2-20-143977/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-143977

Tsiviilasi

OÜ Luutar hagi J.G.-K. vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

474,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Luutar, registrikood 11296015;

lepinguline esindaja K.K;

Kostja J.G.-K, isikukood XXX, viibimiskoht XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Luutar hagi J.G.-K. vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

osaliselt.

2. Välja mõista J.G.-K. OÜ Luutar kasuks poolte XX.XX.XXXX sõlmitud

laenulepingu nr XXX alusel võlgnevus 222 eurot, intress 17,65 eurot ja viivis

perioodi 16.11.2018-20.03.2020 ja 15.11.2020-25.01.2021 eest 27,38 eurot.

3. Välja mõista J.G.-K. OÜ Luutar kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt 222 eurot alates 26.01.2021 kuni

põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 194,62 eurot.

4. Jätta rahuldamata hagiavaldus seadusjärgset määra ületavas viivisenõudes ja

leppetrahvi 111 eurot nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda ja 60% ulatuses kostja

kanda.

5.2. Määrata OÜ Luutar menetluskulude rahaliseks suuruseks 375 (s.o riigilõiv

ja lepingulise esindaja kulu), millest hüvitamisele kuulub 60% ehk 225 eurot.

5.3. Välja mõista J.G.-K. OÜ Luutar kasuks menetluskulude katteks 225 eurot.

5.4. J.G.-K. on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas

lihtmenetluse

asjas

esitatud

apellatsioonkaebus

võetakse

Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Luutar (hageja) esitas 25.01.2021 Tartu Maakohtule hagi J.G.-K. (kostja) vastu,

paludes enda kasuks kostjalt välja mõista põhinõude 222 eurot, intressi 17,65 eurot,

viivised 74,99 eurot ja leppetrahvi 111 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX laenulepingu nr

XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu 222 eurot ja kostja kohustus laenu

tagastama 15 päeva jooksul (s.o 15.11.2018) koos kokkuleppelise intressiga 0,53%

päevas. Kostja tähtaegselt laenu ei tagastanud, mistõttu nõuab hageja kostjalt intressi

summas 17,65 eurot. Lisaks soovib hageja viivist laenu tagastamisega viivitamise eest

perioodi 16.11.2018–20.03.2020 ja 15.11.2020–25.01.2021 eest summas 74,99 eurot.

Pooled leppisid kokku viivisemääras 2% päevas, mille hageja vähendab 0,06

protsendini päevas.

Laenulepingu p-s 3 leppisid pooled kokku, et kostja annab hagejale laenu tagatiseks

mobiiltelefoni Samsung S9+. Kuna pandiese on kantud nn musta nimekirja, ei ole

hagejal võimalik seda võlgnevuse katteks realiseerida. Laenulepingu p-s 10 leppisid

pooled kokku, et kui laenusaaja on pantinud varastatud eseme, lukustunud

mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmseks pärast lepingu

sõlmimist, esitab laenuandja laenusaajale pretensiooniavalduse; sellele mitte

reageerides volitab laenuandja pretensiooni sissenõudmise vastavalt Eesti Vabariigi

seadustele. Lepingu p-s 11 leppisid pooled kokku, et lepingu p-s 10 toodud juhtumite

puhul on leppetrahv 333 eurot. Hageja vähendab leppetrahvi nõuet 111 euroni.

Hageja leiab, et ei ole minetanud õigust nõuet sisse nõuda, kui jättis esitamata nõude

kostja pankrotimenetluses. Hageja ei olnud pankrotimenetlusest teadlik.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

4. Kostja leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik kohtus maksma panna, kuna kostja suhtes

on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX välja kuulutatud

pankrot ning Tartu Maakohtu 14.10.2020 määrusega algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus. Hageja ei ole oma nõuet pankrotimenetluses esitanud, kuigi

teade pankrotimenetluse algatamisest on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kostja märgib, et hageja avastas, et pandiks antud telefon on mustas nimekirjas juba

19.02.2018, kuid kostja sai probleemist teada alles detsembris 2020. Kostja on alates

05.11.2018 viibinud kinnipidamisasutuses ega ole saanud hagejalt kirjalikke teateid

pandieseme sobimatuse kohta. Kostja ei ole kätte saanud kirja, mida hageja väidab

olevat talle saatnud ning hageja arvestusprogrammi väljatrükk ei tõenda kirja

väljasaatmist. Samuti on väär hageja väide kostja teavitamisest telefoni teel, kuna

viidatud telefoninumbriga telefon on hoiustatud XXX alates kostja vahistamisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

6. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping

nr XXX (edaspidi leping), millega hageja laenas kostjale 222 eurot ning kostja

kohustus laenu koos kõrvalkuludega tagastama hiljemalt 15.11.2018.

7. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leping olemuselt tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses. Kuna kostja pole tagastanud hagejale

laenusummat lepingus kokkulepitud ajaks, tuleb VÕS §-de 402 lg 1, 76 lg 1, 82 lg 1 ja

101 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks

222 eurot.

8. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu p-s 5 kokku lepitud määras 0,53%

päevas ehk 17,65 eurot. Laenulepingu p 1 järgi andis hageja kostjale laenu

XX.XX.XXXX ja laenulepingu p 2 järgi pidi kostja tagastama laenu hagejale

15.11.2018. Hageja saab nõuda intressi aja eest, mil kostja sai laenu kasutada ehk 15

päeva eest. Seega tuleb hagejale välja mõista intress 15 päeva eest ehk 17,65 eurot

(0,53%*222*15).

9. Kuna kostja ei tagastanud laenu tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1

alusel viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest ehk alates 16.11.2018. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 6 ja § 167 lg

1 järgi ei arvestata võlgniku pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid. Seega

peatus kostja vastu suunatud kõrvalnõuete arvestamine kostja pankrotimenetluse ajaks

ehk 20.03.2020 – 05.11.2020 (vt Tartu Maakohtu 14.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas

nr 2-20-3027).

Lepingu p-s 7 on pooled kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamise korral

kohustub kostja tasuma viivist 2% päevas. Hagiavalduses on hageja vähendanud

nõutava viivise määra 0,06 protsendini päevas. Hageja nõuab viivist perioodi

16.11.2018-20.03.2020 ja 15.11.2020-25.01.2021 eest kokku 74,99 eurot.

Arvestades asjaolu, et kostja ei sõlminud laenulepingut oma majandus- ja

kutsetegevuses, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Kuna hageja sõlmib sarnaste

tingimustega laenulepinguid oma majandus- ja kutsetegevuses kõikide isikutega, kes

tahavad saada laenu ja kes on nõus tagatiseks seadma pandi vallasasjale, ja enne

laenulepingu sõlmimist ei räägi hageja pantijatega laenulepingu tingimusi läbi, on

laenulepingus sätestatud tingimused tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes.

Riigikohus on asunud seisukohale, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse

kohaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel, mistõttu peab

kohus tüüptingimuste kehtivust kontrollima ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24, Riigikohtu

24.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; Riigikohtu 17.06.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13).

VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt muud hüvitist.

Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel

hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt

Riigikohtu 16.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17; Riigikohtu 10.05.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

Pooled on kokku leppinud viivise määras 2% päevas, s.o 730% aastas. Kohtu

hinnangul on poolte viivisekokkulepe tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi, sest ületab 2018.

a kehtinud seadusjärgset viivisemäära 91,25 korda. Kuigi hageja on vähendanud

hagiavalduses viivisenõuet 0,06 protsendini päevas ehk 21,9 protsendini aastas, siis

leiab kohus, et kuna algne viivisekokkulepe on tühine, ei ole hagejal õigust

kokkuleppelisele viivisemäärale tugineda ega seda ka ümber kujundada. Hagejal on

õigus nõuda viivist seadusjärgses määras ehk perioodi 16.11.2018-20.03.2020 eest

23,88 eurot ja perioodi 15.11.2020-25.01.2021 eest 3,50 eurot ehk kokku 27,38 eurot.

10. TsMS § 367 alusel mõistab kohus välja ka edasiulatuva viivise tasumata

põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 194,62 eurot.

11. Lisaks nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 111 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt

on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahv on oma

olemuselt lepinguline kõrvalkohustus (VÕS § 141 p 3), st leppetrahvi kokkulepe sõltub

lepingulisest põhikohustusest, mille täitmist see tagab. Leppetrahvi kokkuleppe

esitamise eeldusteks on: kehtiv leping poolte vahel ning kehtiv leppetrahvi kokkulepe,

võlgnikupoolne lepingulise kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest, kui pole

teisiti kokku lepitud ning teatamine leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul

(Riigikohtu 10.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 11).

Pooled on lepingu p-s 11 sõlminud leppetrahvi tasumise kohustuses, kui laenusaaja on

toonud panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille

puudused tulid ilmseks pärast lepingu sõlmimist. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu

üle, et tegemist on varastatud mobiiltelefoniga.

Lepingu p 10 järgi peab sellisel juhul laenuandja esitama laenusaajale

pretensiooniavalduse. Samuti tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et kahjustatud pool kaotab

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast lepingu rikkumise

avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja väidab, et

saatis 18.02.2019 kostjale lepingus toodud aadressile teavituse pandieseme puudustest

ja leppetrahvi rakendamisest ning on kostjaga ühendust võtnud telefoni teel (dtl 59).

Kostja väidab, et ei ole hagejalt saanud ühtegi kirjalikku ega suulist teavitust, sest on

viibinud XXX alates 05.11.2018 (dtl 45, 69).

Kuna kostja viibis väidetava teavitamise hetkel kinnipidamisasutuses, on kohtu

hinnangul usutav kostja väide, et hageja ei teavitanud teda telefoni teel. Samuti on

tuvastatud, et hageja ei ole saatnud tahteavaldust kinnipidamisasutusse.

Pooled ei ole täpsustanud, millises vormis tuleb teha lepingu p-s 10 nimetatud

pretensiooniavaldus. Lepingu sisu VÕS § 29 alusel tõlgendades peab tahteavaldusest

nähtuma, et kostja pandiese ei vasta lepingu tingimusele. Seega kattub lepingus

sätestatud pretensiooniavaldus osaliselt VÕS § 159 lg-s 2 nimetatud teatisega

leppetrahvi nõudmisest ja kohus peab võimalikuks avalduste tegemist ühes kirjas.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud,

kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või

asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Hageja tõendab teavituse saatmist oma arvestusprogrammi väljatrükiga (dtl 62-63).

Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud dokument kostjale tahteavalduse tegemist.

Dokumendis puuduvad olulised andmed: kostja nimi, dokumendi koostamise kuupäev,

allkiri. Samuti ei ole dokumenti ega arvestusprogrammi väljatrükki märgitud, millisele

aadressile teavitus on väidetavalt saadetud. Hageja esitatu põhjal ei ole võimalik

tuvastada, millal on dokument koostatud ja kas see on ka kostjale välja saadetud.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et lepingu p-s 10 nimetatud avaldust ja VÕS § 159

lg-s 2 sätestatud leppetrahvi nõudmisest teatamist mõistliku aja jooksul pärast

rikkumisest teadasaamist ei ole hageja kostjale teinud ning seega ei ole hagejal õigust

kostjalt leppetrahvi nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi 111

eurot väljamõistmiseks.

12. Kostja on korduvalt asunud seisukohale, et hagejal ei ole kostja suhtes läbi viidava

kohustustest vabastamise menetluse tõttu õigust kostja vastu nõudeid esitada. Kohus

on selgitanud 27.01.2021 määruses, et kostja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine ei takista otseselt nõude esitamist kohtusse. PankrS § 167 lg 1

järgi on võimalik ka neil võlausaldajatel, kes ei esitanud oma nõudeid

pankrotimenetluses, esitada pärast pankrotimenetluse lõppemist oma nõue võlgniku

vastu üldises korras. Pankrotimenetluse eesmärk ei ole kõikide võlgniku vastu

olemasolevate nõuete lõpetamine. Küll aga tuleb arvestada PankrS § 174 lg-st 1

tuleneva piiranguga, mille järgi ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kestel

pankrotivõlausaldajad,

sh

need

pankrotivõlausaldajad,

kes

ei

ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Samuti tuleb

arvestada, et PankrS § 176 lg 1 järgi lõppeb võlgniku kohustustest vabastamisel ka

selle võlausaldaja nõue, kes pankrotimenetluses nõuet ei esitanud.

Seega ei ole hagejal võimalik käesolevat kohtulahendit täita enne, kui võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus on lõppenud negatiivselt. Arvestades asjaolu, et

hageja nõue aeguks eelduslikult võlgniku kohustustest vabastamise kestel (s.o

käesoleva aasta novembris) ning et hageja on teadlik võlgniku kohustustest

vabastamise menetlusest ja selle tagajärgedest, kuid soovib menetluse jätkamist (dtl

57), on kohtu hinnangul tuvastatav hageja huvi sellise lahendi vastu.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Hageja nõue on rahuldatud 60% ulatuses.

14. Kostjal menetluskulud puuduvad.

15. Hageja menetluskulud on taotluse järgi riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 5 tunni ja

45 minuti eest kokku 632,50 eurot (ilma käibemaksuta).

16. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

kulutusega.

17. Hageja esindas end menetluse alguses ise, esitades maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

25.01.2021 hagiavalduse ja 15.02.2021 seisukoha kostja vastusele. Lepinguline

esindaja on koostanud 05.03.2021 seisukoha, milles suures osas kordab hageja poolt

varasemalt esitatut ning 18.03.2021 omal algatusel lühikese menetlusdokumendi,

milles samuti peamiselt rõhutab juba varasemalt esitatut. Asjas ei toimunud

kohtuistungit, vaid see lahendatakse kirjalikus lihtmenetluses. Tegemist ei ole

õiguslikult või muul põhjusel keeruka vaidlusega. Eelnimetatud asjaolusid ning nõude

olemust ja suurust arvestades, peab kohus põhjendatuks õigusabikulu 2 tunni ja 30

minuti ulatuses ehk summas 275 eurot. Õigusabi tunnitasu määr 110 eurot vastab

kohtupraktikale.

18. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 375 (100 + 275) eurot, millest 60%

ehk 225 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik