2-20-141714/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-141714

Tsiviilasi

E.E.A. hagi L.S. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmisese otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.E.A; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: A.Ž.

e-post XXX

Kostja: L.S, isikukood XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.E.A. hagi L.S. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud E.E.A. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.S. võla väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna L.S. ei õnnestunud makseettepanekut

kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 11. märtsi 2021 määrusega asja üle Tartu Maakohtu

Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus jättis 12. märtsil 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks

hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse

kohta

tõendite

esitamiseks;

andmete

esitamiseks,

mis

võimaldaksid

kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu

tasumiseks vastavalt hagi hinnale.

Hageja esitas 30. märtsil 2021 oma nõude ja selle põhjenduse.

KOHTU SEISUKOHT

Avalduse saanud kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2

järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti kohaselt

on kostja elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid

hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagastati asjas nr XXX

dokumendid aadressilt XXX märkega „ei ela/ asu aadressil“. Hagiavaldusele lisatud hageja ja

kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt kinnitas korteri XXX omanik 21. veebruaril 2020 asjas nr XXX, et

kostja ei ela sel aadressil. XXX O.K. tagastas 14. mail 2020 asjas nr XXX dokumendid

kättetoimetamise võimatuse tõttu. XXX aruandest nähtub, et menetlusdokumentide

kättetoimetamine aadressil XXX ei õnnestunud, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteri

omaniku sõnul ei ela seal kostja nimelist isikut. Menetlusdokumentide kättetoimetamine

aadressil XXX ei õnnestunud samuti, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteris viibinud isiku

kinnitusel ei ela seal kostja nimelist isikut. Rahvastikuregistri andmetel elab korteris XXX

kaksteist täisealist isikut. Tartu Linnavalitsuse XX.XX.XXXX vastuse kohaselt ei ole T.L.

kostja tegeliku viibimiskoha kohta andmeid. Politsei- ja Piirivalveameti 18. märtsi 2021 vastuse

kohaselt puuduvad politsei andmebaasis kostjat puudutavad juhtumid. E-maksuameti andmetel

ei ole kostja kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu.

Rahvastikuregistri kohaselt on kostja lisa-aadress 4. septembri 2019 seisuga XXX. Maksekäsu

kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Politsei- ja

Piirivalveameti 8. aprilli 2021 vastusest nähtuvalt on kostja alates XX.XX.XXXX ületanud

XXX piiri 14 korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki ja lõppesid

väljumisega Eestist XXX. Kõik sisenemised kestsid vähem kui ühe päeva. Viimane sisenemine

Eesti Vabariiki toimus XX.XX.XXXX ennelõunal. Viimane väljumine Eesti Vabariigist XXX

toimus XX.XX.XXXX õhtul. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks sõlminud Eestis

tegutsevate äriühingutega lepinguid pärast seda, kui ta ületas viimati XXX piiri 11. märtsil

2020. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sõlmis kostja enamus lepinguid (5 tk) XX.XX.XXXX

, so samal päeval, mil ta andis rahvastikuregistrist nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveametile oma

lisa-aadressiks XXX. Kohtul ei ole andmeid, et kostja oleks viibinud pärast XX.XX.XXXX

Eestis.

Kohus leiab eeltoodud asjaolusid koostoimes arvestades, et kostjal puudub tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Kostja elukoht on XXX.

Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski

kohaldamisele Eesti Vabariigi ja XXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-

ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui

kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik.

Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei

ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse

kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti.

Kuna antud juhul ei tulene määruse nr 1215/2012 artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning

artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Nagu

eelnevalt märgitud, puudub kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses elukoht. Kostja

elab XXX. Tsiviilasi ei allu seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole

kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu

kohtualluvus kui üldine kohtualluvus.

Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik