2-20-3453/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3453

Kohtuasi

XX ja osaühingu HOLMELON hagi Nordic Rebar OÜ,

YY ja Osaühingu Davecom vastu leppetrahvi, kahju

hüvitamise ja hüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Nordic Rebar OÜ, YY ja Davecom OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

75 278,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Alar Salu

Kostja I (apellant I): Nordic Rebar OÜ (registrikood

14492018)

Kostja II (apellant II): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III (apellant III): Davecom OÜ (registrikood

10687955)

Kostja I-III lepinguline esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 16.03.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjatelt

hageja kasuks välja leppetrahvi 6000 eurot ületavas osas ja viivised 6000 eurot

ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Jätta tühistatud osas hageja nõue

rahuldamata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.2. Välja mõista Nordic Rebar OÜ-lt, YY-lt ja OÜ-lt Davecom

solidaarselt XX kasuks leppetrahv 6000 eurot ja viivised 6000 eurot, kokku 12 000

eurot.

2-20-3453

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 84 % ulatuses XX ja 16 % ulatuses

solidaarselt Nordic Rebar OÜ, YY ja OÜ Davecom kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) ja osaühing HOLMELON esitasid 03.03.2020 Harju Maakohtule

hagiavalduse Nordic Rebar OÜ (kostja I), YY (kostja II) ja Osaühingu Davecom (kostja

III) vastu, milles palusid mõista kostjatelt solidaarselt: 1) hageja XX kasuks välja

leppetrahvi 61 500 eurot; 2) osaühing HOLMELON kasuks välja kahjuhüvitise 6420,74

eurot; 3) osaühing HOLMELON kasuks välja hüvitise 7200 eurot; 4) hageja XX ja

osaühing HOLMELON kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga summas 9900,75

eurot; 5) hageja XX ja osaühing HOLMELON kasuks välja edasiulatuva viivise kõikide

nõuete summast määras 0,25% päevas kuni nõuete täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13

778,50 eurot.

2. Pooled sõlmisid 17.06.2019 kompromisslepingu. Kompromisslepingu p-s 5.1 võttis

kostja I kohustuse vabastada hiljemalt 31.08.2019 hageja kinnisasi, registriosa nr

6658550, AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteegist. Lepingu p 5.2 kohaselt pidi

kostja I tegema kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks hageja

vabastatud AS Swedbank Liising ees käenduslepinguga võetud käenduskohustusest.

3. 30.08.2019 edastas kostja II hagejale Swedbank AS suurkliendihalduri BB e-kirja, kus

teavitatakse kostjat I liisinglepingutes peatselt toimuvatest muudatustest ja hageja

tagatistest vabastamisest.

4. 11.12.2019 nõudekirjas palus hageja käenduse lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist

ning teavitas leppetrahvi nõudest. 16.12.2019 esitas hageja korduva meeldetuletuse.

5. 17.12.2019 teatas kostja I, et on saatnud 30.08.2019 e-kirja ja selle alusel on tema

kohustused käenduse lõppemise osas täidetud. Kinnistul lasuva hüpoteegi suhtes peab

hageja tegema sellekohase tahteavalduse notarile. Leppetrahvi nõudeõigus on kostja I

hinnangul minetatud.

6. 13.12.2019 esitas hageja teabenõude käenduslepingute kehtivuse küsimuse osas AS-le

Swedbank. 19.12.2019 saabus Swedbank Liising AS juristilt IK-lt vastus, kus

kinnitatakse käenduse lõppemist 12.09.2019.

7. Seega on kostja I hilinenud kompromisslepingu p-i 5.2 täimisega vähemalt 12 päeva.

30.08.2019 e-kirja ei saa pidada dokumendiks, mis lõpetab hageja käenduse. Hageja sai

2-20-3453

käenduskohustuse lõppemisest Swedbank Liising AS-lt teada alles 19.12.2019.

8. 02.01.2020 on kinnistusraamatus tehtud kanne, millega on kustutatud hageja

kinnisasjale seatud hüpoteek. Kostja I on rikkunud kompromisslepingu p 5.1, kuivõrd

võttis endale kohustuse teostada kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks

kinnistu

vabastatud

hüpoteegist.

Õiguse

lõpetamine

kinnistusraamatus

asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 järgselt ei kohusta tehingus osalema kinnisasja

omanikku, sellise avalduse esitamise õigus on vaid õigustatud isikul. See, kas vara

vabastamine hüpoteegist toimub AÕS § 329 või § 330 kohaselt, on hüpoteegipidaja

enda otsustada. Kuna hüpoteek on kustutatud alles 02.01.2020, siis on kostja I hilinenud

kompromisslepingu p-s 5.1 märgitud kohustuse täitmisega 123 päeva.

9. 03.01.2020 esitas hageja kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500 eurot,

mida kostja I täitnud ei ole.

10. Kompromisslepingu p-ga 5.3 tagati kostja I kohustuste täitmine leppetrahviga, milleks

on 500 eurot iga kohustusega viivitatud päeva eest (võlaõigusseadus (VÕS) § 158 lg 1).

Hageja hinnangul katab leppetrahvi nõue temale tekitatud kahju, mis eelkõige tulenes

ebaõnnestunud kinnisvara võõrandamistehingust (2019. aasta 50-ndal nädalal tekkis

hagejal võimalus kiirelt ja hea hinnaga võõrandada korteriomand, paraku jäi tehing ära

kinnistul lasuva hüpoteegi tõttu). Tulenevalt viivituse ulatusest, s.o 123 päeva, nõuab

hageja leppetrahvi tasumist summas 61 500 eurot.

11. Hageja esitas solidaarnõude ka kostja II (kompromissilepingu p 6.2) ja kostja III vastu

(kompromisslepingu p 6.1).

12. Kompromisslepingu p-s 6.4 leppisid pooled kokku kohustuste täitmisel rakendatava

viivise määra, mis on 0,25% võlgnetavalt summalt päevas.

13. Seoses kostjate vastuväidetega märkis hageja, et kostja I kohustus oli hüpoteegi

kustutamine, mitte hüpoteeki tagava nõude puudumise tuvastamine/kinnitamine.

Eksitav on viide 30.08.2019 e-kirjale, mis justkui oleks VÕS § 95 lg 2 järgne täitmise

kviitung. Selline teade ei saa olla kinnistusraamatu kande aluseks ja sellel puudus

igasugune õiguslik jõud, sh täitmise kviitungi mõistes. Teisalt poolte vahel sõlmitud

kompromisslepingu järgselt ei täida kohustust VÕS § 95 lg 2 mõistes kolmas isik.

Kostjate vastuväited

14. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

15. Kostja I ei ole toime pannud rikkumist, mis annaks õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja

oli andnud AS-le Swedbank Liising käenduse, millega tagati kostja I ja AS Swedbank

Liising vahelistest seadmete liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi

liisinguandja ees. Lisaks seadis hageja nimetatud käenduskohustuste täitmise

tagamiseks ka oma kinnisasjale AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000

eurot. Kompromisslepingu p-de 5.1. ja 5.2. kohaselt kohustus kostja I teostama

vajalikud toimingud, et vabastada AS Swedbank Liising kasuks seatud hüpoteek ja

vabastada hageja käenduslepingutest tulenevatest kohustustest. Kostja I on nimetatud

kohustused täitnud vastavalt lepingule.

16. Hageja ei ole tõendanud, et tema vara ja käendus tagasid pärast 31.08.2019 AS

Swedbank Liising nõudeid kostja I vastu. Kostjad ei nõustu, et hageja vabastati

käenduskohustustest 12.09.2019. Nimetatud kuupäevast pärineb üksnes liisinguandja

teade hagejale, milles teatatakse, et käenduskohustused on lõppenud. Hageja

käenduskohustused liisinguandja ees lõppesid 30.08.2019 (vt AS Swedbank Liising

30.08.2019 e-kiri kostjale II). Hagiavalduse lisaks 16 on AS Swedbank Liising poolt

digitaalselt allkirjastatud tõend selle kohta, et käenduslepingutest tulenevad

käenduskohustused on lõppenud. Seega on võlausaldaja digitaalse allkirjaga üle

korranud juba 30.08.2019 avaldatu, et hageja käenduskohustus on lõppenud. Seega on

2-20-3453

kostja I poolt tehtud kõik tema mõjuväljas olevad toimingud ja hageja on vabastatud

käenduskohustusest AS Swedbank Liising ees 30.08.2019.

17. Hüpoteegi kustutamise osas on samuti kostja I teostanud kõik tema mõjuvõimus olevad

toimingud. Kostja I tegevuse tulemusena on AS Swedbank Liising 30.08.2019

kinnitanud, et hüpoteegiga tagatavad nõuded on lõppenud ja hüpoteek vabastatakse.

Kostja I ei saa hageja asemel teostada notariaalset toimingut hüpoteegi kustutamiseks.

Hageja on ise hüpoteegi kustutamise osas vastuvõtuviivituses.

18. Leppetrahvi nõuet ei ole esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).

19. Hagejal puudub kahju, mida leppetrahviga hüvitada, mistõttu taotleb kostja leppetrahvi

vähendamist 0 euroni (VÕS § 162 lg 1).

20. Hageja rikastuks enda poolt muutmata jäetud kinnistusraamatu kande pinnalt 61 500

euro võrra ja tekitaks sellega kahju kostjatele. Lisaks on kostja I majanduslik olukord

keeruline, kostja I omakapital on negatiivne ja leppetrahvi väljamõistmine oleks kostja

I suhtes äärmiselt ebaõiglane.

21. Antud juhul oleks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 2) lähtudes vastuvõtmatu kohaldada

kompromisslepingu p-st 5.3. viimasest lausest tulenevat ja lugeda kostja I rikkumiseks

see, et hageja ei kustutanud ise oma kinnisasjalt hüpoteeki, kui kostja I poolt olid selleks

kõik eeldused loodud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Harju Maakohtu 10.11.2020 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja leppetrahv 61 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13

778,50 eurot. Maakohus jättis osaühing HOLMELON hagi rahuldamata. Maakohus

jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja osaühing HOLMELON nõuete

menetlemisega seotud menetluskulud osaühing HOLMELON kanda.

23. Maakohus viitas kompromissilepingu p-dele 5.1, 5.2 ja 5.3 ning märkis, et 01.09.2019

seisuga koormas hageja kinnisasja hüpoteek, see kustutati alles 02.01.2020. Selleks, et

kostja I saanuks täita hüpoteegi kustutamise kohustuse, oli vajalik, et hageja täidaks

omapoolse kohustuse anda hüpoteegi kustutamiseks nõusolek. Kuivõrd kokkuleppe

kohaselt oli hüpoteegi kustutamiseks vajalike toimingute tegemine kostja I ülesanne,

pidanuks kostja I tegema pingutusi, et hagejalt vajalikud nõusolekud saada. Hüpoteegi

kustutamise korraldamine oli kostja I ülesanne, mistõttu väiteid hageja tegevusetuse

osas ei saa pidada asjakohasteks. Kostjad ei ole pöördunud hageja poole vastava

nõusoleku saamiseks enne kui alles 10.12.2019 (tl 40). Hageja on pärast nimetatud

pöördumist andnud vajaliku nõusoleku esimesel võimalusel, s.o 17.12.2019. Kostjad ei

ole tõendanud, et nad oleks hageja poole hüpoteegi kustutamiseks vajaliku nõusoleku

andmise palvega pöördunud varem kui 10.12.2019. Seega ei ole võimalik väita, et

hageja oli vastuvõtuviivituses. Kostja I on viivitanud hüpoteegi kustutamise kohustuse

täitmisega 123 päeva.

24. Seoses käenduskohustusega märkis kohus, et Swedbank AS suurkliendihaldur BB

30.08.2019 e-kiri (tl 39) ei tõenda, et kostja I oleks täitnud kompromissilepingu p-s 5.2

sätestatud kohustuse tähtaegselt. Tõendist nähtub üksnes see, et pank on liisingulepingu

muudatused päev enne (s.o 29.08.2019) heaks kiitnud, kuid muudatuste vormistamine

ja allkirjastamine leiab aset alles paari päeva pärast. Võlausaldaja (s.o Swedbank) on

käenduse lõppemist kinnitanud alles 12.09.2019 (tl 37 – kinnituskiri). Kostjad ei ole

tõendanud, et kohustus oleks täidetud tähtaegselt. Kompromissilepingu p 5.3 viimane

lause ei näinud rikkumise olemasolu tuvastamise puhuks ette käendaja teavitamist

käenduse lõppemisest – kokkuleppe kohaselt on rikkumisega tegemist, kui hageja

suhtes kehtib 01.09.2020 seisuga käendusleping. Seega on kostja I hilinenud

käenduskohustuse lõpetamisega/ümbervormistamisega 11 päeva.

2-20-3453

25. Tähtsust ei oma, kas hüpoteekide kustutamise hetkeks oli hageja käenduskohustus

lõppenud või mitte. Käenduse ja hüpoteegi puhul on tegemist erinevate

mehhanismidega, mille abil on võimalik kohustust tagada. Käenduse olemasolu ei

tähenda, et hüpoteegi kustutamine on välistatud, ja vastupidi – hüpoteegi olemasolu ei

välista käenduse lõppemist. Põhinõude olemasolu hüpoteek ei eelda – st tegemist on

mitteaktsessoorse tagatisega.

26. Kompromissilepingu p 5.1 täitmisega on kostja I viivitanud 11 päeva ning

kompromissilepingu p 5.2 täitmisega 123 päeva. Lähtudes kompromissilepingu p 5.3

sõnastusest, tuleb nimetatud rikkumiste eest leppetrahvi arvestada selliselt, et p-des 5.1.

ja 5.2. nimetatud rikkumised on üksteisega hõlmatud, st kohus ei arvesta iga rikkumise

korral leppetrahvi eraldi, vaid arvestab leppetrahvi justkui oleks tegemist ühe

rikkumisega. Seega on hageja I leppetrahvinõue põhjendatud summas 61 500 eurot (123

x 500) (VÕS § 158 lg 1). Kostjate II ja III solidaarvastutus tuleneb kompromissilepingu

p-dest 6.1 ja 6.2.

27. Maakohus viitas VÕS § 159 lg-le 2 ning märkis, et hageja on esmakordselt

leppetrahvinõudest teatanud 11.12.2019 (tl 20 – e-kiri). Vaatamata sellele, et hageja ei

nimetanud nõudekirjas leppetrahvi suurust, on nõudekirjast üheselt arusaadav, et hageja

nõuab leppetrahvi tasumist. Leppetrahvinõude suuruse oleks kostja I saanud tuletada

nõudekirjas viidatud lepingusäte põhjal. Leppetrahvi nõudeõigus tekkis hagejal alates

01.09.2019. Vaatamata sellele, millal hageja tegelikult kostja I poolsest rikkumisest

teada sai, on kostjat I leppetrahvinõudest teavitatud mõistliku aja jooksul (3 kuud 10

päeva). Majandustegevusega tegelevale isikule ei pea teine pool n-ö igaks juhuks

meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise korral saab tema

vastu lepingu järgi esitada nõudeid (RKTKo nr 3-2-1-142-11, p 17). Kostjale I ei saanud

hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootust, et temalt leppetrahvi enam ei

nõuta (RKTKo nr 3-2-1-142-11, p 16).

28. Asjaolu, kas kostja I poolsetest rikkumistest hagejale ka tegelikult kahju tekkis, ei ole

leppetrahvi nõude rahuldamise kontekstis tähtis. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et lepingu

rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust

sõltumata.

29. Leppetrahvi vähendamiseks puudub alus. Kostja I on oma kohustuste täitmisel olnud

passiivne ning on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja I on leppetrahvi

suuruse osas saanud ise kaasa rääkida ja on lepingut allkirjastades nõustunud sellise

leppetrahvimääraga. Leppetrahv tulenes kompromissilepingust, millega juba kord

lahendati poolte vahelised erimeelsused – nimetatud kokkuleppe rikkumine ja sellega

uute erimeelsuste tekitamine ei ole lubatav. Kostja I ei ole tõendanud, et tema

majanduslik seis oleks sedavõrd halb, et nõude rahuldamine kahjustaks võlausaldajate

huve või oleks kostja I suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja I poolt esitatud tõendi (tl 87)

põhjal ei saa teha järeldusi kostja I majandusliku seisundi kohta, kuivõrd aruanne on

esitatud üksnes poole aastase perioodi kohta, lisaks on see allkirjastamata. Samuti ei ole

kohtuni toodud ega tõendatud, et kostjate II ja III majanduslik seisund oleks sedavõrd

halb, et kohustuse täitmine käib neil üle jõu.

30. Kostjatelt I – III tuleb solidaarselt hageja I kasuks välja mõista leppetrahv summas

61 500 eurot ja viivis. Hageja I lähtub viivisenõude alguskuupäeva määrates õigesti

kuupäevast 03.01.2020, kuivõrd nimetatud kuupäevale eelneval päeval selgus nõutava

leppetrahvi lõplik suurus ning sellekohase nõudekirja on hageja kostjatele ka edastanud

(tl 44). Kohtuotsuse tegemise seisuga on viivise suuruseks 48 123,75 eurot (61 500 x

0,25% x 313 päeva). Hageja on palunud viivisenõuet piirata 13 778,50 euroni ning

kohus lähtub hageja nõudest.

2-20-3453

Apellatsioonkaebus

31. Kostjad esitasid 07.12.2020 apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu

otsuse osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

32. Kohus on ebaõigesti tuvastanud kompromisslepingu p 5.1 rikkumise. Kohus on

kompromisslepingu tõlgendamisel rikkunud VÕS § 29. Antud juhul ei ole

kompromisslepingus lepitud kokku selles, et formaalne hüpoteegi kanne hageja

kinnisasjal oleks rikkumine. Kompromisslepingu p 5.1 kohustuse täitmiseks pidi olema

hageja kinnisasi vabastatud sellisest hüpoteegist AS Swedbank Liising kasuks, millega

on tagatud kõik hüpoteegipidaja AS Swedbank Liising nõuded hageja vastu ehk mis

annaks hüpoteegipidajale õiguse oma võlaõiguslike nõuete rahuldamiseks hüpoteegiga

koormatud vara arvelt. Kostja I on enda kohustuse täitnud. Kostja I ei ole võtnud endale

kohustust teha hageja või AS Swedbank Liising eest avaldust kinnisasjal oleva

hüpoteegi kustutamiseks. Kostja I kohustuseks oli luua kõik eeldused, et hageja saaks

vastavalt

oma

äranägemisele,

kas

kustutada

hüpoteegi

või

muuta

see

omanikuhüpoteegiks.

33. Kohus on ebaõigesti tuvastanud kompromisslepingu p 5.2. rikkumise. Võlausaldaja on

juba 30.08.2019 e-kirjas avaldanud, et hageja vabastatakse käendusest. Asjaolu, et ühel

juhul on käenduskohustusest vabastamise kinnitus digitaalselt allkirjastatud, ei anna

talle tahteavalduse kontekstis kaalu juurde. Nii kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (milleks on ka e-kiri) kui ka digitaalse allkirjaga kohustuse täitmise kviitung on

kehtivad, sest seadus ei näe neile ette kohustuslikku vorminõuet.

34. Juhul, kui kostja I rikkumiseks tuleb lugeda formaalne hüpoteegi kanne

kinnistusraamatus, siis paluvad kostjad jätta kompromisslepingu p-s 5.3. sätestatu

kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostjad on vastava taotluse esitanud maakohtule

31.08.2020, kuid maakohus jättis taotluse osas seisukoha võtmata. Oleks äärmiselt

ebaõiglane ja hea usu põhimõttega vastuolus mõista hageja kasuks välja leppetrahv

olukorras, kus leppetrahvi nõudmise eeldus ja selle suurus sõltub ainult sellest, kas

leppetrahvi nõudev isik ise esitab avalduse nn tühja hüpoteegi kustutamiseks või mitte.

Sellise leppetrahvi väljamõistmine oleks kahju tekitamine kostjatele ning hageja

rikastuks põhjendamatult. Selliselt oleks see vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2.

35. Kohus on ebaõigesti jätnud leppetrahvinõude vähendamata. Hagejale ei ole formaalsest

hüpoteegikandest kahju tekkinud. Hageja ise ei ole üles näidanud huvi ega avaldanud

soovi hüpoteegi kustutamiseks. Kohus on viidanud kahju osas üllatuslikult VÕS § 161

lg-le 2. Kostja ei ole avaldanud, et seoses kahju mittetekkimisega ei oleks

leppetrahvinõue lubatav, mistõttu ei ole kohtu poolt kohane viidata VÕS § 161 lg-le 2.

Kostjad on palunud kahju puudumisega arvestada leppetrahvi vähendamise kontkstis

ning seda juhul, kui kohus leiab, et leppetrahvinõue eksisteerib.

36. Kostja I on tõendanud oma kehva majanduslikku olukorda (vt 30.06.2020 bilanss).

Kostja I bilanss seisuga 30.06.2020 kajastab äriühingu majanduslikku olukorda

konkreetse kuupäeva seisuga, mistõttu kohtu etteheide sellele, et esitati ainult poole

aasta aruanne on arusaamatu. Kostja I soovis tõendada oma majanduslikult kehva

olukorda võimalikult lähedasel ajahetkel kohtuotsuse tegemisele. Leppetrahvi

vähendamise kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, milline oli kostja I majanduslik olukord

aastaid tagasi. Kohus oleks pidanud seda kostjatele selgitama kohustust äriühingu

bilanss allkirjastada. Kostjate II ja III majanduslik olukord ei ole kostja I rikkumise

tulemusena tekkiva leppetrahvi kontekstis oluline, kuna leppetrahvi tasumise kohustus

oli kostjal I, kelle kohustuse täitmise eest kostjad II ja III käendajatena vastutavad.

2-20-3453

Vastustaja seisukoht

37. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

38. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja leppetrahvi 6000 eurot

ületavas osas ja viivised 6000 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus jätab tühistatud osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Apellatsioonkaebus

rahuldadakse osaliselt.

39. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud osas,

milles maakohus jättis osaühingu HOLMELON hagi rahuldamata.

40. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

41. Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud, mida pole vaidlustatud ja millest

ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi lähtuda:

-

hageja andis AS-le Swedbank Liising käenduse, millega tagati kostja I ja AS

Swedbank Liising vahelistest liisinglepingutest tulenevaid kostja I kohustusi

liisinguandja ees;

-

hageja seadis nimetatud käenduskohustuse tagamiseks oma kinnisasjale (registriosa

nr 6658550) AS Swedbank Liising kasuks hüpoteegi summas 90 000 eurot;

-

17.06.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu, milles kostja I võttis kohustuse

teostada kõik vajalikud toimingud, et hiljemalt 31.08.2019 oleks hageja kinnisasi

vabastatud hüpoteegist ja hageja vabastatud käenduskohustusest, mille tagamiseks

sõlmiti leppetrahvikokkulepe;

-

kostjad II ja III tagasid kostja I kompromisslepingust tulenevate kohustuste täitmist;

-

30.08.2019 e-kirjaga teavitas Swedbank AS suurkliendihaldur kostjat II sellest, et

komitee kinnitas muudatused kostja I liisinglepingutes ning hageja isiklik käendus

ja korter vabastatakse; lepingud valmistataks ette paari päeva jooksul ning

saadetakse esimesel võimalusel allkirjastamiseks. Kostja II edastas selle e-kirja ka

hagejale.

-

12.09.2019 kuupäevaga on koostatud Swedbank AS tootehalduri kiri, milles

teavitati hagejat käenduslepingu ja käenduslepingujärgsete käendaja kohustuste

lõppemisest.

-

11.12.2019 saatis hageja kostjatele I ja II nõudekirja, millega taotles käenduse

lõpetamist ning hüpoteegi kustutamist ja teavitas leppetrahvi nõudest;

-

17.12.2019 edastas notar kinnistusosakonnale hüpoteegi kustutamise avalduse,

mille alusel on 02.01.2020 kinnistusraamatus tehtud hüpoteegi kustutamise kanne;

-

03.01.2020 esitas hageja kostjale I leppetrahvi tasumise nõude summas 61 500

eurot.

42. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle 1) kas hagejal on üldse õigust nõuda

leppetrahvi ja 2) leppetrahvi vähendamise üle.

43. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti leppetrahvi nõudeks vajalike

eelduste olemasolu. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS

§ 654 lg 6 alusel neid ei korda. Maakohus ei ole kompromisslepingu tõlgendamisel

rikkunud VÕS § 29 ja on õigesti tuvastanud kompromisslepingu p-de 5.1 ja 5.2

rikkumise kostja I poolt. Pooled on kompromisslepingu p-s 5.3 täpsustanud, mida nad

loevad p-de 5.1 ja 5.2 rikkumiseks. Pooled loevad p-s 5.1 ja /või 5.2 rikkumiseks seda,

2-20-3453

kui peale 31.08.2019 on hageja kinnisasi koormatud hüpoteegiga ja / või hageja suhtes

kehtib käendusleping. Seega on kompromisslepingus lepitud kokku selles, et

formaalne hüpoteegi kanne hageja kinnisasjal on rikkumine. Selliseks tõlgenduseks,

nagu kostjad on esmakordselt välja toonud apellatsioonkaebuses, lepingu selgesõnaline

ja ühemõtteline sõnastus alust ei anna.

44. Kostja I ei pidanud küll ise esitama avaldust hüpoteegi kustutamiseks, kuid ta pidi

korraldama hüpoteegi kustutamiseks vajalike toimingute tegemise. Maakohus tuvastas

õigesti, et hageja ei olnud vastuvõtuviivituses. Kostjad pöördusid hageja poole

hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks esmakordselt alles 10.12.2019, mille

järgselt lepiti kohe kokku notari aeg ja tehti avaldus kinnistusametile.

45. Kolleegium ei nõustu kostjate seisukohaga, et Swedbank AS 30.08.2019 e-kiri ja

12.09.2019 kiri omavad käenduslepingu lõppemise aja määratlemisel samasugust

õiguslikku tähendust. 30.08.2019 e-kirjas teatakse panga komitees eelmisel päeval

kinnitatud muudatustest kostja I liisinglepingutes, mille kohaselt hageja vabaneb

tagatistest, kuid käenduslepingu lõpetamist alles valmistatakse ette. 12.09.2019 kirjas

teatatakse hagejale käenduslepingu lõppemisest.

46. Asjaolu, et hageja ei ilmutanud ise initsiatiivi hüpoteegi kustutamiseks, ei muuda kostja

I rikkumist olematuks. Samuti ei ole põhjendatud jätta kompromisslepingu p-s 5.3.

sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel. Pooled olid ise vabatahtlikult leppinud kokku

leppetrahvi kohaldamise tingimused, mistõttu leppetrahvi kohaldamine neil tingimustel

ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja poolt esiletoodud asjaolud annavad

alust leppetrahvi vähendamiseks mõistliku suuruseni, mitte selle kohaldamata

jätmiseks.

47. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et leppetrahvi vähendamiseks puudub alus.

48. VÕS § 158 lg 1 ja § 161 lg 1 mõtte kohaselt peaks leppetrahv katma mõistlikult

ettenähtava kahju, aga vastav kokkulepe vabastab kahjustatud lepingupoole kohustusest

tuua esile ja vaidluse korral tõendada kahju täpset koosseisu ning suurust. Leppetrahvi

kokkuleppe eesmärk on lihtsustada lepingurikkumisele tugineva poole tegevust hüvitise

nõudmisel.

49. Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1

esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Leppetrahvi

suuruse mõistlikkuse hindamisel on ühe asjaoluna vaja arvestada, millise kohustuse

täitmise asendamiseks või ka täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud.

Selles osas tuleb rakendada VÕS § 29 sätteid ja kompromisslepingut tõlgendada.

Kompromisslepinguga lepiti kokku, et kostja III tühistab kostja I osakapitali

suurendamise otsuse ning kostja I tagastab hagejale osakapitali sissemaksu. Hageja

andis selleks nõusoleku ning loobus mistahes nõuetest seoses sellega, et talle ei ole üle

antud kostja I osa. Samuti nõustus hageja, et kostja I lõpetab temaga töösuhte. Seega jäi

hageja oma isikliku käenduse ja kinnisvaraga tagama kostja I kohustusi olukorras, kus

tal endal puudus igasugune seos kostjaga I. Hageja ei saanud enam kuidagi mõjutada

kostja I poolt nende kohustuste täitmist, mida hageja oma isikliku varaga tagas. Seega

tagas leppetrahv eelkõige täitmisele sundimisele eesmärki, et sundida kostjat I

tegutsema selle nimel, et vabastada hageja kostja I kohustuste täitmise eest. Leppetrahvi

eesmärk oli aga ka võimaliku kahju hüvitamine, kui tagatised siiski realiseeritakse.

50. Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Lepingu rikkumise

korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata

(VÕS § 161 lg 1). Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

2-20-3453

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).

51. Kuna pooltevahelise leppetrahvi eesmärgiks oli VÕS § 159 lg 1 alusel mh rikkumise

sanktsioneerimine, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit,

huvi täitmise vastu ja muid konkreetse lepinguga seonduvaid asjaolusid.

52. Leppetrahvi kohta tähistatud terminid „ebamõistlikult suur“ ja „mõistlik“ ei ole

käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena. Seega pole neid

võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt.

Tõendamine saab seega seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille

põhjal kohus kujundab siseveendumuse leppetrahvi mõistlikkuse või ebamõistlikkuse

kohta. Leppetrahvi suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on kostjal, kes

taotleb leppetrahvi vähendamist.

53. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei ole käenduslepingust ega hüpoteegikandest kahju

tekkinud. Alates 12.09.2019 ei saanudki hagejale kahju enam tekkida, kuna siis lõppes

käendusleping, mida hüpoteek tagas. Samuti ei ole hageja ise üles näidanud huvi ega

avaldanud soovi hüpoteegi kustutamiseks, vaatamata sellele, et hageja sai juba

30.08.2019 teada, et pank on andnud nõusoleku käenduslepingu lõpetamiseks ning

tegeletakse lepingu lõpetamise vormistamisega. Ringkonnakohtu hinnangul annavad

need asjaolud aluse leppetrahvi oluliseks vähendamiseks. Hageja ei ole kohtu ette

toonud asjaolusid, mis lükkaksid kostja poolt esiletoodud asjaolud ümber ja

põhjendaksid nii suure leppetrahvi nõudmist. Üksnes asjaolu, et pooled on sellises

leppetrahvimääras kokku leppinud ning leping on täitmiseks kohustuslik, ei tõenda

leppetrahvinõude suuruse põhjendatust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12,

p 21). See muudaks leppetrahvi vähendamise instituudi sisutuks.

54. Kolleegiumi hinnangul tuleb mõistliku leppetrahvi summa arvutamisel piirduda ajaga,

mil käendusleping kehtis kauem, kui pooled olid kokku leppinud ja esines reaalne oht,

et hageja kinnisasi võidakse võõrandada, see on 12 päeva. Seega määrab

ringkonnakohus väljamõistetava leppetrahvi suuruseks 6000 (12x500) eurot.

55. Vastavalt poolte kokkuleppele ja hageja nõudele tuleb kostjatelt hageja kasuks välja

mõista ka viivis. Kompromisslepingu p-s 6.4 on pooled kokku leppinud, et kohustuse

täitmisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda viivist 0,25 % võlgnetavalt

summalt päevas, kuid mitte rohkem kui võlgnetav põhikohustus. Maakohus mõistis

hageja soovil viivised välja alates 03.01.2020 ja kostjad pole viivise arvestamise

alguskuupäevale vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga

on viivise suuruseks 6915 eurot (6000 x 0,25% x 461 päeva). Seda tuleb vastavalt poolte

kokkuleppele piirata võlgnetava põhikohustuse suuruseni, see on 6000 euroni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, on vajadus muuta ka menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3).

57. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jaotab ringkonnaohus TsMS

§ 163 lg 1 ja § 171 lg1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega. Hageja kanda jääb 84 % ja kostja kanda 16 % kõigist

menetluskuludest.

58. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Seega ei määra poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude

2-20-3453

rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/