2-08-4254/175 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-4254

Kohtuasi

Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss avaldus XX-le

(X) määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.novembri 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Sillamäe Linnavalitsuse määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Sihtasutus

Hooldekodu

Saaremaa

Valss

(registrikood

90012998,

aadress

Kastani

tn

20,

Kuresaaare)

Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX,

registrijärgne elukoht Saaremaa vald, viibimiskoht AS

Hoolekandeteenused

Sillamäe

Kodu,

Tervise

12,

Sillamäe), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (e-post:XXX)

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Sillamäe

Linnavalitsus (registrikood 75003909, aadress Kesk tn 27,

Sillamäe)

Puudutatud isik III (vastustaja): Saaremaa Vallavalitsus

(registrikood 77000306, aadress Tallinna 10, Kuressaare)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.novembri 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. Sillamäe Linnavalitsuse määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud Sillamäe Linnavalitsuse

kanda, v.a. XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi

osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-08-4254

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (avaldaja) esitas 30.juunil 2020.a Viru Maakohtule

avalduse XX-le (X) (puudutatud isik I) määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue

eestkostja määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu esimees määras 01.septembri 2020.a

määrusega tsiviilasja kohtualluvuseks Harju Maakohtu.

2. Avalduse kohaselt määras Harju Maakohus 12.juuni 2017.a kohtumäärusega XX

eestkostjaks 5 aastaks Sihtasutuse Lääne-Saare Hoolekanne (õigusjärglane Sihtasutus

Hooldekodu Saaremaa Valss). XX viibib alates 05.aprillist 2018.a AS Hoolekandeteenused

Sillamäe Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Rahvastikuregistris andmed XX lähedaste

kohta puuduvad.

3. Saaremaa Vallavolikogu 28.veebruari 2020.a otsusega nr 1-3/9 „Sihtasutuse Lääne- Saare

Hoolekanne nime ja põhikirja muutmine“ otsustas Saaremaa Vallavolikogu muuta Sihtasutuse

Lääne-Saare Hoolekanne nime ja kinnitas uue põhikirja. Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa

Valss on Saaremaa valla sihtasutus. Avaldaja põhikirja muudatusega anti avaldaja

eeskosteülesanded üle Saaremaa Vallavalitsusele vastavalt Sihtasutuse Lääne-Saare

Hoolekanne nõukogu 13.veebruari 2020.a otsusele, mistõttu ei saa avaldaja enam teostada

eestkostja ülesandeid. Seega on põhjendatud ning vajalik vabastada XX senine eestkostja ning

määrata uueks eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus tuginedes PKS § 205 lg-le 3, kui

omavalitsus, millega on XX kõige tugevamalt seotud.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Puudutatud isik II (Sillamäe Linnavalitsus) aktsepteeris, et avaldaja põhikirjas tehtud

muudatused ei võimalda asutusel eestkostja ülesandeid täita, kuid leidis, et puudutatud isiku I

eestkostjaks tuleb määrata Saaremaa Vallavalitsus. XX on piiratud teovõimega isik alates

04.märtsist 2004.a., kelle registrijärgne elukoht on Saare maakond, Saaremaa vald. Tema uueks

eestkostjaks peab olema määratud isiku registrijärgne kohalik omavalitsus, st Saaremaa

Vallavalitsus, kuid mitte kohalik omavalitsus, mille administratiivterritooriumil eestkostetav

ajutiselt viibib riigieelarvelisel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel Sotsiaalkindlustusameti

suunamiskirja alusel. STAR riikliku sotsiaalteenuste-ja toetuste andmeregistri kohaselt viibib

Saaremaalt pärit piiratud teovõimega XX ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mille tähtaeg

lõpeb 31.märtsil 2021.a. Sillamäe linnal pole kunagi olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi

kokkupuuteid puudutatud isikuga I. Sillamäe linnal puuduvad andmed XX lähedaste ja

Sillamäe linnas elamise kohta, XX-l puudub pikka aega igasugune faktiline seos Sillamäe

linnaga. Asjaolu, et piiratud teovõimega isik viibib ajutiselt ööpäevaringsel teenusel

Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel, ei ole eestkoste uuel otsustamisel määrava

2-08-4254

tähtsusega. Kohtupraktika kohaselt omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea

automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks.

Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna

omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205

lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on

isikul formaalselt rohkem seoseid (sh asu- või elukoht). Antud juhul tuleb silmas pidada sisulist

sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus, sh kas

tulevikus võib eeldada tema tagasipöördumist avaldaja territooriumile. Praegusel juhul ei ole

avalduses esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on

Sillamäe linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed.

5. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus kuulub

rahuldamisele. Sillamäe linna poolt esitatud dokumentidest nähtub, et XX on registreeritud

Saare maakonnas Saaremaa vallas alates 27.veebruarist 2018.a. Rahvastikuregistri kohaselt

ajavahemikul 15.augustist 2005.a kuni 26.veebruarini 2018.a on XX elukohaks märgitud

Valkla Hooldekodu. Enne seda alates 1995 kuni 2005.a oli isiku elukohaks Sõmera. Seega

kõige kauem on XX elanud Kuusalu valla territooriumil. XX ei mäleta, kust ta pärit on, suurema

osa oma elust ta on elanud hooldekodudes, tema sõnade järgi ei ole tal säilinud Sõmera

hooldekoduga või teise hooldekoduga, kus ta viibis, mistahes olulisi sidemeid. Tal puuduvad

sugulased. Seega ei ole tal tugevaid sidemeid ühegi kohaliku omavalitsusega. Eestkostja

kandidatuuri valimisel tuleb lähtuda isiku huvidest, milleks on, et eestkostja viibiks vahetus

läheduses eestkostetavaga ja et tal oleks võimalik isiklikult hinnata eestkostetava vajadust, aga

mitte võtta hooldekodus oleva tugiisikuga ühendust telefoni teel. XX eestkostjaks tuleb määrata

Sillamäe Linnavalitsus, kui kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil ta viimased

2 aasta viibib, kuna antud juhul on võimalik, et eestkostjale pandud ülesannete täitmisel on

isikule vajalik osutada tõsisemat abi, näiteks nagu isiku elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 25.novembri 2020.a määrusega avalduse, vabastas Sihtasutuse

Hooldekodu Saaremaa Valss XX eestkostja kohustuste täitmisest ja kohustas avaldajat esitama

eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne seisuga

25.novembril 2020.a ning määras XX eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse tähtajaga kuni

12.juuni 2022.a vastavalt 12.juuni 2017.a kohtumäärusele, kui kohus kontrollib, kas eestkoste

jätkumine XX üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid

laiendada või kitsendada. Maakohus määras, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja,

kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma

ülesannete piirides. Sillamäe Linnavalitsuse ülesanneteks on XX esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning

järelvalve tagamine, samuti XX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude

ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. augustil. Aruandes tuleb eraldi välja

tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande

vorm lisatakse käesolevale määrusele. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XX varast ega

tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule

viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või

laiendada. Maakohus jättis riigilõivu avaldaja kanda ning XX-le riigi õigusabi korras õigusabi

osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

2-08-4254

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus juhindus PKS § 203 lg-st 1, § 197 lg-test 2 ja 3 ja §-st 205.

8. Kuivõrd eestkoste XX üle on endiselt vajalik ja Sihtasutus Saaremaa Hooldekodu Valss

esitas kohtule avalduse avaldaja XX eestkostja kohustustest vabastamiseks põhjusel, et XX

viibib Sillamäel ning on kõige tihedamalt seotud sealse kohaliku omavalitsusega ja avaldaja ei

saa tulenevalt tema põhikirja muudatustest enam eestkostja olla, on avaldaja vabastamine XX

eestkostja ülesannete täitmisest põhjendatud. Sihtasutus Saaremaa Hooldekodu Valss on

seejuures kohustatud koostama ja esitama kohtule viivitamatult eestkostetava vara valitsemise

ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande seisuga 25.november 2020.a.

9. Kohus leidis, kooskõlas Harju Maakohtu 12.juuni 2017.a kohtumääruses tsiviilasjas 2-08-

4254 sätestatuga, et XX eestkostjaks tuleb määrata Sillamäe Linnavalitsus kuni 12.juunini

2022.a. Ükski juriidiline ega ka füüsiline isik ei ole andnud oma nõusolekut tema määramiseks

XX eestkostjaks, mistõttu tuleb XX eestkostjaks määrata Sillamäe Linnavalitsus, s.o. kohalik

omavalitsus kellega XX-l on viimastel aastatel olnud kõige tihedam side.

10. Eestkostja ülesanneteks jääb kõikide XX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute

sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste,

kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma

ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb

eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja

hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus

kohustas Sillamäe Linnavalitsust esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.augustil.

Määruskaebus

11. Puudutatud isik II (Sillamäe Linnavalitsus) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu

määrus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega määrata XX uueks eestkostjaks Saaremaa

Vallavalitsus, jätta määruskaebuse esitaja menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja ülejäänud

menetluskulud riigi kanda.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud PKS § 205 lg-t 3.

Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles

hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet

omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Maakohus

ei ole määrust piisavalt põhistanud ega soovinud arvestada Sillamäe Linnavalitsuse poolt

kohtule 06.oktoobril 2020.a esitanud seisukohas esile toodud vastuväited. Avalduses ei ole

esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on Sillamäe

linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed, sh tulevikus.

13. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, mil määral on puudutatud isik kohanenud

AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus ning kas tulevikus võib eeldada isiku

tagasipöördumist Saaremaa valda. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse

(seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.o isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks

suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii

käesoleval ajal kui ka tulevikus. Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse kestel mitte ühtegi

2-08-4254

asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et XX-l on Sillamäe linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes

olulised sidemed.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Puudutatud isik III (Saaremaa Vallavalitsus) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus ei ole PKS § 205 lg-t 3 vääralt kohaldanud ega asjaolusid kaalumata jätnud.

Oluliseks põhjenduseks, miks käesoleval juhul tuleb eestkostjaks määrata Sillamäe

Linnavalitsus, on mh asjaolu, et lisaks eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste kaitsmisele,

tuleb eestkostjal hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid. Nimetatud teenuste tagamine on määruskaebuse esitajal kui eestkostetava

viibimiskoha kohalikul omavalitsusel oluliselt lihtsam kui antud juhul vallavalitsusel. Isiku

huvides on, et eestkostja viibiks vahetus läheduses eestkostetavaga ja et tal oleks võimalik

isiklikult hinnata eestkostetava vajadust, aga mitte võtta hooldekodus oleva tugiisikuga

ühendust telefoni teel. Eestkostet ei saa teostada üksnes distantsilt. Seoses AS

Hoolekandeteenuste reorganiseerimisega Sõmera Kodu suletakse, seega eestkostetavat ei

suunata tulevikus teenusele Saaremaale, mistõttu ei teki Saaremaa vallal ka tulevikus

eeskostetavaga seotust. Põhjendamatu on asuda seisukohale, et vallavalitsusel on

eestkostetavaga säilinud olulised sidemed. Juhul, kui isik peaks oma viibimiskohta mandri-

Eesti piires muutma, on siiski eestkoste teostamiseks geograafiliselt parem asukoht

määruskaebuse esitajal.

15. Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse

rahuldamata. Maakohus kohaldas PKS § 205 lg-t 3 õigesti. Eestkostja valikul tuleb kohtul

lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. XX-ga vestluse põhjal võib kinnitada, et isiku sidemed

Saaremaaga on seotud ainult hooldekoduga, kus ta viibis. XX on Sillamäe Hooldekoduga hästi

kohanenud ning soovib elada Sillamäel. XX side Saaremaa vallaga on katkenud ja käesoleval

ajal on isik kõige rohkem seotud Sillamäe linnaga. Isiku huvidele vastab pikaajaline, mitte

ajutine viibimine erihooldusteenusel ühes hooldekodus, aga mitte iga kolme aasta tagant

erihooldusteenuse koha vahetamine. Seega isiku huvides on pikendada erihooldusteenuse

saamist AS Hoolekandeteenusel Sillamäe Kodus. Arvestades XX tervislikku seisundit, on

Sillamäe Linnavalitsusel rohkem võimalusi tema õigusi tõhusalt tagada, kui Saare

Vallavalitsusel.

16. Avaldaja määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuna maakohtu lõppjäreldused on

õiged, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

2-08-4254

19. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

piiridega, mistõttu kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaid osas, milles see on

vaidlustatud. Arvestades määruskaebuse ulatust, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles

kohus SA Hooldekodu Saaremaa Valss puudutatud isiku I eestkostja kohustuste täitmisest

vabastas ja ülesannete täitmisega seonduvalt aruannet esitama kohustas (resolutsiooni punktid

2 ja 3).

20. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule osaliselt.

Arvestades lõppjärelduste õigsust ei ole maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.

Etteheidetavad on põhjendamiskohustuse ja uurimispõhimõtte (TsMS § 477 lg 7 ja § 465 lg 2

p 8) rikkumised, mis ei anna siiski alust määruse tühistamiseks ja asja maakohtule uuesti

läbivaatamiseks saatmiseks, kuna ringkonnakohus saab need ise parandada.

21. PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut,

määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud.

Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit

on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad

tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.

22. Kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul eestkostja valikul lähtuda eestkostet vajava isiku

huvidest. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või

linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine,

vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet

omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb

arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav

kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada

eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

22.detsembri 2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.juuni

2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.augusti 2020.a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12, Tallinna Ringkonnakohtu 27.novembri 2020.a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).

23. Määruskaebuse esitaja seisukoht, et omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei

pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks, on

iseenesest õige. Samas ei pea ringkonnakohtu hinnangul eestkostjaks jääma ka senine

eestkosteasutus, kui eestkostetava tegelik elukoht muutub ning tema huvides on uue eestkostja

määramine. Kui kohtul on võimalik tuvastada tugevam seos mõne linna- või vallavalitsusega,

siis on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine ning määravaks ei ole

asjaolu, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib.

24. Maakohus tugines puudutatud isiku I viimaste aastate faktilisele elukohale Sillamäe

haldusterritooriumil, kus talle osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust, kuid jättis

tähelepanuta, et nimetatud teenuse osutamine lõpeb 31.märtsil 2021.a (tlk 29 pöördel).

Maakohus oleks tulenevalt kohtupraktikas avaldatud seisukohtadest pidanud välja selgitama ka

selle, kas teenuse osutamist pärast nimetatud tähtpäeva saabumist jätkatakse. Selle vea parandas

ringkonnakohus määruskaebusmenetluses. Võttes arvesse asjas kogutud ja esitatud tõendeid

ning esile toodud vaidlustamata asjaolusid, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on

põhjendatult määranud puudutatud isiku I uueks eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse.

Ringkonnakohtu seisukohad, millega tuleb ühtlasi täiendada maakohtu määruse põhjendusi, on

järgnevad (p-d 25 ja 26).

2-08-4254

25. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I sündinud Tallinnas,

perekonnaseisult vallaline ning tema registrijärgsed elukohad on olnud: 1) Saare maakond,

Kärla vald, Sõmera (09.novembrist 1995.a), 2) Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla,

Valkla hooldekodu (15.augustist 2005-28.veebruarini 2018.a), 3) Saare maakond, Saare vald

(alates 27.veebruarist 2018.a) (tlk 9). Tema tegelikuks viibimiskohaks on alates 05.aprillist

2018.a Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Tervise tn 12 (33, 35 pöördel), kuna talle osutatakse

AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu poolt ööpäevaringset erihooldusteenust kuni

09.veebruarini 2026.a (tlk 67-70). Puudutatud isiku I enda sõnul elas ta 15 aastat Tallinnas, siis

Saaremaal, tal ei ole tal lähedasi, sugulasi, vara ega säilinud sidemeid Saaremaaga ning tema

sooviks on jääda Sillamäele või Tapale, tema eestkostja peaks olema lähedal, mitte Saaremaal.

Puudutatud isikule I on paigaldatud kardiostimulaator, tal on probleeme koordinatsiooniga,

mistõttu võib iga hetk kukkuda, end ära lüüa ja stimulaatori rikkuda (tlk 35 pöördel).

26. Kohus on eeltoodud asjaolude alusel seisukohal, et puudutatud isiku I eestkostjaks ei ole

võimalik määrata Saaremaa Vallavalitsust. Kohtul ei ole võimalik teha järeldust, et Saaremaa

Vallavalitsusel on puudutatud isikuga I tugevam side kui Sillamäe Linnavalitsusel või on see

tekkimas lähitulevikus. Kuigi puudutatud isiku I registrijärgne elukoht on Saaremaal, on ta

viimased 3 aastat faktiliselt elanud Sillamäe Linnavalitsuse haldusterritooriumil asuvas

Sillamäe Kodus. Tema sidemed Saaremaaga on olnud läbi hoolekandeasutuse, tal puuduvad

seal lähedased ja vara. Puudub alus arvata, et puudutatud isiku I seos Saaremaaga edaspidi

taastuks ja ta suunataks tagasi teenusele Saaremaa Vallavalitsuse haldusterritooriumile.

Esitatud ei ole väiteid, et Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsus nr T00072054, millega

määrati puudutatud isikule I ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajaks alates 01.aprillist

2021.a kuni 09.veebruarini 2026.a Sillamäe Kodu, oleks vaidlustatud. Puudutatud isik I on

Sillamäe Kodus kohanenud ja loodab sinna elama jääda alaliselt. Tema eelkirjeldatud

terviseseisundit arvestades on mõistlik ja tema parimates huvides, et eestkostjaks olev isik saab

vajadusel isiku endaga tema õiguste kaitseks vahetult suhelda. Kuna puudub alus arvata, et

puudutatud isiku I seos Saaremaaga edaspidi taastuks, siis on põhjendatud määrata eestkostjaks

see omavalitsusüksus, kus isik on viimased aastad faktiliselt elanud, kus ta on kohanenud ja

kuhu ta praegustel eeldustel jääb elama ka lähitulevikus seonduvalt talle osutatava teenusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusmenetluses puudutatud isikute

II ja III kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Puudutatud isikule I riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt

osutatud õigusabi kulud kindlaks eraldi määrusega.

28. Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja

§ 532 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/