2-20-134649/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

08. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-134649

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Y. K. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

206,94 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: Y. K. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Y. K. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Y. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 89,91 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 19,25 eurot.

3. Mõista Y. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 22. detsembrist 2020

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi Y. K.lt põhivõlana 70 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivisena 14,99 euro väljamõistmiseks.

5. Jätta tsiviilasja menetluskulud ½ osas Osaühingu Aktiva Finants kanda ja ½ osas Y.

K. kanda.

6. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt. Jätta Y. K. menetluskulude rahaline suurus kulude

puudumise tõttu kindlaks määramata.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot.

8. Mõista Y. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja

127,50 eurot.

9. Mõista Y. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS),

nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 17.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y. K.lt 305,20 euro saamiseks. Kohus tegi 25.09.2020 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas

dokumente kätte toimetada kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxx, kuid dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu, samuti kostja e-posti aadressile xxxx, kuid vastuseta.

Kostja ema kinnitas, et kostja ei ela aadressil xxxx. Samuti ei ela ta aadressil xxxx.

2. Pärnu Maakohus andis 27.11.2020 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 21.12.2020 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 159,91 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,24 eurot ja viivise

alates 22.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Kohus võttis hagi 08.01.2021

määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva

jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Kohus üritas toimetada hagiavaldust koos lisade ja menetlusse võtmise määrusega kostjale

kätte aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kostja kehtiv

elukoht ja viimane lisa-aadress rahvastikuregistris on xxxx. Sama aadress on märgitud hageja

nõude aluseks olevale lepingule. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-20-117998 teatas

Politsei- ja Piirivalveamet 28.08.2020, et neil puuduvad andmed Y. K. teiste elukohtade kohta.

26.02.2021 helistas kohtuistungi sekretär kostjale numbritel xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei

ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või

viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku

esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.

5. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teadaanne

avaldati 26.02.2021, seega loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks 14.03.2021.

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus

hagiavaldusele esitada 29.03.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

7. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg 159,91 eurot, mis sisaldab mh käsitlustasu

70 eurot. Hageja selgituste kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara

müügilepingute tingimustest, mille järgi, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks

käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksetega korraga tasumist. Hageja

leiab, et kuna E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda

käsitlustasu.

8. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

9. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohtu hinnangul vastab kostja ja E AS vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu nõuetele,

kuna E AS on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes andis eraisikust tarbijale krediiti

mobiiltelefoni ostmiseks. Hageja poolt nõutavat käsitlustasu tuleb hinnata kui leppetrahvi VÕS

§ 158 lg 1 tähenduses. E AS nõudis kostjalt leppetrahvi põhjusel, et ta rikkus lepingut ja tal

tekkis võlg E AS ees.

10. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi

kokkulepe on tühine. Tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib

ammendavalt VÕS § 415 lg 1, mis ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Viidatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. VÕS § 421 esimese lause kohaselt on võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos

sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Samuti võib tarbijakrediidilepingu

tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3

p 5 ja § 44 järgi (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus 3-2-1-120-08 p 15).

11. Kuigi hageja märgib hagis mh, et E AS-l õigus käsitlustasu nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks, ei nõua hageja käesoleval juhul kostjalt käsitlustasu lepingu

lõpetamisega seotud kulutuste katteks. Hageja ei ole esile toonud, millised kulutused tal on

lepingu lõpetamisega seoses tekkinud, samuti ei ole hageja väitnud, et kostjalt nõutakse

käsitlustasu käesoleval juhul lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks. Seega ei ole

tegemist kahju hüvitamise nõudega, vaid kostjale lepingu rikkumisest tulenevalt määratud

leppetrahviga. Juhindudes VÕS § 415 lg 1 ja § 421 on kohus seisukohal, et kostja ja E AS vahel

18.04.2016 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx lepingutingimus, mille kohaselt,

kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda

lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu, on tühine. Eeltoodust tulenevalt

rahuldab kohus hageja põhivõla nõude kostja vastu 89,91 euro ulatuses (159,91 - 70). Hagi jääb

70 euro ulatuses rahuldamata.

12. Kuna kohus jätab hageja põhivõla nõude osaliselt rahuldamata, ei ole täies ulatuses

põhjendatud ka hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ajavahemiku eest 19.04.2018 kuni 21.12.2020

viivisemääraga 8% aastas on 19,25 eurot ((8% ÷ 365) × 89,91 eurot × 977 päeva). Hageja

sissenõutavaks muutunud viivisenõue jääb 14,99 eurot (34,24 - 19,25) ulatuses rahuldamata.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi

rahuldatakse ligikaudu 56% ulatuses (109,16 eurot 194,15 eurost, millele lisandub viivis alates

hagi esitamisest), leiab, et menetluskulud on õiglane jätta poolte kanda võrdsetes osades, s.t

kostja kanda jääb ½ hageja kuludest ja hageja kanda ½ kostja kuludest.

14. Hageja palus määrata menetluskulud kindlaks summas 315 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja

hageja õigusabikulu 240 eurot (2 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)).

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

16. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 180 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on

hageja põhjendatud menetluskulud kokku 255 eurot, so riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu

180 eurot (käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. Arvestades

menetluskulude

jaotuse

proportsiooni,

tuleb

hageja

põhjendatud

menetluskuludest mõista kostjalt hageja kasuks välja 127,50 eurot. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei

määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS

§ 416).

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik