2-19-5024/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

7. aprill 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5024

Tsiviilasi

Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu

hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu

kindlustushüvitise ja viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu

vastuapellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind Rakvere Autohooldus OÜ

nõude osas 118 787,71 eurot ning AM3 Baltic Osaühingu

nõude osas 36 717,3 eurot

Rakvere Autohooldus OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind

117 569,1 eurot

AM3 Baltic Osaühingu vastuapellatsioonkaebuse hind

35 792,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuapellant)

Rakvere

Autohooldus

OÜ

(registrikood 12325701)

Hageja

(vastuapellant)

AM3

Baltic

Osaühing

(registrikood 11511034)

hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl

Haavasalu

Kostja (apellant) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood

12831829),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18. märtsil 2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas hagejate nõude 12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978) alusel

vähem kui 164 265,4 euro ning sellelt viivise ulatuses ja 7. märtsi 2017. a

kindlustuslepingu (poliis 1659855676) alusel vähem kui 53 869,28 euro ning sellelt

viivise osas. Teha uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses rahuldada. Samuti

2 (12)

tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus

otsus,

millega

jaotada

maakohtu

menetluses

kantud

menetluskulud

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

2. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata

3. Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu vastuapellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ

kasuks 12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978) alusel välja

kindlustushüvitis 164 265,4 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks

muutunud viivis 26 534,49 eurot ja alates 8. aprillist 2021 tasumata põhivõlalt

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

4.3. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ

kasuks 7. märtsi 2017 kindlustuslepingu (poliis 1659855676) alusel välja

kindlustushüvitis 53 869,28 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks

muutunud viivis 8701,73 eurot ja alates 8. aprillist 2021 tasumata põhivõlalt

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

4.4. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ

kasuks välja kahjuhüvitis 4928 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021

sissenõutavaks muutunud viivis 796,04 eurot ja alates 8. aprillist 2021

tasumata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla tasumiseni.

4.5. Apellatsioonkaebusest

tingitud

menetluskulud

jätta

AB

“Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kanda. Maakohtu menetluses kantud ja

vastuapellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud jätta 77% ulatuses AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda ning 23% ulatuses solidaarselt

Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu kanda.

5. Jätta rahuldamata Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu taotlus

kohtuistungi protokolli parandamiseks.

6. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt riigi tuludesse vähem tasutud

riigilõiv 700 eurot.

7. Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt, Rakvere Autohooldus OÜ-lt ja

AM3 Baltic Osaühingult solidaarselt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv 1232

eurot.

8. Mõista Rakvere Autohooldus OÜ-lt ja AM3 Baltic Osaühingult solidaarselt riigi

tuludesse vähem tasutud riigilõiv 368 eurot.

9. Tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad pooltele saadetavas makseinfos.

Vähem tasutud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse poole suhtes

jõustumisest.

10. Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

3 (12)

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rakvere Autohooldus OÜ (hageja I) ja AM3 Baltic Osaühing (hageja II) esitasid

1. aprillil 2019 Harju Maakohtule AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu hagi ja

26. veebruaril 2020 hagi täpsustuse, milles palusid kostjalt hageja I kasuks välja mõista:

• 7. märtsi 2017. a kindlustuslepingu (poliis 1659855676, edaspidi kindlustusleping I)

alusel täiendava kindlustushüvitise 67 138,40 eurot, kindlustushüvitiselt seadusjärgse

viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise

tasumiseni;

• 12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978, edaspidi kindlustuslepingu II)

alusel täiendava kindlustushüvities 213 920,90 eurot, kindlustushüvitiselt seadusjärgse

viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva

viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni;

• kahjuhüvitise 4928 eurot, kahjuhüvitiselt seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

1.1. Hagi kohaselt on kinnisasi aadressil Nortsu tee 2, Rakvere (registriosa 5408231)

koormatud hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse osaks on kinnisasjal asuv ehitis.

Hoonestusõigus on hagejate kaasomandis. Hagejale I kuulub 1070/1423 suurune mõtteline osa

ning hagejale II 353/1423 suurune mõtteline osa hoonestusõigusest. Hageja II sõlmis

7. märtsil 2017 kostjaga ehitise kindlustuslepingu I mh tulekahju riski vastu. Hageja I sõlmis

12. juulil 2017 kostjaga ehitise kindlustuslepingu II mh tulekahju riski vastu. 3. augustil 2017

toimus kindlustusjuhtumina tulekahju, mille tagajärjel hävisid ja said kahjustada erinevad

ehitise osad. Hagejad teavitasid samal päeval kostjat kindlustusjuhtumist.

1.2. Hageja II andis 7. juunil 2018 hagejale I volituse, milles nõustus, et kindlustuslepingu I

alusel makstakse kindlustushüvitis hageja I kontole.

1.3. Kostja leidis, et tulekahju tagajärjel kahjustada saanud ehitise osade amortisatsioon oli

hetke enne tulekahju toimumist 63%. Kostja maksis 22. augustil 2018 kindlustuslepingute I ja

II alusel välja kindlustushüvitise kokku 30 405,14 eurot, s.o kindlustuslepingu I alusel

9882,95 eurot ning kindlustuslepingu II alusel 20 522,19 eurot. Kostja lähtus õiguspäraselt

kindlustushüvitise proportsiooni määramisel hagejate hoonestusõiguse kaasomandi osade

suurusest. Samas on kostja maksnud põhjendamatult väiksed kahjuhüvitised.

Hagejad ei nõustu kostjaga, et ehitise kulum on üle 50%. Riiklikult tunnustatud eksperdi MS

arvamuse kohaselt oli ehitise osa 1 ehk teenindus-ja bürooploki ning ehitise osa 3 ehk töökoja

amortisatsioon vahetult enne tulekahju toimumist 2% ning ehitise osa 2 ehk sõidukite

remondibokside amortisatsioon 26%. Järelikult oli ehitise osade 1,2 ja 3 kulum oluliselt alla

50% ning kindlustushüvitisena tuleb välja maksta varakindlustuse üldtingimuste V100/2011

p 7.3.1 järgi ehitise taastamisväärtus, mitte jääkväärtus. Kindlustushüvitis peab võimaldama

4 (12)

ehitise osade 1 ja 3 uute samaväärsete ehitiseosade rajamist ning ehitise osa 2 taastamist

tulekahjueelses seisukorras. Ehitise osade 1, 2 ja 3 taastamismaksumus on kokku

313 061,45 eurot (käibemaksuta). Kostjal on kohustus maksta kindlustuslepingu I alusel

täiendav kindlustushüvitis 67 138,40 eurot ja kindlustuslepingu II alusel 213 920,90 eurot.

1.4. Hageja I palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4928 eurot seoses kohtueelse

õigusnõustamisega ja kohtueelselt tehtud kulutustega asjatundja arvamuse saamiseks.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Kostja väitel nõuavad hagejad kindlustushüvitise tasumist valele isikule. Hagejad

taotlevad hagi rahuldamist hageja I kasuks. Samas on hagi esitatud kahe erineva

kindlustuslepingu alusel, millest ühe kindlustusvõtja on hageja I ja teise kindlustusvõtja on

hageja II. Seega ei ole alust mõista kostjalt hagejaga II sõlmitud kindlustuslepingu alusel

hüvitist välja hagejale I. Kui hageja II nõue on loovutatud hagejale I, siis on hagi võetud hageja

II osas ebaõigesti menetlusse.

Täiendavalt

on

hüpoteegiga

koormatud

kinnistu

kindlustushüvitise

nõudeõigus

hüpoteegipidajal. Hagejatele kuulub ehitise hoonestusõigus, mis on hagejate kaasomandis.

Kinnisasja koormab 447 000 euro suurune hüpoteek. Arvestades, et kindlustuslepingud on asja

päraldised, laieneb hüpoteegipidaja nõudeõigus mõlemale kindlustuslepingule. Hageja II

kaasomandi osale on 3. juulil 2018 seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks.

Kindlustatud asja võõrandamisel lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja

kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Järelikult ei ole hagejatel võimalik nõuda

kostjalt kindlustushüvitise tasumist endale ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta. Hagejad vastavat

nõusolekut kohtule esitanud ei ole. Hagejad on kinnistusraamatusse kantud käsutuskeeldu

rikkunud nõudes hageja II hüvitise väljamõistmist hagejale I. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas,

milles nõutakse hageja II ja kostja sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitise

tasumist hagejale I.

2.2. Hagejate kindlustushüvitise arvestus on ebaõige. Hüvitise arvutamisel tuleb arvestada

ehitise tulekahjueelset seisundit ja amortisatsiooni. Kui ehitis on amortiseerunud, siis

vähendatakse hüvitist amortisatsiooni võrra. Hagejad saavutaksid täiendava hüvitise saamisel

kindlustusjuhtumi tõttu parema olukorra, kui enne kindlustusjuhtumit. Kindlustusandja ei ole

kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Hoone kulumi kohta

esitatud asjatundjate arvamusest on ainsana usaldusväärne AO arvamus. AO oli ainus

asjatundja, kes käis kindlustusjuhtumi järgselt sündmuskohal. Lisaks kasutas asjatundjatest

üksnes AO kulumi arvestamisel metoodikat, mis on ehitise kulumi arvestamiseks välja töötatud.

Järelikult on ehitise kulum 63%. Ehitise kandevkonstruktsioon oli nõukogudeaegsetest

materjalidest ja ehituskvaliteediga, mille tõttu ei olnud seda enam otstarbekas kapitaalselt

remontida, vaid pigem uus ehitada.

Kostja lähtus hüvitise arvutamisel AO tuvastatud ehitise taastamise maksumusest

106 842,65 eurot käibemaksuta, ehitise kulumist 63% ning hagejate kaasomandi osa suurustest.

Kahjustatud hoonet on võimalik taastada AO välja toodud maksumusega. Kostja hüvitas

hagejale II 9882,95 eurot ning hagejale I 29 648,84 eurot. Kostja kahju hüvitamise otsustes

esitatud arvutuskäigud ja hüvitise summad on õiged.

Maakohtu otsus

3. Maakohus

rahuldas

10. septembri 2020. a

otsusega

hagi

osaliselt

ja

mõistis

kindlustuslepingu II alusel kostjalt hageja I kasuks välja kindlustushüvitise 113 465,47 eurot,

10. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 12 369,68 eurot ja edasiulatuva

viivise kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise

tasumiseni. Kohus mõistis kindlustuslepingu I alusel kostjalt hageja I kasuks välja

5 (12)

kindlustushüvitise 33 997,50 eurot, 10. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

3706,31 eurot ja edasiulatuva viivise kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise

4928 eurot, 10. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 537,24 eurot ja

edasiulatuva viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

3.1. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et:

• kinnistu aadressil Nortsu tee 2, Rakvere on koormatud hoonestusõigusega, mis on

hagejate I ja II kaasomandis;

• kindlustushüvitiste väljamaksmisel tuleb lähtuda hoonestusõiguse kaasomandi osade

suhtest;

• kogu hoonestusõigus on koormatud hüpoteegiga 477 000 eurot Coop Pank AS-i kasuks.

Hagejale II kuuluv kaasomandi mõtteline osa hoonestusõigusest on koormatud

hüpoteegiga 80 000 eurot hageja I kasuks;

• kostja sõlmis 7. märtsil 2017 hagejaga II kindlustuslepingu I. Ehitis kindlustati ka

tulekahju riski vastu. Kindlustussumma on 482 377 eurot ja omavastutus 639 eurot.

Hageja II on volitanud hagejat I hüvitist nõudma. Coop Pank AS on andnud nõusoleku

hüvitise maksmiseks hagejale I 12. juuli 2017 kindlustuslepingu alusel;

• kostja sõlmis 12. juulil 2017 hagejaga I kindlustuslepingu II. Ehitis kindlustati ka

tulekahju riski vastu. Kindlustussumma on 900 000 eurot ja omavastutus 958 eurot.

Soodustatud isikuks on Versobank, kes on likvideerimisel;

• kindlustusjuhtum ehk tulekahju toimus 3. augustil 2017. Tulekahju tagajärjel hävisid

ehitise teenindus- ja bürooplokk (osa 1) ja töökoda (osa 3). Samuti said kahjustada

sõidukite remondiboksid (osa 2). Kindlustuslepingud olid kahjujuhtumi ajal kehtivad;

• kostja maksis hagejatele kindlustushüvitise 30 405,14 eurot.

3.2. Pooled vaidlevad eelkõige taastamismaksumuse suuruse ning amortisatsiooni ulatuse üle.

Maakohus leidis, et ei ole oluline, kas amortiseerumisel peab arvesse võtma tervet ehitist või

ainult seda „osa“, mida soovitakse kindlustushüvitisega taastada. Maakohus leidis, et kohtule

esitatud asjatundjate arvamustest tuleb asja lahendamisel lähtuda HK arvamusest. HK arvamus

on ainus kohtule esitatud tõend, mis käsitleb kogu ehitise tulekahju eelset keskmist kulumit,

mis on 26,5%. Teised poolte esitatud asjatundjate arvamused erinevad üksteisest tulekahjus

kahjustada saanud ehitise osade kulumi suuruse osas. Kostja esitatud asjatundja AO hinnangul

oli kulum 63% ja hageja esitatud asjatundja MS arvates oli kulum erinevatel osadel 2% kuni

26%. MS arvamus on arvestades tõendite analüüsi usutavam. Näiteks ütles MS hoone vanuse

kindlakstegemisel, et hoones olevad ribipaneelid on 1970ndate toodang mitte 1950ndate

toodang. Kostja ei õigustanud AO arvutuskäike ega koefitsiente, mis seab kahtluse alla AO

analüüsi usutavuse. Määrav ei ole asjaolu, et AO-l oli vahetult pärast kindlustusjuhtumit

võimalus hoonet näha. Kui kostja soovis tõendada, et ehitise kulum oli 63% ehk hoone oli

varisemisohtlik, pidi kostja tõendama rohkemat, kui kaudset informatsiooni ehitamisel

kasutatud terase ja põlengujärgsete postide kohta. See oli eriti vajalik, arvestades hageja väidet,

et hooneosad 1 ja 3 olid sisuliselt uusehitised. Kostja väide, et kulumi hindamisel ei ole olulised

füüsikalised omadused, vaid vastavus tänapäevastele nõuetele, on vastuvõetamatu, sest selline

tõlgendus võimaldab kindlustusandjal manipuleerida kinnisvara taastamisväärtusega ning

maksta hüvitist, mis pole vastavuses kinnisvara tegeliku turuväärtusega. Kuna ehitise

amortisatsiooni määr jääb alla 50%, siis pole vajalik kohtul hinnata, milline see määr võiks

täpselt olla, kuna kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus mitte jääkväärtus.

6 (12)

3.3. Kostja makstud kindlustushüvitis ei ole piisav selleks, et taastada hagejate vara senine

koosseis. Hüvitise suurus on tingitud ebaõiglaselt kõrgest amortiseerumise määrast. Samuti on

kostja tuvastatud ehitise taastamismaksumus 106 842,65 eurot (käibemaksuta) liiga väike, sest

selle maksumuse määramisel on lähtutud väiksemast pindalast kui ehitamisel vajalik. Samas ei

tohi ka hageja oma varalist seisundit parandada kostja arvelt (VÕS § 477). Kohus nõustus

kostjaga, et hagejate nõue parandab suure tõenäosusega nende olukorda. Järelikult on kõige

põhjendatum hagejate alternatiivselt esitatud HK hinnang, mille kohaselt ehitise esimese osa

taastamise maksumus on 132 263,39 eurot ja kolmanda osa taastamise maksumus

38 957,74 eurot. MS hindas ehitise teise osa taastamise maksumuseks 8244 eurot. Keskmiseks

taastamistööde maksumuseks ilma kahjustatud hooneosa lammutus- ja koristustöödeta on

2017. a seisuga 171 221,12 eurot (käibemaksuta) ning Statistikaameti andmeid kasutades

2019. a seisuga 178 409,53 eurot. Kui arvestada kostja juba välja makstud kindlustushüvitist ja

hagejate

omavastutust,

tuleb

kostjal

kindlustuslepingu I

alusel

maksta

täiendav

kindlustushüvitis 33 997,50 eurot (käibemaksuta) ja kindlustuslepingu II alusel täiendav

kindlustushüvitis 113 465,47 eurot (käibemaksuta).

3.4. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise 4928 eurot. Professionaalset

õigusabi kohtueelses menetluses tuleb pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS

§ 128 lg 3 alusel hüvitada. Kostja kindlustuslepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud

pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kui kostja oleks oma lepingulised

kohustused kohaselt täitnud, poleks hageja pidanud kulutusi õigusabile kandma. Seega esineb

kantud õigusabikulu ja kostja lepingu rikkumise vahel põhjuslik seos.

3.5. Hagejate tahe on, et kohus mõistaks kostjalt välja täiendavad kindlustushüvitised ning

viivise hageja I kasuks. See on õiguslikult võimalik (VÕS § 500 lg 1). Samuti on Versobank

AS loobunud enda soodustatud isiku õigusest kindlustuslepingu II osas VÕS § 80 lg-te 8 ja 9

tähenduses. Kui soodustatud isik loobub temale lepinguga antud õigusest, võib kindlustusvõtja

nõuda VÕS § 80 lg 8 kohaselt kohustuse täitmist endale.

3.6. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hindas

ebaõigesti tõendeid. Kohtuotsus ei ole jälgitav ega arusaadav.

4.2. Maakohus kohaldas ja tõlgendas valesti materiaalõiguse norme, kui leidis, et hagejal I on

nõudeõigus kogu kindlustushüvitisele. Kindlustushüvitise saab välja mõista üksnes

kindlustusvõtjale. Vaidluse all oli kaks erinevat kindlustuslepingut ning menetluses oli kaks

hagejat. Kohus ei ole otsuses üldse käsitlenud seda, kummal hagejal on nõudeõigus. Kui hageja

II nõue jäi rahuldamata, pidanuks see kohtuotsuse resolutsioonis kajastuma. Kohus ei ole ka

leidnud, et menetluses on vaid üks hageja, kes on omandanud teise hageja nõude. Hageja II on

sisuliselt maksejõuetu ning püüab sellega, et hüvitis mõistetakse välja hageja I kasuks,

kahjustada enda võlausaldajate huve. Selline tegevus on vastuolus heade kommetega. Isegi, kui

kohus leidnuks, et hagi kuulub rahuldamisele, oleks kindlustushüvitis tulnud välja mõista

hagejatele vastavalt nende esitatud nõuetele, mitte ühe hageja kasuks. Nõude loovutamist ei ole

toimunud ega tõendatud.

7 (12)

4.3. Kohus on hoone kulumi ja kahju suuruse tuvastamisel valesti kohaldanud VÕS § 132 ja

§ 479 lg-t 3.

4.4. Maakohus juhindus hoone vanuse ja amortisatsiooni hindamisel ebaõigesti HK

arvamusest ning metodoloogiast. HK amortisatsiooni arvutuskäik ei ole objektiivselt

kontrollitav ega arusaadav. HK ei tugine ühelegi üldtunnustatud kulumi määramise meetodile.

HK kasutatud valem ei ole kooskõlas VÕS §-ga 132 ja § 479 lg-ga 3. HK leiutas selle meetodi

ise, võttis aluseks suvalised arvandmed ning sooritas nendega matemaatilised tehted. Seejuures

ei arvestanud HK hoone vanust ning seda ka ehitusmeetodite, materjalide ja funktsionaalsuse

mõttes. HK arvestas kulumiks üksnes visuaalselt nähtavaid kahjustusi. See ei ole kohane asja

kulumi arvutamise meetod.

Hoone kulumi kohta esitatud asjatundjate arvamusest on ainsana usaldusväärne AO arvamus,

kuid maakohus AO arvamusega ei arvestanud. Kohus ei arvestanud, et AO oli ainus asjatundja,

kes käis kindlustusjuhtumi järgselt sündmuskohal. Ülejäänud asjatundjad koostasid arvamused

siis, kui ehitise hävinenud osa oli lammutatud ja utiliseeritud. Lisaks kasutas asjatundjatest

üksnes AO kulumi arvestamisel metoodikat, mis on ehitise kulumi arvestamiseks välja töötatud

ja on kooskõlas VÕS §-s 132 ja § 479 lg-s 3 sätestatuga.

Lisaks ei arvestanud kohus ehitise amortisatsiooni hindamisel, et ehitise konstruktsioon ei ole

tänapäeval enam kohane ega kaasaegne. Pooled ei vaidle, et hoone kandevkonstruktsioon

ehitati hiljemalt 1970, mistõttu oli see nõukogudeaegse materjali ja ehituskvaliteediga.

Maakohus ei põhjendanud, miks on sellise hoone amortisatsioon alla 50%. Amortisatsiooniga

mittearvestamisel on hageja saanud amortiseerunud hoone asemele uue hoone.

Maakohus leidis ebaõigesti, et hoone, mille kulum on 63%, on varisemisohtlik. Kulum

peegeldab asja kulumist, mitte selle hävinemist ega ohtlikkust. Hoone amortisatsiooniga 60%

või isegi 80% ei ole ohtlik. Selline amortisatsiooni määr tähendab, et hoone renoveerimise

kulud on sarnased uue hoone ehitamise kuluga.

4.5. Kahju suuruse hindamisel ei ole kohus käsitlenud kõiki kahju suuruse kohta esitatud

tõendeid. Kohus ei arvestanud kahju suuruse kindlaksmääramisel AO arvamusega, vaid võttis

aluseks üksnes suuremat kulu pakkunud MS või HK arvamused. Kui asja taastamise kohta on

esitatud kolm hinnapakkumist, siis tuleb mõistlikuks ja põhjendatud kuluks lugeda kõige

madalam hind. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millele tuginedes saaks väita, et AO

esitatud taastamistöö kalkulatsioon on ebaõige või, et selles puuduks olulisi osi või, et selle

hinna eest ei olnud reaalselt võimalik hoonet taastada. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta AO

vande all antud ütlused, et hagejad manipuleerisid petturlikult tõenditega. AO selgitas

maakohtu istungil, et hageja püüdis tööde mahtu ja hinda tegelikust suuremana näidata. Seega

ei ole hagejate esitatud tõendid kahju suuruse ja kulumi kohta usaldusväärsed. Lisaks viitas

kohus Statistikaameti hinnangule. Statistikaamet kogub riigi keskmisi andmeid. Suurem osa

ehitustegevusest toimub Tallinnas ja Harju maakonnas. Vaidlusalune ehitis asub Rakveres.

Tallinnas ja Rakveres on oluliselt erinevad tööjõu hinnad ja tööjõu kättesaadavus.

5. Hagejad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

6. Hagejad esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Hagejad paluvad uue otsusega hagi tervikuna rahuldada.

6.1. Hagejate väitel ei põhjendanud maakohus, miks ta ei nõustunud riiklikult tunnustatud

ekspert MS tuvastatud ehitise osa 1 taastamise maksumusega 270 009 eurot (käibemaksuta)

ning ehitise osa 3 taastamise maksumusega 34 807 eurot (käibemaksuta). Hagejatele jääb

arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et lähtumine MS tuvastatud ehitise

osade taastamise maksumusest, tooks suure tõenäosusega kaasa hagejate rikastumise. Kohus ei

8 (12)

arvestanud, et asja materjalide hulgas on ka OÜ EKE NORA taastamismaksumuse

kalkulatsioon. Selle kalkulatsiooni kohaselt on ehitise osa 1 taastamise maksumus

238 894 eurot (käibemaksuta) ning ehitise osa 3 taastamise maksumus 40 172 eurot

(käibemaksuta). Seega kattuvad MS ja OÜ EKE NORA tuvastatud ehitise osade 1 ja 3

taastamise maksumused suures ulatuses.

Jääb mõistetamatuks, miks lähtus maakohus HK tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise

maksumuse ruutmeetrihindadest, s.o asjas esile toodud kõige madalamatest hindadest. MS, OÜ

EKE NORA ja AO ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumuse ruutmeetrihinnad on kõik

kõrgemad HK märgitud hindadest. Maakohus jättis tähelepanuta 18. juuni 2020 istungil

tunnistajana üle kuulatud MS ütlused, et HK tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise

maksumus on väga alla hinnatud ning: „Kase töös on ehituse hind täiesti absurdne, kui see

jagada tema toodud pinnaga läbi, siis saame ehituse hinnaks ligi 400 eurot/m2. Ma väidan

julgelt, et ligi 1000 eurot on ruutmeetri hind sellise keerukusega“.

Järelikult tulnuks ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumuse tuvastamisel lähtuda MS

tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumusest, mis on suures ulatuses kooskõlas

OÜ EKE NORA tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumusega.

6.2. Maakohus jättis ebaõigesti 47% hagejate menetluskuludest nende endi kanda. Hagejate

menetluskulu tulnuks jätta kostja kanda.

7. Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja

menetluskulud hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab

teha uue otsuse, millega rahuldab hagi suuremas ulatuses ja jaotab maakohtus kantud

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata. Hagejate vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Hagejad on esitanud hagi kostja vastu kindlustushüvitise ja kahjuhüvitise ning viivise

saamiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning

hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu

otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib terve maakohtu otsuse

seaduslikkust.

10. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja väidet, et kindlustuslepingu I alusel ei ole võimalik

kindlustushüvitist välja mõista hageja I kasuks, kuivõrd selle lepingu pooleks oli hageja II.

Hageja II on praeguses asjas kindlustuslepingu I alusel nõude esitanud, kuid ta soovib, et

kindlustushüvitis makstaks välja hagejale I. Sisuliselt on küsimus selles, kas kindlustusvõtja

saab nõuda, et kindlustusandja maksaks hüvitise tema asemel välja kolmandale isikule.

Ringkonnakohus leiab, et see on võimalik. Tegemist on otsuse täitmise korra

kindlaksmääramisega TsMS § 445 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust,

miks ei peaks hageja II saama määrata, et talle kuuluv nõue tuleks täita hagejale I. Iseenesest

on nõue VÕS § 164 lg 1 järgi vabalt loovutatav. Nõude loovutamisele üldjuhul võlgnik

vastuväiteid esitada ei saa. Praeguses asjas ei ole küll hageja II enda nõuet loovutanud, kuid

ringkonnakohus ei näe põhjust, miks peaks see tulemust muutma. Tegemist on rahalise

nõudega. Kostja ei ole välja toonud, kuidas puudutab tema õigusi see, kui ta peab raha tasuma

hageja II asemel hagejale I. Kostja väited hageja II maksejõuetusest ei puutu asjasse. Hageja II

ei ole pankrotis. Samuti ei ole ringkonnakohtule esitatud väiteid või tõendeid selle kohta, et

hageja II nõue kostja vastu oleks arestitud. Samas ei välista hageja II nõude väljamõistmine

hageja I kasuks võimalust hageja II nõue täitemenetluses arestida. Hageja II nõude arestimise

9 (12)

korral on kostja kohustatud täitemenetluse seadustiku § 111 alusel kohustuse hageja II ees

täitma kohtutäiturile sõltumata sellest, et otsuse järgi tuleks see tasuda hagejale I.

11. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kuidas tõlgendada kindlustuslepingute üldtingimuste

p 7.3.2, kui suur oli ehitise või selle kahjustada saanud osade kulum ning kui palju maksab

ehitise taastamine.

12. Pooled on eri meelt küsimuses, kas olukorras, kus kahjustada saab üksnes osa ehitisest,

tuleb arvesse võtta kogu ehitise kulumit või üksnes kahjustada saanud osa kulumit.

Üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega, mida tuleb VÕS § 39 lg 1 kohaselt nii, nagu

teise lepingupoolega, st hagejatega, sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

Ringkonnakohus leiab, et üldtingimuste p 7.3.2 tuleb tõlgendada selliselt, et arvestada tuleb

üksnes kahjustada saanud ehitise osa kulumit.

13. Kindlustuslepingute üldtingimuste p 7.3 kohaselt on ehitise kindlustusväärtus

taastamisväärtus või jääkväärtus. Üldtingimuste p 7.3.1 kohaselt mõistetakse taastamisväärtuse

all uue samalaadse ehitise taastamise kulusid ning p 7.3.2 kohaselt mõistetakse jääkväärtuse all

taastamisväärtust, mida on vähendatud ehitisekulumi võrra. Seejuures on jääkväärtus

kindlustusväärtuseks, kui ehitise kulum on suurem kui 50% või kui kindlustuslepingus on

kindlustusväärtuseks

määratud

jääkväärtus.

Üldtingimuste

p

15.3

kohaselt,

kui

kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, vähendatakse kindlustushüvitist proportsioonis, milline

on jääkväärtuse suhe taastamisväärtusesse. Seega sõltub üldtingimuste kohaselt see, kas

kindlustushüvitisest tuleb ehitise kulumile vastav osa maha arvestada sellest, kas kulum on

suurem kui 50%. Tegemist on tingimusega, mis sätestab kindlustusvõtja jaoks VÕS § 479 lg-st

3 soodsama regulatsiooni juhul, kui ehitise kulum on väiksem kui 50%. Nimelt VÕS § 476 lg

1 kohaselt on kahjukindlustuse eesmärgiks hüvitada kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. VÕS

§ 479 lg 3 ja ka üldtingimuste p 7.3.2 mõtteks saab olla selles olukorras välistada

kindlustusvõtja rikastumine kindlustushüvitise saamisel. Tegemist on sama mõttega, mida

kahju hüvitamise üldsätete juures väljendavad VÕS § 127 lg-d 1 ja 5. Kahju hüvitamine peaks

sellest tulenevalt asetama kahjustatud isiku võimalikult sarnasesse olukorda sellega, mis oleks

olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Juhul, kui kahjustada saab üksnes hoone üks osa, saab

kindlustusvõtja nõuda üksnes selle hoone osa taastamise kulude hüvitamist. Seega on mõistlik

ja kooskõlas kahju hüvitamise ja kahjukindlustuse üldiste eesmärkidega, et arvestatakse üksnes

selle hoone osa kulumit. Vastupidine tõlgendus võiks kaasa tuua nii selle, et kindlustusvõtja

võib põhjendamatult rikastuda (hävib võrreldes tervikhoonega kulunum osa), kui ka selle, et

kahju ei hüvitata tervikuna, st kindlustushüvitis ei võimalda asetada kindlustusvõtjat olukorda,

milles ta oli enne kahju tekkimist (hävib võrreldes tervikhoonega vähemkulunud osa).

14. Olukorras, kus kostja tugines hagile esitatud väites asjaolule, et ehitise kulum oli üle 50%,

mistõttu tuleks kindlushüvitist vähendada, pidi ta enda väidet TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et kahjustada saanud ehitise

osade kulum oli üle 50%. Kindlustuslepingute tingimustes ei ole reguleeritud, kuidas ehitise

kulumit tuleks leida. Pooled on esitanud ehitise kulumi tõendamiseks erinevaid asjatundjate

arvamusi. Kostja tugineb seejuures AO arvamusele, mille kohaselt oli ehitise kulum 63%. See

on ainus arvamus, mille kohaselt kulum ületab 50%. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda AO

arvamus kahjustada saanud hooneosa kulumit juba ainuüksi seetõttu, et selles oli hinnatud

hoone kui terviku kulumit. See on arvamuse sisust selgelt nähtav. Samuti ei ole AO arvamuses

kulumi kohta kajastatud adekvaatselt ehitise juures aastatel 2014–2017 tehtud töid. Nimelt

piirdusid AO kulumi kohta esitatud arvamuse kohaselt ehitustööd olemasolevate

kandekonstruktsioonide puidust sõrestikul soojustusplaatidega ning plekk-profiilkattega

katmisega. Samas on kohtule esitatud ehitise rekonstrueerimisprojekt ning juurdeehituse

projekt, millest nähtub, et lisaks hoone rekonstrueerimisele rajati hoonele ka juurdeehitis.

Muuhulgas ehitati juurde teine korrus, osaliselt rajati uus vundament ning ehitati uued seinad.

Seejuures on AO arvamus kulumi kohta vastuolus tema enda arvamusega taastamismaksumuse

10 (12)

kohta, milles ta on märkinud, et hoone ehitusmahtu suurendati juurdeehitusega 447 m2 võrra.

Ka MS ning HK koostatud arvamustest ja neis sisalduvatest fotodest nähtub, et ehitustööde

käigus ehitati hoone osa, mis hiljem tulekahjus hävis oluliselt ümber. Ringkonnakohus nõustub

hagejatega, et neist tõenditest nähtuvalt oli kahjustada saanud hoone osa suures osas äsja

valminud uusehitis, mille kulum ei saanud olla üle 50%. Seega on üldtingimuste p 7.3.1

kohaselt kindlustusväärtuseks taastamisväärtus.

15. Pooled on esitanud kohtule kahju suuruse, st ehitise taastamise maksumuse tõendamiseks

mitmeid erinevaid tõendeid: AO, MS, HK ja OÜ EKE NORA arvamused ning Vamerin OÜ ja

VX Kivisillus OÜ hinnapakkumised.

16. Kostja leiab, et lähtuda tuleb AO arvamusest, kust nähtub kõige odavam

taastamismaksumus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et AO arvamuse alusel ei ole

võimalik kahju suurust tuvastada. Nimelt ei ole AO enda arvamuses arvestanud vajadusega

taastada juurdeehitise osa, mis erines ehitusloa aluseks olevast projektist, kuna pidas seda

ebaseaduslikuks ehitiseks. Ringkonnakohus leiab, et see lähenemine ei ole kooskõlas kahju

hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isik sarnasesse olukorda, kui kahju ei oleks

tekkinud. Sel juhul oleks alles ka ehitise nn ebaseaduslik osa. See, et ehitis ei vastanud osaliselt

ehitusloa aluseks olevale projektile, ei too vältimatult kaasa ehitise selle osa lammutamist.

Sellises olukorras võib kohalik omavalitsus varasemat ehitusluba muuta või anda välja

varasemast erineva ehitusloa, kui see vastab ehitamist reguleerivatele õigusnormidele ja

planeeringutele ega kahjusta ebaproportsionaalselt naabrite õigusi (vt Riigikohtu 4. oktoobri

2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-505, p 10). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks

järeldada, et ehitusloa muutmine ei oleks olnud võimalik.

17. Teistes taastamismaksumuse kohta esitatud tõenditest lähtub MS arvamus maksumuse

leidmisel ehitamise keskmisest ruutmeetrihinnast. HK ja OÜ EKE NORA arvamused ning

Vamerin OÜ ja VX Kivisillus OÜ hinnapakkumised lähtuvad taastamiseks vajalikest töödest

ja konkreetsete tööde hindadest. MS arvamuse kohaselt on ehitise osade 1–3

taastamismaksumus 311 463 eurot käibemaksuta. HK arvamuse kohaselt on ehitise osade 1 ja

3 taastamismaksumus 2019. a seisuga 178 409,53 eurot käibemaksuta, millele lisandub

koristustööde maksumus. OÜ EKE NORA arvamuse kohaselt on ehitise osade 1 ja 3

taastamismaksumus kokku 279 066 eurot käibemaksuga, mis võib tõenäoliselt suureneda 15%

võrra, st 320 926,8 euroni. Vamerin OÜ hinnapakkumise kohaselt maksnuks ehitise taastamine

264 342,77 eurot käibemaksuta ning VX Kivisillus OÜ hinnapakkumise kohaselt 250 136,82

eurot käibemaksuta.

18. Maakohus

on

lähtunud

taastamismaksumuse

tuvastamisel

HK

arvamusest.

Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus ei ole seda jälgitavalt põhjendanud.

Maakohus on öelnud üksnes, et see hinnang on kõige põhjendatum, ilma oma järeldust sisuliselt

rohkem põhjendamata. Pooled ei ole esitanud kohtule seisukohti ega tõendeid erinevates

arvamustes ja hinnapakkumistes kajastatud konkreetsete tööde ja nende maksumuste

põhjendatuse kohta. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata seda, milline arvamus või

hinnapakkumine on põhjendatuim, arvamustes ja hinnapakkumistes kajastatud tööde ja

tööhindade erinevuste pinnalt. Küll aga nähtub esitatud hinnapakkumistest ja arvamustest, et

HK arvamuses toodud maksumus erineb oluliselt teistes tõendites toodud maksumusest. Selle

erinevus VX Kivisillus OÜ kui ülejäänud tõenditest väikseima maksumusega hinnast on

suurem, kui ülejäänud tõenditest kalleima ja odavaima vahe. See viitab asjaolule, et tegemist

võib olla põhjendamatult madala hinnaga, mida kinnitavad ka MS tunnistajana antud ütlused.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lähtuda VX Kivisillus OÜ hinnapakkumises toodud

tööde maksumusest. Tegemist on taastamistööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisega, mille

puhul võib eeldada, et pakkumuse tegija oli valmis selle hinnaga ka tööd tegema, erinevalt

esitatud asjatundjate arvamustes kajastuvast hinnast, mis põhinevad teoreetilistel hinnangutel,

mitte reaalsel valmidusel nende hindadega ka ehitustöid teha. Ringkonnakohus leiab, et

11 (12)

olukorras, kus on esitatud reaalsed hinnapakkumised tööde tegemiseks, saab lähtuda odavamast

pakkumisest, mistõttu eelistab kohus VX Kivisillus OÜ hinnapakkumist Vamerin OÜ

pakkumisele. See põhimõte ei kehti aga asjatundjate arvamuste kohta, mille puhul ei ole

arvamuse andjal valmidust ise antud hinnaga töid teha. Ringkonnakohus märgib, et kostja on

küll vaidlustanud VX Kivisillus OÜ hinnapakkumise usaldusväärsuse, kuid tegemist on

Vamerin OÜ pakkumisest odavama pakkumisega. Kui VX Kivisillus OÜ hinnapakkumine

välja jätta, oleks ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt põhjendatud lähtuda Vamerin

OÜ pakkumisest, mis tooks kostjale kaasa ebasoodsama lahendi. Seega loeb ringkonnakohus

ehitise

taastamismaksumuseks

136,82

eurot.

Seetõttu

tuleb

hagejate

vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning suurendada hagi rahuldamise ulatust. Pooled

ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja on hagejatele kindlustuslepingute

alusel tasunud 30 405,14 eurot. Seega on kostja jätnud hüvitamata kahju 219 731,68 eurot.

Arvestades hagejate kaasomandiosade ja kindlustuslepingutest tulenevate omavastutuste

suurusi peab kostja kindlustuslepingu I alusel maksma täiendava hüvitise 53 869,28 eurot ning

kindlustuslepingu II alusel 164 265,4 eurot.

19. Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses eraldiseisvaid vastuväiteid temalt hageja I

kasuks kohtueelse õigusabi kulu ja asjatundja arvamuse kulu väljamõistmise kohta. Kuna kohus

on eelnevalt leidnud, et kostja on rikkunud kindlustushüvitise maksmise kohustust, on

maakohus selle kahju hüvitamise nõude 4928 eurot õigesti VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel

rahuldanud. VÕS § 113 lg 1 järgi on põhjendatud ka hagejate viivisenõue rahuldatud põhivõla

osalt.

20. Hagejad on esitanud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, millega

soovivad täiendada protokollis kajastuvaid hageja esindaja seisukohti ning parandada

protokollist nähtuvaid ajamärkeid. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Istungiprotokoll ei ole stenogramm ning ei pea kajastama poolte avaldatud seisukohti sõna-

sõnalt. Seda eriti olukorras, kus hagejad on esitanud kohtule ka kohtukõne kirjalikud teesid

protokollile lisamiseks. Kui hagejad soovisid, et mingi nende seisukoht kindlasti protokollis

kajastuks, tulnuks selleks TsMS § 50 lg 2 järgi esitada istungil taotlus. Protokollist nähtuvad

ajamärked ei ole TsMS § 50 lg 1 järgi protokolli osa, mistõttu nende parandamist TsMS § 53

lg 2 järgi taotleda ei saa.

21. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 kohaselt

hagi osalise rahuldamise tõttu 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses solidaarselt hagejate

kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus pärast

otsuse jõustumist.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna, mistõttu on

nii hagilt kui ka apellatsioonkaebustelt tasutud vähem riigilõivu. Praeguses asjas on esitanud

mõlemad hagejad kostja vastu iseseisva nõude. Hagejate nõuded tulenevad eraldi lepingutest

ning tegemist ei ole õigussuhtega, mida saaks TsMS § 207 lg 3 mõttes tuvastada üksnes kõigi

kaashagejate suhtes ühiselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja II palub enda nõude välja

mõista hageja I kasuks. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõue oleks hagejale I loovutatud.

Seega on jätkuvalt tegemist kahe hageja eraldiseisvate nõuetega. Sellises olukorras ei ole alust

hagejate nõudeid hagihinna arvutamisel liita, vaid mõlema hageja nõudel on iseseisev hind (vt

nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 49; 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 15). Seega on hageja I esitatud nõude hind 236 356,81 eurot ning

hageja II esitatud nõude hind 72 509,47 eurot. Arvestades kaebuse ulatust on TsMS § 137 lg 1

järgi kostja apellatsioonkaebuse hind hageja I nõude osas 118 787,71 eurot ning hageja II nõude

osas 36 717,3 eurot. Hageja I vastuapellatsioonkaebuse hind on 117 569,1 eurot ning hageja II

vastuapellatsioonkaebuse hind 35 792,17 eurot.

12 (12)

23. Arvestades hagi hinda oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hageja I

pidanud tasuma hagi esitamisel riigilõivu 2100 eurot ning hageja II 1200 eurot. Hagejad tasusid

hagi esitamisel riigilõivu kokku 2700 eurot. Seega on hagejad hagilt tasunud riigilõivu kokku

600 eurot ettenähtust vähem. Vastuapellatsioonkaebuselt oleks RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa

1 järgi hageja I pidanud tasuma riigilõivu 1500 eurot ning hageja II 1000 eurot. Hagejad tasusid

kokku lõivu 1500 eurot. Seega on hagejad vastuapellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu kokku

1000 eurot ettenähtust vähem. Kostja oleks pidanud apellatsioonkaebuselt hageja I nõude osas

tasuma lõivu 1500 eurot ning hageja II nõude osas 1000 eurot. Kokku tasus kostja

apellatsioonkaebuselt lõivu 1800 eurot, st 700 eurot ettenähtust vähem.

24. Vähem tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista.

TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad menetluskulude tasumise eest solidaarselt isikud,

kes on taotlenud menetlustoimingu tegemist ja kelle kanda jäävad menetluskulud. Kuivõrd

kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostja

apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 700 eurot mõista kostjalt riigi kasuks välja.

Hagejate vähem tasutud riigilõivust 1600 eurot tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele 77%,

st 1232 eurot mõista hagejatelt ja kostjalt solidaarselt riigi kasuks välja. Seejuures nende

sisesuhtes vastutab TsMS § 146 lg 3 järgi kostja. Ülejäänud 23%, st 368 eurot tuleb välja mõista

solidaarselt hagejatelt.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav