2-18-15010/117 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. aprill 2021

Tsiviilasja number

2-18-15010

Tsiviilasi

Osaühingu

King

Kinnisvara

avaldus

saneerimismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Osaühing King Kinnisvara

(registrikood 10672798), seaduslik esindaja Tiina Napa

Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemetluse menetluskulud Osaühingu

King Kinnisvara kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Gigant Mööbel OÜ (võlausaldaja) esitas 6. oktoobril 2018 maakohtule avalduse Osaühingu

King Kinnisvara (avaldaja) pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja esitas 28. oktoobril 2018

avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Maakohus jättis 14. novembri 2018. a määrusega

saneerimisavalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja

puuduseid ei kõrvaldanud ning maakohus keeldus 21. detsembri 2018. a määrusega

saneerimisavalduse menetlusse võtmisest. Määrus jõustus 6. aprillil 2019.

Avaldaja esitas 24. aprillil 2019 uue avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Maakohus

keeldus 30. aprillil 2019 saneerimisavalduse menetlusse võtmisest, kuna avaldus oli esitatud

menetlusse võtmist takistavate puudustega ja kohtu hinnangul polnud otstarbekas määrata

avaldajale tähtaega avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

7. mail 2019 saabusid kohtusse avaldaja avaldus saneerimismenetluse algatamiseks ning

avaldaja ja võlausaldaja avaldused kohtuistungi edasilükkamiseks seoses saneerimismenetluse

algatamisega. Võlausaldaja esitas 29. mail 2019 avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks

põhjendusel, et avaldaja on nõude tasunud.

Tartu Maakohus lõpetas 3. juuni 2019. a määrusega menetluse võlausaldaja avalduses avaldaja

pankroti väljakuulutamiseks ja jättis avaldaja saneerimismenetluse algatamata. Tartu

Ringkonnakohus rahuldas 23. augusti 2019 määrusega osaliselt avaldaja määruskaebuse,

tühistas maakohtu 3. juuni 2019. a määruse osas, milles maakohus jättis algatamata

saneerimismenetluse ja saatis tsiviilasja tühistatud osas uueks lahendamiseks maakohtule.

Avaldaja esitas 3. veebruaril 2020 täiendatud saneerimisavalduse. Maakohus leidis, et esitatud

saneerimisavaldus ei ole menetlemiseks piisavalt selge ning andis avaldajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas taotluse menetlustähtaja pikendamiseks kuni riigis kehtestatud

eriolukorra lõppemiseni. Avaldajal ei saanud tellida vara hindamist, samuti ei ole võimalik

riikidevahelise liikumispiirangu tõttu kohtuda lepingupartneritega Hispaanias ning karantiini

tõttu partneritega Eestis algdokumentide saamiseks ja kohtule esitamiseks. Alternatiivselt

taotles avaldaja saneerimismenetluse algatamist, et esitada dokumendid menetluse käigus.

Maakohus jättis 27. märtsi 2020. a määrusega avaldaja taotluse tähtaja pikendamiseks

rahuldamata ning saneerimismenetluse algatamata. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 13. augusti

2020. a määrusega avaldaja määruskaebuse, tühistas maakohtu 27. märtsi 2020. a määruse ja

saatis asja saneerimisavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

Maakohus jättis 24. septembri 2020. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse algatamise

avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas nõutud täiendused

maakohtule 16. oktoobril 2020. Maakohus algatas 3. novembri 2020. a määrusega avaldaja

saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Margo Normanni.

Maakohus kohustas avaldajat tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 6000 eurot hiljemalt 16. novembriks 2020, hoiatades, et tasumata jätmisel lõpetab

kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt (saneerimisseaduse (SanS) § 39 lg 2 p 2).

Saneerimisnõustaja esitas 7. detsembril 2020 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna avaldaja

on jätnud tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiidina kohtu määratud

6000 eurot. Maakohus andis 4. jaanuari 2021. a määrusega avaldajale täiendava tähtaja kuni

13. jaanuarini 2021 deposiidi tasumiseks. Määratud tähtajaks ei ole saneerimisnõustaja esialgse

tasu ja kulutuste katteks 6000 eurot tasutud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus lõpetas 25. jaanuari 2021. a määrusega ennetähtaegselt avaldaja

saneerimismenetluse ning tühistas 3. novembri 2020. a määrusega kohaldatud abinõud, millega

peatati

avaldaja

suhtes

käimasolevad

täitemenetlused.

Maakohus

määras,

et

saneerimisnõustajal tuleb teavitada peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile avaldaja

saneerimismenetluse ennetähtaegsest lõppemisest. Maakohus vabastas saneerimisnõustaja

tema kohustuste täitmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

SanS § 18 lg 1 kohaselt määrab kohus saneerimismenetluse algatamisel tähtaja, mille jooksul

ettevõtja peab tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks

ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kui ettevõtja jätab selle summa tasumata, lõpetab

kohus saneerimismenetluse. Vastavalt SanS § 39 lg 2 p-le 2 lõpetab kohus saneerimismenetluse

ennetähtaegselt kui ettevõtja jätab tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa SanS § 18 lg 1 kohaselt.

Kuivõrd avaldaja on jätnud tasumata saneerimisnõustaja esialgse tasu ja esialgsete kulutuste

katteks deposiidina määratud summa, lõpetas maakohus avaldaja saneerimismenetluse

SanS § 39 lg 2 p 2 alusel, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning vabastas SanS § 19 lg 1 p 2

alusel seoses saneerimismenetluse lõppemisega vandeadvokaat M. Normanni avaldaja

saneerimisnõustaja kohustustest. Saneerimisnõustaja ei ole tasu ja kulude määramiseks taotlust

esitanud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega algatada avaldaja saneerimismenetlus ning

määrata saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks kuni 3000 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on avaldaja üle 18 aasta andnud ärikonsultatsioone ja arendanud

endale kuuluvaid kinnistuid. Avaldaja on tõusuteel nii majandusnäitajate kui ka rahvusvahelise

ärisuhtevõrgustiku poolest. Avaldaja pole võtnud ühtegi laenu, kuid tal on tagatise andjana

olemas kohustused AB Kreditex AS ees 267 920 eurot (Nordic Fund OÜ laenu tagamine

hüpoteegiga) ja A.A. ees 16 250 eurot. Avaldaja vastu pankrotiavaldusi esitanud isikute

kohustused on praeguseks täidetud. Jooksvad kohustused tarnijate ees puuduvad.

Kohtu poolt määratud deposiidisumma 6000 eurot on ebaproportsionaalselt suur, arvestades

COVID-19 poolt põhjustatud piiranguid 2020. majandusaastal, mis takistasid oluliselt majade

eksporti Hispaaniasse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Seoses eriolukorra- ja

pandeemiapiirangutega viibis avaldaja äriplaani elluviimine ja kohene tulu saamine.

Maakohus ei küsinud avaldaja seisukohta deposiidisumma määramisel ja saneerimisnõustaja

nimetamisel. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja poolt välja pakutud saneerimisnõustaja, kes

küsis oma töö eest 1000 eurot. Seoses enamike menetlustoimingute tegemisega distantsilt, on

ka saneerimisnõustaja reaalne töö- ja ajakulu väiksem kui tavapärases olukorras.

4. Saneerimisnõustaja

vaidles

määruskaebusele

vastu.

Deposiidina

makstava

saneerimisnõustaja tasu määramise puhul on tegemist kohtu kaalutlusõigusega ja summa

deponeerimine ei too kaasa selle meelevaldset väljamakset. Menetluse lõppedes kuulatakse ära

ka avaldaja arvamus saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta. Saneerimisnõustaja ja eksperdi

tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad (kord) § 5

kehtestab tasu alammääraks avaldaja poolt taotletud võlgade summas 306 878 euro suuruse

nõude ümberkujundamisel 3,5%, mis on 10 740 eurot 73 senti. Kohtu poolt määratud tasu on

kooskõlas seadusega.

Määratud tasu puhul on tegemist keskmise tasuga, mida saneerimismenetlust sooviv isik peaks

pidama mõistlikuks. Saneerimismenetlus on kauakestev protsess. Mõistlik menetlustasu aitab

vältida alusetute saneerimisavalduste esitamist.

Saneerimisnõustaja ei tea äriühingu majanduslikku seisu enne materjalidega tutvumist.

Arvestades määruskaebuses esitatud kinnitust, et praegu toimub eksportlepingu järgsete

kohustuste täitmine ja vajalike kulutuste kandmine, ning krediidiinfos olevaid andmeid, et

avaldaja käive, maksud ja töötate arv oli 2020. aastal null, on saneerimisnõustaja tegevus

praeguses menetluses mahukas ja pingeline.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja

kanda.

6. Maakohus algatas 3. novembri 2020. a määrusega saneerimismenetluse ning kohustas

avaldajat tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 6000 eurot

hiljemalt 16. novembriks 2020.

Saneerimisnõustaja esitas 7. septembril 2020 taotluse menetluse lõpetamiseks tasu maksmata

jätmise tõttu. 22. detsembril 2020 esitas avaldaja kohtule taotluse deposiidisumma tasumiseks

uue tähtaja määramiseks. Maakohus palus 23. detsembri 2020. a e-kirjas avaldajal täpsustada,

millal sai avaldaja kätte kohtu määruse saneerimismenetluse algatamise kohta ning miks ei ole

avaldaja tasunud deposiidimakset. Kohus palus vastata hiljemalt 31. detsembriks 2020.

Avaldaja vastas kohtu päringule 31. detsembril 2020. Avaldaja kinnituse kohaselt sai ta

maakohtu määruse saneerimismenetluse algatamise kohta kätte 11. detsembril 2020. Avaldaja

leidis, et kuivõrd määruses märgitud tasumise tähtaeg 16. november 2020. a oli kättesaamise

ajaks möödas, jäi avaldajale ainsa võimalusena uue taotluse esitamine uue maksetähtaja

määramiseks.

Maakohus kohustas avaldajat 4. jaanuari 2021. a määrusega tasuma saneerimisnõustaja esialgse

tasu ja kulutuste katteks deposiidina 6000 eurot hiljemalt 13. jaanuariks 2021, märkides, et

tasumist tõendav dokument tuleb esitada määratud tähtpäevaks Tartu Maakohtule. Maakohus

edastas määruse avaldaja seadusliku esindaja e-postile märkega, et kui kättesaamist ei kinnitata,

loetakse määrus TsMS § 3141 alusel kättetoimetatuks 8. jaanuaril 2021.

7. Avaldaja ei ole 13. jaanuariks 2021 ega ka menetluse lõpetamise ajaks 25. jaanuaril 2021

saneerimisnõustaja tasu 6000 eurot maksnud. Avaldaja ei ole taotlenud tasumise tähtaja

pikendamist. Seega lõpetas maakohus põhjendatult saneerimismenetluse ennetähtaegselt

SanS § 39 lg p 2 alusel, sest avaldaja jättis tasumata saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa SanS § 18 lg 1 kohaselt.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks

ka määruskaebuse põhjendused tasu ebaproportsionaalsuse kohta.

Avaldaja ei ole enne määruskaebuse esitamist tuginenud sellele, et määratud summa 6000 eurot

oleks ebamõistlik. Avaldaja ei ole taotlenud summa vähendamist ei 22. detsembri 2020. a

taotluses ega kohtule edastatud 31. detsembri 2020. a vastuses. Ringkonnakohtu hinnangul on

õige saneerimisnõustaja viide tasu alam- ja ülemmäära arvestamise korrale. Arvestades

avaldaja ümberkujundatavate kohustuste kogusummat (306 878 eurot), oleks korra § 5 lg 2

järgne saneerimisnõustaja tasu alammäär ligi 11 000 eurot, seega ei ole deposiiti tasumiseks

määratud tasu 6000 eurot ebamõistlikult suur.

9. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta avaldaja poolt välja pakutud

saneerimisnõustaja, kes küsis oma töö eest 1000 eurot.

Tsiviilasja materjalide juures on avaldaja poolt 7. mail 2019 esitatud B.B. nõusolek

saneerimisnõustajaks määramiseks. Seega oli avaldaja poolt esitatud nõustaja nõusolek antud

1,5 aastat enne saneerimismenetluse algatamist ja saneerimisnõustaja nimetamist.

SanS § 15 lg 1 kohaselt nimetab kohus saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel

pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et

SanS § 15 lg 1 teise lause kohaselt ei ole kohus otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on enne saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja

määramiseks andnud nõusolekud vandeadvokaadid Margo Normann ja Anne Tammer. Kohus

teostas oma diskretsiooniõigust, valides neist ühe.

10. Maakohus on arvestanud avaldaja väidetega tema maksejõulisuse kohta saneerimisavalduse

menetlusse võtmisel ning sisulise hinnangu avaldaja jõukusele oleks saneerimisnõustaja

(SanS § 16 järgi) ja kohus pidanud andma saneerimismenetluse käigus ning saneerimiskava

kinnitamisel.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke