1-18-2153/45 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2021, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-2153

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 8. märtsi 2021

määrus Ilja Tihhanovski tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

Ilja

Tihhanovski

(isikukood

38003170274)

vandeadvokaat

Meelis

Masso,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 8. märtsi 2021 määrus, millega jäeti süüdimõistetu Ilja

Tihhanovski mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Käesoleva

määruse

jõustumisel

vabastada

Ilja

Tihhanovski

(isikukood

38003170274) Tartu Maakohtu 3. aprilli 2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr

1-18-2153

mõistetud

karistuse

kandmiselt

tingimisi

enne

tähtaega.

3. KarS § 76 lg 5 alusel määrata Ilja Tihhanovski katseaeg tähtajaga kuni

10. detsember 2021.

4. Katseaja lõpuni allutada Ilja Tihhanovski käitumiskontrollile ja kohustada Ilja

Tihhanovskit täitma käitumiskontrolli jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud

kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata Ilja Tihhanovskile käitumiskontrolli ajal

järgmine kohustus:

1) mitte suhelda Venemaa Föderatsiooni ametivõimudega ja teavitada viivitamatult

lähenemisekatsest Eesti Vabariigi ametivõime.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest.

5. Määruskaebus rahuldada.

6. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdimõistetu Ilja Tihhanovski kasuks

määruskaebemenetluses makstud menetluskulude katteks 468 (nelisada

kuuskümmend kaheksa) eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 03.04.2018 otsusega karistati Ilja Tihhanovskit KarS § 2351 järgi 4 aasta

vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning I. Tihhanovski karistuse

kandmise algust hakata arvestama alates 10.12.2017.

Karistuse kandmise aja lõpp 10.12.2021.

2. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määrusega jäeti I. Tihhanovski vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1. I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

I. Tihhanovski on mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 3 aasta 2 kuu, s.o üle 2/3

mõistetud karistusajast. Karistust on kanda ka rohkem kui kaks kuud. Seega on KarS §-s 76

nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

täidetud.

2.2. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest

tulenevalt asuda elama aadressil XXX. Tegemist on 2-korruselise ridaelamuga, mis kuulub

süüdimõistetu elukaaslasele. Korteris on teisel korrusel kolm tuba ning esimesel korrusel

elutuba ning köök. Sanitaarvõimalused on olemas. Korter on uus ning eluks vajalikud vahendid

on tagatud. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks

eelduseks.

2.3. Vangla iseloomustusest nähtuv kinnitab, et süüdimõistetu on end karistuse kandmise ajal

hästi üleval pidanud ning on täitnud individuaales täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Süüdlasel

puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud järgmised rehabiliteerivad tegevused:

sotsiaalprogramm Õige Hetk, programmi Õige Hetk jätkuvestluse, pilootprojekti „Käpp ja

Käsi“ (kinnipeetavate treeningud koertega), vabanemiseelne nõustamine, on osalenud

majandustöödel. Täpsemalt maakohtu määruses.

29.11.2018 paigutati I. Tihhanovski ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse

kandmiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses

määratud

kaupluste

külastamisega

ning

käinud

töötukassa

teenusel

ning

Tartu

kutsehariduskeskuses, Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu

kolledžis sisseastumiskatsetel. Vahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.2019 töötas järelevalveta

väljapool vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas ning 06.09.2019-15.10.2019

töötas järelevalveta väljapool vangla territooriumi pesumajas REA. Järelevalveta liikumistega

vahejuhtumeid ei ole täheldatud.

Alates 02.09.2019 õpib Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu Kolledžis erialal küberfüüsikalised

süsteemid, mh läbinud 2020 juuli-august ettevõttepraktika (koolitöö osa). Õppetöös puudusi ei

ole täheldatud, on olnud kohusetundlik. Käinud korduvate lühiajaliste väljasõitude raames

külas lähedastel.

2.4. Ka ei ole vangla täheldanud süüdlasel probleeme suhtluses kaaskinnipeetavate ega

ametnikega, üldist käitumist saab pidada õiguskuulekaks. Individuaalses täitmiskavas

ettenähtud tegevused on täidetud. Samas polnud I. Tihhanovskil õiguspärase käitumisega

probleeme ka vabaduses, kuni süüdimõistmiseni viinud kuriteo toimepanemiseni.

Käesolev kuritegu on tema esimene ning väärteokaristused puuduvad. Vägivaldsusest info

puudub ning joovasteid ei kuritarvita. Samas ei saa I. Tihhanovski poolt toime pandud

kuritegusid silmas pidades ülehinnata vangistuses korrektse käitumise kaalu. Riigivastaseid

kuritegusid vangistusasutuses viibides toime panna ei ole võimalik ning vägivaldusus või teistes

valdkondades reeglitele allumine ei ole isiku elukäigust nähtuvalt talle kunagi probleemiks

olnud. Samuti ei saa tuua ega toogi individuaalse täitmiskava edukas täitmine automaatselt

kaasa ennetähtaegset vabastamist.

2.5. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja

ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

I. Tihhanovski on hea haridusega – keskhariduse omandas Narva kesklinna gümnaasiumis.

Kõrghariduse omandamine jäi pooleli, kuna asus tööle. Praegu on omandamas aga kõrgemat

haridust Tallinna Tehnika Ülikooli Tartu Kolledžis ja on suur tõenäosus, et I. Tihhanovski kooli

ka lõpetab.

