2-21-1410/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

7. aprill 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-1410

Tsiviilasi

A.S. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): A.S. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Raiko Paas

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 29. jaanuari 2021. a määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud A.S. enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. A.S. (avaldaja, võlgnik) esitas 28. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

Avalduse kohaselt viibib avaldaja kinnipidamisasutuses kuni 4. oktoobrini 2029, kus ta õpib

abikokaks ning osaleb majandustöödel. Võlgnik on abielus A.A.ga. Avaldaja abikaasa töötab

ning tema igakuine sissetulek on X eurot. Avaldaja suhtes on pooleli 18 täitemenetlust ning

täitmisel olevad nõuded on kokku 9130 eurot 93 senti.

Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamisega vähendada sissenõutavaks muutunud kohustusi

70% ulatuses, tasudes 30% kohustustest 15–20 kuu jooksul igakuiste võrdsete maksetena

Makseid teeb avaldaja abikaasa. Võlgnik jätkab töö tegemist vanglas ja vanglast vabanemisel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus keeldus 29. jaanuari 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja avaldus jätta võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seaduse (VÕVS) § 17 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata. Avaldaja viibib

kinnipidamisasutuses kuni 2029. a-ni ning sissetulek tal puudub. Avaldajal on võlgnevused 19

võlausaldaja ees ja ta soovib tasuda 30% kohustustest 15–20 kuu jooksul. Kui avaldaja maksaks

võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 25 eurot 20 kuu jooksul, oleks kogu tagasimakse suurus

500 eurot. See on viis korda vähem, kui kavas väidetud 30%. Tasudes aga sel perioodil igale

võlausaldajale 25 eurot kuus, oleks avaldaja igakuine makse kokku 475 eurot. Avaldajal puudub

sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita. Seega on ebatõenäoline, et avaldaja suudaks

menetluse eesmärke täita. Avalduses puudub veenev põhistus võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamiseks. Avaldaja maksejõuetus on pigem püsiv kui ajutine.

Võlgnevuste

vähendamine

70%

ulatuses

on

võlausaldajate

huve

arvestades

ebaproportsionaalne. Ümberkujundamiskava kinnitamisel koheldakse võlausaldajaid oluliselt

halvemini võrreldes sellega, kui võlgnikule kuuluv vara pankrotimenetluses müüakse. Avaldaja

väitel on abikaasade vahel varaühisus, millest võlgnikule kuuluva ½ osa saaks

pankrotimenetluses jagada kõikide võlausaldajate vahel. Avaldaja väitel kuulub abikaasade

ühisvara hulka X asuv korteriomand (registriosa nr X; korter).

Lisaks ei nähtu, et avaldaja oleks midagi teinud selleks, et saavutada võlausaldajatega

kohtuväliselt kokkuleppeid võlgade tasumiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Avaldaja palub 15. veebruaril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud õigusnorme, kui keeldus avaldust

menetlusse võtmast. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et võlgnevusi tasub tema abikaasa, kes

on seda oma allkirjaga kinnitanud. Seadus ei välista, et võlgade tasumise perspektiivi

hindamisel võetakse arvesse, et võlgnevused tasub avaldaja asemel tema abikaasa. Ka

VÕVS § 10 lg 4 käsitleb abikaasade seost võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel.

Arvestades abikaasade varalist seotust, puudutab ühe abikaasa võlgade ümberkujundamine

eelduslikult teise abikaasa õigusi ja kohustusi. Praeguses asjas ei esitanud abikaasad ühist

avaldust põhjusel, et võlad on vaid ühel abikaasal. Teine abikaasa makseraskustes ei ole. Seega

ei ole täidetud VÕVS § 17 lg 2 p-s 1 toodud eeldus, mille kohaselt võib kohus avalduse

menetlemisest keelduda, kui ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline.

VÕVS § 17 lg-s 2 on toodud ammendav loetelu, mille alusel võib kohus võlgade

ümberkujundamise avalduse jätta menetlusse võtmata. Asjaolu, et avaldusega pakutud maksed

on liiga väiksed või tõenäoliselt võlausaldajat mitterahuldavad, ei kuulu eelmärgitud

menetlusse võtmisest keeldumise aluste hulka. See, millise summaga iga võlausaldaja nõustub,

selgub avalduse menetlusse võtmise järgselt läbirääkimiste tulemusena. VÕVS § 22 lg 2

kohaselt annab kohus võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel tähtaja

seisukoha esitamiseks, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta,

võla arvestusega ning ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei

nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks

võla ümberkujundamisega muul viisil. Järelikult on avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

ennatlik ja see ei vasta võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse mõttele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 tuleb osaliselt muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata.

5. Maakohus

on

avalduse

menetlusse

võtmise

otsustamisel

lähtunud

VÕVS § 17 lg 2 p-dest 1 ja 2. Maakohus leidis, et avaldaja pakutud võlgade

ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1).

Ümberkujundamiskavas tehtud ettepanek vähendada võlgnevusi 70% ulatuses kahjustab

ebaproportsionaalselt võlausaldajate huvisid. Avaldajal puudub ka kinnipidamisasutuses piisav

sissetulek võlausaldajate nõuete tasumiseks. Lisaks ei nähtu avaldusest, et avaldaja oleks

midagi teinud selleks, et saavutada võlausaldajatega kohtuväliselt kokkuleppeid võlgade

tasumiseks (VÕVS § 17 lg 2 p 2).

6. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb VÕVS § 17 lg-st 2 kohtule diskretsiooniõigus

otsustamaks, kas võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse või mitte. Kohtu

kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustusse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna

määruskaebuse väited alust käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsustuse muutmiseks.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud avalduses märgitud korteri kuulumise abikaasade

ühisvarasse ning ei ole arvestanud avaldaja väitega, mille kohaselt täidaks võlgniku

ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi tema abikaasa. Vastavas osas tuleb maakohtu

määruse põhjendusi muuta, sh täiendada. Samas ei anna need eksimused alust kahelda

maakohtu lõppjärelduste põhjendatuses.

6.1.

Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et avaldaja ja tema abikaasa ühisvarasse

kuulub X asuv korter. Ringkonnakohus, kontrollinud kinnistusraamatut ja rahvastikuregistrit,

on tuvastanud, et nimetatud korter on avaldaja abikaasa lahusvara (perekonnaseaduse § 27 lg 1

ja lg 2 p 2). Avaldaja abikaasa kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 13. septembril

2017. Rahvastikuregistri andmete järgi on abielu sõlmitud 6. juulil 2018, seega pärast korteri

omandamist. Abieluvaralepingut ei ole abikaasad avalduses märgitu kohaselt sõlminud ning

sellist lepingut ei nähtu ka abieluvararegistrist. Kõnealuses osas tuleb maakohtu määruse

põhjendusi muuta.

6.2.

Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud avaldaja väidet, et

võlgnevusi tasuks tema abikaasa. Vastavas osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada.

Iseenesest ei keela võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus kolmandal isikul (sh

abikaasal) ümberkujundamiskava võlgniku eest täita. Kohus võib koosmõjus üksikjuhtumi

muude asjaoludega kolmanda isiku lubadust võlgniku kava täitmise kohta avalduse menetlusse

võtmise otsustamisel VÕVS § 17 lg 2 p 1 alusel arvesse võtta. Siiski ei ole ringkonnakohtu

hinnangul kava täitmine tõenäoline olukorras, kus võlgnik tugineb kava täitmisel üksnes

kolmanda isiku lubadusele. Lisaks ei saa kolmas isik võtta üle võlgniku kohustust täita kohtu

poolt kinnitatud ümberkujundamiskava, see ei vastaks VÕVS-i kohase ümberkujundamise

menetluse mõttele (VÕVS § 2 lg 1; § 11 lg 1).

7. Eelmärgitu ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt tuleb

avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse

muude põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

7.1.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks

maakohus põhjendamatult keeldunud võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse

võtmisest. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et ümberkujundamiskava

kinnitamine ja täitmine on ebatõenäoline (VÕVS § 17 lg 2 p 1). Avaldaja ei ole kohtu ette

toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada kava kinnitamise ja täitmise tõenäosust.

7.2.

Võlgade ümberkujundamise menetlus on alternatiiv pankrotimenetlusele, mille eesmärk

on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust ümber

kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema

tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime (VÕVS § 1 lg 1

esimene lause). Võlgade ümberkujundamise avalduses esitatu peab kohut veenma, et

menetlusel on perspektiivi. Seejuures peab võlgnik avalduses ise suutma välja pakkuda

realistiliku ja võlausaldajate õigustatud huve arvestava lahenduse, kuidas võlgnevusi kasvõi

osaliselt likvideerida. Kohus hindab avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kas võlgniku

pakutud ümberkujundamiskava kinnitamine ja täitmine on tõenäoline ning võlausaldajate

õigustatud huve mõistlikult arvestav (VÕVS § 1 lg 1 teine lause ja § 17 lg 2 p 1). Seega võib

kohus avalduse menetlusse võtmise otsustamisel mh hinnata ümberkujundatavate võlgade

vähendamise ulatust. Menetluse läbiviimise eelduseks on mh see, et võlgnikul endal on või

vähemalt saab lähitulevikus olema stabiilne sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita.

7.3.

Ringkonnakohtu arvates ei ole avaldaja praeguses asjas suutnud välja pakkuda

võlausaldajate õigustatud huve arvestavat ümberkujundamiskava, mistõttu on selle kinnitamine

ebatõenäoline. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise ebatõenäolisusele viitab kavas ette

nähtud võlausaldajate nõuete täitmise ulatus ja aeg. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa lugeda võlast

vabastamist 70% ulatuses, arvestades, et makseid tehakse üksnes 15–20 kuu jooksul.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi seadus ei näe võlgade ümberkujundamisel ette nõude

vähendamise protsentuaalseid piiranguid ega kava täitmise tähtaega, viitab kavas toodu siiski

sellele, et avaldaja ei ole ajutiselt makseraskustes ning võlgade ümberkujundamise menetluse

kaudu ei suuda ta ilmselt oma makseraskusi ületada ja pankrotimenetlust vältida. Pigem on

menetlus suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisele ja vabanemisele.

Asjakohane ei ole ka avaldaja määruskaebuses esitatud viide VÕVS § 22 lg-le 2, kuna selle

sätte järgi annab kohus võlausaldajatele tähtaja ümberkujundamiskava kohta seisukoha

esitamiseks olukorras, kus kohus on võlgade ümberkujundamise avalduse juba menetlusse

võtnud. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS § 15 lg 1 kohaselt võib kohus vajadusel ka enne

võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist ära kuulata võlausaldajate arvamuse,

kuid praeguses asjas ei ole maakohus pidanud vajalikuks seda teha. Võlausaldajate seisukoha

väljaselgitamist ei pea vajalikuks ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel.

7.4.

Samuti

ei

ole

ringkonnakohtu

hinnangul

avaldaja

poolt

välja

pakutud

ümberkujundamiskava

täitmine

tõenäoline.

Avalduse

kohaselt

viibib

avaldaja

kinnipidamisasutuses 2029. a-ni. Avaldaja väitel teeb ta vanglas majandustöid, kuid asja

materjalidest ei nähtu, mis on töötasu suurus ning kas see on kavas ette nähtud võlgnevuste

tasumiseks piisav. Samas ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul vajalikuks anda

VÕVS § 15 lg 1 alusel avaldajale tähtaega täiendavate dokumentide esitamiseks oma

sissetuleku suuruse kohta, kuna avaldaja on nii avalduses kui ka määruskaebuses väitnud, et

ümberkujundamiskava hakkab täitma tema abikaasa, mitte avaldaja ise.

8. Ringkonnakohus lisab, et maakohus on õigesti leidnud, et avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise aluseks on ka VÕVS § 17 lg 2 p 2. Avaldaja ei ole seda maakohtu

järeldust ka määruskaebuse põhjendustes vaidlustanud. Avaldaja ei ole väitnud ega tõendanud,

et ta on täitnud VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus märgib, et VÕVS §

10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine ei tähenda, et võlausaldajate paljususe korral peab

võlgnik enne avalduse kohtule esitamist olema pidanud läbirääkimisi kõigi võlausaldajatega,

kuid võlgnik peab olema astunud mingeid samme, et saavutada võlgade kohtuväline

ümberkujundamine (nt proovinud sõlmida võlausaldajatega maksegraafikuid või pöördunud

võlanõustaja poole). Ka praegusel juhul võiks avaldaja sõlmida täitemenetlustes

võlausaldajatega kokkuleppeid maksegraafiku alusel võlgnevuse tasumiseks, mida saaks

avaldaja abikaasa vajadusel avaldaja eest täita. Avaldaja ei ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks

ei ole võlgnik proovinud saavutada võlausaldajatega kokkuleppeid kohtuväliselt.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest