3-21-689/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-689

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja

nende

esindajad

Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Birgit Siim

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: X (sündinud XX.XX.XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

01.04.2021

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus

Muud selgitused

Sekretäril

saata

määrus

X

ning

Politsei-

ja

Piirivalveametile (esindaja kaudu).

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2021 taotlus ning anda luba X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16. aprillini 2021 (k.a.).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gruusia kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX, Gruusia) saabus 31.03.2021 kell 16:15

lennuga W66285 Kiievist, GEO biomeetrilise passiga nr 16AA54632. Isiku sõnade kohaselt

saabus ta siia allkirja panema, kuid ei teadnud, mis paberile allkirja vaja on. 2018. a töötas

firmas XXXXXXX OÜ juhatuse liikmena. Seal enam juhatuse liige ei ole, kuna firma on

maha müüdud. Isik väidab, et tal on Eestis tuttav Y, kes pidi siiani töötama firmas

XXXXXXX OÜ. Y oli isik, kes teda siia kutsus. X sõnul pidi ta ööbima Y juures, aga

3-21-689

2(7)

aadressi ei tea. Isikul on olemas tagasilennu pilet 04.04.2021 WizzAiri lennuga Kiievisse. X

ütles, et kui talle tööd pakutakse, siis ta jääb kauemaks. Isik ei olnud eelnevalt taotlenud

eriluba piirilt sisenemiseks. Samuti puudus isikul D viisa või elamisluba ja LTR. Isikul oli

kaasas rahalisi vahendeid sularahas 25 grivnat ning väidetavalt krediitkaartidel 100 eurot,

100 dollarit ja 300 grivnat. Isikul on väidetavalt alaline elukoht Ukrainas, kus ta töötab

mustalt. Isikul puudus eriluba, isiku ütlused olid ebausaldusväärsed, rahalisi vahendeid ei

olnud piisavalt. Isiku suhtes on kahtlus, et ta jääb ebaseaduslikult tööle pahteldaja/maalerina.

2. X peeti 31.03.2021 kell 18:57 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 282 lg 5 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirivalvebüroo

Tallinna piiripunkti dokumendieksperdi poolt 48-tunniks kinni aadressil Tartu mnt 101, Tallinn,

Tallinna lennujaam ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikule koostati sisenemiskeelu

otsus nr 33/2021 ning vastavalt riigipiiriseadusele (RiPS) §-le 91 keelduti teda riiki lubamast,

kuna tal puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi.

3. PPA esitas 01.04.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse VSS § 282 lg-te 5 ja 6 alusel kuni kaheks nädalaks. Taotlust

põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks olema

seaduslik alus. X käesoleval ajal selline alus puudub. Isikul puudub seaduslik alus Eestisse

saabumiseks, tal puudub eritaotlus PPA-lt piirilt sisenemiseks vastavalt Vabariigi

Valitsuse määrustele nr 169 ja nr 282, tal puudub seos firmaga XXXXXXX OÜ. Samuti

puuduvad isikul piisavad rahalised vahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või

päritoluriiki naasmiseks või transiidiks vajalikud dokumendid. Lisaks puudub PPA-l

veendumus, et isik lahkub õigeaegselt Eestist/Schengeni territooriumilt. Isiku selgitused Eesti

Vabariigis viibimise kohta on ebausaldusväärsed. Isik on ise ka öelnud, et kavatseb Eestisse

jääda kauemaks, kui talle pakutakse tööd. Arvestades asjaolu, et isik töötab enda sõnade

kohaselt ka Ukrainas ebaseaduslikult, võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik Eestist ei lahku

ning asub siin ebaseaduslikult tööle.

RiPS § 9 lg 2 sätete kohaselt välispiiri ületamiseks annab politsei loa piirikontrolli läbinud

isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud

Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestis lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1 kohaselt PPA

keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab

tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle

piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23.03.2016, lk 1-52), toodud vormi

(sisenemiskeelu otsus). 31.03.2021 X ei saanud luba Eestisse sisenemiseks ning talle on

piiripunktis koostatud ja väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 33/2021. RiPS § 91 kohaselt isikud,

kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide,

välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse

saabusid või toimetati.

VSS § 282 lg 5 alusel sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §des

19-192 sätestatud korras. Vastavalt RiPS § 91 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist

tagasi Ukrainasse. PPA andmetel lähim reis, millega on võimalik isikut välja saata, toimub

04.04.2021. Seega pole käesoleval hetkel võimalik sisenemiskeelu otsust 48 tunni jooksul täita.

4. Kohtuistungil 01.04.2021 selgitas PPA vastuseks kohtu küsimusele VSS § 23 lg 1 ning

§ 15 lg-te 1 ja 2 kohaldumise osas, et isik ei ole väljasaadetav VSS mõistes, talle väljastati

3-21-689

3(7)

sisenemiskeeld piiril, vedaja vastutusega peab ta saama tagasi saadetud. Seetõttu ei kohaldu

VSS § 15 lg-d 1 ja 2. Varem ootas isik lennujaamas tagasilendu 48 tunni jooksul. PPA ei

soovinud oma taotlust muuta ega täiendada seoses VSS §-ga 23 ning § 15 lg-tega 1 ning 2, vaid

jäi oma taotluse juurde.

5. X selgitas 01.04.2021 toimunud kohtuistungil, et 2 aastat tagasi oli Eestis, tegutses

ettevõtte juhina XXXXXXX OÜ-s, mis tegeleb koristusteenuste osutamisega. Isikule helistati,

et ta tuleks Eestisse. Isik ostis edasi-tagasipiletid, 31.03.2021 saabumine Eestisse ja 04.04.

tagasilend Ukrainasse. Isik elab Ukrainas ja tal on Ukraina elamisluba. Puudutatud isik kinnitas,

et tal on raha olemas. Kokku on isikul 4 pangakaarti, ühel umbes 100 dollarit, teisel 70 eurot,

kolmandal umbes 3000 grivnat ja neljandal umbes 47 eurot. XXXXXXX OÜ-st oleksid

esindajad isikule vastu tulnud, sest nemad helistasid talle. Need inimesed on küll selle firma

maha müünud, kuid tahtsid mingeid allkirju minu käest saada ja sellepärast ostsin edasi-tagasi

piletid. Isik ei mõistnud, miks teda kinnipidamiskeskusesse pandi, kuivõrd ta ei ole midagi

teinud. Kui isik 2 aastat tagasi 3 kuu jooksul Eestis oli, siis oli tema viibimine õiguspärane. Ta

ei rikkunud seadusi ega plaaninudki seda teha. Isik märgib, et ei ole politseisse sattunud. Ka

praegusel juhul ei plaaninud ta illegaalina elada. Isik selgitas, et tal elab Eestis sugulane Y, kelle

juures oleks ta viibinud. Seda, aga mis Y aadress on, ta ei tea, kuid telefonis on tal olemas Y

telefoninumber. Hiljem selgitas isik, et ettevõttel oli vaja mingid paberid alla kirjutada, nad

helistasid puudutatud isikule, kes ostis seejärel lennupiletid. Isiku sõnul oleks siin selgunud, kas

ta oleks neile meeldinud ja kas neil oleks olnud isikule tööd pakkuda. Kui läbirääkimised

oleksid edukad ja neil oleks tööd pakkuda, siis läheks isik õiguspäraselt tagasi koju, vormistaks

kõik dokumendid, tuleks tagasi ja hakkaks tööle. Selle 4 päeva jooksul ei olnud isikul plaanis

töötada. Isik arvas, et tal oli siin viisa 2 aastat tagasi ja tal ei ole muud vaja selleks 4 päevaks.

Praegu ei ole isikul plaanis siin tööd teha, vaid plaanis oli arutada ettevõttega, seejärel oleks ta

tagasi läinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks tuleb rahuldada (VSS § 23 lg 11, § 282 lg 6, HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ning § 265

lg 1). Kohus põhjendab seda järgmiselt.

7. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning

välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks

olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise

seaduslikud alused. Käesoleval juhul on PPA tõendanud, et X puudub Eestis viibimiseks

seaduslik alus. Nimelt on isikule 31.03.2021 koostatud piiril sissesõidukeeld nr 33/2021 (PPA

01.04.2021 taotluse lisa 3). RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud,

peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega

ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati.

Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §-des 19-192 sätestatud

korras (VSS § 282 lg 5). Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik,

taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja

kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6). Käesoleval juhul on asjaoludest nähtuvalt

olnud PPA-l võimatu sisenemiskeelu otsuse täitmine 48-tunni jooksul, kuivõrd esimene lend

riiki, kust isik saabus, toimub 04.04.2021.

3-21-689

4(7)

8. PPA on esitanud halduskohtule taotluse haldustoiminguks loa saamiseks VSS § 282 lg

6 alusel. Kohus selgitab, et kuigi viidatud säte ei tee viidet VSS §-le 23, siis on seadusandja

eesmärk olnud, et ka VSS § 282 lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel kohaldub § 23

koos selles viidatud normidega. Nii on VSS § 282 lg 6 lisatud VSS-s väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise

seaduse (massilise sisserände tõkestamine) § 1 punktiga 44. Viimati nimetatud seaduse 110

eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi

naasmisdirektiiv), artikkel 18, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub

erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise

nõudeid. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on lubatud näha ette erisused

ebaseaduslikult riiki sisenenud välismaalaste kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel,

pidada neid kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel

privaatsuse tagamise nõudest12. Eelnõu paragrahvi 1 punkti 44 (VSS § 283) kohta selgitatakse

eelnõu 110 SE seletuskirjas järgmist: „Kui välismaalane ei vasta Schengeni alale sisenemise

tingimustele, vormistatakse välismaalase riiki mittelubamise otsus Schengeni piirieeskirja V

lisa B osas esitatud standardvormile, milles märgitakse keeldumise põhjused. Liikmesriikidel

on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Samas tuleb riikidel

ka edaspidi järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid,

asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4

sätestatud tagatisi. /…/ Eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon

vastavusse naasmisdirektiivis sätestatuga. Nii nagu lahkumisettekirjutuse vaidlustamise puhul,

ei saa ka sisenemiskeelu otsust vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui on vaja kinni pidada

välismaalane, kelle sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik kohe täita, kohaldatakse VSS-i §-des

19-192 sätestatut. Kui välismaalast peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad VSS-i §-des 23 ja

25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised.“2

9. Nii nähtub eelnevast, et seadusandja on sidunud ka VSS § 282 lg 6 alusel kinnipidamiseks

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa taotlemisel VSS §-ga 23. Põhjendamatu ja

meelevaldne oleks mõista eelnõu seletuskirja ning seadusandja tahet viisil, et soovitud on

üksnes kohaldada VSS §-s 23 sätestatud loa andmise tähtaega (maksimum kaks kuud; VSS

§ 23 lg-tes 1 ja 11), kuivõrd VSS § 282 lg-s 6 on juba loa kahe kuuline tähtaeg sätestatud.

Ühtlasi ei oleks selline lähenemine kooskõlas direktiiviga 2008/115, mille artikli 18

ülevõtmist eelnõuga kavandati.

10. Vastavalt direktiivi 2008/115 preambula punktile 6 peaksid liikmesriigid tagama, et

kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku riigisviibimise lõpetamine toimub õiglase ja

läbipaistva korra kohaselt. Vastavalt ELi õiguse üldistele põhimõtetele tuleks direktiivi

2008/115 alusel tehtavad otsused võtta vastu juhtumipõhiselt ja lähtudes objektiivsetest

kriteeriumitest, mis tähendab, et arvesse tuleks võtta muud kui üksnes ebaseadusliku

riigisviibimise asjaolu. Tagasisaatmisega seotud otsuste, nimelt tagasisaatmisotsuste ja, kui

1 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) 110 SE seletuskiri, lk 1. Kättesaadav internetiaadressilt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b240-

2 b5e5941a0f/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning%20v

%C3%A4lismaalasele%20rahvusvahelise%20kaitse%20andmise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(massili

s e%20sisser%C3%A4nde%20t%C3%B5kestamine)

3 Samas, lk 13.

3-21-689

5(7)

on, sisenemiskeeluotsuste ning väljasaatmisotsuste, tüüpvormide kasutamisel peaksid

liikmesriigid järgima kõnealust põhimõtet ja täitma täielikult kõiki direktiivi 2008/115

kohaldatavaid sätteid.

11. Olukorras, kus VSS § 282 lg-t 6 tõlgendada viisil, et halduskohtu luba antakse üksnes

lähtuvalt asjaolust, et isikule on tehtud sissesõidukeeld ning isikut ei ole võimalik 48-tunni

jooksul riigist välja saata, oleks ainukeseks kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks loa andmise kriteeriumiks isiku seadusliku aluseta riigis viibimine. Selline

lähenemine aga ei oleks kooskõlas direktiiviga 2008/115. Eelistada tuleb tõlgendust, mis

oleks kooskõlas ELi õigusega.

12. Lisaks on Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Ele Russak

selgitanud 05.05.2020 toimunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil (protokoll nr 45)

seoses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilise sisserände tõkestamine) eelnõuga, et

kinnipidamine on äärmuslik meede ja alati enne, kui otsustatakse kinnipidamise kasuks,

hinnatakse kinnipidamise vajalikkust ja võimalikkust ka muid alternatiivseid kinnipidamise

meetmeid kohaldada3.

13. Eeltoodust lähtuvalt jääb kohus 01.04.2021 istungil väljendatud seisukoha juurde, et VSS

§ 282 lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel tuleb lähtuda ka VSS § 23 lg-dest 1 ja 11 ning

§ 15 lg-dest 1 ja 2. Kinnipidamiskeskusesse paigutamisel on puudutatud isiku õigustele mõju

sama,

sõltumata

sellest,

kas

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

eesmärgiks

on

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkus või sissesõidukeelu otsuse täitmise tulemuslikkus.

Seetõttu tuleb mõlemal juhul analüüsida esmalt, kas esineb kinnipidamiseks VSS § 15 lg-s 2

sätestatud aluseid, kas on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning kas

kinnipidamine on proportsionaalne, arvestades välismaalasega seotud konkreetseid olulisi

asjaolusid (VSS § 15 lg 1).

14. Välismaalast võib kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine

ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb

välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

15. Asjaoludest nähtuvalt on puudutatud isikul tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid

olemas. Samuti ei ole PPA esile toonud piisavaid asjaolusid, mis annaks alust järeldada

kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Seega kontrollib kohus alljärgnevalt, kas kinnipidamiseks

annab alust VSS § 15 lg 2 p 1 (esineb välismaalase põgenemisoht).

16. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisoht esineb ka juhul, kui

välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).

17. Käesoleval juhul on PPA asunud taotluses seisukohale, et PPA-l puudub veendumus, et

isik lahkub õigeaegselt Eesti/Schengeni territooriumilt; isiku selgitused Eesti Vabariigis

viibimise kohta on ebausaldusväärsed; isik on ise öelnud, et kavatseb Eestisse jääda kauemaks,

kui talle pakutakse tööd ning arvestades asjaolu, et isik töötab enda sõnul ka Ukrainas

ebaseaduslikult, võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik Eestist ei lahku ning asub siin

3-21-689

6(7)

ebaseaduslikult tööle. 18. Vaidlust ei ole selles, et isik on sisenenud Eestisse ilma selleks

seaduslikku alust omamata. Väheusutavad on puudutatud isiku poolt 01.04.2021 kohtuistungil

antud selgitused, mille kohaselt isik eeldas, et 4 päevaks riiki sisenemisel pole tal viisat vaja.

Seejuures on oluline asjaolu, et 2 aastat tagasi on isik viibinud Eestis seaduslikul alusel, mistõttu

on väheusutav, et isik ei teadnud, millised dokumendid peavad tal olema, et siseneda riiki

seaduslikult. Samuti on

3 Riigikogu põhiseaduskomisjoni 05.05.2020 istungi protokoll nr 45, lk 8. Kättesaadav internetiaadressilt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5ddd2439-ebbe-48c0-b240-

93b5e5941a0f/V%C3%A4ljas%C3%B5idukohustuse%20ja%20sisses%C3%B5idukeelu%20seaduse%20ning%20v

%C3%A4lismaalasele%20rahvusvahelise%20kaitse%20andmise%20seaduse%20muutmise%20seadus%20(massilis

e%20sisser%C3%A4nde%20t%C3%B5kestamine)

ebaselge isiku tegelik viibimise põhjus ja reisi eesmärk. Esmalt on isik selgitanud, et tuli

Eestisse eesmärgiga allkirjastada leping, kuid ei tea, millise lepinguga tegemist (PPA

01.04.2021 taotluse lisa 1, lk 2). Seejuures on isik küsitluse käigus PPA-le öelnud, et vana tuttav

ja firma juhatuse liige Y helistas talle ja ütles, et ta peab tulema lepingut allkirjastama.

Kohtuistungil aga on puudutatud isik väitnud, et Y on tema sugulane, kuid ei tea tema aadressi.

Samuti on kohtuistungil isik selgitanud, et siin oleks selgunud, kas ta oleks neile meeldinud ja

kas neil oleks olnud isikule tööd pakkuda ning peale edukaid läbirääkimisi oleks ta sõitnud

tagasi ja vormistanud kõik nõutavad dokumendid. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku ütlused on

vastuolulised ja ebausaldusväärsed.

19. Esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei kavatse naasta koduriiki 04.04.2021, millele

viitavad ka isiku antud ütlused, et juhul, kui ettevõte pakub talle tööd, siis kavatseb ta jääda

Eestisse kauemaks (PPA 01.04.2021 taotluse lisa 1, lk 2). Kuigi kohtuistungil on isik selgitanud,

et kui läbirääkimised on edukad ning talle pakutakse tööd, siis pöördub ta tagasi koduriiki, kus

vormistab vastavad dokumendid, siiski tuleb usutavaks pidada esialgseid ütlusi küsitluse

käigus. Eluliselt usutavaks ei saa pidada ka isiku ütlusi, et Eestisse tuli isik selleks, et lepingule

allkirja anda, samas kui isikul puudus teave, millisele lepingule allkirja soovitakse. Sellist

käitumist ei saa pidada mõistlikuks, kuivõrd tavapäraselt uuritakse täpselt ikka välja, kas ja

milleks on vaja toiminguid isiklikult välisriigis sooritada. Samuti on isik küsitlusel selgitanud,

et XXXXXXX OÜ-ga tal seos puudub ning nimetatud osaühingu praegust juhatuse liiget Z

puudutatud isik ei tunne (PPA 01.04.2021 taotluse lisa 1, lk 4). Isiku tegelik ja väidetav eesmärk

Eestisse saabumisel peavad kokku langema. Olukorras, kus isiku tegelikuks eesmärgiks võib

olla Eestis ebaseaduslikult tööle asumine, on tõenäoline, et isik ei asuks vabaduses olles

vabatahtlikult sissesõidukeelu otsust täitma ega lahkuks vabatahtlikult 04.04.2021 Eestist.

20. Tagasisaatmise käsiraamatus p-s 1.6. (lk 10) on märgitud, et kuigi liikmesriikidel on

selliste kriteeriumide kindlaksmääramisel laiaulatuslik kaalutlusõigus, peaksid nad

nõuetekohaselt arvesse võtma järgmisi tegureid, mis näitavad, et ebaseaduslikult riigis viibiv

kolmanda riigi kodanik võib põgeneda: mh elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse

aadressi puudumine ning ebaseaduslik sisenemine ELi liikmesriikide ja Schengeni riikide

territooriumile. Käesoleval juhul on isik väitnud istungil, et läheks Y juurde, kuid ei tea isiku

aadressi. Seega puudub isikul usaldusväärne aadress, kuhu minna. Eeltoodust lähtuvalt leiab

kohus, et esineb isiku põgenemisoht.

21. Kohtu hinnangul ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne isiku kinnipidamine ja

paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks nädalaks.

3-21-689

7(7)

22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 01.04.2021 taotluse ning annab loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.04.2021 (k.a.).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik