama isik (I kd, tl 107-109).

11. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb selgeks teha, millisel õiguslikul alusel hageja

15 800 eurot kostjale üle kandis. Kohus täitis 23.09.2020 toimunud kohtuistungil

selgituskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (I kd, tl 131-132). Kohus täitis

11.01.2021 määrusega täiendavalt selgitamiskohustust (II kd, tl 17-17 pöördel).

12. Hageja põhinõue kostja vastu 15 800 eurot võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1

alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva

kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on

muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

13. Hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks pidi hageja esmalt tõendama, et tema ja

kostja vahel sõlmiti laenuleping. Kostjal oli kohustus tõendada, et hagejal ei ole õigust raha

tagasi saada, so tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud või ei olnud tegemist

laenuga. Hageja esitatud asjaoludel võisid pooled olla sõlminud laenulepingu VÕS § 396 lg 1

mõttes. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg

1). Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib

võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2).

14. Hageja tugineb asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning asjaolule, et

laenulepingu kirjalikuks vormistamiseks andis kostja 06.09.2018 võlakirja (I kd, tl 10-10

pöördel). Hageja intressinõue tugineb samuti 06.09.2018 kokkuleppele. Kostja on seisukohal,

et tegemist ei ole laenuga ning kostja ei ole hagile lisatud 06.09.2018 lepingut allkirjastanud.

Seega pidi hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (vt RKTKo 3-2-1-146-13, p

25). Kuna kostja väitis, et tema ei ole 06.09.2018 lepingule alla kirjutanud, siis on tegemist

dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Kuigi hagejal tuli ümber lükata

kostja vastuväited, et tema ei ole lepingut allkirjastanud, esitas ekspertiisi taotluse kostja.

Kohtule esitatud ekspertiisiakti nr 20E-DK0020 kohaselt ei ole võimalik määrata, kas A. F. ja

J. B.i vahel 06.09.2018 sõlmitud kokkuleppes 01/18 J. B.i nimel antud allkirja on kirjutanud J.

B.. Samuti ei ole ekspertiisiakti kohaselt võimalik määrata, kas dokumendile „hagilisa 4“,

dateeritud 08. juuli ja dokumendile „hagilisa 5“, dateeritud 06.09.2018 on alla kirjutanud

sama isik (I kd, tl 107-109). Kuna ekspertiisiga ei tuvastatud, et nimetatud kokkuleppe on

allkirjastanud kostja, siis ei ole poolte vahel kehtivat kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt ei saa

hageja esitada nõuet nimetatud kokkuleppe alusel. Seega ei ole tõendatud, et pooled sõlmisid

kokkuleppe ning tuleb lähtuda algsest laenusuhtest, so hageja poolt kostjale tehtud

ülekannetest.

15. Kohus analüüsib kas poolte vahel on laenusuhe. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Tahteavalduse

võib teha sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste

tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe

olema äratuntavalt väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 alusel võib tehingu teha mis tahes vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Laenulepingu sõlmimiseks ei näe

seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb

lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli

lepingupoolte ühine tegelik tahe, peab tõendama pool, kes sellele tugineb.

16. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hageja kandis kostja

arvelduskontole perioodil 28.06.2016 kuni 09.09.2016 kokku 15 800 eurot (I kd, tl 5-6). Kostja

nimetatut ei vaidlusta ning kinnitas 23.09.2020 toimunud kohtuistungil, et on nimetatud

summad kätte saanud (I kd, tl 129 pöördel). Kohus leiab, et hageja poolt kostjale tehtud

ülekandeid summas 15 800 tuleb käsitleda laenuna. Hageja kandis kostja arvelduskontole

28.06.2016 200 eurot selgitusega „on trust for month“; 01.07.2016 2100 eurot selgitusega

„võlg kolm kuud“; 11.07.2016 9500 eurot selgitusega „võlg 6 kuud“; 15.08.2016 3000 eurot

selgitusega „võlg 3 kuud“ ning 09.09.2016 1000 eurot selgitusega „on trust for 3 month“ (I kd,

tl 5-6). „On trust for“ tähendab tõlkes krediidiks. Seletava sõnaraamatu kohaselt on krediit

võlgu antav raha, laen (vt https://www.eki.ee). Seega oli poolte tahe sõlmida nimetatud

summade osas laenuleping. Tahe laenu anda ja laenu saada on tõendatud ka hageja esitatud e-

kirjaga (I kd, tl 7). Samuti nähtub kostja poolt esitatud sama e-kirja vandetõlkest, et summad

on esitatud krediidina (I kd, tl 190).

17. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud enda väidet, et hageja poolt tasutud summad oli

investeering poolte ühisesse äritegevusse. Kostja poolt kohtule 04.11.2020 esitatud tõendid

nimetatut ei tõenda (I kd, tl 148-199). Nimetatud tõendid tõendavad küll asjaolu, et pooled

ajasid mingit ühist äri, kuid kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud tõendid, et hageja poolt

ülekantud summad olid käsitletavad investeeringuna. Samuti on laenu andmine tõendatud

08.07.2016 äriplaaniga (I kd, tl 9). Kostja kinnitas 23.09.2020 toimunud korraldaval

kohtuistungil, et tegemist on tema allkirjaga (I kd, tl 129 pöördel). Kostja ei ole tõendanud

enda väidet, et mingid summad on sinna juurde kirjutatud. Allkirja andmise kuupäevaks oli

kaks ülekannet juba tehtud. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli laenuleping 15 800 euro

saamiseks.

18. Kohus analüüsib kas hageja põhinõue 15 800 eurot on muutunud sissenõutavaks. Laenu

tagastamise kohustus muutub sissenõutavaks laenulepingus sätestatud ajal. Tähtajatu

laenulepingu puhul muutub laenu tagasimaksmise kohustus üldjuhul sissenõutavaks

laenulepingu korralise ülesütlemise korral. TsMS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise

aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu

ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades

sellest ette vähemalt kaks kuud. Seega muutub laenu tagasimaksmise kohustus sisenõutavaks

alles laenulepingu lõppemisel, milleks tähtajatu laenulepingu puhul on vajalik lepingu

korraline või erakorraline ülesütlemine. Hageja esindaja selgitas 23.09.2020 toimunud

kohtuistungil, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga (I kd, tl 131 pöördel). Riigikohus on ka

selgitanud, et suuliste lepingute puhul eeldatakse, et leping on tähtajatu (vt RKTKo nr 3-2-1-

45-17, p 12). Samuti kinnitas hageja, et võlg muutus sissenõutavaks kostja poolt inkassofirma

kirja kättesaamisega (I kd, tl 134-135). Kohus on seisukohal, et laenulepingu ülesütlemise

teatisena ei saa käsitleda inkassofirma kirja. Laenuleping pidi olema üles öeldud enne

inkassofirmale nõude üleandmist. Nimetatud kirjast endast ei nähtu ka eelnev laenulepingu

ülesütlemine. Samuti ei tõenda 06.09.2018 kokkulepe kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Esiteks ei ole tegemist kehtiva kokkuleppega ning isegi kui see kehtiks, ei saa seda lugeda

laenulepingu ülesütlemise teatiseks. Tähtajatu laenulepingu võib üles öelda üksnes

etteteatamise ajaga. Seega ei ole hageja tõendanud, et ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles

ja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks.

19. Hageja märkis istungil, et nõue võiks olla põhjendatud ka võlatunnistuse regulatsiooni

alusel, kuid ei soovinud nõuet ümber kvalifitseerida. 13.11.2020 menetlusdokumendis märkis

hageja, et tugineb alternatiivselt ka võlatunnistuse regulatsioonile. Hageja hinnangul on

hagiavalduse lisa nr 5 (06.09.2018 kokkulepe) käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes,

mis on iseseisev alus haginõude rahuldamiseks.

20. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30).

Eristatakse konstitutiivset võlatunnistust, millega luuakse algsest kohustusest iseseisev

kohustus, ning deklaratiivset võlatunnistust, millega võlgnik tunnistab juba varasema

kohustuse olemasolu. Võlatunnistuse olemasolu pidi tõendama hageja, sh hagejal tuli tõendada

asjaolusid, mille alusel väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistuse või deklaratiivse

võlatunnistusega. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud võlatunnistuse olemasolu.

Kohus tuvastas eelnevalt, et nimetatud kokkulepe ei ole kehtiv ning hageja ei saa seetõttu

tugineda võlatunnistusele. Seega ei saa põhinõuet rahuldada ka võlatunnistuse regulatsiooni

alusel.

21. Kuna põhinõue rahuldamisele ei kuulu, ei ole vaja edasi analüüsida intressi- ega

viivisenõuet.

22. Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

24. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (TsMS § 162 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude

taotlust esitanud ei ole. Seega ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

25. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 08.04.2021 kohtuotsus.