3-20-2001/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2001

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2020

otsuse nr 7002010054-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Arina

Liskmann-Getsu

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete

Raidma

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 25.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 otsus.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada XX kaebus, tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

09.09.2020 otsus nr 7002010054-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti lahendama.

3. Jätta XX menetluskulud riigi kanda osas, milles kaebajale on antud menetlusabi

tõlkekulude kandmiseks ja riigi õigusabi. Mõista XX poolt esimese ja teise astme

menetluses tasutud riigilõiv kokku 45 eurot välja Politsei- ja Piirivalveametilt. Ülejäänud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Tõlkida otsuse resolutsioon ja põhjendused inglise keelde.

5. Asendada kohtuotsuse avaldamisel XX ja CC nimed ning kaebaja sünniaeg

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.05.2021, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2001

2(13)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Uganda Vabariigi kodanik XX (sündinud XX.XX.XXXX) lahkus Ugandast 26.08.2019. Ta

esitas Hollandis 14.09.2019 rahvusvahelise kaitse taotluse. Holland andis XX Dublini III

määruse alusel üle Eestile, kus XX esitas 12.03.2020 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse

kohaselt on ta gei ja Ugandasse naastes ähvardab teda tagakius.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 09.09.2020 otsusega nr 7002010054-1 taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 alusel põhjendamatuks

ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, pidades taotlust VRKS § 201 p-de 2 ja 7 järgi

selgelt põhjendamatuks (resolutsiooni p 1). Taotlejale tehti väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks

Ugandasse (resolutsiooni p 2) ning kohaldati VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu viieks

aastaks (resolutsiooni p 3).

1) Tagakiusukartust tuleb hinnata sotsiaalsesse gruppi kuuluvuse alusel (homoseksuaal

Ugandas). Tagakiusajateks on taotleja sõnul ühiskond, poiss-sõbra isa ja politsei. Taotleja

ütlused oma homoseksuaalsuse kohta on vastuolulised ega ole usutavad. Samuti ei ole usutavad

ja esineb vastuolusid ütlustes, mis puudutavad „vahelejäämisi“ teistele isikutele, telefonidega

seotud asjaolusid, poiss-sõbra piltide puudumist, reisiteekonda, Hollandis aset leidnud

väärkohtlemist ja sellest traumeeritud olemist. See annab aluse arvata, et taotleja ei ole gei, tal

ei olnud Ugandas nelja aasta pikkust homoseksuaalset suhet ja teda ei ole Hollandis

väärkoheldud. Taotleja subjektiivne tagakiusukartus ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud

ja taotleja ei ole sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu Ugandas tagakiusu ohus.

2) Taotlejat ei ole alust tunnustada ka täiendava kaitse saajana. Päritolumaa info järgi ei toimu

Ugandas sellist relvakonflikti, mis taotleja Ugandasse naasmisel ainuüksi tema riigi

territooriumil viibimise tõttu ohtu seaks. Taotleja on 21-aastane mees ja oma väidete kohaselt

ei ole tal olnud tõsiseid haigusi, vigastusi ega meditsiinilisi probleeme. Kuigi ta viidi Ugandas

kahel korral politseijaoskonda, ei väärkoheldud teda seal ja talle ei esitatud süüdistust. Ta ei ole

Ugandas tagaotsitav.

3) Taotlejale tuleb teha koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt

lahkumiseks. Taotleja esitas teadvalt ebaõigeid andmeid (VRKS § 201 p 2). Taotleja ütlused

reisiteekonna, Hollandis aset leidnud sündmuste, telefoniga seotud asjaolude, seksuaalse

orientatsiooni ja „vahelejäämiste“ kohta on vastuolulised ega ole usutavad. Ei ole

majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjusi, mis võiksid mõjutada lahkumisettekirjutuse

tegemist. Taotlejal puudub Eestiga tugev sotsiaalne ja majanduslik seotus, siin ei ela tema

sugulasi, tal ei ole siin vara ning ta ei tööta. Ka tervislik seisund ei takista Eestist lahkumist.

3-20-2001

3(13)

Isik käib enda ütluste kohaselt alates 2020. a juunist kord kuus psühholoogi juures, võtab

unerohtusid ja Hollandis toimunud sündmuste tõttu ravimit nimega Peroxitine. Kuigi ravi

kättesaadavus ei pruugi Ugandas olla väga hea, on siiski erinevatest asutustest võimalik abi

saada ja see ei ole Eestist lahkumise takistuseks.

4) Kuna taotleja rahvusvahelise kaitse menetluses öeldu ei ole usaldusväärne, siis on alust

kahelda tema Euroopasse tuleku tegelikus eesmärgis ja on alust arvata, et tema sooviks oli

kuritarvitada varjupaigasüsteemi. Isik ei esitanud kohe Eestisse jõudes rahvusvahelise kaitse

taotlust, mis viitab soovile valida sihtkohta ja mitte jääda Eestisse. Vältimaks võimalikku

Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist, tuleb isikule kohaldada

sissesõidukeeld Schengeni alasse. Päritoluriigi teabe järgi pakub Uganda seksuaalvähemuste

õigustega tegelev organisatsioon LGBT-kogukonna inimestele turvalist ruumi ja kogukonda,

aga ka otsest tuge, sh õigus- ja psühhosotsiaalset nõustamist. Humaansetel kaalutlustel

sissesõidukeelu kohaldamata jätmise asjaolusid ei esine. Sissesõidukeelu kohaldamine on

proportsionaalne, kuna isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud ja võib seda uuesti teha.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplik nõue oli tühistada PPA 09.09.2020

otsus ja kohustada PPA-d tema rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja on PPA-le detailselt kirjeldanud, millel põhineb tema tagakiusukartus. Kaebaja

seletused on olulises osas järjekindlad ja vastuoludeta. Väiksemad ebatäpsused on tingitud

vestlemisest tõlgi vahendusel ja intervjuude pikkusest. Kaebaja andis PPA-le õigeid ütlusi.

Kaebaja ei ole sisenenud Eestisse ebaseaduslikult ja ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kohe

Eestisse jõudes. Kaebajal pole Ugandas vara ega elukohta ja tema sugulased on temast lahti

öelnud. Töö leidmine oleks keeruline, kui mitte võimatu.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 09.09.2020 otsuses

esitatud seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.12.2020 otsusega rahuldamata (resolutsiooni p

1), otsustas tõlkida kohtulahendi resolutsiooni ja põhjendava osa inglise keelde (resolutsiooni

p 2), jättis menetluskulud riigi kanda osas, milles kaebajale anti menetlusabi, ja ülejäänud osas

poolte enda kanda (resolutsiooni p 3), otsustas kohtuotsuse avaldamisel avalikustada

resolutsiooni ning põhjendava osa, asendades seal kaebaja nime ja päritoluriigi informatsiooni

tähemärgiga (resolutsiooni p 4). Halduskohus nõustus PPA 09.09.2020 otsuse põhjendustega

neid kõiki üle kordamata ja märkis täiendavalt järgmist.

1) Kaebaja peab esmalt usaldusväärselt ära näitama, et ta on homoseksuaalne. PPA peab

hindama, kas isiku väited enda homoseksuaalsusest on tegelikud, kuna vastupidine viiks

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamiseni. Seksuaalse sättumuse kohta esitatud väite

usaldusväärsuse hindamisel on peamine ja sageli ka ainus tõend inimese enda ütlus seksuaalse

identiteedi kohta. Kaebaja väidete usutavuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta

rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustust.

2) Kaebaja seletused tema Euroopasse saabumise asjaolude kohta on vastuolulised ega ole

kooskõlas PPA kogutud tõenditega.

Kaebaja on isikuandmete ankeeti märkinud, et saabus 27.08.2019 Soome ja lendas sealt edasi

Saksamaale, kust lahkus 14.09.2019 Hollandisse. Soome saabumist kinnitavad kaebaja passis

olevad templid (Ugandast lahkumine 26.08.2019 ja Helsingisse saabumine 27.08.2019) ning

sama väitis kaebaja ka Hollandis toimunud vestlusel sealsetele ametivõimudele. Samal

vestlusel selgitas kaebaja, et jätkas reisi Soomest laevaga Eestisse, et osaleda Eestis

konverentsil, ning kolme päeva pärast lahkus lennukiga Hollandisse. PPA rahvusvahelisele

ametiabi keskusele (PPA PIU) tehtud päringu tulemusel leidis kinnitust, et kaebaja reisis

27.08.2019 laevaga Helsingist Tallinna. Kohtuistungil väitis kaebaja jätkuvalt, et ta saabus

3-20-2001

4(13)

Euroopasse Istanbuli ja Saksamaa kaudu ning jõudis välja Hollandisse. Passis oleva Vantaa

lennujaama templi kohta selgitas kaebaja, et mehed, kellega ta kohtus, ütlesid talle, et ta on

Saksamaal ja ta ei oska öelda, kas see oli Saksamaa või Soome. PPA küsimusele, miks kaebaja

väitis Hollandis, et ta käis Eestis konverentsil, vastas kaebaja, et ta ei ole midagi sellist öelnud.

Esimesel, 13.03.2020 küsitlusel kirjeldas kaebaja, et lahkus Ugandast 2019. aasta augustis

Turkish Airlines’i lennuga Istanbuli ja sealt edasi Saksamaale (ei mäleta, millisesse

lennujaama). Kolm päeva pärast Saksamaale jõudmist ja peatumist hotellis viisid kolm meest

kaebaja uuesti lennujaama, kus ta registreeriti järgmisele lennule, kuid ta ei tea, millisele

lennule nad läksid; arvas, et Hollandisse. Istungil ütles kaebaja, et ta lahkus Saksamaalt

Hollandisse Müncheni lennujaamast ning tegemist oli sama lennujaamaga, kuhu ta Istanbulist

saabus. Hollandi lennujaama kohta ei osanud kaebaja seletusi anda, kuna Hollandisse

saabumisest ei mäleta ta midagi.

Teisel, 19.06.2020 vestlusel kinnitas kaebaja Euroopasse jõudmist selliselt, et ta tuli

Saksamaale ja sealt läks koos kolme mehega Hollandisse. PPA küsimusele, millest tuleneb

erinevus Hollandis räägitud Euroopasse saabumise ja Eestis räägitu vahel, vastas kaebaja, et

Hollandi ametnik ei hoolinud tema jutust.

Kolmandal, 17.07.2020 intervjuul selgitas kaebaja, et esimesena maandus ta Saksamaal ja sealt

lendas kolme päeva pärast edasi Hollandisse. Passis oleva Soome piiriületustempli kohta vastas

kaebaja, et mehed väitsid talle, et ta saabus Saksamaale. Lisaks kinnitas kaebaja, et ta ei ole

kunagi varem Eestis käinud, vaid lahkus Ugandast Turkish Airlines’i lennuga Istanbuli ja sealt

edasi Saksamaale.

Seega on kaebaja ütlustes oluline vastuolu kui võrrelda Eestis ja Hollandis antud ütlusi ja

dokumentaalseid tõendeid. Kuna kaebaja väidab, et teda hoiti Hollandis päevi kinni, vägistati

ja piinati ning tal õnnestus sealt lõpuks põgeneda ja tänaval abi paluda, ei ole usutav ega

loogiliselt põhjendatav, et kaebaja oleks Hollandi ametivõimude jaoks vahetult pärast selliseid

sündmusi mõelnud välja detailse tõele mitte vastava loo oma Euroopasse saabumisest. Seda, et

tõesed on kaebaja Hollandis, mitte Eestis antud ütlused, kinnitab Vantaa lennujaama tempel

kaebaja passis ja PPA PIU kinnitus, et kaebaja oli 27.08.2019 laevareisil Helsingist Tallinnasse.

Kaebaja ei oska vastuolusid usutavalt põhjendada.

3) Samuti ei ole järjepidevad kaebaja ütlused sellest, kuidas tema pere ja sõbrad tema

homoseksuaalsusest teada said ning millised olid „vahelejäämiste“ tagajärjed.

Esimest korda jäid kaebaja ja tema poiss-sõber väidetavalt vahele 01.03.2019 ülikooli hostelis

poiss-sõbra toakaaslasele. Kaebaja selgitas 19.06.2020 vestlusel esmalt, et tal oli poiss-sõbraga

hetk, nad armatsesid, suudlesid ja poiss-sõbra toanaaber sattus neile peale. Toanaabri karjumise

peale tulid kohale teised inimesed ning kohale kutsuti ka kaebaja tädi ja poiss-sõbra isa. Kaebaja

ja poiss-sõber viidi kohalikku politseijaoskonda, kus nad pandi erinevatesse kongidesse. Kongis

olles küsis kaebaja koristajalt telefoni ja helistas oma täditütrele, kes teadis, et kaebaja on gei.

Kaebaja kirjeldas, et kolmanda päeva õhtul tehti tema kong lahti ja kästi järgneda.

Politseijaoskonnast lahkudes kohtus kaebaja oma täditütre ja tema poiss-sõbraga, kes ütlesid,

et ta ei saa Ugandas olla, kuna teda otsitakse. Kaebaja kirjeldas vestlusel, et tema poiss-sõber

jäi pärast kaebaja lahkumist kaebaja täditütre juurde, kuna ta kartis oma perekonna juurde

minna ja täditütrelt saadud rahast ei piisanud nende mõlema lahkumise korraldamiseks.

Kaebaja selgitas 12.03.2020, et teist korda jäi ta poiss-sõbra isale vahele Mukonos oma täditütre

korteris. Kaebaja poiss-sõber külastas teda supermarketis, kus kaebaja sel ajal töötas ja koos

mindi täditütre korterisse. Seal viibides olid nad lahti riietunud ja istusid voodil, kui neile

järgnenud poiss-sõbra isa vihaselt uksele koputas. Poiss-sõbra isa andis kaebajale kolm

kõrvakiilu ja lõi teda, misjärel viis ta kaebaja politseijaoskonda. 17.07.2020 vestlusel rääkis

kaebaja, et ta istus koos poiss-sõbraga voodil ja sõi õhtusööki, kui kuulis koputust. Kaebaja

3-20-2001

5(13)

avas ukse ja koputajaks oli poiss-sõbra isa, kes neid seejärel lõi. Poiss-sõbra isa nägi neid hetkel,

kui nad sööma hakkasid. Lisaks selgitas kaebaja, et poiss-sõbra isa oli tulnud koos politseiga ja

nad palusid abi, kui poiss-sõbra isa neid peksis.

Kaebaja selgitas kohtuistungil, et esimest korda jäi ta koos poiss-sõbraga vahele ülikoolis

märtsis 2019 ja teist korda augustis 2019, kuid kohtu täpsustava küsimuse peale väitis, et teine

intsident toimus siiski mais 2019. Võttes arvesse, et kaebaja väitis istungil mitmel korral, et

teine vahelejäämine toimus augustis ning tegemist oli kaebaja elu muutva sündmusega, mille

järel tundis ta, et ta peab Ugandast lahkuma, ei ole tõenäoline, et kaebaja ajaks sellise sündmuse

toimumise aja segamini. Küsimus pole kuupäevades, vaid ajaline erinevus on kolm kuud.

Lisaks on kaebaja ütlustes olulised olustikulised erinevused – ühel korral väitis ta, et nad olid

poiss-sõbra isa saabudes voodil ilma riieteta, kuid teisel korral, et asusid õhtust sööma; ühel

korral ütles kaebaja, et poiss-sõbra isa viis nad politseijaoskonda, kuid teisel korral selgitas, et

poiss-sõbra isa tuli koos politseiga.

4) Arvestades kaebaja vastuolulisi selgitusi Euroopasse saabumise ja poiss-sõbraga

„vahelejäämiste“ kohta, on alust kahelda ka kaebaja seksuaalset sättumust puudutavate väidete

usutavuses. Kaebaja on oma seksuaalsuse, orientatsiooni ning selle teadvustamise ja

aktsepteerimise, samuti oma homoseksuaalsete suhete kohta seletusi andnud kolmel PPA-s

peetud vestlusel ja kohtuistungil. Kaebaja ütlustes on ebakõlad.

Kaebaja selgitas 19.06.2020 vestlusel, et tal olid oma sõbra CC vastu tunded juba kooliajal

aastal 2014. Kaebaja neljandal kooliaastal 2015. aasta augustis toimus koolis pidu, kus kaebaja

sõber avaldas talle armastust. Kaebaja kirjeldas, et see tekitas temas hirmu ja ta ei teadnud,

mida öelda. Seejärel selgitas kaebaja, et nendevahelised tunded kasvasid ja kuuendal aastal olid

nad koos ning seejärel keskkool lõppes. 17.07.2020 vestlusel väitis kaebaja, et kui poiss-sõber

talle armastust avaldas, siis tundis ta kergendust ja see oli olnud see, mida ta soovis ja palvetas

ning pidu lõppes tema jaoks hästi. Kaebaja väitis, et oli oma poiss-sõbraga suhtes juba alates

2015. aasta augustist. Samal aastal rääkis kaebaja oma elus toimuvast ka täditütrele.

Kaebaja tõi 19.06.2020 vestlusel välja, et tal olid oma orientatsiooni pärast probleemid, tal läks

koolis halvasti, temas kasvasid tunded teiste kaaslaste vastu ja need tunded võisid lõpuks kaasa

tuua probleeme. Partnerite osas märkis kaebaja, et tal oli vaid üks partner, kes oli talle enamat

kui sõber ja kes toetas teda. Kaebaja on 17.07.2020 kinnitanud, et tal ei olnud oma poiss-

sõbraga seksuaalset suhet.

13.03.2020 ja 17.07.2020 vestlusel väitis kaebaja, et tajus esmakordselt oma homoseksuaalsust,

kui õppis keskkoolis 2017. aastal. Sama väitis kaebaja kohtuistungil. Kaebaja selgitas, et enne

seda oli ta käitunud imelikult; teda huvitasid mehed ja tema sees olid tunded, mis kasvasid.

Kaebaja kirjeldas, kuidas ta elas hirmus ja šokis, tema sees oli hirm ja ta oli segaduses.

19.06.2020 vestlusel selgitas kaebaja, et Ugandas elades ei võtnud ta omaks, et on gei, kuna ta

oli hirmul ja segaduses. Kaebaja aktsepteeris enda homoseksuaaliks olemist alles Hollandis,

kus ta sai aru, et see on normaalne ja Euroopas seda aktsepteeritakse.

Seega ühelt poolt kirjeldab kaebaja, kuidas ta oli poiss-sõbraga suhtes juba 2015. aasta augustist

ja kuidas tal olid tema vastu tugevad tunded. Samas toob ta välja, et tal oli hirm ja segadus ning

enne 2017. aastat oli ta käitunud imelikult ning temas olid tunded oma kaaslaste vastu. Oma

orientatsioonis jõudis ta väidetavalt selgusele alles 2017. aastal ehk kaks aastat pärast poiss-

sõbraga väldanud suhet. Enda homoseksuaalsust kaebaja Ugandas elades ei aktsepteerinud,

vaid see omaksvõtt toimus alles 2019. aastal Hollandis. Nende ebakõlade tõttu ei saa pidada

kaebaja väidet oma homoseksuaalsuse kohta piisavalt usutavaks, sest kaebaja ütlustest nähtub,

et ta väidetavalt aktsepteeris end homoseksuaalina ka juba Ugandas.

5) Puudub vaidlus, et seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel on Ugandas

karistusseadustikuga keelatud. Vaidlus on selles, et PPA hinnangul ei ole kaebaja

3-20-2001

6(13)

homoseksuaalsus usutav ning isegi kui pidada seda usutavaks või kui Uganda ametivõimud

käsitavad kaebajat homoseksuaalsena, siis ei ähvardaks teda Ugandasse naastes tagakius.

Kaebaja on väidetavalt kahel korral jäänud poiss-sõbraga koos olles vahele ning sellega seotud

ütlustes on vastuolusid. Isegi kui pidada usutavaks, et kaebaja viidi koos poiss-sõbraga mõlemal

korral politseijaoskonda, ei ole põhjust arvata, et kaebajat oleks karistatud. Mõlemal korral

õnnestus kaebajal politseijaoskonnast lahkuda (kaebaja väidete kohaselt politseiametnike

kaasabil). Samuti ei piinatud ega pekstud kaebajat politseijaoskonnas. Kaebajale ei ole esitatud

süüdistust ja ta ei ole tagaotsitav. Samuti ei nähtu kaebaja väidetest, et tema täditütre poiss-

sõbrale, kes kaebaja sõnul on politseinik, oleks tekkinud kaebaja aitamisest mingeid probleeme.

Ei ole usutav, et kaebaja Ugandasse naasmise korral võib poiss-sõbra isa ta tappa. Poiss-sõbra

isa on väidetavalt teadlik kaebaja suhtest tema pojaga ning kahel korral, s.o märtsis ja mais

2019, kui kaebaja väidetavalt koos poiss-sõbraga vahele jäi, andis poiss-sõbra isa talle

kõrvakiile ja kutsus politsei. Mingeid tõsisemaid vigastusi ega ähvardusi poiss-sõbra isa

kaebajale ei teinud. Ehkki kaebaja väitis ka kohtuistungil, et kaebaja isa on teda ähvardanud,

on need ütlused vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Seejuures kinnitas kaebaja istungil, et

poiss-sõbra isaga olid suhted halvad pelgalt kaebaja ja poiss-sõbra vahelise sõpruse pärast.

Materjalidest ei nähtu, et poiss-sõbra isa oleks kaebajat ähvardanud pärast esimest intsidenti.

Poiss-sõbra isaga kokkupuudete vältimiseks on kaebajal võimalik riigisiseselt ümber paikneda.

Kaebaja väited on vastuolus ka päritoluriigi infoga, mille kohaselt on homoseksuaalsus

Ugandas surmanuhtlusega karistatav, homoseksuaalsete inimeste õigused vähekaitstud ning

neid diskrimineeritakse. Ehkki kaebaja viidi kahel korral politseisse, õnnestus mõlemal korral

nii kaebajal kui ka tema poiss-sõbral karistuseta lahkuda. Samuti ei nähtu kaebaja väidetest, et

politsei oleks kaebaja või tema poiss-sõbra suhtes teinud menetlustoiminguid. Ülikooliõpingute

katkemine ei olnud seotud kaebaja seksuaalse orientatsiooniga, vaid asjaoluga, et tädi ei

toetanud enam rahaliselt tema õpinguid. Kaebaja perekond ei öelnud temast lahti tervikuna,

vaid täditütar ja viimase politseinikust mees olid valmis teda majutama ning rahaliselt toetama.

Seega nähtub kaebaja ütlustest, et vaatamata päritoluriigi infole on temasse suhtutud

mittediskrimineerivalt.

6) Kuna kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, siis tuli PPA-l hinnata, kas kaebaja

kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks. Kaebaja ei ole selles osas PPA otsusele vastuväiteid

esitanud ja PPA 09.09.2020 otsuse põhjendused on piisavad. Päritoluriigi infot arvestades ei

ole eluliselt usutav, et Ugandasse naastes ähvardaks kaebajat piinamine, vangistus või muu

inimväärikust alandav kohtlemine.

7) Kaebaja on toonud lahkumisettekirjutusega seoses välja, et tal puuduvad Ugandas sugulased,

vara ja elukoht. Need väited ei anna alust asuda PPA-st erinevalt seisukohale. Viibimisaluseta

välismaalasele tehakse VSS § 7 lg 1 alusel lahkumisettekirjutus. Riigikohtu 03.05.2019 otsuses

nr 3-18-89 (p 10) järgi on lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmine

kaalutlusotsus, mis eeldab isiku sellekohast ärakuulamist ja põhjendustes asjakohaste

kaalutluste esitamist. Korrektne kaalumine on eriti oluline seetõttu, et vabatahtliku lahkumise

tähtaja määramata jätmisega kaasneb üldjuhul imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine.

Kaebaja ei ole välja toonud, et tal esineks mingeid arvestatavaid põhjusi, miks talle oleks otsuse

tegemisel tulnud määrata tähtaeg ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Kaebajal ei ole Eestis

lähedasi, pereliikmeid või vara, millega seoses oleks vaja teha mingeid toiminguid. Kaebajal ei

ole tõsiseid terviseprobleeme, mis takistaksid kohest lahkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

3-20-2001

7(13)

1) Kaebaja kvalifitseerub pagulaseks oma seksuaalse sättumuse tõttu. Halduskohus pidas

põhjendamatult kaebaja ütlusi ebausutavaks. Kaebaja on korduvalt ja järjekindlalt kinnitanud,

et kardab oma poiss-sõbra isa ja ühiskonna tagakiusu, sest kaebaja seksuaalne orientatsioon on

paljastatud. Ugandasse naastes hakatakse teda valimatult ja ilma põhjuseta jälle politseisse

viima ning ta ei saa loota sellele, et tema täditütre poiss-sõber saab teda sealt iga kord välja

aidata. Kui kaebaja saadetakse tagasi Ugandasse, siis piinamine tema suhtes jätkub ning see

seab ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja ütlused on olnud mõnevõrra vastuolulised vaid selles,

mis hetkest alates kaebaja end geina aktsepteerib. Kaebaja intervjuu kestis tunde ja toimus tõlgi

vahendusel, mistõttu võib olla osa teabest moondunud. Väsimuse tõttu võis kaebaja teha

pisivigu. Kaebaja ütluste usaldusväärsus on seatud kahtluse alla eeskätt tema Euroopasse

saabumise asjaolude tõttu, kuid see ei puuduta rahvusvahelise kaitse taotluse alust. Kui kaebaja

andsid Eestile üle Hollandi ametivõimud, siis ei saa rääkida kaebaja ebaseaduslikust riiki

sisenemisest. Kaebaja esitas Eestis kohe rahvusvahelise kaitse taotluse.

2) Rahvusvahelise taotleja LGBT-tausta kindlaksmääramine on usaldusväärsuse küsimus.

Seetõttu peaks hindamine toimuma individuaalselt ja tundlikul moel. Taotleja seksuaalset

orientatsiooni aitab kindlaks määrata taotleja isikliku taju, tunnete, erinevuse, stigma ja häbi

uurimine. Kindlat lahendust sellele, milliseid küsimusi küsida, ei ole. Samuti pole olemas

„õigeid vastuseid“. Küll peaks taotleja oskama rääkida enese identiteedist, lapsepõlvest,

enesemõistmisest ning romantilistest ja seksuaalsetest suhetest. Seda kõike on kaebaja oma

ütlustes väga detailselt teinud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta koolis kehalise kasvatuse tunnis

vaatas poisse ja milliseid tundeid see temas tekitas. Samuti on ta oma poiss-sõbra kohta andnud

täpseid ütlusi. Kaebaja ütlusi ei saa ebausutavaks hinnata põhjusel, et ta on ajanud korduvate

vestluste käigus segamini aastaarve. Selline eksimine on inimlik ja on usutav, et keskmine

inimene ei suuda pinge all ütlusi andes meenutada täpseid aastaarve. Ütluste sisulist poolt ei ole

PPA ega ka halduskohus kahtluse alla seadnud.

3) Ugandat peetakse maailma üheks kõige homofoobsemaks riigiks, kus korraldatakse geidele

n-ö nõiajahte. Homoseksuaalsuse eest võib ähvardada eluaegne vangistus. Seetõttu ei tohi

kaebajat Ugandasse tagasi saata.

4) Kaebajal ei ole küll Eestis sotsiaalseid ja majanduslikke sidemeid, kuid neid ei ole tal enam

ka Ugandas, sest perekond on kaebajast lahti öelnud. Töö leidmine pärast seksuaalse sättumuse

avalikuks tulekut on keeruline kui mitte võimatu. Kaebaja on asunud Eestis tööle.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

1) Kaebaja ütlustes on tuvastatud sisemisi ja väliseid vastuolusid osas, mis puudutab

rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusi. Kaebaja ei andnud PPA-le ega ka halduskohtule

rahuldavaid selgitusi ebausutavate väidete põhjuste kohta. Sellest järeldub, et kaebaja on

andnud oma rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta teadlikult valeütlusi. Intervjuu pikkusel ei

saanud olla määravat tähtsust, sest vastuolusid ja ebausutavaid asjaolusid esineb erinevate

teemade kohta ja erinevatel menetlusetappidel, mh on saanud kaebaja esitada oma seisukohti

kirjalikus vormis oma emakeeles.

2) PPA-l on tõendid, et kaebaja lahkus Ugandast 27.08.2019 Soome ja sealt laevaga Eestisse

ning lahkus siit Hollandisse, kust ta saadeti Dublin III määruse alusel Eestisse tagasi

12.03.2020. Seega ei esitanud ta Eestis kohe rahvusvahelise kaitse taotlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

3-20-2001

8(13)

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning

tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on

põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS §

22 lg 1). Homoseksuaalsetele inimestele suunatud karistusõiguslike õigusnormide olemasolul

moodustavad homoseksuaalsed inimesed sotsiaalse grupi VRKS § 4 lg 1 ja direktiivi

2011/95/EL art 10 lg 1 p d mõttes (Euroopa Kohtu otsus C-199/12, p 49).

9. VRKS § 201 järgi loetakse taotlus selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja

põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega (s.o asjaoludega, mille

puhul saab isiku kvalifitseerida rahvusvahelise kaitse saajaks) või see on esitatud selgelt

eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb vähemalt üks nimetatud

paragrahvis loetletud üheksast alusest, sh kui taotleja on rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud ebaõigeid seletusi, on teadvalt

jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente (p 2) või taotleja on saabunud

Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole esimesel

võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7).

10. Puudub vaidlus, et Ugandas kehtiva seaduse järgi on homoseksuaalsus kriminaalkorras

karistatav eluaegse vangistusega ja kaebaja taotlust tuleb seega hinnata sotsiaalsesse gruppi

kuulumise alusel. Apellatsioonimenetluses on peamine vaidlusküsimus, kas kaebaja väiteid

oma homoseksuaalsuse kohta saab lugeda usutavaks või kas on usutav, et homoseksuaalsust

omistab kaebajale tema väidetav tagakiusaja. Kui vastus neile küsimustele on eitav, ei ole alust

järelduseks, et kaebajat ähvardab Ugandasse tagasipöördumisel tagakius, mis kaebaja väidete

kohaselt saab Ugandas osaks geidele.

11. Rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalne identiteet sõltub sellest, kuidas ta ise end

määratleb.1 Kui rahvusvahelise kaitse taotlus põhineb väitel, et taotleja on gei – nagu praeguses

asjas –, on taotleja väited enda seksuaalse sättumuse kohta menetluse lähtepunktiks.

Rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvituste vältimiseks tuleb siiski haldusorganil ja kohtul

hinnata muu hulgas seda, kas taotleja ütlused oma seksuaalse sättumuse kohta on loogilised ja

usutavad ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega,

samuti teha kindlaks taotleja üldine usaldusväärsus (vt täpsemalt Riigikohtu 05.11.2020 otsus

nr 3-19-990, p-d 16–21 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika; vt ka VRKS § 11 lg 2 ja § 18

lg-d 2, 4 ning direktiivi 2011/95/EL art 4).

12. Erialakirjanduses

on

peetud

seksuaalse

orientatsiooni

väite

usaldusväärsuse

kindlakstegemisel oluliseks taotleja intervjueerimist ja suunamist tema eneseleidmise protsessi

kirjeldamisel. Intervjuu läbiviimisel ei tohiks lähtuda stereotüüpidest, vaid isikust ja temaga

seotud asjaoludest; lähtuda tuleks isiku identiteedist, mitte tema (varasemast) seksuaalsest

käitumisest; eelistada tuleks mitmete intervjuude läbiviimist, et tekitada taotlejas usaldust

küsitleja vastu ja aidata nii kaasa taotleja n-ö avanemisele; taotleja käitumist intervjuul tuleb

hinnata tema võimaliku usaldamatuse, häbi, ebakindluse, vaimse seisundi jmt kontekstis (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2021 otsus nr 3-19-990, p 16).

13. Kaebaja on oma seksuaalse orientatsiooni teadvustamise ja omaksvõtmise kohta

kokkuvõtlikult selgitanud (vt 13.03.2020 seletus; 19.06.2020 seletuse vastused nr 8, 27–37, 45–

1 Vt UNHCR, Guidelines on International Protection No. 9: Claims to Refugee Status based on Sexual

Orientation and/or Gender Identity within the context of Article 1A(2) of the 1951 Convention and/or its 1967

Protocol relating to the Status of Refugees, 2012, kättesaadav: https://www.unhcr.org/509136ca9.pdf; ICJ,

Yogyakarta Principles - Principles on the Application of International Human Rights Law in relation to Sexual

Orientation and Gender Identity, 2007, kättesaadav http://www.unhcr.org/refworld/docid/48244e602.html.

3-20-2001

9(13)

46; 17.07.2020 seletuse vastused nr 24–26, 33–34, 57–58; 17.08.2020 seletus; vt ka halduskohtu

istungi helisalvestis alates kell 13:56:06), et ta sai juba kooliajal aru, et tal ei ole tundeid

tüdrukute, vaid poiste vastu; vanemaks saades muutusid need tunded tugevamaks ja 2017. aastal

kaebaja teadvustas endale, et on gei; enda homoseksuaalsust aktsepteeris kaebaja 2019. aastal

Hollandis. Kaebaja on kirjeldanud, et tundis peamiselt segadust ja hirmu, kuna

homoseksuaalsus on Uganda ühiskonnas hukkamõistetav ja karistatav, mistõttu kaebaja pidi

oma seksuaalset sättumust varjama. Hollandis teiste geidega suheldes sai kaebaja aru, et

homoseksuaalsus ei ole vale.

Kaebaja on pidanud enda geina määratlemisel tähtsaks umbes nelja aasta pikkust suhet oma

kooli- ja ülikoolikaaslase CC-ga (teisi partnereid kaebaja sõnul tal ei olnud). Kaebaja on

kirjeldanud (vt 19.06.2020 protokolli vastused nr 8, 32, 38–40; 17.07.2020 protokolli vastused

nr 24, 27, 29, 32), et ta sai Cga tuttavaks oma esimesel koolipäeval keskkoolis; tutvusest sai

sõprus ja hiljem tekkisid tal C vastu tugevamad tunded. 2015. aastal avaldas C talle armastust,

mille järel nad muutusid lähedasemaks. Kaebaja on öelnud ka seda, et tal ei olnud CC-ga

„seksuaalset suhet“, kuid on selgitanud, et nad veetsid koos aega, õppisid, ostsid maiustusi jms

asju, suudlesid ja „romansseerisid“. Pärast keskkooli lõpetamist said mõlemad telefonid ja said

suhelda ka siis, kui nad vahetult teineteist ei näinud.

Kaebaja on selgitanud, et ta pidi oma homoseksuaalsust ja suhet C-ga kõigi, sh oma perekonna

eest varjama ning ainsana teadis kaebaja tunnetest ja seksuaalsest orientatsioonist tema

täditütar, kellega kaebajal oli usalduslik suhe.

Ringkonnakohus ei näe kaebaja eeltoodud seletustes märkimisväärseid vastuolusid. Kaebaja

selgitused ei ole selles osas küll väga detailsed, kuid teisalt olid üsna üldised ka talle esitatud

küsimused. Kaebaja intervjuude protokollidest saab järeldada, et tema vastused on olnud pigem

napisõnalised ka neile küsimustele vastamisel, mille puhul PPA ei ole tema seletuste

usaldusväärsust kahtluse alla seadnud (nt oma perekonnast rääkides).

14. PPA 09.09.2020 otsuse p-s 1.3.1.3 välja toodud vastuolud ei anna ringkonnakohtu

hinnangul alust järelduseks, et kaebaja on andnud oma seksuaalse orientatsiooni kohta teadvalt

valeütlusi.

PPA näeb vastuolu selles, et kaebaja on erinevates seletustes määratlenud mõnevõrra erinevalt

oma suhte kestust CC-ga (kaebaja on määratlenud suhte algusena nii 2014. kui ka 2015. aastat

ning nimetanud suhte lõpuks 2019. aasta märtsi ja augustit). Kaebaja väitel ei olnud tal C-ga

„seksuaalset suhet“. Kaebaja selgituste järgi olid nad C-ga esialgu sõbrad ja kaebaja tunded C

vastu arenesid pikema aja jooksul. Kaebaja on kirjeldanud, et ta tundis külgetõmmet C vastu

juba 2014. aastal, kuid ta ei rääkinud sellest sõbrale; 2015. aasta augustis toimunud peol rääkis

C oma tunnetest kaebaja vastu, mille järel nende suhe muutus lähedasemaks. 2019. aasta märtsis

tuli kaebaja selgituse järgi nende suhe avalikuks, mille järel kaebaja läks elama oma täditütre

juurde teise linna (Mukonosse), mille järel kohtus C-ga vaid ühe korra; 2019. aasta augustis

lahkus kaebaja Ugandast. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sisulise

vastuoluga ütlustes, mis puudutab kaebaja ja tema poiss-sõbra suhte kestust. PPA ei ole

kaebajale esitatud küsimustes täpsemalt selgitanud, kuidas sisustada „suhet“ oma poiss-

sõbraga, mistõttu erinevate küsimuste kontekstis võis kaebaja mõista küsimust erinevalt.

PPA toob vastuoluna välja, et kaebaja sõnul sai ta juba 2017. aastal aru, et on gei, kuid teisalt

selgitas, et võttis homoseksuaalsuse omaks alles 2019. aastal Hollandis. Ringkonnakohus ei näe

ka selles erilist ebakõla. Isiku arusaam oma seksuaalsest identiteedist kujuneb sageli pikema aja

jooksul ega pruugi järgida mingit kindlat skeemi. Kaebaja on selgitanud, et jõudis 2017. aastal

arusaamisele, et on gei ja see tähendas kaebaja jaoks „seksistaatust“, mida ei saa muuta. Uganda

ühiskonnas valitsevate gei-vaenulike hoiakute ning ka oma varasema kasvatuse ja usu tõttu

3-20-2001

10(13)

tekitas see aga kaebajas hirmu ja segadust ning tal tuli oma seksuaalset orientatsiooni varjata.

Kaebaja hakkas oma seksuaalset orientatsiooni positiivsena nägema (s.o aktsepteeris seda) alles

Hollandis, kus tal oli võimalik teiste geidega suhelda ja viibida keskkonnas, kus

homoseksuaalsust ei pidanud varjama ja seda ei peetud valeks.

PPA arvates on vastuoluline, et kaebaja sõnul tundis ta juba 2014. aastal CC palja ülakeha

vaatamise järel seksuaalset erutust, 2015. aastal avaldas C talle armastust ja kaebaja tunded

järjest kasvasid, kuid seksuaalses vahekorras ei olnud nad kunagi. Ringkonnakohtu hinnangul

on aga stereotüüpne eeldada, et kaebaja suhe oma poiss-sõbraga pidi hõlmama mingit kindlat

liiki seksuaalse iseloomuga tegevusi, eriti kui taotleja oli selle suhte ajal väga noor ja elas enda

sõnul pidevas hirmus, et tema seksuaalne orientatsioon võib tulla avalikuks. Üldisemalt tuleb

ka märkida, et rahvusvahelise kaitse taotleja seksuaalkäitumine ei pruugi alati peegeldada tema

seksuaalset orientatsiooni. Nii näiteks võib põhimõtteliselt taotleja olla gei ka siis, kui tal ei ole

kunagi olnud – näiteks hirmu või häbi tõttu – seksuaalse iseloomuga suhteid või kui tal on olnud

– näiteks pere- või ühiskondliku surve tõttu – sellised suhted hoopis vastassugupoolega. Kuna

geide tagakiusamine ei ole sageli seotud üksnes (või peamiselt) nende seksuaalse käitumisega,

vaid üldisemalt nende identiteedi ja selle ühiskonna moraalinormidele mittevastavusega,2 tuleb

olla ettevaatlik ka sellise teabe põhjal taotleja usaldusväärsusele hinnangu andmisega.

PPA näeb vastuolu selles, et kaebaja oli enda sõnul ligikaudu kaks aastat homoseksuaalses

suhtes, enne kui sai aru, et on gei, ning siis läks veel kaks aastat, enne kui kaebaja

homoseksuaalsuse omaks võttis. Ka see PPA arusaam põhineb ringkonnakohtu arvates

stereotüüpsel arusaamal, et suhe teise samast soost isikuga eeldab tingimata, et isik on oma

seksuaalse orientatsiooni omaks võtnud ja sellega leppinud. Kaebaja kasvas üles ühiskonnas,

kus homoseksuaalsust peetakse ebaloomulikuks ja valeks, mistõttu võis kaebajal olla raske

endalegi tunnistada, et ta on gei. Kaebaja on kirjeldanud, et tema suhe poiss-sõbraga arenes

järk-järgult ja neil ei olnud „seksuaalset suhet“. Seetõttu ei ole olulist sisulist vastuolu kaebaja

selgitustes, et tal oli „suhe“ oma poiss-sõbraga, kuid tal puudus selle suhte alguses kindlus oma

seksuaalses orientatsioonis ja ta ei olnud seda omaks võtnud.

PPA heidab kaebajale ette, et ta ei oska rääkida oma väidetava poiss-sõbra vanematest muud,

kui et tema isa on sõjaväelane, ning ema võib olla ärinaine. Samas on ka PPA küsimused selle

kohta olnud üldised (küsitud on ühel vestlusel „kes on poiss-sõbra isa; kes on poiss-sõbra ema“

– vt 19.06.2020 protokolli küsimused nr 43–44).

15. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga selles, et kaebaja ütlused, mis puudutavad

oma poiss-sõbraga „vahelejäämisi“ ja sellele järgnenud sündmusi, on mõnevõrra vastuolulised

(vt PPA 09.09.2020 otsuse p 1.3.1.4; halduskohtu otsuse p 13.2). Taotleja ütluste

usaldusväärsuse hindamisel ei saa siiski eeldada täielikku täpsust kuupäevades ja sündmustes.3

PPA 09.09.2020 otsuses välja toodud vastuolud „vahelejäämistega“ seotud seletustes (kas

kaebaja ja tema poiss-sõber olid „vahelejäämise“ ajal lahti riietunud ja istusid voodil või istusid

voodil ja sõid õhtust; kas nad olid päris alasti või ainult palja ülakehaga) puudutavad olustikulisi

detaile. Kaebaja ei ole 19.06.2020 ega ka 17.07.2020 intervjuus öelnud, et märtsis toimunud

vahejuhtumi puhul oleks nad vahelejäämise ajal õhtust söönud. Teise „vahelejäämise“ kohta

kaebaja ei selgitanud 19.06.2020 intervjuus, mida nad sel hetkel täpsemalt tegid ja PPA ka ei

2 Vt nt Hungarian Helsinki Committee. Credibility Assessment in Asylum Procedures – A Multidisciplinary

Training Manual, 2015, koos edasiste viidetega, kättesaadav: https://www.refworld.org/cgi-

bin/texis/vtx/rwmain?page=search&do-cid=5582addb4&skip=0&query=DSSH.

3 EASO, Judicial Analysis. Evidence and credibility assessment in the context of the Common Europan Asylum

System, 2018, p 4.5.1, kättesaadav: https://www.easo.europa.eu/sites/default/files/easo-evidence-and-credibility-

assesment-ja_en.pdf.

3-20-2001

11(13)

küsinud seda temalt. 17.07.2020 seletas kaebaja, et nad istusid voodil ja sõid õhtust. PPA ei

täpsustanud, kas nad olid sel ajal täielikult või osaliselt riides.

Halduskohus on täiendavalt välja toonud, et kaebaja on eksinud ka teise „vahelejäämise“ ajaga

(PPA-le väidetu kohaselt toimus see 2019. aasta mais, kuid halduskohtu istungil väitis kaebaja

esialgu, et 2019. aasta augustis; kohtu täpsustava küsimuse peale meenus kaebajale, et teine

„vahelejäämine“ oli siiski mais). Ringkonnakohus nõustub, et selles osas on tegemist sisulise

vastuoluga ning kaebajalt võib eeldada selle mäletamist, kas teine „vahelejäämine“ toimus

vahetult enne Ugandast lahkumist või juba mitu kuud varem.

Halduskohus tõi täiendavalt haldusmenetluses antud seletuste vastuoluna välja ebaselguse

selles, kas teisel „vahelejäämisel“ viis poiss-sõbra isa kaebaja ja tema poiss-sõbra ise politseisse

või tuli kohale koos politseiga. Samas on PPA selle kohta küsimuse esitanud alles 17.07.2020

intervjuul, mille peale kaebaja täpsustas, et poiss-sõbra isa tuli koos politseiga (vastus nr 52).

PPA ega halduskohus ei ole sündmuste käigu kohta täpsemaid küsimusi esitanud.

Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et sisulisi vastuolusid ei ole kaebaja seletustes,

mille kohaselt sai tema seksuaalne sättumus ja suhe poiss-sõbraga avalikuks 2019. aasta märtsis,

kui nad jäid ülikooli ühiselamus esimest korda vahele. PPA ega halduskohus ei ole seadnud

kahtluse alla kaebaja seletust, et selle tõttu ütles kaebaja perekond temast lahti ja ta läks elama

Mukonosse oma täditütre juurde, kus ta varjas ennast. Kaebaja seletustes on ebajärjekindlus

osas, mis puudutab teise „vahelejäämise“ aega. Vastuolud „vahelejäämiste“ olulistikulistes

detailides võivad olla seletatavad nii PPA üldiste küsimustega kui ka sellega, et rohkem kui

aasta tagasi juhtunud sündmuse kõigi üksikasjade mäletamist ei saagi eeldada.

16. PPA on pidanud ebausutavaks kaebaja ütlusi, mis puudutavad „vahelejäämiste“ järel

politseijaoskonda viimist, sest kaebajal ja tema poiss-sõbral õnnestus mõlemal korral

politseijaoskonnast välja saada, ilma et neile oleks süüdistust esitatud, ning politseijaoskonnas

ei koheldud kaebajat ebainimlikult (09.09.2020 otsuse p 1.3.1.4).

Kaebaja on tõepoolest korduvalt öelnud, et ametlikku süüdistust talle ei esitatud, kuid on

selgitanud seda asjaoluga, et tegemist oli väikese politseijaoskonnaga ning võib-olla pääses ta

sealt enne välja, kui teda oleks suuremasse politseijaoskonda süüdistuse esitamiseks edasi

saadetud (19.06.2020 seletuse p 51, 17.07.2020 seletuse p 47). Kaebaja märkis ka, et tema

täditütar võis kaebaja vabanemise eest maksta ning tema vabanemisele aitas kaasa täditütre

poiss-sõber, kes oli samuti politseinik (17.07.2020 seletuse p 46). PPA ei ole neid põhjendusi

09.09.2020 otsuses hinnanud, sh päritoluriigi teabe valguses. Samas on päritoluriigi teabes

viidatud juhtumitele, kus LGBT-kogukonna inimesi vahistatakse alusetult, hoitakse kinni ilma

õiglase menetluseta – tavaliselt lühikest aega – ning siis vabastatakse süüdistust esitamata; vahi

alla võtmise põhjuseks peetakse nii politseinike ebapädevust kui ka võimalust küsida

altkäemaksu.4 Seetõttu ei pea ringkonnakohus kaebaja seletust oma vabastamise asjaolude

kohta ebausutavaks.

Mis puudutab kaebaja kohtlemist politseijaoskonnas viibimise ajal, siis selle kohta on kaebaja

selgitanud järgmist: teised vangid peksid ja kutsusid inetute nimedega ning politseinik ütles, et

kaebaja on selle ära teeninud (12.03.2020 seletus); „mind pandi kongi, aga mind ei pekstud eriti.

Aga ma olin noor ja nemad olid suured mehed. Ei olnud brutaalset peksmist, aga nad narrisid

mind“ (19.06.2020 seletuse p 49); esimesel korral „mind ei pekstud, kuid nad narrisid mind.

Mu käsi peksti vastu põrandat. Tegid imelikke/naljakaid asju minuga“ (17.07.2020 seletuse p

44) ning teisel korral „mind üritati kasutada, aga see ei olnud hea. /…/ minuga üritati seksida,

4 United Kingdom: Home Office, Country Policy and Information Note - Uganda: Sexual orientation and gender

identity, 4 January 2017, Version 3.0e, p 2.3.10, kättesaadav: https://www.refworld.org/docid/58b4308e4.html

3-20-2001

12(13)

aga ma andsin sellest teada ja mind pandi teise kongi. Nad olid minust vanemad ja mind pandi

hiljem omaealistega kokku. Mind üritasid ära kasutada need mehed, kellega koos olin“.

Vastuseks küsimusele, kuidas politsei kaebajat kohtles, ütles kaebaja, et „nad lihtsalt

arreteerisid mind“ (17.07.2020 seletuse p 53). Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et kaebaja

ütlused ei kinnita politseiametnike poolset vägivalda kaebaja suhtes. Päritoluriigi teabe järgi on

aga Ugandas juhtumeid, kus politsei on avaldanud vahistatud LGBT-kogukonna inimeste

seksuaalse orientatsiooni kaaskinnipeetavale, mis on viinud kaaskinnipeetavate poolse

vägivallani.5 Kaebaja kirjeldatud asjaolude põhjal on võimalik, et teised kinnipeetavad olid

kaebaja seksuaalsest orientatsioonist teadlikud ja suhtusid sellesse halvasti, mis omakorda

toetab kaebaja väidet, et ta on gei.

17. Sisulised vastuolud on kaebaja Euroopasse saabumist ja Hollandisse jõudmist puudutavates

ütlustes (vt PPA 09.09.2020 otsuse p 1.3.1.1). Kaebaja ei ole andnud neile vastuoludele

mõistlikku selgitust. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 13.1 toodud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

18. Valeväidete esitamine ei tähenda vältimatult, et rahvusvahelise kaitse taotleja on üldiselt

ebausaldusväärne ja tema taotlus tuleb jätta rahuldamata, vaid hinnata tuleb konkreetse juhtumi

asjaolusid.6 Praegusel juhul on nii PPA kui ka halduskohus leidnud, et kaebaja on andnud

valeütlusi muu hulgas oma rahvusvahelise kaitse taotluse seisukohalt keskse küsimuse –

seksuaalse orientatsiooni – kohta. Ringkonnakohus leidis eespool, et nende küsimuste valguses,

mida PPA on kaebajalt küsinud, ei ole selliseks järelduseks alust. Kaebaja ütlused on mõnevõrra

vastuolulised selles osas, mis puudutab poiss-sõbraga „vahelejäämisi“, kuid suurem osa PPA

väljatoodud vastuoludest ei ole sisulised. Ka politseis toimunud sündmusi hindas

ringkonnakohus PPA-st ja halduskohtust erinevalt. Seega seni kogutud teabe ja tõendite pinnalt

ei nõustu ringkonnakohus PPA ja halduskohtu järeldusega, et kaebaja on üldiselt

ebausaldusväärne.

19. PPA ei ole 09.09.2020 otsuses analüüsinud päritoluriigi teavet, mis puudutavad geide

kohtlemist Ugandas, sest ei ole pidanud usutavaks, et kaebaja on gei. Halduskohus on praeguses

asjas möönnud, et päritoluriigi teabe kohaselt Ugandas diskrimineeritakse homoseksuaalseid

inimesi (otsuse p 16), kuid on nõustunud PPA järeldustega, mis puudutab kaebaja seksuaalset

orientatsiooni ega ole seetõttu põhjalikumalt uurinud, kas geide kohtlemine Ugandas ulatub

tagakiusamiseni VRKS § 4 lg 1 mõistes. Riigikohtu 05.11.2020 otsuses (p 14) toodud

asjaoludest nähtuvalt ei ole samuti selge, kas Ugandas homoseksuaalsust kriminaliseerivaid

norme praktikas tegelikult kohaldatakse või mitte ning kas ühiskonna ja riigi reaktsioon

homoseksuaalsusele võib kujutada endast tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Vastupidist

ei saa järeldada ka vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud päritoluriigi teabe ülevaatest

(17.11.2020 vastuse lisa 11). Neil asjaoludel puudub ringkonnakohtul praegu alus arvata, et

kaebaja taotlus tuleks päritoluriigi teavet arvestades igal juhul tagasi lükata ka siis, kui võtta

eelduseks, et ta on gei.

20. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole praeguses asjas kohaldatav VRKS § 201. Kui

kaebaja võib kvalifitseeruda pagulaseks oma seksuaalse orientatsiooni tõttu, puudub alus

järelduseks, et tema väited ja põhjendused ei seondu rahvusvahelise kaitse saamise tingimustega

(VRKS § 20 lg 1) või tema rahvusvahelise kaitse taotlus see on esitatud selgelt sooviga

5 United Kingdom: Home Office, Country Policy and Information Note - Uganda: Sexual orientation and gender

identity, 4 January 2017, Version 3.0e, p 2.3.11, kättesaadav: https://www.refworld.org/docid/58b4308e4.html.

6 EASO, Judicial Analysis. Evidence and credibility assessment in the context of the Common Europan Asylum

System, 2018, p-d 4.3.6.1, 4.3.7.5, 4.4, kättesaadav: https://www.easo.europa.eu/sites/default/files/easo-

evidence-and-credibility-assesment-ja_en.pdf.

3-20-2001

13(13)

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2018 otsus nr

3-17-1026, p 11 ja samas asjas tehtud Riigikohtu 01.10.2018 otsus, p 20).

21. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et PPA on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse

õigusvastaselt tagasi lükanud. Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld

põhinevad eeldusel, et kaebajal puudub Eestis viibimisalus, sest tema rahvusvahelise kaitse

taotlus on tagasi lükatud. Seega on PPA 09.09.2020 otsus tervikuna õigusvastane.

22. Eelnevat arvestades tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada

sõltumata menetlusosaliste muudest väidetest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

rahuldab kaebuse ja tühistab PPA 09.09.2020 otsuse. Vastustajal tuleb asjaolusid täiendavalt

selgitada ja teha kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse kohta uus otsus, arvestades

ringkonnakohtu juhiseid. Praegune kohtuotsus ei välista siiski, et PPA võib jõuda täiendavate

asjaolude ja tõendite valguses ikkagi järeldusele, et kaebaja taotlus tuleb tagasi lükata.

23. Kuna ringkonnakohus tegi lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta

menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Tallinna Halduskohus andis 30.09.2020 määrusega

kaebajale riigi õigusabi PPA otsuse vaidlustamiseks (haldusasi nr 3-20-1878). Kaebaja on

Tallinna Halduskohtu 23.10.2020 määrusega menetlusabi korras vabastatud ka kohtuistungi,

menetlusdokumentide ning kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa tõlkimise kulude

kandmisest. Menetlusabi andmine jätkus apellatsiooniastmes (HKMS § 114 lg 2). Seega jäävad

need kulud riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 2). Kaebaja poolt kaebuse,

apellatsioonkaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõiv (kokku 45 eurot) tuleb

välja mõista vastustajalt (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). Ülejäänud võimalikud menetluskulud

jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).

24. Ringkonnakohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses XX ja CC nimed ning kaebaja

sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)