2-20-1482/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1482

Kohtuasi

GoBuild OÜ hagi Evicon Ehitus OÜ vastu võla ja

viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Evicon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3285,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) GoBuild OÜ (registrikood 14346162),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Kostja (apellant) Evicon Ehitus OÜ (registrikood

14461271), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Naur

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19. märtsi 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-1482 osas,

millega mõisteti Evicon Ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 4800

eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivis, arvestati viivist alates 10. novembrist

2019 ning jaotati menetluskulud ja määrati need kindlaks. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta põhivõlgnevuse ja viivise nõuded tühistatud osas rahuldamata,

arvestada viivist alates 5. detsembrist 2019 ning jaotada maakohtus kantud

menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule.

Muus osas jätta ülalviidatud maakohtu otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-1482 on jõustunud

osas, millega mõisteti Evicon Ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

4800 eurot.

3. Rahuldada Evicon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Välja mõista Evicon Ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks põhivõlgnevus 4800

eurot, viivis perioodi 5. detsember 2019 kuni 8. jaanuar 2021 eest 420,82 eurot

ja

alates

9. jaanuarist

2021

viivis

põhinõudest

(4800

eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

4.3. Jätta maakohtus kantud GoBuild OÜ menetluskuludest 65% Evicon Ehitus OÜ

kanda ja Evicon Ehitus OÜ menetluskuludest 35% GoBuild OÜ kanda.

4.4. Jätta ringkonnakohtus kantud GoBuild OÜ menetluskuludest 15% Evicon

Ehitus OÜ kanda ja Evicon Ehitus OÜ menetluskuludest 85% GoBuild OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GoBuild OÜ (hageja) esitas 28. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Evicon Ehitus OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 7371,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 124,30 eurot ja viivise põhinõudest seadusjärgses määras hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu, mille alusel tellis kostja hagejalt

ehitustööde tegemise aadressil Ahtri 6a, Tallinn. Esialgu lepiti kokku tabeli alusel, mille hageja

kostjale ettepanekuna saatis, tööde teostamises mahus 127 tundi hinnaga 18 eurot tund. Tööde

maksumus pidi olema kokku 2286 eurot (lisandub käibemaks). Tööde teostamise käigus tellis

kostja hagejalt täiendavaid töid, milliseid hageja teostas mahus 207 tundi. Lisatööde

maksumuseks on 3726 eurot. Sellele lisandub ketassae remondikulu 149 eurot.

Kõik tööd lõpetati 2. novembril 2019. Hageja tegi töötajate tööajatabelite alusel kindlaks tööde

teostamise ajakulu ja saatis kostjale 2. novembril 2019 arve nr 17-19 summas 7371,60 eurot (sh

käibemaks). Samuti esitas hageja kostjale nii töötajate tunniarvestuslehed kui ka teostatud tööde

akti nr 1. Kostja on tööd üle andnud isikule, kes hakkab ehitist kasutama. Kostja ei ole arvet

tasunud. Arve tasumise tähtpäev oli 9. november 2019.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Põhitööde osas ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle, aga hageja ei ole tõendanud, et kostja

tellis hagejalt lisatöid mahus 207 tundi hinnaga 18 eurot tund. Samuti ei ole hageja tõendanud

lepingu täitmist põhi- ega lisatööde puhul. Hageja ei ole ka tõendanud, et tööd on valmis ja

üleandmiseks esitatud. Teostatud tööde aktil puudub kostja allkiri. Põhjendamatu ja tõendamata

on hageja nõue ketassae remondikulu hüvitamiseks. Hageja ei ole ka tõendanud, et pooltel oli

kokkulepe arve tasumiseks seitsme päeva jooksul arve esitamisest. Isegi kui tasunõue muutus

sissenõutavaks 9. novembril 2019, siis arvestatakse viivist järgmisest päevast.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 8. jaanuari 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7371,60 eurot, perioodil 10. novembrist 2019 kuni

27. jaanuarini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 124,30 eurot ja seadusjärgses määras

viivise põhinõudest alates 28. jaanuarist 2020 kuni otsuse täitmiseni. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1925 eurot ja

viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on 15. oktoobril 2019 sõlmitud VÕS § 635 lg 1

mõttes töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale üldehitustöid objektil

asukohaga Ahtri 6a, Tallinn. Kostjal ei ole põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda,

sest hageja on lepingulised kohustused täitnud ja kostja väiteid lisatööde kokkuleppe

puudumise kohta kohus veenvaks ei pea. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on hageja soovinud

kostjaga kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole seda vajalikuks pidanud. 4. ja

5. novembri 2019. a e-kirjadest tulenevalt on kostja teadlik lisatöödest ega eita nende

vajalikkust. Kostja on palunud hagejal üles märkida tehtud lisatööd. Hageja on tööde arvestust

pidanud ja töötabelitest nähtub, et töid on teostatud 333 tundi. Puuduvad tõendid selle kohta, et

kostja oleks pärast seda, kui hageja 5. novembri 2019. a e-kirjas täpsustas teostatud töid ja

töötundide arvu, vastuväiteid esitanud.

Kostja väited selle kohta, et tööd on üle andmata, on tõendamata. Töö vastuvõtmise korral

eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama

tellija (VÕS § 76 lg 4, § 644 lg 1, § 638). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale

esitanud pretensioone puuduste kohta. Tööd teostati ajavahemikus 2019. a oktoober kuni

november, misjärel võeti objekt kasutusele, mistõttu oli kostjal võimalik tööde kvaliteediga

koheselt tutvuda. Seega tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja

tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Maakohus pidas veenvaks hageja selgitusi selle kohta, et sae kasutamise ja ka remondi

hüvitamise osas oli poolte vahel kokkulepe. Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue.

Hageja arvest nr 17-19 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 10. novembril 2019.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada, jätta hagi

osaliselt rahuldamata ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4800 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta, et põhitööde teostamise kokkulepe saavutati 14. ja 15. oktoobri 2019. a

kirjavahetusega ning põhitööde teostamise maksumus oli 2286 eurot (käibemaksuta).

Maakohus on aga ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud otsuse osaliselt põhjendamata. Kohus

eksis tõendite hindamisel, kui leidis, et pooltel oli kokkulepe lisatööde teostamise kohta. Kohus

jättis põhjendamata, millisest tõendist lähtudes ei ole ta lisatööde kokkuleppe puudumist

pidanud veenvaks. Hageja teavitas kostjat lisatöödest alles siis, kui ta oli need väidetavalt

teostanud. Samuti ei andnud hageja kostjale võimalust lepingu täitmist kontrollida.

Kostja on pärast hagejalt arve saamist vaidlustanud lisatööde teostamise vajaduse, lepingu

sõlmimise ja mahud. Maakohus on jätnud tõendi, millega esitati koheselt vastuväide

lisatöödele, tähelepanuta. Kostja on olnud nõus tasuma hagejale põhitööde eest 2286 eurot ja

lisatööde eest 1714 eurot (käibemaksuta). Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on

muutunud täies ulatuses sissenõutavaks.

Lisaks on maakohtu otsus põhjendamata kahju hüvitamise nõude eelduste kontrollimise osas

(ketassae remondikulu). Kohus on nõude ebaõigesti rahuldanud hageja menetlusdokumendis

esitatud selgituse ja arve alusel.

Samuti on ebaõige viivisearvestus. Poolte vahel ei ole kokkulepet, mille järgi oleks arve

tasumise tähtajaks seitse päeva. Isegi kui pooltel oleks vastavasisuline kokkulepe, siis oleks

arve pidanud tasuma 13. novembril 2019, sest arve esitati 5. novembril 2019. Samuti esitas

hageja arve tasumiseks enne, kui ta andis kostjale võimaluse töö üle vaadata.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja

menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2

alusel tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 4800 eurot

ületavas osas ja sellelt ületavalt osalt viivis, arvestati viivist alates 10. novembrist 2019 ning

jaotati menetluskulud ja määrati need kindlaks. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse,

millega jätab tühistatud osas võlgnevuse ja viivise nõuded rahuldamata, arvestab viivist alates

5. detsembrist 2019 ning jaotab maakohtus kantud menetluskulud vastavalt kohtuotsuse

tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja ei

vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega mõisteti temalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

4800 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama

ketassae remondikulu, kas kostja on hagejalt tellinud lisatöid, kas hageja on lisatöö teostanud

ning millal muutus tasunõue (koos ketassae remondikuluga (7371,60 – 4800) 2571,60 eurot)

sissenõutavaks.

8.1. Maakohtu tuvastatu kohaselt on poolte vahel töövõtulepinguline suhe VÕS § 635 lg 1

mõttes. Maakohus leidis, et pooltel on sõlmitud lisatööde osas kokkulepe ning kostjal pole alust

tasu maksmisest keelduda. Praeguses asjas on vaidluse all, kas hagejal on kostja vastu tasunõue

(333 – 222,22) 110,78 töötunni eest, s.o (110,78 x 18) 1994 eurot (käibemaksuta).

8.2. Tegemaks nõuetekohaselt kindlaks, kas kostjal on tasu maksmise kohustus, on tarvis

faktiliste asjaoludena tuvastada lisatööde kokkulepe, tööde nõuetekohane teostamine ja kostjale

üleandmine. Eeltoodud asjaolude tuvastamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme

ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mis viisid tasu 2392,80 euro väljamõistmise osas

ebaõige järelduseni.

Hageja pidi nõude eeldusi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Nii on maakohus otsuse p-s 18

tõendamiskoormise jaotamisel eksinud, leides, et kostja väited lisatööde kokkuleppe puudumise

kohta ei ole veenvad. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis

nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist

seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt

Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

Apellatsiooniastmes ei vaidlusta kostja kõiki lisatöid ega vaidle vastu, et järgmised tööd on

teostatud hageja poolt: tapeedi paigaldus, osaliselt OSB paigaldus laudise alla, osaliselt kuldsete

laeservade värvimine, kaks lisaust, osaliselt lagede värvimine. Ülejäänud lisatööde osas leiab

kolleegium, et esitatud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et 2392,80 euro suuruse tasunõude

eeldused on täidetud. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest ei tulene VÕS § 9 järgi poolte

kokkulepet vaidlusaluste lisatööde osas. Vastupidi, kostja esindaja on 24. oktoobri 2019. a e-

kirjas märkinud: „Lähtume algsest tabelist ja lisatööd lepime eraldi juurde kokku.“ (tl 47

pöördel). Kostja esindaja 5. novembri 2019. a e-kirjast nähtub, et kostja ei ole arve aluseks

olevat lisatööde tabelit näinud ning märgib, et objektil teostati lisatöid, kuid kõiki neid töid ei

teostanud hageja (tl 44–45). Pooled ei vaidle, et objektil teostati töid ka teiste töövõtjate poolt.

8.3. Kolleegium märgib, et arve ei tekita kohustust (tl 9). Samuti ei tõenda lisatööde kokkulepet

ega tööde teostamist hageja ühepoolselt koostatud tunniarvestus (tl 11–13) ega kostja poolt

allkirjastamata teostatud tööde akt (tl 14 ja pöördel). Kostja on alates arve saamisest eitanud

lisatööde tellimist ja vastu võtmist. Kuna tööde vastuvõtmine kostja poolt on tõendamata, siis

tuli hagejal tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusena tõendada, et lepingujärgne

kohustus oli kohaselt täidetud ja töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 637 lg-d 3 ja 4, § 638).

Kuna hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud, ei ole tal ka sissenõutavaks muutunud tasu nõuet.

9. Maakohus on rahuldanud hageja nõude kostjalt ketassae remondikulu 149 euro

(käibemaksuta) väljamõistmiseks. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et

maakohtu otsuse põhjendused remondikulu väljamõistmise osas ei vasta TsMS § 436 lg-s 1 ja

§ 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Samuti on maakohus asjaolude tuvastamisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme, mis viisid nõude ebaõige rahuldamiseni.

Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendatud hageja menetlusdokumendis esitatud selgitusega

ja asjaoluga, et kostja ei ole pretensioone esitanud. Hageja on 14. aprilli 2020. a

menetlusdokumendi p-s 11 nõude aluseks oleva asjaoluna märkinud, et kostja andis hagejale

ketassae remondikulu hüvitamiseks nõusoleku. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja sellise

kokkuleppe sõlmimist tõendanud. Maakohus on ekslikult lugenud asjaolu tõendatuks hageja

menetlusdokumendis esitatud väitega, mis ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes. Samuti ei

saa pretensiooni esitamata jätmisest järeldada, et tegemist on asjaolu kohta esitatud väite

kostjapoolse omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 mõttes. Kostja ei ole kohustuse olemasolu sellisel

viisil tunnistanud, et hageja saaks sellele nõude esitamisel tugineda (nt deklaratiivne

võlatunnistus). Kui tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 5 alusel, siis ei ole hageja välja toonud ega tõendanud nõude eeldusi.

10. Apellatsiooniastmes märkis hageja, et ta soovis hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada

tunnistajate ütlustega, kuid maakohus jättis vastava taotluse rahuldamata. Kolleegiumi

hinnangul on maakohtu lõppjäreldus tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel

õige (tl 52–53). Kuigi maakohus on vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2 ja § 232 lg-ga 2 leidnud

justkui peaks hageja oma väiteid tõendama üksnes dokumentaalsete tõenditega, siis vaatamata

sellele ei oleks saanud hageja tõendite kogumise taotlust rahuldada.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5

lg 1). TsMS § 236 lg 3 ja § 262 kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamisel piirduda ainult

nende faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks on menetlusosaline tunnistaja ülekuulamist

taotlenud. Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust

omavad asjaolud (TsMS § 251 lg 1). Nii näiteks ei piisa taotluse põhistamisel väitest, et

tunnistaja saab selgitada, missugused olid kokkulepped ja milliseid töid teostati, vaid taotluses

tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe täpne sisu niivõrd, kuivõrd see

peab menetlusosalisele enne tunnistaja küsitlemist teada olema. Lisaks sellele tuleb

menetlusosalisel

põhistada

tõendatava

faktiväite

puutumust

asjaga

(vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 26. augusti 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6810/39, p 17). Hageja

tunnistajate ülekuulamise taotlus TsMS-is sätestatud nõuetele ei vastanud ning vaatamata

sellele, et kostja sellele oma 30. märtsi 2020. a menetlusdokumendi p-des 2.2.3 – 2.2.5 viitas,

ei pidanud hageja taotluse täpsustamist vajalikuks (vt hageja 14. aprilli 2020. a

menetlusdokumendi p 12, tl 39).

11. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses viivise väljamõistmise 7371,60 euro suuruselt

põhivõlgnevuselt. Kostja väite kohaselt ei ole hageja tõendanud, millal töö sai valmis. Samas

on kostja loobunud vastuväidetest, mis puudutavad põhitöid 2286 euro ja lisatöid 1714 euro

ulatuses (käibemaksuta; vt ringkonnakohtu 19. märtsi 2021. a istungi protokoll). Sellises

ulatuses tööde tegemist on kostja jaatanud ka 5. novembri 2019. a e-kirjas (tl 44–45). Hinnates

viidatud e-kirja koos Facebooki väljavõttega (tl 15), mille kohaselt sai ehitusobjekt valmis, siis

vaatamata sellele, et kostja ei allkirjastanud teostatud tööde akti, saab lugeda töö vastuvõetuks

VÕS § 638 järgi. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja väited põhinõudelt 4800 eurot viivise

väljamõistmata jätmiseks põhjendatud. Kuna põhinõue summas 2571,60 eurot jääb

rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka sellelt arvestatud viivisenõue.

12. Maakohus on kostjalt välja mõistnud VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel

viivise alates 10. novembrist 2019. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme

(TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 teine lause), sest otsus ei sisalda põhjendusi, miks tuleb lähtuda

arvel märgitud tasumise päevast ning kõrvale jätta kostja väited tasumise kokkuleppe

puudumise kohta. Samuti on maakohus nõude sissenõutavaks muutumise tähtpäeva

tuvastamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, lugedes tasumise kokkuleppe

tõendatuks arvega.

12.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled määrasid kindlaks tasu

maksmise aja. Seega tuleb hinnata, kas kostja vaikimisi nõustus hageja pakutud tingimusega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust

tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest,

isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või

tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest,

pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kolleegiumi

hinnangul ei tulene ühestki hageja esitatud asjaolust, et kostja aktsepteeris hageja poolt arvele

kirjutatud maksetähtaega.

12.2. Maksetähtaja kindlakstegemisel tuleb rakendada seaduses sätestatut (vt Riigikohtu

7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 15). VÕS § 113 lg 2 teise lause

kohaselt, kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul,

arvestatakse tasult viivist VÕS § 82¹ lg-s 1 sätestatud ajast. VÕS § 82¹ lg 1 p 1 järgi muutub

tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise

makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest.

Pooled ei vaidle, et kostja sai arve kätte 4. novembril 2019 (vt ringkonnakohtu 19. märtsi

2021. a istungi protokoll). Seega muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 5. detsembril

2019. Ringkonnakohus arvestab viivise välja maakohtu otsuse tegemiseni kindla summana,

edasi aga protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis 401 päeva eest on 420,82

eurot ning VÕS § 367 järgi kuulub seadusjärgne viivis tasumisele kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-

tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust, esitab kogu senise menetluskulude jaotuse

ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

14. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 163 lg-st 1, jaotades menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjaolusid arvestades

põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, sest kuigi hageja maakohtus pakutud kostja

kompromissiga ei nõustunud (kostja tasub põhitööde eest), siis apellatsiooniastmes kostja

kompromissina pakutud ulatuses maakohtu otsust enam ei vaidlustanud.

Maakohtus kantud hageja menetluskuludest tuleb jätta 65% kostja kanda ja kostja

menetluskuludest 35% hageja kanda. Hinnanguliselt jääb kostja apellatsioonkaebus

rahuldamata 15% ulatuses ning sellest tulenevalt tuleb ringkonnakohtus kantud hageja

menetluskuludest jätta 15% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 85% hageja kanda.

15. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)