3-20-2027/51 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

07.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2027

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Birgit

Siim

Puudutatud isik – XX, esindaja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-2027 menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 määrus

haldusasjas nr 3-20-2027 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud pidasid 15.10.2020 kell 20.56 Võru

maakonnas Setomaa vallas Värska-Ulitina tee viiendal kilomeetril kinni isiku, keda kahtlustati

ebaseaduslikus piiriületuses. Isikul oli kaasas Tšehhi kodaniku YY nimele väljastatud Tšehhi

Vabariigi ID-kaart ning Venemaa Föderatsiooni kodaniku XX nimele väljastatud pass ja

sisepass. Isik esitles end esialgu YY-na (sünd XX.XX.XXXX), kuid PPA tuvastas, et ID-kaart

on täielik võltsing. Asjaolude selgitamisel ilmnes, et isik on Venemaa

3-20-2027

2(6)

Föderatsiooni kodanik XX (sünd XX.XX.XXXX). Isikul puudus seaduslik alus

Eestis viibimiseks, mistõttu peeti ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15

lg 1, lg 2 p 1, lg 3, § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.

2. Isik selgitas, et lahkus lennukiga Dagestanist 11.10.2020 Moskvasse ja sealt edasi

Pihkvasse. Seal ostis ta jalgratta ja telgi. Pärast paari ööd kohalikus hotellis sõitis ta jalgrattaga

Gorodištše (Korodiše) külla. Esimesel katsel piiriületus ei õnnestunud. Teisel katsel jõudis isik

piiri äärde, kus ootas pimeduse saabumiseni. Jalgratta ja telgi jättis ta Venemaa poolele. Pärast

piiriületust liikus isik Google Mapsi abil Värska suunas, kuni ta kinni peeti.

3. Isik esitas 16.10.2020 kell 00.17 soovi saada rahvusvahelist kaitset. Tema sõnul

kiusatakse teda Venemaal taga, sest ta osales 1995. a-l Venemaa-Tšetšeenia sõjas Tšetšeenia

poolel. Isik peeti seejärel 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) alusel. EURODAC andmebaasi vastuse kohaselt on isik taotlenud varem

rahvusvahelist kaitset neljal korral: 04.11.2010 Austrias, 12.01.2011 Šveitsis, 13.03.2012

Austrias ja 04.07.2016 Šveitsis. Enda sõnul on teda Austriast mitu korda välja saadetud.

4. PPA

esitas

Tartu

Halduskohtule

taotluse

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Tartu

Halduskohus rahuldas taotluse 17.10.2020 määrusega. Määruse järgi tuleb PPA-l

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid uurida ja analüüsida. Selgituste andmisest on

möödas vähe aega. Samas esineb isiku põgenemise oht. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult

ning soovis end võltsitud dokumendi alusel esitleda EL kodanikuna. Seega on ta eesmärkide

saavutamiseks valmis kasutama ebaausaid võtteid. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed

sidemed. Kuna tema varasemad rahvusvahelise kaitse taotlused ei ole olnud edukad, pidi ta aru

saama, et taotlusel pole perspektiivi, mistõttu ta võib liikuda sobivamasse Schengeni

liikmesriiki. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kolm tundi pärast kinnipidamist.

Arvestades, et ta on varem rahvusvahelist kaitset taotlenud, pidi ta mõistma, et ta võidakse välja

saata. Seega on taotlus esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Põgenemise ohu tõttu pole muude järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus.

Tartu Ringkonnakohus tagastas 11.12.2020 määrusega halduskohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse, sest määruskaebus oli esitatud tähtaega ületades. Riigikohus ei võtnud

ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust menetlusse.

5. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2020 taotluse isiku kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks nelja kuu võrra, sest isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte

ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.

Isiku esmaste ütluste kohaselt taotleb ta kaitset poliitilistel põhjustel seoses Tšetšeenia sõjas

osalemisega. Isiku vestlustel antud ütlused vajavad aga täpsemat väljaselgitamist ja

analüüsimist. Arvestades, et isik on varem neljal korral taotlenud rahvusvahelist kaitset ning on

saanud keelduvad otsused, on kinnipidamiskeskuses kinnipidamine põhjendatud kuni

rahvusvahelise kaitse taotluse osas lõpliku otsuse tegemiseni. Isik ei pruugi vabaduses viibides

olla rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks

kättesaadav. Tema suhtes esineb VSS § 68 p-s 8 sätestatud põgenemise ohule osutav asjaolu.

Ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone selleks mitte ette nähtud kohas ning

tal puudub viibimisalus. Lisaks esitles isik end Tšehhi Vabariigi kodanikuna, kasutades

võltsitud dokumenti. Isiku eesmärk oli liikuda Lätti. Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et ta

3-20-2027

3(6)

on varem rahvusvahelist kaitset taotlenud Austrias ja Šveitsis ning Venemaale tagasi saadetud.

Isik ei soovinudki Venemaalt seaduslikult lahkuda.

Isikuga seotud

asjaolud osutavad, et

rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5). Isik

on varem korduvalt Austriast välja saadetud ning ta soovis varjata oma tegelikku identiteeti.

Isik peeti kinni riigis ebaseaduslikult viibiva isikuna 15.10.2020 kell 20.56, kuid rahvusvahelise

kaitse taotluse esitas ta 16.10.2020 kell 00.17. Arvestades, et isik on varem rahvusvahelist

kaitset taotlenud, ei ole tõenäoline, et ta ei teadnud, et taotlus tuleb esitada kohe. Isiku ütlused

ja käitumine osutavad, et ta on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, sh

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitama.

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, sest isiku

suhtes esineb põgenemise oht. Kuna Schengeni alal piirikontroll puudub, ei oleks isikul

takistusi Eestist omavoliliselt lahkuda. Võimalikku piiriületust saab takistada vaid isiku

liikumisvabaduse piiramisega. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks ega ole

vastuolus isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega. Isik on viibinud kinnipidamiskeskuses

ligikaudu kaks kuud. Isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole siin töökohta, elukohta,

tuttavaid/lähikondlasi.

6. XX märkis 11.12.2020 kohtuistungil, et ta peeti 15.10.2020 kinni ja ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse kohe pärast esimeste formaalsuste tegemist. PPA-l võttis tema

küsitlemine ning dokumentide vormistamine aega. PPA-l puudub info selle kohta, et ta oleks

varasemates menetlustes põgenenud, seega pole ka hetkel alust arvata, et ta peaks põgenema.

Kui info puudub, siis järelikult ta ei ole enne põgenenud. Isiku suhtes peab saama kohaldada

leebemaid meetmeid. XX võiks saada loa elada menetluse kestel Vao keskuses. Isik ei põgeneks

juba seetõttu, et kuhu iganes ta põgeneks, saadetaks ta Dublini III määruse alusel Eestisse

tagasi.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 11.12.2020 määrusega ning andis PPA-le loa

XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 11.04.2021.

Võrreldes Tartu Halduskohtu 17.10.2020 määrusega, pole isikuga seotud asjaolud vahepeal

muutunud. Asjaoludest võib järeldada, et isik oli taotlust esitades vältimatus olukorras. Kui

tema tegelik soov oli taotleda kaitset Eestis, siis puudus põhjus esitada ametnikele võltsitud

Tšehhi ID-kaart. Isik esitas taotluse siis, kui ilmnes, et ID-kaart on võltsitud. Võib eeldada, et

varem esitatud taotlused on lõppenud keelduva otsusega. Kuigi puuduvad andmed selle kohta,

et isik oleks varem põgenenud, ei loo ebaseaduslik piiriületus ja võltsitud dokumendi esitamine

usaldust, et ta oleks menetluses kättesaadav. Isik on kinnitanud, et ta ei soovi Eestisse jääda.

Samuti puuduvad tal Eestiga sotsiaalsed sidemed. Leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei pruugi tagada isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse menetluses.

Kinnipidamine pole muutunud ebaproportsionaalseks. Määruse tegemise aja seisuga on ta

kinnipidamiskeskuses viibinud kaks kuud. PPA pole menetlusega viivitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 määrus ning teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Isiku ütlused ja käitumine ei anna alust järelduseks, et tema suhtes esineb põgenemise oht. Isik

ei soovinud minna teise EL liikmesriiki. PPA ei ole väitnud, et isik oleks varem sarnases

3-20-2027

4(6)

olukorras olles põgenenud. Seega ei põgeneks ta ka Eestist. Halduskohus ei ole nendele

väidetele vastanud, mistõttu on ohuprognoos põhjendamata. Usalduse puudumine pole isiku

kinnipidamise alus VRKS mõistes. Kohus ei kaalunud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamise võimalikkust. PPA ei ole põhjendanud, missuguseid asjaolusid on vaja isiku suhtes

välja selgitada ja uurida, mida ei saaks teha siis, kui isik elab kindlaksmääratud kohas.

9. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta määruskaebus rahuldamata.

Põgenemise oht on tuvastatud isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal. Asjaolust, et puudub

info selle kohta, et isik oleks varasemate menetluste ajal riigist põgenenud, ei saa järeldada

põgenemise ohu puudumist. Isik on rahvusvahelist kaitset taotlenud vähemalt viies eri riigis

ning nii mõnestki enne menetluse lõppu lahkunud. Isik esitas Eestisse saabudes võltsitud

dokumendi, mistõttu puudub tema suhtes usaldus. Isik väitis, et tema eesmärk oli jõuda Lätti.

Piirikontrolli puudumise tõttu on tal võimalik see eesmärk saavutada. Rahvusvahelise kaitse

menetlus on pooleli. Isikuga on peetud kaks vestlust ning plaanis on anda võimalus arvamuse

ja vastuväidete esitamiseks. Põgenemise oht suureneb võimaliku keelduva otsuse tegemise

tõttu. Kinnipidamine aitab ennetada isiku edasiliikumist ning varjupaigasüsteemi

kuritarvitamist. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine poleks efektiivne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg

1 p 9).

11. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

12. Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku puhul esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte

ning lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Halduskohus märkis, et võrreldes

varasemaga ei ole asjaolud muutunud.

13. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui on vaja

tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks, ent temaga seotud asjaolud osutavad, et ta võib hakata

menetlusest kõrvale hoidma. Säte aitab kaasa ka taotleja teise liikmesriiki edasiliikumise

ennetamisele. Sätte eesmärk ei ole tagada taotlust tagasilükkava otsuse täitmist (Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.1). Väljaselgitamist vajavad asjaolud puudutavad

pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, nagu tagakiusukartust põhistavad

asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms, mis eeldavad

taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures võib kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise pikendamise luba sarnaselt esmakordse loa andmisega toimuda piiratud

informatsiooni tingimustes. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad siiski

olema kinnipidamist põhistavad asjaolud. Üksnes asjaolude muutumatuse nentimisest ei

pruugi piisata kinnipidamise pikendamiseks. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise

pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude

väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse

kohaldamise tingimuste täitmist. Asjaolude ebaselgus õigustab rahvusvahelise kaitse

taotlejalt vabaduse võtmist ka vaid juhul, kui esineb oht, et isik ei ole menetluses

3-20-2027

5(6)

kättesaadav või hakkab selle läbiviimist takistama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-

792, p 18.2–18.4.).

14. Asja materjalidest nähtuvalt on isikuga toimunud kaks vestlust: 06.11.2020 ja 19.11.2020

(dtl 141, 147). PPA on taotluses märkinud, et esmaste selgituste kohaselt taotles isik

rahvusvahelist kaitset seoses tagakiusamisega, mis on saanud talle tema väitel osaks

Tšetšeenia sõjas osalemisega. Asjaolud ja vestlustel antud ütlused vajavad aga täpsemat

väljaselgitamist ja analüüsimist. PPA ei ole samas välja toonud, missugused asjaolud on

veel ebaselged, mille täpsustamiseks on vajalik isiku kohalolu või missuguseid vastuolusid

on vaja lähemalt uurida. Taotlusest ei nähtu ka, et PPA sooviks isikuga pidada veel vestlusi.

On siiski selge, et kinnipidamise pikendamise taotluse esitamise ajal oli rahvusvahelise kaitse

menetlus veel algusjärgus. Taotlus esitati ajal, mil esmasest kinnipidamisest oli möödas vähem

kui kaks kuud: isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 16.10.2020 ning pikendamise taotlus

esitati 09.12.2020. Võib eeldada, et isiku kõik väited olid veel kontrollimata ning võis esineda

vajadus täpsustavate seletuste saamiseks. PPA on olnud menetluse toimetamisel aktiivne, sest

isikuga on peetud kaks vestlust.

15. Seega võis jaatada vajadust selgitada täiendavalt asjaolusid, milleks on omakorda vajalik

isiku kohaolu. Isiku kättesaadavust vabaduses võis aga pidada raskendatuks, sest esines

põgenemise oht. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks peab vältimatult esinema mõni

VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu suurust tuleb hinnata kogumis

muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-

3-1-93-16, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 14–16 ja

seal viidatud kohtupraktika).

Puudub vaidlus, et isik ületas Eesti välispiiri selleks mitte ette nähtud kohas ning ta ei ole saanud

luba Eestis viibimiseks (VSS § 68 p 8). VRKS § 10 lg 2 p-s 2 nimetatud viibimisalus kaitseb

isikut väljasaatmise, mitte kinnipidamiskeskusesse paigutamise eest (Riigikohtu 30.01.2018

määrus nr 3-17-792, p 18.5). Isikuga seotud asjaolud kogumis osutavad, et ta ei pruugi olla

VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud toiminguteks kättesaadav. Enese esitlemine Tšehhi Vabariigi

kodanikuna ja ametnikele võltsitud dokumendi esitamine näitavad, et tema eesmärk ei olnud

esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ka

kohe, vaid tegi seda pärast muude formaalsuste täitmist. Arvestades, et ta on varem

rahvusvahelist kaitset taotlenud, pidi ta teadma, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel.

Viivitus näitab, et taotlus on esitatud muul eesmärgil. Võltsitud dokumendi esitamine loob aluse

kahelda ka isiku usaldusväärsuses ja tema väidete paikapidavuses.

Põgenemise ohtu ei kummuta väide, et isik ei ole varem rahvusvahelise kaitse menetluste ajal

põgenenud või et ta saadetaks Dublini III määruse alusel nagunii Eestisse tagasi, kui ta peaks

siit lahkuma. Nendele isiku väidetele on halduskohus vastanud, mistõttu on määruskaebuse

etteheited otsitud. Liiati nähtub PPA vastusest määruskaebusele, et isik on varem riigist, kus ta

on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, enne otsuse tegemist lahkunud. Seda võib järeldada

ka esmasele taotlusele lisatud EURODAC vastustest, kust nähtuvad rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamise kuupäevad (16.10.2020 taotluse lisa 9, dtl 11–14). PPA ei ole põgenemise

ohu sisustamisel tuginenud ainult usaldusväärsusele kui VSS §-s 68 nimetamata asjaolule.

Usaldusväärsus on seotud isiku tegevusega ning selle mõju on hinnatud kogumis.

Puuduvad põgenemisohtu maandavad asjaolud, nagu sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed

Eestiga (elukoht, lähedased vms). Põgenemisohu tõttu ei saa leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist pidada tõhusaks (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

3-20-2027

6(6)

16. VRKS § 361 lg 2 p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse

taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Ühtlasi aitab

säte tagada, et isik ei hoiaks oma väljasaatmisest (sh tagasisaatmisest) lõplikult kõrvale (ei

põgeneks) ning oleks varjupaigataotluse tagasilükkamise korral kättesaadav selleks, et

väljasaatmine saaks jätkuda. Nimetatud eesmärkidele võivad viidata isiku riiki sisenemise

ja taotluse esitamise asjaolud, sh taotluse esitamise aeg, ütlused sihtriigi kohta, väidete

eluline usutavus jms (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 10‒12).

Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda,

kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks ning rahvusvahelise

kaitse taotluse esitamine katkestab väljasaatmismenetluse (Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr

319-1068, p-d 16–17). Seejuures ei pea aluse kohaldamiseks isikule olema tehtud

lahkumisettekirjutus, mille täitmise siis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine katkestab.

Konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades võib olla piisav, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3

alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks, ning on

piisav alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lahkumiskohustus

edasi lükata või väljasaatmist vältida (Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2020 määrus nr 3-

201275, p 15). VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamisel võib eeldada, et esineb põgenemise oht

(Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 12).

17. PPA ei ole teinud isikule lahkumisettekirjutust. Isikut kontrolliti 15.10.2020 Värska-Ulitina

tee viiendal kilomeetril, sest teda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Kontrollimisel tehti

kindlaks, et tal puudub seaduslik viibimisalus ning ta peeti kell 20.56 VSS § 15 lg 3 alusel 48

tunniks kinni. Seda, et isiku suhtes algatati tema tagasisaatmise ettevalmistamisele suunatud

menetlus, tõendab kinnipidamise protokoll (16.10.2020 taotluse lisa 1, dtl 29–30). Isik avaldas

kell 00.17 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamine vormistati ümber

VRKS alusel (16.10.2020 taotluse lisa 2, dtl 26–27). Asjaolust, et mõlemad

kinnipidamisprotokollid on allkirjastatud samal ajal (dtl 28), ei saa järeldada, et tagasisaatmise

ettevalmistamisele suunatud menetlus ei olnud alanud. On usutav, et isikule selgitati tema

õigusi ja kohustusi. Sellele viitab ka 11.12.2020 istungil väljendatud seisukoht, et formaalsuste

täitmine võttis aega. Puuduvad tõendid, et isik oleks vaielnud kinnipidamise alusele vastu või

avaldanud juba kinnipidamisel soovi saada rahvusvahelist kaitset. Kuna isik on varem taotlenud

rahvusvahelist kaitset, pidi talle olema teada, et taotlus tuleb esitada esimesel võimalusel.

Viivitamine näitab, et taotlus on esitatud siis, kui isiku väljasaatmine oli muutunud reaalsemaks.

Arvestades, et ta on varem Venemaale korduvalt tagasi saadetud, pidi ta väljasaatmise

perspektiivi mõistma ka sel korral. Seega on alust arvata, et taotlus on esitatud

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

18. Isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Isik oli viibinud loa andmisel

kinnipidamiskeskuses alla kahe kuu. Isik ei ole väitnud, et kinnipidamine oleks olnud vastuolus

tervise või turvalisuse kaalutlustega.

19. Arvestades eelnevat jääb XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

11.12.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)