Hoolimata erihariduse puudumisest, on süüdlane omanud ka enne vangistust head ja tulusat

tööd. Nimelt enne vangistust töötas OÜ Intellisoft, mis tegeleb majandustarkvara arendamisega

ja osutas raamatupidamisteenuseid. Kinnipeetava roll seal oli programmeerimine ja tarkvara

koostamine. Oli ja on koguni üks osanikest seal firmas. Seetõttu sai majanduslikult hakkama

ning teenis puhtalt kätte umbes 1500 eurot. Tartu Vangla andmetel on 10.11.2020 seisuga

vabanemisfondis 1629,60 eurot ning tasumata nõuded puuduvad. Vangistuses on rahaliselt

toetanud nii kinnipeetava ema kui ka abikaasa. Praeguse vangistuse ajal on osalenud vangla

tööhõives majandustöödel ajavahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.2019. Kinnipeetav töötas

järelevalveta väljapool vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas. Vanglast

vabanemise järgselt asub tööle enda ettevõttes Intellisoft OÜ programmeerija ametikohal.

Majanduslikult toetavad vajadusel vanemad ja abikaasa, kes õpib Tartu Ülikooli arstiteaduste

doktoriõppes ning töötab arstina. Seega võib loota, et majanduslikult tuleb I. Tihhanovski

toime.

2.6. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad abikaasa ja nende kaks last. Suhtleb ka endise

abikaasa ja tütrega. Head suhted on vanematega. Seega perekond on toetav. Elukaaslase sõnade

kohaselt on I. Tihhanovskil palju häid tuttavaid ja sõpru, kes ei ole kriminaalkorras karistatud.

Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et süüdlasel on lähedased, kellega on hoidev suhe jäänud kestma ka

hoolimata süüdlase poolt sooritatud kuritegudest.

2.7. Edasi hindas maakohus, kas isikut saab siiski vabastada või annavad kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et

ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb

mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid.

Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms.

Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda

jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).

Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks

vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Maakohtu hinnangul retsidiivsusriski

paraku jätkuvalt väga madalaks hinnata ei saa.

I. Tihhanovski sooritatud kuritegu on raske – tegemist on Eesti Vabariigi vastase vandenõuga.

Süüdlane on toime pannud I astme kuriteo ja seda kaalutletult pika aja jooksul, mitte ühekordse

juhusliku episoodina, mis omakorda suurendab tema tegude ebaõigsust just eriti arvestades

tema tausta. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel oli I. Tihhanovski teismeline (14-aastane), mis

tähendab, et kuriteo toimepanemise ajaks oli ta suure osa oma teadlikust elust ja eriti

täiskasvanuelu elanud Eesti Vabariigis ja siinsele õigusriigile omaste õiguste ja vabadustega.

Eesti kodakondsuse on ta saanud 1995. aastal. Ta polnud isik, keda erinevatel motiividel oleks

pidanud lihtne olema mõjutada riigivastast kuritegu toime panema. Vastupidi – I. Tihhanovski

oli kuriteo toimepanemise ajal täiseas mees ja pereisa, kelle perre oli äsja sündinud ka lapsed

(viimane 2014 ) ning hoolitsemist vajas ka vanem laps. Süüdlane oli keskharidusega, aga oma

äriühingu edu nimel vaeva näinud ning piisava sissetulekuga kindlustatud isik. Varasemas

elukäigus puudusid nii kuritegelikud käitumisharjumused kui ka harjumus tarvitada erinevat

sorti joovasteid, mängida hasartmänge vms. Ometi oli ta valmis suhteliselt kesise tasu eest

tegema koostööd ebasõbraliku naaberriigi luureasutusega ning riskima enda poolt saavutatuga

(pere, edukas äriühing, maine). Vangistusasutus märgib, et kinnipeetav on tunnistanud, et teda

mõjutati tugevalt ning see viis teda kuriteo sooritamiseni.

Kohtuistungil kinnipeetav kinnitas, et ta on vangistuse jooksul õppinud hindama tegude

tagajärgi. On aru saanud, milles seisnes tema kuritegu ja ta on õppinud vanglas „ei“ ütlema.

Samas ei olnud maakohus veendunud, et võimaluse avanedes või jällegi tugeva mõjutuse

tulemina I. Tihhanovski uuesti ei eksiks. Põhjuse, miks isikut uuesti tugevalt mõjutada uut

samalaadset kuritegu toime panema, võib anda tema poolt õpitav eriala – küberfüüsikalised

süsteemid. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et eriala ei anna võimalust kellegi poolt survestada,

ta terve elu tegeles sellega, aga eriala annab teadmised. Ta on kindel, et ei kasuta oma oskusi,

et kellelegi midagi teha. Paraku on süüdlase minevik näidanud, kui lihtsasti mõjutatav ta on ja

seda isikuna, kelle erialased teadmised sel hetkel polnud ehk veel nii professionaalsed.

Maakohus nägi potentsiaalset ohtu just nimelt õpitavas erialas ja teisalt ei näe ühtki uut

motivatsiooniallikat, mis erineks varasemast ja paneks isiku pingutama. Seevastu õpitav eriala

annab võimalused ja teadmised sekkuda süsteemide toimimisse, mõjutada neid protsesse

omatahtsi või kellegi teise tahte kohaselt hulga varjatumalt. Seega üldjuhul rakendatakse

selliste inimeste teadmisi ühiskonna ja tehnika arengu huvides ja kasuks ehk positiivses võtmes,

kuid teisalt pakuvad selliste erialaste teadmistega inimesed järjest enam huvi nii kuritegelikule

maailmale kui ka riikide eriteenistustele. Süüdlasel on sugulasi ja tuttavaid Venemaa

Föderatsioonis, tema abikaasa on sealt pärit, lapsed käivad vanavanematel seal külas. Seega on

vägagi võimalik, et manipuleerides või muul viisil survestades on võimalik kinnipeetavaga

jällegi suhted luua.

Seega leidis maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole oht uue kuriteo toimepanemiseks

minimaalne. Suurim roll on selles just õpitaval erialal. On ilmne, et kui I. Tihhanovski

vangistust kandes oleks teinud kannapöörde ja asunud õppima näiteks aiandust, pedagoogikat

vms täiesti kardinaalselt erinevat IT-alastest erialadest, siis oleks ohupotentsiaal

märkimisväärselt veelgi väiksem või koguni olematu.

2.8. Maakohus nentis, et süüdlane ei taotlenud vabatahtlikku elektroonilist valvet, milline

võimaldaks ennetähtaegsel vabanemisel kontrollida isiku käike ja neid ka vajadusel paremini

piirata.

Määruskaebus ja vastus määruskaebusele

3. Tartu Maakohtu 08.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

I. Tihhanovski kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso, kes palub tühistada maakohtu määruse ja

vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Alternatiivselt taotletakse vabastada

I. Tihhanovski tingimisi vangistusest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Määruskaebuse

rahuldamisel jätta menetluskulud riigi kanda.

3.1. Maakohus märkis, et I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude

toimepanemise eest, kuid I. Tihhanovskit on karistatud 1 kuriteo eest.

Täpsustuseks märgib kaitsja, et pesumajas REA ei ole I. Tihhanovski päevagi tööl olnud ja see

faktiline viga sai ära parandatud juba eelmise tingimisi vangistusest vabastamise küsimuse

arutamisel. Süüdimõistetu on töötanud vaid OÜ-s Tartu Uksetehas. Õpingud Tallinna Ülikoolis

algasid 02.09.2019. Doktoriõppe lõpetas süüdimõistetu abikaasa 2020 kevadel. Lisaks samas

asjas ja küsimuses tehtud varasemas 23.03.2020 vabastamata jätmise määruses märgiti, et on

võimalik, et järgmises n-ö ennetähtaegse vabastamise ringis kohus langetab kinnipeetava

ennetähtaegse vabastamise kohta positiivse otsuse ning seda eriti juhul, kui süüdlane jätkab

vangistuses reeglite järgmist ning suudab kohut veenda veelgi enam vähenenud

retsidiivsusriskis.

3.2. Maakohus on Tartu Vangla asjakohaseid materjale läbi vaadates ja määruse tegemisel

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme.

Maakohtu vaidlustatud määruses ei ole arvestatud kõiki KrMS §-s 76 sätestatud materiaalseid

aluseid kogumis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Kohtumääruses toodud järeldused retsidiivsusriski seostest süüdimõistetu õpitava erialaga ei

ole asjakohased ja on suuresti oletuslikku laadi. Maakohtu järeldused ei vasta kohtu poolt

tegelikult tuvastatud asjaoludele ja on kohati ka vastuolulised.

3.3. Vaidlust ei ole selles, et I. Tihhanovski on karistuse n-ö 4 aasta vangistuse näol kätte saanud

ja juba 23.03.2020 määruses asus maakohus seisukohale, et karistuse eesmärgid on

I. Tihhanovski suhtes täidetud. Lisaks kriminaalkorras karistamisele on saanud pöördumatult

kahjustada aga ka I. Tihhanovski maine ja tema enda kinnituse kohaselt saadab teda riigireeturi

märk kogu tema edaspidise elu. Ka käesolevas määruses on maakohus leidnud, et karistus on

oma eesmärgi saavutanud ning vangistatu käitumine on olnud õiguspärane.

3.4. Määruskaebuse esitaja arvates ei ole maakohtu järeldused I. Tihhanovski retsidiivsusriski

ja õpitava eriala seostest asjakohased ja seaduslikud ning tekitavad mitmeid vastuolusid.

Sisuliselt on vabastamata jätmine toimunud antud juhul ebaseaduslikul ettekäändel.

Põhiseaduse §-s 37 sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Tegemist on igaüheõigusega ja

arusaadavalt on kõrghariduse omandamise õigus ka kuriteo toimepannud isikutel ja

süüdimõistetutel, sh ka tingimisi enne tähtaega vabanevatel süüdimõistetutel. VangS § 34 lg 1

sätestab, et hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate

teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse

omandamist ja töötamist. Seega aitab hariduse omandamine kaasa vangistuse täideviimise

eesmärgile, milleks on VangS § 6 lg 1 alusel kinnipeetava suunamine õiguskuulekale

käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ehk siis eelduslikult aitab hariduse omandamine muuta

inimest targemaks, analüüsivamaks, vastutusvõimelisemaks ja tõstab enesehinnangut.

Kõik need tegurid omakorda aga aitavad I. Tihhanovskit kui tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabanevat isikut hoiduda kõrvale uute kuritegude toimepanemisest. Maakohus on

viidanud I. Tihhanovski mõjutatavusele, kuid kuna eelduslikult annab kõrghariduse

omandamine isikule juurde enesekindlust ja tõstab inimese enesehinnangut, siis seda väiksem

on tõenäosus, et ta võiks hakata toime panema uusi kuritegusid või siis hullemgi veel, kordama

eelmist kuritegu.

Määruskaebuse esitaja rõhutab, et üldjuhul peetakse hariduse omandamist kinnipeetava poolt

siiski positiivseks faktoriks. Tartu Vangla, kriminaalhooldaja ja prokuratuur ei näinud

I. Tihhanovski õppimises midagi ohtlikku ega taunimisväärset ja tõid seda esile kui positiivset

asjaolu. Võib eeldada, et ka Kaitsepolitseiamet on I. Tihhanovski poolt õpitava erialaga kursis.

Ükski eelnimetatutest ei ole näinud I. Tihhanovski õppimises mingit riski.

3.5. I. Tihhanovski otsustas õppida TTÜ Tartu kolledžis küberfüüsikaliste süsteemide erialal

seetõttu, et ta on töötanud ligi 20 aastat oma elust tarkvara arendajana ja ta soovis juurde saada

süsteemseid teadmisi ning eriti arvutiriistvara alal. Selleks kandideeris ta Tartu Ülikooli

arvutitehnika erialale, Maaülikooli Tehnotroonika erialale ning TTÜ küberfüüsikaliste

süsteemide erialale. Väikeste nüanssidega pakuvad nad kõik õppimiseks suhteliselt sarnaseid

aineid. Vaatamata sellele, et I. Tihhanovski sai sisse kõikidesse eelmärgitud koolidesse, oli

I. Tihhanovski jaoks oluline, et põhifookus ei oleks mitte ainult programmeerimisel, vaid

arvutisüsteemide füüsikalisel osal, mida võib tinglikult nimetada ka elektroonikainseneeriaks.

Seetõttu langes valik Tartu kolledžile.

Eelduslikult aitab kõrghariduse omandamine avarada ka I. Tihhanovski silmaringi ja tema enda

sõnade kohaselt on ta saanud kinnitust tõsiasjale, et ükski tegu, mida üritatakse varjata, ei jää

varjatuks igavaseks ja seda eriti kübermaailmas. Seda kõike on eelduslikult aidanud

I. Tihhanovskil mõista nii 100%-line individuaalse täitmiskava eeskujulik täitmine kui ka

omandatav kõrgharidus. Seega ei saa vaidlust olla selles, et ennetähtaegse vabastamise

peamised ja sisulised eesmärgid on täidetud.

Lisaks annab kaitsja ka ülevaate sellest, mida käsitletakse mõiste küberfüüsikalised süsteemid

all.

3.6. Maakohus oletab, et juhul kui I. Tihhanovski oleks asunud õppima aiandust, siis oleks

riskioht olnud ehk väiksem. Määruskaebuse esitaja märgib, et sarnase võrdluskäsitluse korral

võiks ka siin leida piisavalt ohte. Samas on oluline märkida, et I. Tihhanovski poolt

toimepandud kuritegu ei olnud seotud ei IT-valdkonna ega ka küberfüüsikaliste süsteemidega,

sest arvutit kasutas ta seejuures tavainimese oskuste piires.

3.7. Arvestades I. Tihhanovski isikut ja tema kohta Tartu Vangla iseloomustuses toodud

ülipositiivseid ja toetavaid asjaolusid ning prokuröri väga toetavat motiveeritud kirjalikku

arvamust saab asuda ühesugusele seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk on

I. Tihhanovski puhul siiski väga madal ja selle realiseerumine on pigem ebatõenäoline.

I. Tihhanovski teadlikus ja enesekindlus on alates õppima asumisest 02.09.2020 kuni käesoleva

ajani eelduslikult kõvasti tõusnud, mistõttu ei ole ta enam nii kergesti mõjutatav ja oskab oma

tegude tagajärgi hinnata. Ilmekaks näiteks selle kohta oli I. Tihhanovski poolt kohtuistungil

avaldatud lause, et ta oskab nüüd öelda „EI“.

3.8. Maakohus märgib, et riski oleks võimalik maandada elektroonilise valve kohaldamisega,

kuid seda ei ole taotletud. Kuna määruskaebuse esitamisel on uute asjaolude ja taotluste

esitamine lubatav, siis esitatakse alternatiivne taotlus tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve alla.

I. Tihhanovski on varasemalt, eelmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamise ajal, oma

nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andnud ja ta ei ole seda nõusolekut tagasi võtnud.

Tookord oli vaatluse all korter asukohaga XXX, milline kuulub I. Tihhanovski ettevõttele

Intellisoft OÜ ja mille vastavust elektroonilise valve seadmise tingimustele on eelmises

ennetähtaegse vabastamise menetluses kontrollitud. Asjaolud ja olukord ei ole muutunud ja I.

Tihhanovskil on endiselt võimalik asuda elama ka nimetatud korterisse. Seega puuduvad kohtul

takistused määrata elektrooniline valve ka sellesse eluruumi. Juhul, kui kohus seda võimalikuks

ei pea, siis uue aadressi (XXX) kontrollimise saab kohus teha ülesandeks Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonnale, mille käigus saab võtta ka täiendava nõusoleku korteriomanikult

ja I. Tihhanovski abikaasalt. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et ta on juba avaldanud oma

nõusoleku I. Tihhanovski elama asumiseks sellele aadressile.

Määruskaebuse lisana esitati I. Tihhanovski 16.03.2021 kirjalikud nõusolekud nii elektroonilise

valve kohaldamiseks ja kõrghariduse omandamiseks.

3.9. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on siiski tema edasine

õiguskuulekas käitumine. Seda on I. Tihhanovski näidanud enda käitumisega karistuse

kandmise ajal. I. Tihhanovski on saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid enne

karistuse tähtaja saabumist ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu püüdlikkus

näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine

ei tohiks osutuda probleemseks.

Alates 29.11.2018 on I. Tihhanovski karistust kandnud Tartu Vangla avavanglas. Seega juba

üle kahe aasta on I. Tihhanovski liikunud ringi suhteliselt vabalt ja ka selle aja jooksul ei ole

tema käitumises täheldatud mingeid kõrvalekaldeid ega rikkumisi. Head õppetulemused koolist

(tõendina kaitsja poolt kohtule esitatud) kinnitavad I. Tihhanovski kõrgendatud teadlikkust ja

enesehinnangut, mistõttu tema taasmõjutamine uutele kuritegudele on pigem vähetõenäoline ja

teoreetiline ning ei ole ka eluliselt eriti usutav. Seda riski on aga võimalik maandada katseajal

kontrollnõuetega ja vajadusel ka elektroonilise valve kohaldamisega.

4. Tartu Ringkonnakohtu 30.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega

esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 06.04.2021.

Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad

kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuse rahuldamise ning I. Tihhanovski

vangistusest vabastamise tingimisi enne tähtaega.

6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab

sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad,

ammendavad

ja

vastuoludeta.

Järelikult

on

kõrgema

astme

kohus

õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel

tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu

võis süüdimõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka varem leidnud, et kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks

rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo

toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. (RKKKm nr 3-

1-1-12-17, p 16)

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kaaludes KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud

kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad

rohked kaalukad asjaolud ning on arvestanud üksnes toimepandud kuriteo raskust ning

süüdimõistetu omandatava eriala mittesobivust. Üksnes kahe viimase asjaolu arvestamisel on

maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on toonud kaasa

põhjendamatu otsuse ning on andnud liigset kaalu kuriteo raskusele kui materiaalsete eelduste

analüüsimisel lubamatule asjaolule. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3

ja § 339 lg 2 mõttes, kuid tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3, on ringkonnakohtul võimalik arvestada

kõiki asjaolusid rikkumine kõrvaldada ning teha uus lahend, millega vabastada I. Tihhanovski

ennetähtaegselt vangistusest.

7. Ringkonnakohus ei jaga maakohtu seisukohta selles, et kuna I. Tihhanovski on toime pannud

raske kuriteo ja tahab edasiselt omandada küberfüüsikaliste süsteemide eriala, siis need asjaolud

ei võimalda süüdimõistetut tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Ringkonnakohtul puuduvad vastuväited selles osas, et I. Tihhanovski on toime pannud

riigivastase raske kuriteo, kuid nagu ka kohtupraktikas märgitud on (RKKKm nr 1-09-14104,

p 20) ei ole ka raske kuritee toime pannud isiku ennetähtaegne vabastamine välistatud. Raske

kuriteo toimepanemist ning karistusaja pikkust arvestatakse KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud

tähtaegades. Samuti kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva

otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. Seega

argument, et süüdimõistetu on toime pannud rasked kuriteo üksi ei päde. KarS § 76 lg 2 p 2

sätestatud tähtaja möödumise tõttu on käesolevalt põhjendatud arutada süüdimõistetu

ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on õige ka kaitsja poolt tõstatatu, et maakohus on määruses

välja toonud, et I. Tihhanovski kannab karistust tahtlike esimese astme kuritegude

toimepanemise eest. I. Tihhanovski omab karistusregistri järgi kehtivat karistust üksnes

käesoleva kohtuotsuse alusel ning teda on otsusega karistatud ühe kuriteo eest, s.o KarS § 2351

järgi.

Vaidlust ei ole ka formaalsete eelduste täidetuses. Selle on maakohus nõuetekohaselt

tuvastanud ning seda ei vaidlustata ka määruskaebuses.

8. Lähtuvalt kohtupraktikast, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine

sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS

§ 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal

on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on tuvastanud, et süüdimõistetu

käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas, ta on läbinud individuaalse täitmiskava ning on

teinud sellest järeldusi.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesolevalt need asjaolud, mille pinnalt kogumis saaks

KarS § 76 lg 4 alusel asuda seisukohale, et süüdimõistetu edasine käitumine ei saa olema

õiguskuulekas. Nagu eelnevalt välja toodud, siis I. Tihhanovski on täitnud nõuetekohaselt tema

suhtes

koostatud

individuaalselt

täitmiskava

ning

tal

puuduvad

ka

kehtivad

distsiplinaarkaristused. Läbitud taasühiskonnastavad tegevused annavad aluse arvamuseks, et

süüdimõistetu on aru saanud, miks tema käitumine viis kuritegude toimepanemiseni ning

kuidas tulevikus uusi kuritegusid ära hoida. Täitmiskava läbimisele on võimalik anda positiivne

hinnang. Nii on süüdimõistetu maakohtu istungil selgitanud ning see tuleneb ka vangla

iseloomustusest, et süüdimõistetu on õppinud ütlema ei. Pannes toime riigivastase kuriteo, ei

ole kahtlust selles, et isik oli selleks kergesti mõjutatav. Ometi on I. Tihhanovski selgitanud, et

ta ei osanud probleemiga tegeleda ega kellegi poole pöörduda. Kinnipeetava sõnul ei teavitanud

ta kedagi, et temalt soovitakse ähvarduste teel infot saada, kuna tal oli pidev hirm, et midagi

halba võib juhtuda. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool toodud väidetav risk mitte arvestada

teiste isikute seisukohaga, maandatud vangistuses läbitud sotsiaalprogrammi ning selle

jätkutegevusega. Kinnipeetava sõnul sai ta programmist kinnitust oma mõtetele, kuidas oleks

võinud käituda teisiti, et mitte vanglasse sattuda. Süüdimõistetu on võtnud eesmärgiks

vabaduses elada seadusekuulekat elu, mille osas on tal ka reaalne tegutsemisplaan – omandada

haridus ja töötada oma ettevõttes. Ei ole ka vähetähtis, et süüdimõistetu on aru saanud, et ta

pani toime kuriteo, peab selle eest vastutama ning karistust kandma.

Seega võttes kokku I. Tihhanovski käitumise vangistuses ning individuaalse täitmiskava

eesmärkide saavutamise, on süüdimõistetu täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtu ning

on näidanud, et ta on võimeline järgima kehtivat korda.

Ringkonnakohtu hinnangul on väga positiivne, et süüdimõistetu on viibinud probleemideta

pikka aega avavanglas, mille käigus on I. Tihhanovskil olnud võimalik liikuda probleemideta

ja järelevalveta väljaspool vangla territooriumi. Ta on külastanud kauplusi ning käinud

Töötukassa teenusel, samuti kõrg- ja kutsekoolide sisseastumiskatsetel. I. Tihhanovski on

käinud probleemideta korduvatel lühiajalistel väljasõitudel, s.o külas lähedastel. Kuigi vangla

iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu töötanud ka väljaspool vanglat pesumajas REA, siis

tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on osalenud ka vangla tööhõives

majandustöödel ja vahemikus 21.01.2019 kuni 20.05.2019 töötas järelevalveta väljapool

Vangla territooriumi puidutööstuses OÜ Tartu Uksetehas. Määruskaebuse andmetel ei ole

I. Tihhanovski selles pesumajas päevagi tööl olnud ja see faktiline viga sai ära parandatud juba

eelmise tingimisi vangistusest vabastamise küsimuse arutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole määrav, kus asutuses süüdimõistetu täpselt töötanud on. Süüdimõistetu on töötanud

väljaspool vanglat probleemideta ning see on töötamise fakti puhul määravaim.

Kohtukolleegiumi

hinnangul

iseloomustab

täitmiskava

eesmärkide

saavutamist

ka

süüdimõistetu suhtumine toimepandud kuriteosse. Nimelt mõistab I. Tihhanovski toime pandud

tegusid, et ta peab vastutama ja karistust kandma.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et I. Tihhanovskile mõistetud karistus ei ole

oma eesmärki saavutanud. Ringkonnakohus, arvestades läbitud individuaalset täitmiskava,

õiguskuulekat käitumist vangistuses ning reaalset tulevikuplaani, leiab, et karistuse eesmärgid

on täidetud.

9. Lisaks sellele, et süüdimõistetu on täitnud individuaalse täitmiskava ning tal puuduvad

distsiplinaarkaristused, tuleb ringkonnakohtul hinnata isiku elutingimusi ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi.

Maakohus on välja toonud, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- kui ka töökoht. Samuti

tuleneb vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul puuduvad rahalised nõuded ning

vabanemisfondis on 10.11.2020 seisuga 1629,60 eurot. I. Tihhanovskil on toetavad suhted oma

lähedastega, kes on vajadusel nõus teda materiaalselt toetama. Perekond ootab I. Tihhanovskit

koju.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus liigset rõhku pannud asjaolule, et süüdimõistetu

soovib jätkata õpinguid ülikoolis küberfüüsikaliste süsteemide erialal ja sellega justkui

omandaks uusi teadmisi riigivastaseks tegevuseks. Lisaks on suures ulatuses oletuslik väide, et

süüdimõistetu omandatud eriala võimaldab tal toime panna uusi kuritegusid, ja seda on

käsitlenud ka määruskaebuses kaitsja. Arvestades süüdimõistetu tausta, siis on ta pikalt

tegelenud valdkonnas, mis on seotud tarkavaraarenduse-programmeerimisega. Sellega on

seotud tema ettevõte OÜ Intellisoft, mis tegeleb majandustarkvara arendamisega ja osutab

raamatupidamisteenuseid ning kus I. Tihhanovski rolliks oli programmeerimine ja tarkvara

koostamine. Enne 2002. aastat töötas firmas Estpit projekt, mis tegeles samuti tarkvara

arendamisega. Seega on süüdimõistetu tegelenud programmeerimise ja tarkvaraga ka oluliselt

enne kuriteo toimepanemise algust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda kaitsjaga ka

osas, et tulenevalt PS §-st 37 on igaühel õigus haridusele ning ei nähtu ühtegi argumenti,

millega saaks piirata valdkonda, milles isik soovib teadmisi omandada. Lisaks PS § 29 kohaselt

Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Ei nähtu, et

süüdimõistetul oleks keelatud tegutseda või töötada teatud valdkonnas lähtuvalt toimepandud

kuriteost ning soovitud eriala omandamine oleks välistatud. Maakohtu viide sellele, et

süüdimõistetu oleks võinud valida aianduse või pedagoogika eriala, on arvestades eeltoodut

meelevaldne. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et süüdimõistetu oleks võinud valida teise eriala,

siis on võimalik seda argumenti kohtutel kasutada kuni karistuse kandmise aja lõpuni. Seega

peale vangistusest vabanemist saaks süüdimõistetu tegeleda ikka sellega, mida ta ise heaks

arvab. Ringkonnakohus leiab, et on positiivne, et I. Tihhanovski on otsustanud omandada

hariduse valdkonnas, milles ta on küll varasemalt ka töötanud, kuid edasiõppimine suurendab

veel süüdimõistetu väljavaateid tööturul, mis peaks vähendama riski selles, et I. Tihhanovski

teeks riigivastast koostööd majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks isik, keda on juba

karistatud riigivastase kuriteo eest, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuigi atraktiivne

kaastöötaja suhte loomiseks või pidamiseks välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või

välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime süütegu Eesti riigi vastu. Nagu ka

kaitsja toob välja määruskaebuses, siis süüdimõistmine käesoleva vangistuse aluseks olevas

süüteos jääb saatma süüdimõistetut pikaks ajaks.

Lisaks on kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanuväärne määruskaebuses märgitu, et

I. Tihhanovski otsustas õppida TTÜ Tartu kolledžis küberfüüsikaliste süsteemide erialal

seetõttu, et ta on töötanud ligi 20 aastat oma elust tarkvara arendajana ja ta soovis juurde saada

süsteemseid teadmisi ning seda eriti arvutiriistvara alal. Süüdimõistetu kandideeris erinevate

ülikoolide erinevatele erialadele, kuid kuigi väikeste nüanssidega pakuvad nad kõik õppimiseks

suhteliselt sarnaseid aineid ja I. Tihhanovski sai sisse kõikidesse koolidesse, oli I. Tihhanovski

jaoks oluline, et põhifookus ei oleks mitte ainult programmeerimisel, vaid arvutisüsteemide

füüsikalisel osal, mida võib tinglikult nimetada ka elektroonikainseneeriaks. Seega on

I. Tihhanovski huvi laiem kui üritab maakohus näidata. Süüdimõistetu õpitulemused on vägagi

positiivsed, mida kinnitab maakohtule esitatud tõend Tallinna Tehnikaülikoolist I. Tihhanovski

õppekava läbimise kohta. I. Tihhanovski õpib alates 15.08.2019 Tallinna Tehnikaülikoolis

rakenduskõrgharidusõppes ning on inseneriteaduskonna telemaatika ja arukate süsteemide

(kood 175357) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3,5 aastat

ning väljavõtte kohaselt on süüdimõistetu kaalutletud keskhinne 4,40.

10. Kriminaalhooldusega, nii katseajaga, käitumiskontrolli kui ka täiendavate kohustustega,

aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu

jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist.

Kriminaalhooldaja leiab kinnipeetava iseloomustusse lisatu alusel, et juhul kui kohus peab

otstarbekaks

kinnipeetava

vabastamist

tingimisi

ennetähtaegselt,

teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I. Tihhanovskile katseaeg ja käitumiskontroll

kuni 10.12.2021. Lisaks leidis kriminaalhooldaja, et süüdimõistetule tuleks määrata

kohustused: otsima endale töökoha 14 päeva jooksul peale vabanemist või võtma arvele Eesti

Töötukassas, kuna see aitaks ennetada majanduslikke probleeme; jätkata kõrghariduse

omandamist, kuna see avab suuremad võimalused tööturul; mitte viibima kohtu määratud

paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega, s.o mitte suhtlema Venemaa Föderatsiooni

ametivõimudega ja teavitama viivitamatult lähenemisekatsest Eesti Vabariigi ametivõime.

Ringkonnakohus nõustub kriminaalhooldaja ettepanekuga katseaja ning käitumiskontrolli

pikkuse osas. Küll leiab kohtukolleegium, et kuna süüdimõistetul on töökoht, siis ei ole vaja

panna talle täiendavat kohustust asuda tööle või võtta end töötuna arvele, samuti pole

asjakohane panna I. Tihhanovskile kohustust jätkata kõrghariduse omandamist.

Katseajaks on põhjendatud süüdimõistetule panna aga kohustus mitte suhelda Venemaa

Föderatsiooni ametivõimude ning ametnikega ja teavitada viivitamatult lähenemisekatsest Eesti

Vabariigi ametivõime (KarS § 75 lg 2 p 7). Süüdimõistetu on välja toonud, et ta väldib

Venemaale minekut. Lubaduse paikapidavuseks ning kinnitamaks seda, et ta oskab lubadusi

pidada ning probleemiga tegeleda selle tekkimisel, on nimetatud kohustuse panemine

täiendavaks garantiiks.

Maakohus heidab süüdimõistetule ette, et I. Tihhanovski ei taotlenud vabatahtlikku

elektroonilist valvet, milline võimaldaks ennetähtaegsel vabanemisel kontrollida isiku käike ja

neid ka vajadusel paremini piirata. Ringkonnakohus ei näe seejuures sellise kohustuse võtmisel

mingisugust täiendavat mõju uute kuritegude maandamisel. Kriminaalhooldus üleüldiselt

paneb süüdimõistetule teatud liikumispiirangu. Kuna maakohus peab peamiseks riskiks uue

kuriteo toimepanemisel süüdimõistetu omandatava erialaga seotut ehk töötamist arvutis, siis

elektrooniline valve sellest tulenevat riski ära ei hoia. Kuigi I. Tihhanovski on andnud

nõusoleku määruskaebemenetluse ajal elektroonilise valve kohaldamiseks, ringkonnakohus

sellise kohustuse panemist põhjendatuks ei pea.

Ringkonnakohtu

hinnangul

süüdimõistetu

ennetähtaegne

vabastamine

ning

tema

kriminaalhooldusele

allutamine

aitab

täiendavalt

kaasa

süüdimõistetu

omandatu

kinnistamistele, kuna ta ei jää koheselt täielikult järelevalveta, vaid ühiskonda sulandumine

toimub järk-järgult.

Nagu on märkinud ka prokuratuur, siis kui süüdimõistetu nimetatud kontrollnõudeid ja

täiendavat kohustust ei täida, siis pööratakse süüdimõistetu kandmata karistus täitmisele ning

tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

11. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt palutakse

hüvitada I. Tihhanovskile määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud kokku summas 793

eurot koos käibemaksuga (käibemaks 132,17 eurot).

Seoses määruskaebemenetlusega on kaitsja esitanud I. Tihhanovskile ühe õigusteenuse arve

nr 1210304 summas 1560 eurot koos käibemaksuga (käibemaks 260 eurot). Õigusteenust on

vastavalt kirjalikule kliendilepingule osutatud tunnihinnaga 130 eurot tund, millele lisandub

käibemaks seaduses sätestatud määras (156 eurot).

Taotlusele lisatud arve nr 1210304 sisaldab kulusid nii maakohtu menetluse kohta kui ka

kaebemenetluse osas. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebemenetluses 5 tundi 5

minutit, kogu arve sisaldab õigusteenust 10 tunni ulatuses. Seega on arusaadav, et kaitsja taotleb

üksnes määruskaebemenetlust puudutavat osa arvest. Tööarvestuse kohaselt kulus kaitsjal

määruskaebusega aega järgmiselt: töö määruskaebusega ja telefonikõne kliendiga 2 tundi 15

minutit; täiendav töö määruskaebusega, telefonikõne kliendiga 2 tundi 20 minutit,

määruskaebuse redigeerimine ja edastamine kohtule 30 minutit. Kokku seega osutas kaitsja

õigusteenust 5 tundi 5 minutit, mille eest küsitakse tasu 793 eurot, sh käibemaks 132,17 eurot.

Kohtukolleegiumil ei ole etteheiteid kaitsja tunnitasule. Osutatud õigusteenus koosneb seega

tööst määruskaebusega ning telefonikõnedest. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebus

koosneb kokku 13 leheküljest, millest 7 lehekülge on maakohtu määruse ümberkirjutusi, mis ei

ole põhjendatud. Kaitsja on mõnes kohas küll vahemärkusena välja toonud, milles maakohus

on eksinud, kuid see ei eelda maakohtu määruse täielikku ümberkirjutust. Samuti ei pea

ringkonnakohus usutavaks, et enamus tööst määruskaebusega koosnes vestlusest

süüdimõistetuga. Seega leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kaitsja on teinud kohtul

võimatuks kontrollida täpset aega, mis kulus määruskaebusele ja mis vestlusele kliendiga ning

määruskaebus koosneb küll vajalikest argumentidest, kuid suures osas maakohtu määruse

ümberkirjutusest, on kokku põhjendatud rahuldada taotlus õigusteenuse osutamise eest 3 tunni

ulatuses, s.o summas 468 eurot, sh käibemaks 78 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis menetluskulud jäävad

KrMS § 187 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda, st need tuleb hüvitada I. Tihhanovskile.

12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339

lg-st 2, § 341 lg-st 3 tuleb Tartu Maakohtu 8. märtsi 2021 määrus tühistada ning süüdimõistetu

I. Tihhanovski ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebus rahuldada.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Erkki Hirsnik

/allkirjastatud digitaalselt/