2-20-109590/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-109590

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. detsembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1090,67 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja DD

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21. detsembri 2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja XX kanda. YY-l hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 10.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt elatise

väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu anti nõue menetlemiseks Harju Maakohtule.

Hageja esitas 17.04.2020 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise 300 euro

suuruses summas alates 10.03.2020. Kuna kostja ei esitanud tähtaegselt vastust hagile, tegi

kohus asjas 11.05.2020 tagaseljaotsuse. Kostja 10.06.2020 kaja alusel tühistas maakohus

30.06.2020 määrusega tagaseljaotsuse ja taastas asja menetluse. Hageja täpsustas 03.07.2020

nõuet ja palus elatise välja mõista PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Hagiavalduse ja 03.07.2020 täpsustuse kohaselt on hageja DD (ema) ja kostja laps. Hageja

elab koos emaga alates 2019.a juuli lõpust. Isa kostja ülalpidamises ei osale. Isa on maksnud

elatist vaid ühel korral - 15.01.2020 300 eurot. Ema sissetulek on töötu abiraha 2,60 eurot

päevas ja lapsetoetus.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Hageja on viibinud suure osa ajast kostja ja kostja vanemate juures ning kostja on andnud

seeläbi vahetult ülalpidamist. Perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 viibis hageja kostja

juures järgmiselt: detsembris 24 päeva (laps oli haige, isa oli haiguslehel), jaanuaris 17 päeva,

veebruaris 18 päeva ning märtsis 13 päeva. Isa soovib ka edaspidi osaleda samal määral lapse

elus.

5. Kostja on ostnud hagejale rõivaid ja jalanõusid ning tal on olnud ka elamiskulud. Samuti on

kostja teinud kulutusi hageja meelelahutusele (spaa, uisutamine, sünnipäeva tähistamine

renditud ruumis, kino, muuseum, väljas söömine). Kostja on kandnud ka hageja ema kulusid.

6. Põhjendatud ei ole elatise maksmine hageja ema kontole, kuna lapse ema elustiili arvestades

on küsitav, kas raha kulutatakse lapsele.

7. Hagiavalduses märgitud kulutused on ülemäära suured. Lapse ema ei ole olnud suuteline

kulutama lapsele ühes kuus 990 eurot.

8. 24.08.2020 kohtuistungil väitis kostja, et ei saa maksta lapsele elatist enam kui 150 eurot

kuus. Samas ta soovib, et ei peaks elatist maksma ja soetaks selle asemel lapsele vajalikke asju.

Kostja ja tema vanemad ostavad lapsele riideid ja kostja soovib elatise maksmise asemel tasuda

lapse treeningute ja kooliga seonduvate kulude eest, samuti toiduraha. Kostjal on 100%

töövõime kaotus, töövõime vähenemise periood 05.06.2020-04.06.2021. Sissetulekuks on

töövõimetuspension 460 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on ca 800 eurot, millest üür on 500

eurot. Kostjat aitavad materiaalselt tema töövõimelised vanemad. Seoses haiguse ja lahutusega

tekkisid tal võlad, mida seni tasub. Kostja vajab oma raviks täiendavaid operatsioone ja teada

ei ole, millal võiks tema tervislik seisund oluliselt paraneda. Kostja kontol nähtuvad laekumised

ei ole kostja töötasu, vaid laenude tagasisaamised, laenude võtmised või toetused ja abi

lähedastelt. Kostjale kuulus auto, mis jäi lahutusel lapse emale. Muu vara puudub, mille arvelt

elatist tasuda. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et hagejale makstakse

lapsetoetust. Suvel 2020 oli laps ühe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku

10.03.-30.06.2020 eest elatise suurusega 210 eurot kuus (s.o kokku 779,03 eurot) ning alates

01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 19.11.2030) 175 eurot kuus. Kohus

määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ema arvelduskontole. Menetluskulud

jättis kohus poolte endi kanda.

10. Kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Tsiviilasjas

nr 2-20-6856 kinnitatud kompromissi kohaselt viibib hageja kostja juures ca 4 päeva 2 nädala

jooksul.

11. Kuna kostja on esitanud vastuväited osade hageja igakuiste kulude kohta, analüüsib kohus

lapse kulusid järgmiselt. Hagiavalduses on lapse eluasemekuludeks märgitud 100 eurot. See

kulu on põhjendatud ja vajalik. Toidukulu 200 eurot kuus on ülemäärane, sest välja ei ole

toodud, et hagejal oleks toitumuslik erivajadus. Suhtluskorra järgi viibib laps 14 päeva jooksul

4 päeva isa juures ja sellel ajal kannab toidukulud isa. Mõistlikus suuruses toidukuluks ema

juures on maksimaalselt 100 eurot kuus. Rõivaste ja jalanõude kulu 200 eurot on ülemäärane,

sest mingis ulatuses on võimalik kasutada järelturgu ning ei tule eeldada, et kõik (kvaliteetsed)

rõivad ja jalanõud ostetakse uuena. Rõivaste ja jalanõude kulu on põhjendatud 60 euro suuruses

summas kuus. Hügieenitarvete kulu (hagiavalduses märgitud 50 eurot, hiljem 20 eurot) on

põhjendatud 15 euro ulatuses kuus. Laste juukselõikus on odavam, samuti ei soetata

hambapastat, hambaharja, šampooni jms igal kuul. Transpordikuluna märgitud 50 eurot kuus

on põhjendatud 5 euro ulatuses, sest hageja kinnitusel saab laps käia koolis koolibussiga ja ka

Luigelt linna sõitmine on ühistranspordis lapsele tasuta. Sealjuures on vanemad suhtluskorras

kokku leppinud, et lapsele tuleb järele isa ja isa toob lapse ka tema elukohta tagasi. Lapse

sidekulud (nii seadme maksumus kui ka kõneaeg) ühes kuus ei ole põhjendatud enam kui 15

euro ulatuses. Hageja koolikohustuse täitmisega seotud kulud olid hagiavalduses märgitud

suuruses 350 eurot. Eelistungil täpsustati, et hageja lasteaia igakuine kulu oli 130 eurot ja

lasteaias käimine lõppes juuni lõpus. Kostja ei esitanud vastuväiteid lasteaia kuludele. Lasteaia

lõpetamise järgselt tekkisid lapsel kooliga seotud kulud. Need kulud (kooli ja õppe kulud,

koolitarbed, klassiekskursioonid, kultuuriüritused, klassipildid) on põhjendad kokku 60 euro

suuruses summas kuus. Selle sisse on arvestatud ka vahetusjalatsite ning kehalise kasvatuse

tundide tarbeks vajalike rõivaste ja jalanõude soetamise kulu. Seega oli ajavahemikul

10.03.2020-30.06.2020 lasteaiakulu 130 eurot kuus, mis asendus alates 01.07.2020

koolikohustuse kuluga 60 eurot kuus.

12. Eeltoodud arvestuse kohaselt on hageja igakuised kulutused põhjendatud ajavahemikul

10.03.2020-30.06.2020 vähemalt 480 euro suuruses summas kuus ja alates 01.07.2020 on see

410 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584

eurot). Seega tuleb elatis välja mõista alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste

mittevastavusest elatise miinimumile.

13. Kostja väited vahetu ülalpidamise andmise kohta ajal, mil laps viibib temaga, on jäänud

kohtu vastavatele selgitustele vaatamata kostja poolt tõendamata. Seega ei anna esile toodud

asjaolud alust jõuda järeldusele, et lapse elatist peaks vähendama nende kulude võrra, mis isa

kannab seonduvalt lapsele vahetult ülalpidamise andmisega. Samuti on kohus lapse eluaseme-

ja toidukulu juures juba arvestanud sellega, et laps viibib osa ajast koos isaga. Hagiavalduses

ei ole välja toodud vaba aja veetmise, sünnipäeva pidamise ja sõprade sünnipäevade kulu,

mööbli ja voodipesu soetamise kulu, spordivahendite kulu, taskuraha ega muid tavapäraseid ja

lisaks ka ootamatuid kulutusi, mis jäävad tavapäraselt last kasvatava vanema kanda.

14. Kostja on tuginenud võimatusele teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimummääras. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostja on

viimati saanud töötasu oktoobris 2019. Kostja on esitanud töövõime hindamise otsuse, mille

kohaselt on tal puuduv töövõime, töövõime vähenemine on perioodil 05.06.2020-04.06.2021.

Otsusest nähtub, et kostjal on määratud ravi tulemusena tõenäoliselt paranev seisund ning ühe

aasta pärast on võimalik saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata.

15. Kostjal ei ole vara, mille arvelt saaks lapsele ülalpidamist anda. Küll aga on tal võimalik

pidada hagejat ülal oma sissetulekust. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema sissetulek

oli ajavahemikul 02.05.2020-02.09.2020 kokku 4636,51 eurot. Sellest on Eesti Töötukassa

maksnud 2229,91 eurot ja laekumised muudest allikatest on olnud kokku 2406,60 eurot

(4636,51-2229,91). Muude laekumiste selgitustest ei selgu üldjuhul nende olemus (välja

arvatud lotovõidud). Ühe 100 euro suuruse laekumise selgituseks on „laen“, kuid ei selgu, kas

tegemist on kostjale antud laenu või kostjale laekunud tagasimaksega. Samuti nähtub konto

väljavõttest, et kostja on ostnud märgitud perioodil lotopileteid vähemalt 242 euro eest ja

kasutanud taksoteenust 79,96 euro eest. Sellised asjaolud ei viita kostja väga napile

sissetulekule ega isikule, kelle ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 460 eurot kuus.

Saab teha järelduse, et kostjal esineb veel muu varjatud sissetulek ja tema tegelik varaline seis

on väidetust oluliselt parem. Tõenditest ei nähtu, et tegemist ei ole valdavas ulatuses kostja

püsiva sissetulekuga, vaid teistelt laenu ja toetusena saaduga.

16. Kostja on välja toonud, et tema igakuine vältimatu kulu on üürikulu 500 eurot, millele

lisanduvad kulud toidule ja ravimitele. Kostja selgitas, et üürikulu aitavad tal kanda

töövõimelised vanemad. Kostjal on vahendite piiratuse korral ilmselt võimalik vähendada

teistsuguste valikutega oma eluasemekulu. Praegusel juhul on kostja eluasemekulu suurem kui

hageja leibkonna eluasemekulu kokku.

17. Elatise väljamõistmine ei ole hagiavalduses taotletud ulatuses välistatud tulenevalt kostja

sissetulekust. Samas tuleb arvesse võtta, et kostja võimalused talle sobivat tööd leida on

tervislikust seisundist tulenevalt piiratud. Samas nähtub töövõime hindamise tõendist, et võib

arvata, et kostja töövõime aasta möödudes vähemalt osaliselt taastub.

18. Kostja kahtlused, kas elatist kasutatakse hageja ülalpidamiseks, on paljasõnalised ja

tõendamata. Elatise väljamõistmisel ei lähtuta sellest, milline on olnud hageja ema reaalne

võimalust last ülal pidada (ilma teise vanema toetuseta), vaid lapse põhjendatud vajadustest.

19. Kuna tõendamist leidis, et lapse igakuised põhjendatud kulud on alla seaduses sätestatud

miinimummäära ja kostja on töövõimetu, on põhjendatud arvestada lapsetoetus

ülalpidamiskohustuse täitmise hulka, mis annab PKS § 102 lg 2 mõistes aluse vähendada

lapsetoetuse osas kostja ülalpidamiskohustuse suurust.

20. Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest ja sellest, et kostja peab kandma poole

lapse ülalpidamiskuludest, samuti arvestades, et lapse kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega,

on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata elatise

suuruseks ajavahemikus 10.03.2020-30.06.2020 210 eurot (480-60/2) kuus ja alates 01.07.2020

kuni lapse täisealiseks saamiseni 175 eurot (410-60/2) kuus.

21. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

22. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus,

millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

23. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja majandusliku olukorra tõttu tuleb elatis välja mõista

seaduses sätestatud määrast väiksemas ulatuses. Arvestades kostja sissetulekut ja tema elustiili

(sõidetakse taksoga ja mängitakse hasartmänge), ei ole tegemist pankroti äärel oleva töötu

invaliidiga, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks väiksemas summas kui 292 eurot kuus.

24. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda.

25. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja kasuks välja

ajavahemiku 10.03.2020-30.06.2020 eest elatise 210 euro suuruses summas kuus (perioodi eest

kokku 779,03 eurot) ja alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 19.11.2030)

igakuise elatise suurusega 175 eurot. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.

27. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni

korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud.

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹

alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

29. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, kes elab emaga ja

kostja on kohustatud maksma tema ülalpidamiseks elatist. Apellatsioonimenetluses on vaidlus

jätkuvalt selle üle, kui suurt elatist peab kostja hagejale tema ülalpidamiseks maksma.

30. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et eelduslikult ongi lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool kuupalga

alammäärast ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.

31. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning

kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Muuhulgas ei ole PKS § 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära,

arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused,

kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kohus

leiab, et esinevad mõjuvad põhjused miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem.

32. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest 10.03.2020 kuni 30.06.2020 suurusega 210 eurot ja alates 01.07.2020 kuni

hageja täisealiseks saamiseni suurusega 175 eurot kuus, kuna hageja vajadused on

miinimumelatisest väiksemad ja isa on töövõimetu.

33. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on töövõimetu ja saab töövõimetoetust 460 eurot kuus.

Samas tuvastas maakohus, et kostjal on varjatud sissetulekud ja tema varaline olukord on

oluliselt parem, kui ta väidab. Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte järgi, et tema

sissetulek oli 4-kuulisel perioodil 4636,51 eurot, s.o keskmiselt 1159,12 eurot kuus (tlk 67-77).

Kostja ei tõendanud maakohtus oma väidet, et tegemist on saadud laenude ja toetustega.

Maakohus tuvastas ka selle, et kostja on ostnud 4-kuulise perioodi jooksul lotopileteid 242 euro

suuruses summas ja kulutanud taksosõitudele 79,96 eurot. Maakohus tegi eeltoodu alusel

järelduse, et kostjal on töövõimetusest olenemata võimalik teenida tulu ja pidada hagejat oma

sissetulekust ülal. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et arvestades kostja sissetulekute

suurust ei ole tema töövõimetus antud juhul mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses, mis

annaks alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.

34. Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga selles, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, s.o

kostjalt välja mõista elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses. Vaidlust ei ole selle üle ja selle

tuvastas ka maakohus, et hageja viibib kostja juures suhtluskorra järgi ca 4 päeva 2 nädala

jooksul, s.o kuus ca 8 päeva ehk ca ¼ ajast ja suvekuudel igal teisel nädalal (vt ka tlk 49

pöördel). Isegi kui hageja ema soovib ise osta hagejale vajalikke asju, mida ta kinnitas

maakohtu istungil (tlk 48), arvestas maakohus otsuse tegemisel õigesti sellega, et hageja kostja

juures viibimise ajal annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, st kannab hageja

ülalpidamisega seonduvaid eluaseme- ja toidukulusid. Seda järeldust ei ole hageja

vaidlustanud. Arvestades kostja vahetut ülalpidamise andmist, mille tõttu väheneb hageja ema

poolt antav panus, jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata.

35. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohtul oli õigus

jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus, millesse

ringkonnakohus ei sekku olukorras, kus diskretsiooni piire ei ole ületatud.

36. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ringkonnakohtule ei

esitanud ja kulude kandmist asja materjalist ei nähtu. Eeltoodust järeldub, et kostjal puuduvad

hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav