2-18-18240/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2021.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-18240

Tsiviilasi

X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu autoriõiguste

rikkumise eest kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

2233,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja:

vandeadvokaadi

abi

Robert

Suir

(e-post:

robert@clarusab.ee)

Kostja: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223,

asukoht Narva mnt 13, 10151, Tallinn)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Mari

Männiko (e-post: mari.manniko@heedentsik.ee)

Asja arutamine

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AS-lt Õhtulehe Kirjastus X kasuks kahju hüvitis 400 eurot.

3. Välja mõista AS-lt Õhtulehe Kirjastus X kasuks alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse

tegemiseni (08.04.2019) põhinõudelt summas 400 eurot sisse nõutavaks muutunud

viivised summas 67,59 eurot ja alates 09.04.2021 viivised põhinõudelt summas 400

eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja tegi enda maaliteosest „Eestimaa ingel“ foto. 13. septembril 2018. aastal kell

11.08 avaldas kostja artikli, milles kasutas eelviidatud hageja fotot hageja eelviidatud

maaliteosest hageja nõusolekuta. Kostja on avaldanud eelviidatud artikli tasulisena veebilehel,

millel on muuhulgas ka reklaam ning tasulises paberväljaandes. Hagejaga suhtlusvõrgustikus

Facebook oleva konto kaudu kontakteerumise korral oleks selgunud, et hageja autoriõiguse

rikkumise tasu on 1000,00 eurot iga kooskõlastamata juhtumi eest.

2. Hagejale kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose

samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja

arvatud seaduses ettenähtud juhud.

3. Kostja, üle-eestilise levikuga meelelahutusliku ajalehe Õhtuleht väljaandja, esitas hageja

maaliteose üldsusele suunatud artiklites omamata selleks õigust ja kasutades selleks nõusolekuta

ka hageja fotot enda maaliteosest. Paberväljaandes kasutas kostja hageja maaliteost

suuremahulise meelelahutusliku kollaaži tegemiseks, omamata selleks nõusolekut. Kostja

kollaaži paigutuse tõttu oli hageja allkiri tema teosel peidetud.

4. Kostja rikkumise tagajärjel said hageja kui autori au ja väärikus haavatud. Hageja on

puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit. Hageja foto enda

maaliteosest sai avaldatud kostja poolt ärilisel eesmärgil nii paberkandjal kui veebis, millega

takistati hagejal endal ainuisikuliselt juhtida oma maaliteose levikut, valida enda teose

esitamiseks meelepärane meediakanal, ning otsustada oma teose esitamise konteksti ja

tingimuste, sealhulgas allkirja õige kasutamise ja teose nägemise tasulisuse üle.

5. 15. novembril 2018. aastal vastas kostja hagejale, et hageja „maali reprodutseerimine

artiklite juures on kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4, mille järgi võib autori nõusolekuta ja

autoritasu maksmiseta teost ajakirjanduses reprodutseerida ja üldsusele suunata motiveeritud

mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele“. Kostja viitas

hageja ja kolmanda isiku vahelisele vaidlusele, mille ajendiks oli hageja maal, ning selgitas, et

eelviidatud artiklid kajastavadki seda vaidlust ning et hageja foto hageja maalist „avaldamine

artikli juures vastab AutÕS § 19 punkti 4 nõuetele ehk reprodutseerimine on toimunud

motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses ning vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele“.

6. Kostja kasutatud vastuväide ei saa õigustada hageja isiklike autoriõiguste rikkumist

kostja poolt. Kostja tsiteeris oma 15. novembri 2018. aasta vastuväites AutÕS §-i 19 p 4

puudulikult. AutÕS § 19 p 4 kohustuslikud ja käesolevas asjas täitmata eeldused on muuhulgas

järgmised: kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud kohustuslik äranäitamine; teos

peab olema kajastatavate päevasündmuste käigus nähtud või kuuldud; üldsusele suunamine peab

olema motiveeritud mahus ja ulatuses.

7. Käesolevas asjas oli kostja kõnealuse artikli eesmärk ikkagi informeerida üldsust sellest,

et kahe isiku vahel on tekkinud ja on ikka veel lahendamata kohtuvaidlus. Kohane ja seadusega

kooskõlas olev käitumine oleks seega olnud avaldada vaidluspooltest foto, mille oleks pidanud

vahetult tegema kostja enda reporter, näiteks kohtumajas. Analoogia korras võib heaks näiteks

tuua ERR fotograaf-operaatori L ERR-is avaldatud fotot artiklis, mille puhul oleks olnud

samamoodi mõeldamatu kui ERR oleks lisanud täisteksti Postimehe artiklist, olgugi et viimane

oli ERR-is kajastatava kohtuvaidluse ajendiks ja olgugi et ERR lugejaid oleks see võinud

huvitada. Käesolevas asjas on aga kostja, kantuna soovist teha nii informatiivne kui ka

meelelahutuslik artikkel samal ajal, reprodutseerinud kajastatava sündmuse ajendiks olnud

hageja maaliteos täismahus ja on teinud seda nõusolekuta kasutades hageja fotot ning osana

meelelahutuslikust kollaažist. AutÕS § 19 lg 4 ei ole oma sõnastusest ega eesmärgist tulenevalt

mõeldud meelelahutusliku ajakirjanduse toetamiseks.

8. Seda enam, vaieldav on kahe suhteliselt vähetuntud eraisiku vahel oleva kohtuvaidluse

päevakajalisus, olgugi et hageja jaoks oli kajastatud kohtuvaidlus ja selle õiglane kajastamine

kahtlemata oluline. Hageja on seisukohal, et kostja suuremahulise kollaaži eesmärk oli ikkagi

meelelahutuslik ning oli suunatud lugeja tähelepanu haaramisele selle asemel, et taotleda üldsuse

informeerimise eesmärki. Kui kostja ei oleks seda kollaaži kasutanud, ei oleks artikli

informatiivne sisu, et toimumas on kohtuvaidlus, mitte kuidagi halvenenud.

9. Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel hüpoteetilise litsentsitasuna ei ole vajalik täpselt

kindlaks teha seda, kas ja kui palju isik rikkumisega teenis (RKTKo 2-14-56641, p 20).

Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse arvestamisel VÕS § 127 lg 6 tähenduses tuleb lähtuda

konkreetsest teosest ja selle kasutusõiguse väärtusest (RKTKo 2-14-56641, p 20). Tähtsust ei ole

sellel, kas isikule oleks olnud kättesaadav ka mõni teine sarnane teos ning milline oleks olnud

selle kasutamise eest makstav hind (RKTKo 2-14-56641, p 20). Autoril on ainuõigus otsustada,

kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada (RKTKo 2-14-56641, p 20). Lähtudes

Euroopa Kohtu 17. märtsi 2016. aasta lahendis C-99/15 Liffers direktiivi 2004/48/EÜ art 13 lg

1 p b tõlgendamise kohta antud juhistest, on üheks VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise suuruse

kindlaksmääramisel arvesse võetavaks asjaoluks lisaks tasu suurusele, mida rikkuja pidanuks

maksma, kui ta oleks hankinud loa õiguse kasutamiseks, ka autorile tegelikult tekkinud

mittevaraline kahju, kuivõrd hüpoteetiline litsentsitasu seda eelduslikult ei hõlma (RKTKo 2-14-

56641, p 21.5).

10. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000,00 eurot hageja kasuks, viivis perioodi

14.09.2018 kuni 26.02.2019 eest 72,77 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras alates 27.02.2019 kuni võla tasumiseni hageja kasuks. Hageja palub

jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

11. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

12. Hageja avaldab asjaolu, et ta avaldas oma Facebooki (FB) seinal enda maalitud pildist

tehtud foto. Kostja avaldas 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija

kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ (edaspidi artikkel). Artikli juures avaldati kõrvuti Y

originaalfoto ja selle järgi maalitud pilt, mille väidetavalt on maalinud hageja. Maalist tehtud

foto, mis on avaldatud hageja FB seinal, on väidetavalt teinud hageja. Seda faktilist asjaolu ei

ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on pildist tehtud foto autor. Nõude aluseks

olevate asjaolude tõendamiskoormis on hagejal.

13. Hagiavalduse kohaselt on hageja FB seinal tingimused, millistel lubab hageja oma

avalikul FB kontol olevat materjali kasutada. Kostja ei ole viidatud tingimustega tutvunud ega

nendega nõustunud. Sellist asjaolu ei ole hageja tõendanud.

14.

30.10.2017 postitas hageja oma avalikul FB seinal foto maalist, millel on kujutatud Y.

Pilt on maalitud Y foto järgi, mille pildistas Y ema W ja mille autoriõigused kuuluvad Wle. W

kinnitab, et ta ei ole hagejale andnud õigust foto kasutamiseks. Y foto avaldati 24.10.2017 ETV

saates „Pealtnägija“, milles käsitleti Y rasket võitlust vähiga ja kutsuti üles tema ravi toetama.

„Pealtnägijas“ kasutati Y fotot W nõusolekul.

15. Hageja maalis pildi W tehtud foto järgi ning hagejal ei olnud W luba tema tehtud ja

autoriõigusega kaitstud foto kasutamiseks. Hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest see ei

ole algupärane. Tegemist on W teosest tuletatud teosega.

16. Vastavalt AutÕS § 35 lõikele 2 võib tuletatud teose loomine toimuda ainult AutÕS VII

peatükis (teose kasutamine) ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. AutÕS §

46 lg 1 järgi ei lubata teose kasutamist teiste isikute poolt teisiti kui autori varaliste õiguste

üleandmise või autori antud loa alusel. W kinnitab, et ta ei ole hagejale andnud õigust Y fotot

kasutada.

17. Autoriõigused tuletatud teosele tekivad üksnes juhul, kui tuletatud teos on loodud

kooskõlas AutÕSiga ning originaalteose autori autoriõiguseid järgides. Et hageja lõi tuletatud

teose W autoriõigusi ja Y isikuõigusi rikkudes (hagejal ei olnud nõusolekut ei foto kasutamiseks

ega Y isikuandmete töötlemiseks), ei saanud hagejal tekkida autoriõigust AutÕS tähenduses.

18. Praegusel juhul on hageja W teost ebaseaduslikult reprodutseerinud ning tema maalitud

pilt ei ole autoriõigusega kaitstud. Kuivõrd maalitud pildile ei laiene autoriõigus, siis ei laiene

autoriõigus ka maalitud pildist tehtud fotole, mis on tuletatud teosest tuletatud teos. Kuivõrd

hagejal puudus õigus teosest tuletatud teose loomiseks, siis puudus tal ka õigus ebaseaduslikult

tuletatud teose täiendavaks reprodutseerimiseks fotografeerimise teel.

19. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt W autoriõigusi rikkudes loodud tuletatud teos

on autoriõigusega kaitstud, siis on nimetatud tuletatud teosest tehtud fotot kasutatud artiklis

motiveeritud mahus.

20. AutÕS § 10 punkti 4 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid

kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika

kohustusliku äranäitamisega lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või

kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus,

vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.

21. Y fotost maalitud pildi juures on ära näidatud autori nimi. Artikli juures avaldati neli

fotot. Kaks fotot vaidlevatest pooltest, üks W tehtud foto Yst ning hageja tehtud foto tema poolt

W tehtud fotost maalitud pildist. Hageja tehtud foto maalist ei olnud avaldatud teistest fotodest

suuremana ning fotod kokku hõlmasid vähem kui poole artikli mahust.

22. Põhjendamatud ja kohtupraktikast mittetulenevad on hageja selgitused, nagu oleks

vaidlusaluse foto kujutamine artikli juures ebatavaline. Pigem vastupidi, kui vaidluse sisu on

vaidluse esemega illustreeritav, siis pigem eelistatakse uudise esemelist näitlikustamist.

23. Hageja on ebamõistlikult ja praktikaga vastuolus olevalt andnud põhjendamatult kitsa

tõlgenduse AutÕS § 19 punktis 4 sisustatud määratlusele päevasündmus. Riigikohus on

sisustanud määratlust päevasündmus järgmiselt: /…/ ühe või teise sündmuse tunnistamine

päevasündmuseks jääb ajalehe väljaandja otsustada. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht,

et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe

ilmumisega. Kolleegium leiab, et seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on

avaldada selliste teoste reproduktsioone, mida artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava

sündmuse käigus. Samas möönab kolleegium, et päevasündmuseks võib olla ka ajalooline

sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Samas lahendis märgib RK, et

päevasündmuse kajastamisel ei tohiks avaldatud teoste reproduktsioonid ületada informatiivsete

eesmärkidega põhjendatud mahtu.

24. Praegusel juhul ei ole hageja maalitud pildist tehtud foto artikli põhimotiiv ega moodusta

artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik.

25. Praeguses vaidluses maali kujutamist seoses hageja ja Q vahel toimuva tsiviilvaidlusega

ei saa võrrelda kunstinäituse avamist käsitleva uudisega. Artiklis käsitleti poolte seisukohti

seoses pildi tegemise ning selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende

vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse. Y käekäigu vastu tunneb üldsus elavat huvi,

seega käsitleti lisaks tema haigusele meedias ka tema tervenemist ja kooliminekut.

26. Asjaolu, et hageja püüab haigest lapsest ebaseaduslikult tehtud pildi müümisega kasu

teenida ning kaebab ajakirjaniku, kes selle kohta sõna võtab, kohtusse, on aktuaalne

päevasündmus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja Q vahel on Y fotost maalitud pildi

teemal tsiviilvaidlus (tsiviilasi 2-18-751).

27. Eelnevat arvesse võttes on isegi juhul, kui hageja tehtud foto oleks kaitstud

autoriõigusega, foto avaldamine kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4 ning hageja autoriõigusi ei

oleks rikutud.

28. Kostja ei ole nõustunud hageja kehtestatud tüüptingimustega hageja maalitud piltide

ja/või tehtud teoste kasutamisel

29. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hageja autoriõigusi ning hageja nõuab sellest

tulenevalt kahjuhüvitist, mille suuruse määramist hageja ei põhjenda, vaid leiab, et kahjuhüvitise

suurus võiks/peaks olema võrdne tasuga, mille sätestas hageja oma teoste kasutamiseks

tingimustes, millega kostja ei ole nõustunud. Teoreetiliselt võiks FB seinal olevaid tingimusi

käsitleda tüüptingimustena.

30. Tegemist on tüüptingimustega, kuivõrd need on hageja välja töötatud, nendes ei ole

osapooled eraldi läbi rääkinud ning kasutaja ei ole võimeline mõjutama tingimuste sisu.

31. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne

lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu

sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada.

32. Facebooki üldtingimuste kohaselt on Facebookis avalikul seinal avaldatud info vabalt

kasutatav ning seetõttu puudub eeldus, et hageja Facebooki avalikul seinal olev info võiks või

saaks olla tasuline.

33. Hageja FB lehel Y fotost maalitud pildi nägemiseks ei pea hageja tüüptingimustega

tutvuma ega nendega nõustuma.

34. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul,

kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt

viitab ja teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada (vt Riigikohtu 24. november

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12 ja 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-

11, p 13). Seetõttu ei ole nõude aluseks olevad üldtingimused hageja maalitud pildist tehtud foto

avaldamisel hüvitise määramise aluseks igegi juhul, kui hageja maalitud pilt või sellest tehtud

foto oleks autoriõigusega kaitstavad.

Kohtuotsuse põhjendused

35. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

36. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 30.10.2017 postitas hageja oma avalikul

Facebooki seinal foto enda maalist „Eestimaa ingel“ (II kd tl 15). Kostja avaldas 13.09.2018

artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“

(edaspidi artikkel). Nimetatud artikkel avaldati kostja tasulisel veebilehel ja tasulises

paberväljaandes (I kd tl 9-15,17).

37. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja loodud maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y,

kas nimetatud maal on maalitud hageja poolt Y ema W poolt tehtud foto järgi, kas hageja poolt

loodud maali „Eestimaa ingel“ näol on tegemist autoriõigusega kaitstava teosega, mida kostja on

kasutanud ilma hageja loata. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja rikkus hageja kui

autori varalisi õigusi ning kas ta on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju.

38. Hageja on palunud kostjalt välja mõista autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju summas

2000 eurot ja viivised.

39. Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtu kõigepealt tuvastada kas ja milliseid

hageja kui autori õigusi on kostja poolt rikutud.

40. AutÕS § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset

tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses

objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi

tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu

tulemus. AutÕS § 4 lg 3 p 11 järgi on maaliteosed teosed, millele tekib autoriõigus. AutÕS § 4

lg 6 sätestab, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast

seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu.

Tõendamiskohustus lausub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.

41. Hageja väidab, et tema maalil „Eestimaa ingel“ ei ole kujutatud Y ja hageja maal ei ole

tehtud Y foto järgi. Samuti leiab hageja, et Y vanematel ei ole mitte mingisugust õigust keelata

oma tütre maalimist avalikes huvides, sest Y on avaliku elu tegelane. Kostja väidab, et hageja

poolt maalitud pildil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y ja hageja maalis pildi Y ema W tehtud foto

järgi.

42. Kohus leiab, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y. Kui võrrelda hageja maalil

kujutatud tüdrukut ja Y ema W poolt tehtud fotol olevat tüdrukut, siis need tüdrukud on

äravahetamiseni sarnased. Asjaolu, et hageja maalil ja W poolt tehtud fotol on keskne objekt

erineva suurusega ja teoste taustad on erinevad, ei tähenda seda, et hageja maalil „Eestimaa

ingel“ kujutatud tüdruk ei ole Y.

43. Hageja väitel tema maalitud teos „Eestimaa ingel“ näol on tegemist originaalteosega.

Kostja väitel hagejal ei olnud W luba tema tehtud ja autoriõigusega kaitstud foto kasutamiseks.

Kostja väitel hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest hageja maalis pildi W foto järgi, mille

autoriõigused kuuluvad Wle ning hagejal ei olnud W luba tema tehtud autoriõigusega kaitstud

foto kasutamiseks. Hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest see ei ole algupärane. Tegemist

on W teostest tuletatud teosega. Samuti väidab kostja, et pole tõendatud, et hageja poolt maalitud

pildist tehtud foto autor on hageja.

44. AutÕS § 4 lg 3 p 21 sätestab, et tuletatud teos on teose tõlge, algse teose kohandus

(adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus“. Seega on tuletatud teose näol tegemist

teosega, mis põhineb mõnel teisel autoriõigusega kaitstud tööl või sisaldab osa teisest tööst.

Tuletatud teoseks nimetatakse ka teose uut versiooni. Tuletatud teosed on muuhulgas raamatute

tõlked, muusika ümbertöötlused, foto põhjal tehtud joonistused või skulptuurid ning muud kunsti

ümbertöötlused. Tuletatud teos peab sisaldama olulises osas teise teose väljendusviisi. „Olulise

osa“ standardit või määratlust ei ole. Seega tuleb lähtuda tavalisest keskmisest inimesest, st kas

tavalisele keskmisele inimesele tundub, et teos on loodud teise teose alusel või mitte. Seejuures

tuleb vaadelda mõlema teose väljendusviisi, mitte ideid, millel teosed põhinevad, sest AutÕS §

5 p 1 kohaselt ideed ei kuulu AutÕS kaitse alla.

45. Võrreldes Y ema W poolt tehtud fotot ja hageja maali „Eestimaa ingel“ asub kohus

seisukohale, et hageja maali näol on tegemist W poolt tehtud fotost tuletatud teosega AutÕS § 4

lg p 21 tähenduses. Vaidlust pole selles, et hageja ja Y ei ole kunagi kohtunud ja Y ei ole hagejale

kunagi maalimiseks poseerinud. Y asend fotol, tema juustes olev lilleõigus, juuksesalkude asetus

ei anna kahtlust, ei hageja maal on joonistatud foto järgi. Asjaolu, et foto ja maali taustad on

erinevad ning Y keha on maalil kujutatud vähem kui fotol, ei tähenda seda, et hageja maal ei

põhineks Y W poolt tehtud fotol.

46. AutÕS § 35 lg 1 sätestab, et teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus

oma teosele. Vastavalt AutÕS § 35 lõikele 2 võib tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava

teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi

ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja

stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII

peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. AutÕS § 35 lg 3 kohaselt

isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest

teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse

teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.

47. Kohus leiab, et hageja on loonud Y ema poolt loodud foto alusel uue, loominguliselt

iseseiva ja algsest teosest sõltumatu teose. Seda kinnitab asjaolu, et We teos on foto, aga hageja

poolt loodud teose näol on tegemist õlimaaliga. Seega on hagejal kui maali „Eestimaa ingel“

loojal autoriõigus nimetatud maalile AutÕS § 35 lg alusel.

48. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et „Eestimaa ingel“ maalimiseks oli tal Yst tehtud foto

autori W nõusolek. Samuti ei ole hageja oma maalil ära näidanud algse teose autori nime, teose

pealkirja ja allikat, kus see foto on avaldatud. Seega on kohtu hinnangul hageja toime pandud

autoriõiguse rikkumise ning Wl kui antud foto autoril, kelle õigusi on rikutud, on õigus nõuda

teose levitamise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Tegemist on aga hageja ja W vahelise

õigussuhtega, mis kohtu hinnangul ei puuduta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.

49. Kostja on väitnud, et tõendamist pole leidnud, et hageja on tema maalist „ Eestimaa ingel“

tehtud foto autor. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et foto hageja maalist „ Eestimaa ingel“ on

avaldatud hageja Facebooki kontol. Hageja on kohtule esitanud nimetatud foto originaali (II kt

tl 27). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud foto autoriks ei ole hageja. Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja maalist „Eestimaa ingel“ tehtud foto autoriks on

hageja.

50. Edasi käsitleb kohus kas kostja on hageja autoriõigusi rikkunud.

51. AutÕS § 7 lg 1 kohaselt autoriõigus teosele tekib teose loomisega. AutÕS § lg-te 1 ja

kohaselt autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele

suunatud) teostele. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses,

tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. AutÕS § 9 lg 1 sätestab, et

teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori

nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või

seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose

eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu

eest kasutada andmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teos loetakse avaldatuks, kui see on

salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.

52. AutÕS § 11 lg 1 sätestab, et teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele.

Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori varalisi õigusi

reguleerib AutÕS § 13, mille lõige 1 näeb ette, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma

teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada

tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Samas

sättes on täpsemalt loetletud autorile kuuluvad varalised õigused. AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi

kuulub autorile õigus oma teost reprodutseerida ning reprodutseerimiseks loetakse teosest või

teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis

või mis tahes viisil.

53. Kostja väidab, et kostja poolt on toimunud hageja teose „Eestimaa Ingel“ kasutamine on

kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4.

54. AutÕS § 19 p 4 näeb ette, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud

teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku

äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud

teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja

ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.

55. AutÕS § 19 p 4 allikas on Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (RT II

1994,16, 49) artikkel 10bis lg 2, mille järgi määrab konventsiooniga ühinenud riik kindlaks

tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia, kinematograafia,

raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja teha üldsusele

kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste käigus,

informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Konventsiooni säte rõhutab eeskätt, et

tegemist peab olema teosega, „mida nähti või kuuldi“ kajastatavate sündmuste käigus, ning et

reprodutseerimine peab olema informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Samuti

selgitab konventsiooni säte, et reprodutseerimine peab toimuma päevasündmuste kajastamiseks

ning ainult fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu

edastamise teel. Nimetatud säte lisandus konventsiooni 1948. aastal Brüsselis vastuvõetud

muudatuste käigus. Õigupoolest on kõnealuse erandi mõtteks algusest peale olnud kvaliteetse

žurnalistika hõlbustamine: kui toimub päevakajaline sündmus, siis kohale saab ilmuda reporter,

kes saab vahetult kajastada seda sündmust ning jätta fotole või lindile või salvestisele ka väikse

osa autoriõigusega kaitstud teosest.

56. Seega peab kohus tuvastavama, kas kostja poolt tasulisel veebilehel ja tasulise

paberväljaandes 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas

vähiravifondi juhi kohtusse“ hageja maalist „Eestimaa ingel“ hageja poolt tehtud foto

avaldamisega rikuti AutÕS § 19 lg 4, st kohus peab tuvastama, kas tegemist oli päevakajalise

sündmuse kajastamisega ja kajastatava päevasündmuse käigus on avaldatud reproduktsioon

ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse vajadusele.

57. Kohus ei nõustu hageja väidega, et kostja ei saanud hageja teose kasutamisel tugineda

AutÕS § 19 lg-le 4, sest tegemist oli meelelahutusliku artikliga ja oli suunatud lugeja tähelepanu

haaramisele, selle asemel, et taotleda üldsuse informeerimise eesmärki. Kohtu hinnangul saab

tugineda vaba kasutamise tingimusele siis, kui tegemist on ajakirjanduse poolt teose

kasutamisega seoses mõne päevakajalise teema käsitlemisega ning teose kasutamine on

kooskõlas informeerimise vajadusega. Riigikohus on leidnud, et see, mida pidada

päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus ning päevasündmuse mõistet ei saa siduda

kellaajaliselt ööpäeva ja väljaande ilmumisega (RK TKo 3-2-1-167-04, p 31, 32).

Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu

(samas, p 32). Oluline on, et kasutatud teosed ja nende ulatus ei oleks uudises domineerivaks

ning kasutatud teosed ei tohi domineerida uudise sisu üle (samas, p 33).

58. Käesoleval juhul 13.09.2018 ilmunus artiklis „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis

maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ käsitleti poolte seisukohti seoses hageja poolt Yst

pildi tegemise ja selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende vähihaigest lapsest

ilma loata tehtud pilti müüakse. Seega oli tegemist kohtu arvates päevakajalise teemaga ja kuna

artikli teemaks oligi käesoleva kohtuvaidlusega seotud pildi maalimine, siis oli kohtu arvates

õigustatud sellest maalist tehtud foto avaldamine artikli juures.

59. Kostja leiab, et hageja poolt loodud teosest „Eestimaa ingel“ tehtud foto on kasutatud

artiklis motiveeritud mahus. Y fotost maalitud pildi juures on ära näidatud autori nimi. Artikli

juures avaldati neli fotot. Kaks fotot vaidlevatest pooltest, üks W tehtud foto Yst ning hageja

tehtud foto tema poolt W tehtud fotost maalitud pildist. Hageja tehtud foto maalist ei olnud

avaldatud teistest fotodest suuremana ning fotod kokku hõlmasid vähem kui poole artikli mahust.

Artiklis käsitleti poolte seisukohti seoses pildi tegemise ja selle müümisega, samuti Y vanemate

soovimatust, et nende vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse.

60. Analüüsides kohtule esitatud tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja avalikustas

hageja foto oma veebiväljaandes 13.08.2019 artikli juures motiveeritud mahus, kuid kostja

paberväljaandes avaldas kostja hageja foto rohkem kui 10 korda suuremana kui W poolt tehtud

foto. Seega moodustas hageja foto keskse ja pilkupüüdva osa kostja paberväljaandes avaldatud

artiklist. Kohus ei nõustu kostja seiskohaga, et hageja maalitud pildist tehtud foto ei ole artikli

põhimotiiv ega moodusta artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik.

Kohtule esitatud kostja paberlehe väljavõttest nähtuvalt on kostja avaldanud hageja poolt tehtud

foto artikli põhimotiivina (I kd tlk 17). Kohus leiab, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas

pidades ei saa olla proportsionaalne hageja teosest reproduktsiooni avaldamine mahus, mis

domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohi

avaldatud teose reproduktsioon ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu.

Kindlasti ei või reproduktsioon moodustad lehekülje põhimotiivi (vt RK otsus ts asjas nr 3-2-1-

167-04, p 33). Kui veebiväljaandes oli kostja poolt avaldatud fotol märgitud hageja autorina, siis

paberväljaandes avaldas kostja hageja maaliteosest suuremahulise kollaaži, kus hageja kui autori

nime oli peidetud.

61. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt tasulises paberväljaandes

13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi

kohtusse“ hageja maalist „Eestimaa ingel“ hageja poolt tehtud foto avaldamisega rikuti AutÕS

§ 19 lg 4, sest nimetatud foto ei ole avaldatud ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse

vajadusele, samuti ei olnud avaldatud andmeid hageja kui foto autori kohta. Kostja poolt hageja

foto veebiväljaandes 13.08.2019 artikli juures on avaldatud kooskõlas AutÕS § 19 lg-ga 4.

62. Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja vastab hagejale tekkinud kahju eest.

63. Kahju tekitamine autoriõiguste rikkumise teel on VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt

eelduslikult õigusvastane. Kahju tekitaja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab omal valikul

kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg

1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral

ka VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete

asjaolude esinemist. Kuna kostja on juriidiline isiku, ei saa nad vabaneda vastutusest VÕS § 1050

lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu.

64. Riigikohtu hinnangul saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis oma

käibekohustuse täitmata ja vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju

tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt

ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26; 10. aprilli 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15; 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10). Küll

aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et ta järgis temalt oodatavat

objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust. Riigikohus on üldist käibekohustust

sisustanud isiku kohustusena tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid,

ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel

kahjustada (vt 3-2-1-73-13, p 10; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10).

Kostjal lasus seega kohustus võtta kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt

vastavas tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses

teiste isikute õiguste, sh autoriõiguste rikkumine.

65. Kohus leiab, et kostja tegu on süüline VÕS § 1050 mõttes. VÕS § 1050 sätestatud süü

mõiste omab kahesugust tähendust- objektiivset, mis eeldab käibes vajaliku hoolsuse järgimata

jätmist ning subjektiivset, mis eeldab isiku võimet aru saada oma teo õigusvastasust. Kostja näol

on tegemist ajakirjandus väljaandjaga. Keskmine ajakirjandusväljaandja ei saa enesele lubada

kunstiteosest värvifoto avaldamist ilma kontrollimata, kas olemas on foto avaldamiseks autori

luba. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei käitunud vähemalt sama hoolsalt

nagu keskmine väljaandja. Seega on kostja rikkumine süüline.

66. Hageja on palunud kostjalt välja mõista varalise kahju summas 2000 eurot.

67. AutÕS § 817 lg 1 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose

või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:

1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043.

68. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pani toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p

5 mõistes, sest kostja rikkus hageja kui autori varalisi õigusi. Kostja pani oma teo toime süüliselt

VÕS § 1050 lg 1 mõistes, sest ei ole tõendanud oma süü puudumist.

69. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või

tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise

kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta

oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.

70. VÕS § 127 lg 6 alusel tuleb kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

hüpoteetilisest litsentsitasust, sest tegelikku kahju suurust tuvastada ei ole võimalik.

Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määramisel lähtutakse selle tasu suurusest, mida rikkuja oleks

pidanud maksma, kui ta oleks hankinud loa teose kasutamiseks. VÕS § 127 lg 6 mõistes ei oma

tähtsust see, kas või kui palju rikkuja ise rikkumisega tulu teenis.

71. Hageja väitel on tema teose kasutamise tasu 1000 eurot. Hageja Facebooki lehel

avaldatud teate kohaselt on tal õigus nõuda tema loominguliste materjalide levitajalt või

kasutajalt 1000 eurot iga kooskõlastamata tema poolt kirjutatud loomingulise teksti või tema

loodud maali foto eest, või muude hageja loodud materjalide levitamise reeglite rikkumise eest

(I kd tl 203). 25.09.2020 kirjaga selgitas kohus hagejale, et ta peab tõendama hüpoteetilise

litsentsitasu suurust (II kd tl 80).

72. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja

tegeleb aktiivselt maalimisega, tema teosed on üleval rahvusvahelises online-kunstigaleriis

Saatchi Art, hageja osaleb ka erinevatel konkurssidel, hageja teosed on avaldatud Ameerika

Ühendriikides ilmuvasse kunstiajakirja American Art Collector ja ta on osalenud Eesti Kunstnike

Liidu Kevadnäitusel (II kd tlk 89-95, 121). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja

teoste avaldamise eest internetis või ajakirjandusväljaandes oleks hagejale kunagi makstud ning

keegi oleks ostnud hagejalt tema teoseid hinnaga 1000 eurot.

73. Samas on kohus seisukohal, et asjaolu, et hagejal ei ole õnnestunud müüa oma teoseid

tema poolt soovitava hinnaga ei tähenda seda, et kostja võis avaldada hageja teose oma

paberväljaandes ilma hageja nõusolekuta ja hagejale selle eest tasu maksmata.

74. Hageja on märkinud, et kostja rikkumise tagajärjel said hageja kui autori au ja väärikus

haavatud; hageja on puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit.

Hageja leiab, et ta on kannatanud kostja kõnealuse rikkumise tõttu talle tegelikult tekkinud

mittevaralist kahju. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt avaldanud hageja maaliteost oma ajalehes,

vaid oleks kirjeldanud informatsioonilistel eesmärkidel üksnes kohtuvaidluse kulgu, siis oleks

kostja ajalehe lugejal olnud võimalik iseseisvalt otsida hageja maalikunsti teoseid kohtadest, kus

hageja ise neid Internetis levitab, ja tutvuda hageja maalikunsti kogu valikuga ning jõuda

lõppkokkuvõttes õiglasele järeldusele – hageja ei ole mitte pahatahtlik piltide kopeerija (nagu

temast jättis mulje kostja oma artikliga), vaid hagejal on palju originaalset loomingut omapärases

stiilis.

75. Riigikohus on 29.11.2017. a lahendi tsiviilasjas nr 21456641 p-s 21.5 selgitanud, et

lähtudes asjas Liffers direktiivi 2004/48/EÜ art 13 lg 1 p b tõlgendamise kohta antud juhistest,

leiab kolleegium, et üheks VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel

arvesse võetavaks asjaoluks on lisaks tasu suurusele, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks

hankinud loa õiguse kasutamiseks, ka autorile tegelikult tekkinud mittevaraline kahju, kuivõrd

hüpoteetiline litsentsitasu seda eelduslikult ei hõlma.

76. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks

VÕS § 127 lg 6 alusel hüvitis summas 400 eurot. Kohus leiab, et 200 eurot võib lugeda

käesoleval juhul hüpoteetiliseks litsentsitasuks, mida kostja oleks pidanud maksma hagejale

hageja teosest „Eestimaa Ingel“ tehtud foto 13.09.2018 ilmunud Õhtulehe paberväljaande

avaldamise eest. Tegemist on kohtu hinnangul käesoleval juhu õiglase hüvitisega. Lisaks tuleb

kostjalt välja mõista hageja kasuks 200 eurot hüvitisena hageja kasuks seoses hageja hingeliste

kannatustega, mis on põhjustatud kostja poolt hageja maalist tehtud foto avaldamisega. Kostja

poolt hageja maalist foto avaldamisel loodi negatiivne kuvand hageja poolt loodud teostest, et

hageja on pahatahtlik piltide kopeerija. Kohus on eelnevalt aga tuvastanud, et hageja poolt tehtud

maali näol on tegemist tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses.

77. Hageja on palunud kostjalt väljamõistetavatelt rahalistelt kohustustelt välja mõista

viivitusintress alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras

kuni põhikohustuse täitmiseni.

82. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-s 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avaldus. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

83. Kohus on eelnevalt välja mõistnud kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise summas 400

eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud

sisulisi vastuväiteid hageja viivise nõudele.

84. Kohus mõistab kostjalt alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (08.04.2019)

põhinõudelt summas 400 eurot välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutnud viivised summas 67,59 eurot (viivitatud päevi kokku 772, viivisesumma

päevas 0,087432 eurot) ja alates 09.04.2021 viivised põhinõudelt summas 400 eurot VÕS 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

78. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi

rahuldanud osaliselt ja hageja näol on tegemist puudega isikuga, kellel kohus on andnud

käesolevas asjas menetlusabi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud

täielikult poolte endi anda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2022. a otsusega nr 2-18-

18240.