3-21-679/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-679 Määruse kuupäev

8. aprill 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi

X. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada tema kuulumine riskirühma ja tema suhtes kohaldatud kaitsevisolatsioon ning vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde käesoleva määruse p-s 3 nimetatud dokumendid.

2. Tagastada X. kaebus.

3. Jätta X. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

4. Kuulutada haldusasja nr 3-21-679 menetlus kinniseks.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.(kaebaja) esitas 30. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada ja lõpetada tema kuulumine riskirühma ning tema suhtes kohaldatud kaitsevisolatsioon. Ühtlasi palub kaebaja Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 600 eurot. Kaebaja põhjendab, et vangla meditsiiniosakond diagnoosis tal alusetult astma, määras ta seetõttu riskirühma kuuluvaks ning on tema suhtes alates 9. detsembrist 2020 kohaldanud kaitsevisolatsiooni. Kaebajal ei ole astmat ning talle on määratud vale raviskeem. Ka eriarst ei ole kaebaja diagnoosi kinnitanud. Kaitsevisolatsiooni kohaldamisega on kaebajalt võetud ära võimalus osaleda taasühiskonnastavates programmides ja jumalateenistusel. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

2. Tartu Vangla esitas kohtule 7. aprillil 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.

3-21-679

KOHTU SEISUKOHT

3. Esmalt märgib kohus, et võtab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel käesoleva asja materjalide juurde haldusasja nr 3-21-385 juurest kaebaja 28. detsembri 2020. a ja 27. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotlused ning kaebaja 16. detsembri 2020. a,

6. jaanuari 2021. a, 14. jaanuari 2021. a, 20. jaanuari 2021. a ja 3. veebruari 2021. a avaldused. Samuti kaebaja 20. jaanuari 2021. a vaided ning Tartu Vangla 29. detsembri 2020. a vastuse nr 6-43/2342-2, 2. veebruari 2021. a vastuse nr 6-43/2402-2, 18. veebruari 2021. a vastuse nr 6-24/274-2, 18. veebruari 2021. a otsuse nr 1-11/36-2 ja 19. veebruari 2021. a otsuse nr 1-11/37-2. Tegemist on käesoleva vaidlusega seonduvate dokumentidega, mida veel asja juures ei ole.

4. Haldusasja materjalidest selgub, et seoses COVID-19 pandeemiaga on Tartu Vanglas terviseseisundi tõttu riskirühma kuuluvad kinnipeetavad eraldatud riskirühma mittekuuluvatest kinnipeetavatest kas eraldi osakonda või kambrisse. Riskirühma kuuluvatel kinnipeetavatel ei ole võimalik osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, tööhõives ega jumalateenistustel vangla kirikus. Kuivõrd kaebajal on diagnoositud astma, on ka tema hinnatud riskirühma kuuluvaks kinnipeetavaks ning tema suhtes kohaldatakse kaitsevisolatsiooni. Meditsiiniosakond määrab riskirühma kuuluvad isikud, kuid ei määra kaitsevisolatsiooni ega kehtesta sellest tulenevaid piiranguid. Riskirühma kuuluvate isikute kohtlemise otsustab vangla (Tartu Vangla 1. märtsi 2021. a otsus nr 1-13/340-2, 26. märtsi 2021. a otsus nr 1-13/18-2 ning 1. veebruari 2021. a vastus nr 6-43/103-2, 6-43/104-2, 6-43/102-2, 6-43/45-2, 6-43/42-2, 6-43/34-2).

5. Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja tema suhtes kohaldatud kaitsevisolatsioon. Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebusest ning teistest haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja hinnangul talle kahju tekitanud Tartu Vangla meditsiiniosakond, kuivõrd meditsiiniosakond on diagnoosinud kaebajal ekslikult astma, määranud talle vale raviskeemi ning määranud kaebaja vale diagnoosi tõttu riskirühma kuuluvaks. Meditsiiniosakonna otsustused on toonud kaasa ka kaitsevisolatsiooni kohaldamise ning sellega kaasnevad piirangud (vt ka kaebaja 28. detsembri 2020. a ja 27. jaanuari 2021. a kahju hüvitamise taotluste põhjendusi).

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.

7. Osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kohaldub HKMS § 121 lg 1 p 1. Eelnimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

7.1. Kaebajal astma diagnoosimine, diagnoosist tulenevalt ravi määramine ning haiguse tõttu kaebaja riskirühma kuuluvuse tuvastamine on Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt tervishoiuteenuse osutamine. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse

3-21-679

normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi

21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ja 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9; Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja

8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11).

7.2. Seega osas, milles kaebaja soovib vaidlustada tervishoiuteenuse osutajate tegevust, on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole.

7.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel X. kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist lõpetada tema kuulumine riskirühma ja vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

8. Kuigi kaitsevisolatsiooni kohaldamist puudutavas osas kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse, ei ole nõude sisuline menetlemine käesoleva asja raames lubatav. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

8.1. Kaebaja on juba 22. veebruaril 2021 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla kohustamist lõpetada talle kohaldatud kaitsevisolatsioon samadel asjaoludel nagu käesolevas asjas (haldusasi nr 3-21-385). Tartu Halduskohus jättis 24. märtsi 2021. a määrusega asjas nr 3-21-385 kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse eelnimetatud kohustamisnõude osas rahuldamata ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Seega on kaebaja nõue vangla kohustamiseks lõpetada tema suhtes kaitsevisolatsiooni kohaldamine juba halduskohtus ettevalmistavas menetluses. Kaebaja riigilõivu tasumise tähtaeg ei ole haldusasjas nr 3-21-385 veel möödunud ning kaebajal on võimalik kohustamisnõude sisuline menetlemine saavutada viimati nimetatud haldusasjas riigilõivu tasumisega.

8.2. Seega tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel X. kaebuse osas, milles ta nõuab vangla kohustamist lõpetada tema suhtes kaitsevisolatsiooni kohaldamine.

9. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

11. Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta, asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole kaebaja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1

3-21-679

koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 3). Ühtlasi asendab kohus avaldatavas kohtulahendis HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider