2-21-5419/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5419

Tsiviilasi

M.T. hagi A.E.G. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.T, isikukood XXX, viibimiskoht XXX;

Kostja A.E.G, registrikood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M.T. hagi A.E.G. vastu ja tagastada hagiavaldus

määruse jõustumisel hagejale.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. M.T. (hageja) esitas 7. aprillil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.E.G.

(kostja) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise ja töö kompenseerimise

nõudes.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

3. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi

hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud

vorminõuetele. Hageja nõuded ja nende kujunemise kord on ebaselge. Hagiavaldusest

on aru saada, et hageja hinnangul on kostja õigusvastaselt kasutanud tema

intellektuaalomandit. Hageja märgib, et soovib saada tehtud töö eest tasu, kuid ei ole

esile toonud lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Vastupidiselt märgib

hageja, et kostja on intellektuaalomandi omastanud õigusvastaselt. Hageja ei ole

selgelt piiritlenud, millist intellektuaalomandit kostja on õigusvastaselt omandanud ja

kasutanud.

4. Hageja selgitab, et tema hinnangul vastab kostja tegevus kuriteole. Hageja ei ole

selgitanud, kas hageja on esitanud kuriteoteate, kas kostja on mõistetud kuriteos süüdi

või on asi alles menetlemisel, samuti ei ole hageja märkinud, kas ta on esitanud

kuritööga tehtud kahju hüvitamise hagi tsiviilhagina kriminaalkohtusse. Kohus

selgitab hagejale, et kui hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja on tema suhtes

pannud toime kuriteo, on hagejal õigus esitada politseile kuriteoteade.

5. Hageja märgib, et kostja on põhjustanud omandikahju hageja XXX ja XXX asuvatele

kinnisasjadele. Hageja ei ole selgitanud, millist kahju ja kui suures ulatuses on kostja

tekitanud ega selgitanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel.

6. Samuti on ebaselge hageja nõue seoses kõlvatu konkurentsi pakkumisega kostja poolt.

Hagiavaldusest ei selgu kellele ja millisel moel kostja kõlvatut konkurentsi pakub.

Hagiavaldusest ei ole aru saada, kas asja oleks pädev lahendama tsiviil- või

halduskohus.

7. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei ole tasunud riigilõivu. Kohus

selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud

määras. Riigilõivu tuleb esitada igalt esitatud nõudelt.

8. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Eeldades hagiavalduses

esitatu õigusust, leiab kohus, et niivõrd üldistel asjaoludel ei ole hageja õiguste

rikkumine üldse võimalik.

9. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub

seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks.

10. Hageja on kirjeldanud, kuidas kostja on põhjustanud kahju kolmandale isikule E.V.A.

Kohus selgitab, et hagejal ei ole võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute eest.

Samuti leiab kohus, et hagejal ei ole võimalik esitada hagi põhjendusel, et kostja

tekitab õigusvastaselt kahju määramata isikute ringile. Ka selline teguviis on vastuolus

TsMS §-ga 3, mille järgi annab tsiviilkohus õiguskaitse isiku enda õigustele. Kohus

märgib, et ka juhul, kui hagejal oleks õigus selline kaebus esitada, siis on samuti

rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Ebaselge on nõue, selle alus ja kujunemise

kord. Täitmata on kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Hagiavaldus piirdub

üksnes kahjuliku tegevuse üldise kirjeldusega.

11. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele

kohtule. Hageja on esitanud erinevaid nõudeid. Kohus selgitab, et juriidilise isiku vastu

esitatakse hagi tema asukoha järgi, seega on üldine kohtualluvus antud asja

arutamiseks kostja asukohajärgsel kohtul ehk Harju Maakohtul. Tsiviilkohtumenetluse

seadustik näeb teatud juhtudel ette võimalused hagi esitamiseks ka muudesse

kohtutesse. Sellisel juhul tuleb kohtule põhjendada, miks on hagi esitatud just sellesse

kohtusse. Kohus selgitab hagejale, et pelgalt asjaolu, et hageja teab üksnes Tartu

Maakohtu aadressi, ei ole piisav põhjendus hagi esitamiseks Tartu Maakohtusse.

Hageja peab tuginema konkreetsele õigusnormile ning põhistama nende asjaolude

esinemist. Kohus selgitab, et teatud juhtudel näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette

ka kohustuse pöörduda kindlasse kohtusse, seda näiteks kinnisasjaõigustega

seonduvate vaidluste puhul. Hagiasjade kohtualluvuse reeglid on sätestatud TsMS §-

des 79-107.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 1 kohaselt kui menetlusosalise

esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud

muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või

kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle

käiguta jätmine TsMS § § 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus TsMS §-s 2

sätestatud põhimõttega tagada tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul on tegemist mitme erineva nõudega, mis

eelduslikult alluvad erinevatele kohtutele. Käesolevast hagist ei nähtu ühe kohtu

kindlat alluvust, mistõttu on tõenäoline asja edasisaatmine pädevale kohtule või asjade

eraldamine, samuti võimalik ka menetlustoimingute kordamine, mis omakorda

põhjustab menetluse venimist. Hagejal on võimalik esitada selged hagiavaldused

pädevatele kohtutele lähtudes käesolevas kohtumääruses ja tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud reeglitest.

13. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2, p 9,

10 ja § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

14. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta

kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

16. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis

menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik