2-20-17530/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-20-17530

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2021, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-17530

Tsiviilasi

Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4

korteriühistu avaldus J L võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4

korteriühistu (RK 80429243; asukoht Tähe tn 4, Rakke

alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond,

seaduslik esindaja valitseja BRP Haldus OÜ (RK

10906871)

Avaldaja lepinguline esindaja: Merike Valgmäe

Puudutatud isik: J L (IK XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu avaldus J L

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista J L Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks välja

perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest põhivõlgnevus summas 859.97 eurot ja

viivised 68.51 eurot.

3. Jätta menetluskulud J L kanda.

4. Mõista J L Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks välja

avaldaja menetluskulud (riigilõiv) summas 50.00 eurot.

5. Mõista J L Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu kasuks välja

viivis menetluskuludelt (50.00 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Määrus edastada menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1(5)

2-20-17530

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Viru Maakohtule on esitatud Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4 korteriühistu avaldus J

L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kinnistusregistri andmete kohaselt on J L korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

omanik. XXX elamus on moodustatud korteriühistu.

Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile igakuuliselt arveid,

millel on näidatud ka eelnev võlgnevus, kuid puudutatud isik ei ole arveid

tasunud, mistõttu on tekkinud võlgnevus. Puudutatud isiku võlgnevus

perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest moodustab (avalduse täienduste

kohaselt, dtl 73-85) 928.48 eurot, millest põhivõlgnevus on 859.97 eurot ja

viivised 68.51 eurot. Puudutatud isik on jätnud tasumata igakuuliselt

küttearved.

Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava

mõistliku tähtaja enne avalduse esitamist. Avaldaja saatis puudutatud isikule

26.08.2020 meeldetuletuse e-posti aadressil, milles palus võlgnevus summas

805.11 eurot tasuda hiljemalt 05.09.2020.

Puudutatud isik on seni avaldajale esitanud väited, et ta ei tasu igakuistel

arvetel näidatud küttekulu seetõttu, et ta on korteris küttesüsteemis ümber

ehitanud ja ei kasuta tsentraalset kütet. Päästeamet on teinud 21.03.2019

puudutatud isikule ettekirjutuse alternatiivsete kütteseadmete kasutamise

peatamiseks, mida ka puudutatud isik on kinnitanud. Puudutatud isik on oma

korteris omavoliliselt välja lülitanud küttesüsteemi, mis kuulub kõigile

kinnistu kaasomanikele. Väljalülitamiseks ei ole talle teised kinnistu

kaasomanikud ega korteriühistu nõusolekut andnud. Korteriomanikud ei ole

majandamiskulude kandmisel KrtS § 40 lg 1 sätestatust erinevas kohustuse

jaotuse aluses ja tasumise korras kokku leppinud, mis puudutab küttekulu

jagamist.

Eeltoodust tulenevalt taotleb avaldaja puudutatud isikult võlgnevuse 928.48

eurot tasumist, s.h põhivõlgnevus 859.97 eurot ja viivised 68.51 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Puudutatud isikule on Viru Maakohtu 21.12.2020 määruse alusel avalduse materjalid kätte

toimetatud isiklikult 11.03.2021. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud

ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (dtl 13) on tõendatud, et puudutatud

isik on korteri XXX (registriosa XXX, üldpinnaga 48,20 m2) omanik. XXX elamu ja maatüki

mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Tähe tn 4

korteriühistu (dtl 15, 26).

Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus korteriühistu

ees perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 oli 859.97 eurot (dtl 87-88). Esitatud arvetelt (dtl 32-

52) ja võlgnevuse koondilt nähtub, et igakuiselt tasumata jäänud arvesumma vastab korterile

arvestatud küttekulu summale (veebruari 2019 arve summas 107.12 eurot on tervikuna tasumata,

s.o ka haldusteenuse, remondifondi, üldelektri ja võrguteenuse eest, dtl 33).

2(5)

2-20-17530

Korteriühistu 28.03.2019 üldkoosolekul kinnitatud 2019. aasta majanduskavas kehtestati

haldusteenuse kulu kuus 0.22 eurot/m2, remondifondi hind 0.52 eurot/m², majandus- ja

hoolduskulu 0.03 eurot/m² (dtl 3, 11). Korteriühistu 25.02.2020 üldkoosolekul kehtestatud

2020. aasta majanduskavaga suurendati remondifondi suurust kuni 0.59 eurot/m2. Korteriühistu

26.09.2018 kehtestatud põhikirja p-i 14.4 kohaselt arvutatakse ja tasutakse üldelektri kulud

vastavalt korterite arvule elamus (dtl 27-28). Küttekulu jagatakse vastavalt KrtS § 40 lg-le 1

kaasomandi osa suurusele.

Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt

valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike

kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt valitsevad

korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.

Puudutatud isik korteriühistu liikmena on kohustatud seega täitma seadusest ja korteriühistu

põhikirjast tulenevaid kohustusi.

Avalduse põhjal keeldub puudutatud isik keskkütte eest tasumast põhjendusega, et ta ei tarbi

nimetatud teenust, kuna tema korter on keskküttesüsteemist välja lülitatud.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui

see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriomanik muuhulgas kohustatud kasutama kinnisasja

kaasomandit vastavalt sihtotstarbele, ühistu otsustele ja kokkulepetele (p 11.4.) ning tasuma

ühistule regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks

majandamiskulusid, koormatisi ning muid makseid (p 11.5.).

Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt keskkütteteenuse mittekasutamine ei vabasta teda teenuse

eest tasumisest. Avaldaja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 08.10.2014 kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, s.o et kostja ei vabane elamu küttekulude ega muude

kommunaalkulude kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud

kohustusest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostja korteril puudus

soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri

keskküttesüsteemist välja lülitanud (p 23). Kuigi eeltoodud lahend on tehtud

korteriomandiseaduse kehtivuse ajal ja sellele tuginedes, kehtib kohtu hinnangul sama põhimõte

ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel.

Avaldaja kinnitusel puudub puudutatud isikul KrtS § 40 lg-s 1 viidatud kokkulepe teiste

korteriomanikega küttekulude teistsuguse jaotuse või tasumise kohta. Puudutatud isik ei ole

sellele vastu vaielnud ega välja toonud, et tal puudub majandamiskulude täies ulatuses tasumise

kohustus. Sellise kokkuleppe puudumisel ei vabane puudutatud isik talle esitatud küttekulude

arvel esitatud suuruses tasumisest.

Eelviidatud lahendis Riigikohus osutas, et kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik

kasutada muid kommunaalteenuseid, mille eest talt raha nõutakse, võib tal iseenesest olla kuni

takistuse kõrvaldamiseni õigus VÕS § 110 või 111 alusel keelduda maksmisest, kui takistuse

põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine. Antud

juhul avaldusest kirjeldatud tingimusi ei nähtu, korterit ei köeta puudutatud isiku poolt tema

korteris asuva keskküttesüsteemi osa omavolilise eemaldamise tõttu. Kuivõrd keskkütte teenuse

kasutamise võimatus on tingitud puudutatud isiku enda tegevusest, siis ei ole tal õigust keelduda

keskkütte eest tasumisest.

3(5)

2-20-17530

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab,

et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda

kohustuse täitmist.

VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust

nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja

tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda

korteriühistule majandamiskulusid, mistõttu tuleb temalt võlgnetav (põhivõlgnevuse) summa

859.97 eurot perioodi 01.02.2019 kuni 31.10.2020 eest välja mõista.

Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42

lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu

nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja

on palunud kohtul mõista välja viivise põhivõlgnevuselt kogusummas 68.51 eurot (arvestus dtl

87-88). Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna

avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Avaldaja taotles puudutatud isikult menetluskuluna tasutud riigilõivu 50 eurot väljamõistmist.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt

riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita

menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud

riigilõivu seadusega kooskõlas.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb

puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

4(5)

2-20-17530

Angelina Abol

kohtunik

5(5)