2-21-1329/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-1329

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-1329

Tsiviilasi

V. A. hagi S. A. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

900 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja V. A. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

kostja S. A. (isikukood XXX; elukoht XXX);

kostja seaduslik esindaja J. A. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-

post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. märts 2021

RESOLUTSIOON

Jätta V. A. hagi S. A. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jätta V. A. kanda.

Jätta S. A. menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Hageja nõue

V. A. (hageja, isa) esitas 27. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi S. A. (kostja, laps) vastu elatise

vähendamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja palk enne XXX eurot kuus, kuid alates 2019. aasta detsembrikuust

on ta XXX, mistõttu soovib hageja vähendada elatise suurust 150 euroni kuus.

Hageja märgib, et tal ei ole vara, mille arvel elatist maksta. Kostja seaduslikule esindajale J. A. (ema)

kuulub XXX ja XXX.

9. veebruaril 2021 täpsustas hageja, et tal on uus pere, kuhu on sündimas laps.

2(6)

Hageja lisas avaldusele AS SEB Pank pangakonto väljavõtte perioodi 1. juuni 2020 kuni 9. veebruar

2021 kohta (tl 6-11).

Kostja vastus

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastuse kohaselt on hagejat Pärnu Maakohtu 9. aprilli 2018 kohtumäärusega maksekäsu

kiirmenetluses nr 2-18-103516 kohustatud tasuma kostjale elatist 250 eurot kuus alates

14. veebruarist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 31. augustil 2029. Kui elatise väljamõistmise

ajal oli elatise miinimummääraks 250 eurot kuus, siis käesoleval ajal on elatise miinimummäär

292 eurot kuus. Kuigi elu igapäevaselt kallineb, ei ole elatise suurendamist taotletud. Samas

väljamõistetud elatis ei kata täielikult kostja vajadusi ja kulutusi, mis käesoleval ajal on kokku

keskmiselt 623,40 eurot kuus ehk ühe vanema kohta 311,70 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et

hageja valetab töötuks olemise kohta ja varjab oma sissetulekuid. Hagejal seisab maja ees kaks

sõidukit – üks tööauto ja teine isiklik. Kostjale on hageja korduvalt selgitanud, et on tööga (XXX,

XXX ja XXX) nii hõivatud, et ei saa temaga rohkem kohtuda kui üks-kaks korda kuus. Kostja

hinnangul on võimalik, et hageja töötab mitteametlikult või saab ümbrikupalka. Hagejale kuulub

äriühing XXX, mille kaudu hageja tegutseb XXX. Hageja töö XXX on hooajaline, seda märtsist-

aprillist kuni novembri-detsembrini. Kostjale teadaolevalt sõlmitakse iga kord eraldi tööleping. Firma

poliitika kohaselt makstakse töötajatele ametlikult miinimumpalgast suuremat palka ja ülejäänud

summa ümbrikupalgana. Detsembrikuus töötamist tunnistas hageja ise kostja emale. Hageja kasutab

elatise maksmiseks ja ka palga saamiseks teiste isikute kontosid, näiteks kostjale elatise maksmiseks

oma ema pangakontot. Jaanuarikuus pidas hageja restoranis rikkaliku pulmapeo kolmekümnele

inimesele, kohal olid ka õhtujuht ja fotograaf. XXX ja sissetulekut mitteomav inimene ei saaks sellist

pidu korraldada. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna hagejal on uus pere ja oodatakse

perelisa, et siis ta peab kostjat vähem üleval pidama. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed

võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostja märgib, et

vanemate lahutusest jäänud kohustused kokku 330,13 eurot kuus on tema ema kanda, hageja

maksmises ei osale. Elatisest 150 eurot kuus ei piisa kostja ülalpidamiseks. Elatise vähendamine

tähendaks kulutuste vähendamist huvitegevuse (ratsutamine) arvelt, mis mõjutaks kostjat vaimselt,

kuna ratsutamine ja hobustega tegelemine on tema suur kirg ja armastus.

Kostja lisas vastusele XXX arve, ratsavarustuse tellimused koos tasumist tõendavate dokumentidega,

kommunaalkulude arve, kulutusi tõendavad ostutšekid, saatekirja vastuse, Tele2 Eesti AS

teenuspaketi, jalgratta ostmist tõendava maksekorralduse, WhatsApp kirjavahetuse, kostja ema

pangakonto väljavõtte 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020, info pulmapeo toimumise kohta,

kompromissilepingu ema kohustuste kohta XXX ees, fotod hageja sõidukite kohta (tl 17-40).

11. märtsi 2021 kohtuistung

Hageja selgituse kohaselt oli tal varem kindel töökoht XXX ja kindel sissetulek, lisaks pakkus hageja

XXt. Tööd oli eelmisel aastal palju, aga praegu vähe. XXX pole enam võimalik sõita, sest kliente

pole. Alates 3. märtsist 2021 on hageja XXX uuesti tööl, kuid poole kohaga. Hetkel on olukord halb,

mistõttu palubki hageja elatist vähendada. Septembris on hageja perre sündimas uus laps. Pere

sissetulek on praegu väiksem ka seetõttu, et hageja abikaasa on seoses rasedusega pidevalt

haiguslehel. Samas kostja emal ja tema uuel mehel on korralikud sissetulekud ja rohkem võimalusi

kostja ülalpidamiseks. Hagejal on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ja nõuete täitmine toimub

kohtutäiturite kaudu. Töötasu laekub AS SEB Pank kontole, kust hageja võtab raha välja ja annab

selle abikaasale maksude tasumiseks.

Kostja seadusliku esindaja selgituse kohaselt on hagejal alati XXX töö olnud. Osa töötasust saab

hageja ametlikult oma kontole ja osa mustalt sularahas. Lisaks on hageja alati teinud lisatööd,

pakkudes XXX või XXX. Hageja on võimeline tegema erinevaid lisatöid ka praegu. Kostjale meeldib

ratsutamine, aga see on kallis hobi. Elatise vähendamise korral tuleks sellest loobuda. Lisaks kostjale

on tema emal uue mehega ühine laps ja mehel ülal pidada laps ka eelmisest abielust. Kostja ei ole

elatise vähendamisega nõus, vaid leiab, et hageja teeb lisatöid ja varjab oma tegelikku sissetulekut.

Kostjaga mittekohtumise põhjuseks tuuakse esile alati asjaolu, et on vaja tööd teha.

3(6)

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist

last ülal pidama.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist.

3. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes.

4. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115

on alates 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.

2021. aastal ei ole kuupalga alammäär muutunud. Seega ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla

käesoleval ajal väiksem kui 292 eurot.

5. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 9. aprilli 2018 kohtumäärusega

(maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-18-103516 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis 250 eurot kuus

alates 14. veebruarist 2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 31. augustil 2029. Eeltoodust järeldub,

et hageja maksab käesoleval ajal kostjale elatist miinimumelatisest väiksemas määras.

6. Hageja on 27. jaanuaril 2021 esitanud kohtule elatise vähendamise nõude, paludes, et kohus

vähendaks väljamõistetud elatist 150 euroni kuus. Hageja taotleb elatise vähendamist eelkõige

põhjusel, et tema sissetulek on vähenenud.

7. Hageja nõude puhul on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-test 1 ja 2

tuleneva jõustunud kohtulahendi muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Jõustunud

kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus märgib, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema

väited või vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lg-d 1 ja 2).

Praeguses vaidluses on hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks välja mõistetud 9. aprilli 2018

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-103516. Kuna kohtumäärus ei sisalda asjaolusid, mis olid selle

tegemise ajal nõude ning selle rahuldamise aluseks, tuleb eeldada, et 9. aprillil 2018 kulus kostja

vajaduste rahuldamiseks kahekordne elatise miinimummäär (Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2017

määruse nr 189 järgi oli alates 1. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

500 eurot) ja sellises summas ülalpidamise andmine oli hagejale jõukohane. Kui kohtulahendiga ei

ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on kehtiva kohtupraktika kohaselt ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks kohtul vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb

kohtul analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja

võimeline kostjale elatist tasuma.

8. Kostja on 5. märtsi 2021 menetlusdokumendis (tl 14-15) märkinud, et tema igakuised kulud on

keskmiselt 623,40 eurot, mis teeb ühe lapsevanema kohta 311,70 eurot. Samas ei ole kostja elatise

suurendamist taotlenud, olles nõus hageja poolt makstava elatise suurusega 250 eurot kuus. Kohus

selgitab, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalebki kumbki vanem lapse

ülalpidamises vastavalt tema sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile, arvestades ka tema

ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (PKS § 105 lg 3). Lisaks hageja poolt hagis

märgitule, et kostja emale kuulub XXX ja sõiduauto BMW (reg nr XXX), kuulub kostja emale ka

1/3 suurune mõtteline osa XXX, samuti on kostja ema XXX ainuosanik ja juhatuse liige (TsMS

§ 230 lg 3). Kostja ema on 11. märtsil 2021 toimunud kohtuistungil (tl 43-44) kinnitanud, et tema

igakuine netosissetulek on XXX eurot, mida tõendab AS SEB Pank pangakonto väljavõte (tl 60-80).

4(6)

Tulenevalt vanemate varalise seisundi erinevusest ongi kostja eelduslikult nõustunud võrdsetes

osades ülalpidamise andmise kohustusest kõrvalekaldumisega, olles aga vastu väljamõistetud elatise

vähendamisele, kuivõrd kostja hinnangul on hageja jätkuvalt võimeline kostjale ülalpidamist andma

summas 250 eurot kuus.

9. Kohus märgib, et on 2. veebruari 2021 puuduste kõrvaldamise määruses (tl 3) ja 9. veebruari 2021

elektronkirjas (tl 12) juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada neid asjaolusid, mis on hagi

esitamise ajaks (27. jaanuar 2021) võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga (9. aprill 2018)

muutunud ja mis annaksid alust kohtumäärusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud selliste asjaolude esinemist, mis täidaksid TsMS § 459 lg-s

1 sätestatud eeldused elatise kui korduva kohustuse suuruse vähendamiseks.

9.1. Hageja on hagiavalduses (tl 1 pöördel) märkinud, et kui enne oli tema sissetulek XXX eurot

kuus, siis alates detsembrikuust on hageja töötu. Samas ei ole hageja vaielnud vastu kostja väitele, et

hageja on aastaid, ka elatise väljamõistmise ajal 9. aprillil 2018, töötanud XXX XXX, kus tema töö

ongi hooajaline, seda märtsist-aprillist kuni novembri-detsembrini, kusjuures kostjale teadaolevalt

sõlmitakse iga kord eraldi tööleping. Kohus märgib, et kostja poolt väidetut kinnitab ka Maksu- ja

Tolliameti peetav töötajate register (TÖR), kust nähtub, et XXX tööandjana sõlmib hageja kui

töötajaga igal kevadel uue tähtajalise töölepingu (TsMS § 230 lg 3). Viimane tööleping on hagejaga

sõlmitud 3. märtsil 2021 (tl 45-48). Töölepingu 03-2021 kohaselt töötab hageja XXX XXX alates

3. märtsist 2021 kuni 30. novembrini 2021. Seejuures töötab hageja märtsikuus hooaja alguse ja töö

vähesuse tõttu poole tööajaga (bruto töötasu 584 eurot kuus) ja alates 1. aprillist 2021 täistööajaga

(bruto töötasu XXX eurot kuus). Hageja ei ole vastu vaielnud ka kostja väitele, et XXX maksab

töötajale lisaks ametlikult kokkulepitule ümbrikupalka. Kostja emale on viidatud asjaolu teada

varasemast kooselust hagejaga. Seega ei ole kostja sissetuleku tegelik suurus tõendatud. Kohus

märgib, et isegi kui lähtuda töölepingus kokkulepitud bruto töötasust XXX eurot kuus, on hageja neto

töötasuks XXX eurot kuus, arvestades maksuvaba tuluga 500 eurot kuus ja asjaoluga, et hageja on

liitunud kogumispensioni II sambaga (sissetuleku suurus saadud palgakalkulaatorit kasutades). Seega

on hageja sissetuleku suurus samas suurusjärgus võrreldes hageja poolt väidetud varasema

sissetuleku suurusega (XXX eurot kuus), kui hageja oli töö hooajalisusest sõltumata võimeline

maksma kostjale elatist 250 eurot kuus. Hagejale neto töötasu maksmine summas XXX eurot kuus

nähtub ka hageja poolt kohtule 9. veebruaril 2021 ja 19. märtsil 2021 esitatud pangakonto

väljavõtetest (tl 6-11, 87-88), kus septembri- ja oktoobrikuu 2020 töötasu oli XXX eurot. Järelikult

oli hageja brutotöötasu ka 2020. aastal XXX eurot kuus.

9.2. Hagiavalduse kohaselt ei kuulu hagejale üldse vara. Samas nähtub liiklusregistrist (informatiivne

tähendus), et hagejale kuulub sõiduauto Opel Omega (reg nr XXX), millele on seatud keelumärge

seoses täiteasjaga nr XXX (TsMS § 230 lg 3). Hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt väidetule, et

hageja pere kasutada on ka sõiduauto Chrysler (reg nr XXX, tl 40 pöördel), mis liiklusregistri

andmetel kuulub M. J. (praegune hageja abikaasa M. A.). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt

võib hagejale kuuluda ka garaažiboks (nr XXX), kuivõrd hageja maksab garaažiomanike

mittetulundusühingule XXX liikmemaksu (15 eurot kuus). Lisaks nähtub äriregistri andmebaasist, et

hagejale kuulub 9. novembril 2011 asutatud XXX, kus hageja on ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks

(TsMS § 230 lg 3). Hageja osalus nimetatud äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud. Kuigi viimane

majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2016. aasta majandusaasta kohta, on tegemist

tegutseva äriühinguga, mille kaudu hageja osutab XXX (XXX) ja XXX (XXX) XXX töötamise

hooajavälisel ajal. Vaatamata asjaolule, et hageja sissetulek XXX pangakonto väljavõtte (tl 49-59)

kohaselt on 1. detsembrist 2020 kuni 9. märtsini 2021 võrreldes perioodiga 1. jaanuarist 2020 kuni

31. märtsini 2020 vähenenud, ei saa antud juhul kohtu hinnangul üheselt väita, et sissetuleku

vähenemine on tingitud üksnes COVID-19 piirangutest. Kohus selgitab hagejale, et vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps

vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva (sealhulgas vahetama hooajalise töökoha püsiva töökoha vastu, et teenida

stabiilselt sissetulekut) ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

5(6)

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest

tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste

planeerimisel arvestama. Arvestades hageja vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit ja

muid sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid, tuleb kohtu hinnangul nõustuda kostjaga, et hageja on

võimeline tegema erinevaid lisatöid ka käesoleval ajal, et teenida kostja ülalpidamiskohustuse

täitmiseks lisasissetulekut. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid (sealhulgas tervislikke probleeme).

9.3. Kohus on seisukohal, et hageja 9. veebruaril 2021 ja 19. märtsil 2021 esitatud pangakonto

väljavõtted ei anna teavet hageja tegelike kulude ja tulude kohta. Väljavõttest nähtuvad sisuliselt vaid

töötasu laekumised ja nende sularahas väljavõtmised, kuid puuduvad andmed hageja muude

elukondlike vältimatute püsikulude kohta. Samas kasutab hageja arveldamiseks oma ema T. K.

arvelduskontot nr XXX (tl 89-96), kuhu on laekunud hageja novembri 2020 töötasu-lõpparve

971,16 eurot ja kust on tehtud kostjale elatise ülekandeid. Seejuures ei ole laekumised kontole

seostatavad T. K. isikuga (ei nähtu laekumisi XXX või Sotsiaalkindlustusametist). Küll on aga

sularaha sissemaksed kohtu hinnangul seostatavad elatise ülekannetega. Nii on 13. oktoobril 2020

tehtud kontole sularaha sissemakse summas 300 eurot ja sama summa samal kuupäeval kantud

kostjale elatiseks. 15. jaanuaril 2021 on kantud kontole 300 eurot ja 26. jaanuaril 2021 90 eurot ning

26. jaanuaril 2021 on kantud kostjale elatiseks 300 eurot. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada,

et osa hageja sissetulekutest tuleb ilmselt sularahas, mille hageja kannab ema kontole, et siis

vajalikke elatise makseid sooritada.

9.4. Hageja väite osas, et tal on kohustusi ka teiste võlausaldajate ees ja nõuete täitmine toimub

kohtutäiturite kaudu, märgib kohus, et tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks alust kohtumäärusega

väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks, kuivõrd täitemenetluse registrist nähtuvalt toimusid

hageja suhtes täitemenetlused (täiteasjad nr XXX ja XXX) juba kohtumääruse tegemise ajal 9. aprillil

2018 (TsMS § 230 lg 3). Hiljem (sealhulgas 2020. ja 2021. aastal) lisandunud täitemenetlused

(sissenõudjad Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet) on tingitud hageja enese

käitumisest. Kohus märgib, et erandina täitemenetluses kehtivast prioriteedipõhimõttest täidetakse

kohtulahendeid lapsele elatise sissenõudmiseks eelisjärjekorras.

9.5. Hageja on kohtumenetluses välja toonud veel asjaolu, et käesoleva aasta XXX on hageja perre

sündimas uus laps. Kohus selgitab, et jätab käesoleval ajal veel sündimata lapsele tehtavate

kulutustega arvestamata, sest alles lapse sündimisel tekib hagejal kohustus tema ülalpidamiseks ja

selguvad kulud vastsündinu ülalpidamise kohustuse täitmiseks ning hageja võimalused nende

rahuldamiseks. Kui hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud seoses

uue ülalpeetava lisandumisega oluliselt muutuvad, on hagejal õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel

uus hagi elatise suuruse muutmiseks.

10. Kohus leiab, et hageja on võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust 9. aprilli 2018

kohtumäärusega kindlaksmääratud suuruses ning seejuures säilib hagejal endal tavapärane toimetulek

ja vajalik elustandard. Kohtu arvates vastab hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatis hageja

varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist maksma kohustatud

vanemale ebamõistlikult koormav.

11. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus V. A. hagi S. A. vastu elatise vähendamise

nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

6(6)

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

jättis elatise vähendamise nõude rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal maakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud

(kostjat esindas tema seaduslik esindaja), mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik