3-21-320/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-320

Otsuse kuupäev

01.04.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ kaebus

MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 07.01.2021. a otsuse ja

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

04.02.2021.

a

otsuse

nr 6-21/225892 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad

(vaidlustajad)

–

AS

ATKO

Bussiliinid ja

ATG Bussipark

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat

Diana

Minumets

Vastustaja (hankija) – MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus,

esindaja Heiki Luts

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust

(HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (hankija) avaldas 10.09.2020 riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas

2022-2030“ (viitenumber 225892) hanketeate. Riigihange on jagatud kaheks osaks –

liinigrupp 1 (Jõhvi ja Narva piirkonnad) ja liinigrupp 2 (Kiviõli piirkond). Hanke I osale esitas

tähtaegselt pakkumused 6 ettevõtet, nende hulgas ühispakkujad AS ATKO Bussiliinid ja

ATG Bussipark OÜ.

2. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus kõrvaldas 07.01.2021. a otsusega (digitoimiku

3-21-320

lehed (dtl) 45–68) ühispakkujad AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ riigihangete

seaduse (RHS) § 95 lg 4 p-dest 8 ja 9 lähtudes (otsuses on ilmselgelt ekslikult märgitud lg 4

asemel lg 1) riigihanke I osa hankemenetlusest. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

1) Ühispakkujad AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid hankijale hankepassid,

milles kinnitasid nende puhul hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude puudumist.

ATG Bussipark OÜ on äriregistris registreeritud 03.09.2020 ehk üks nädal enne

hankemenetluse alustamist ning tal puuduvad hankemenetlusest kõrvaldamise alused. Ka

AS ATKO Bussiliinid kinnitas hankepassis muu hulgas, et tal puuduvad varasemad

lepingurikkumised, mille raames on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid.

Kui lähtuda hankepassis esitatud tekstist, siis kinnitas AS ATKO Bussiliinid lisaks seda, et

varasemates lepingutes ei ole alandatud hinda, kahju hüvitatud ega makstud leppetrahvi. Samuti

kinnitas AS ATKO Bussiliinid, et ta ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise

või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid

ega jätnud sellist teavet esitamata. Hankijale teadaolevalt ei vasta eeltoodud kinnitused tõele

ning ta esitas AS-le ATKO Bussiliinid täpsustavad küsimused. AS ATKO Bussiliinid jäi

täpsustavatele küsimustele vastamisel oma vastuse juurde, kinnitades samas talle esitatud

leppetrahvi nõudeid, mis sisuliselt tähendab, et hankepassis esitatud informatsioon ei ole tõene.

2) Majandustegevuse Registrist ilmneb, et AS-le ATKO Bussiliinid on asjassepuutuval

perioodil tehtud kokku 15 ettekirjutust. Eeltoodu viitab üheselt, et AS ATKO Bussiliinid poolne

avaliku teenindamise lepingu täitmine ei ole korrektne ja lepingukohane. Kui ainuüksi ühel

ATKO kontserni liikmel on sedavõrd palju rikkumisi, mida ettevõte muu hulgas hankepassis

kajastatud info kohaselt eitab, ei ole tegemist usaldusväärse lepingupartneriga. Lisaks nähtub

Majandustegevuse Registrist erinevaid ettekirjutusi ATKO kontserni kuuluvale OÜ-le ATKO

Liinid. Tellija MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus poolt avaldatud avaliku info ja hankija

päringule esitatud vastuse kohaselt on MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus rakendanud

AS-le ATKO Bussiliinid RHS alusel sõlmitud hankelepingu alusel sanktsioone. Ka tellijalt

MTÜ-lt Pärnu Ühistranspordikeskus saadud info järgi on MTÜ Pärnu Ühistranspordikeskus

rakendanud AS-le ATKO Bussiliinid RHS alusel sõlmitud hankelepingu alusel sanktsioone.

MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus on vastanud hankijale, et kuigi AS-ga ATKO

Bussiliinid sõlmitud lepingute alusel ei ole vedaja suhtes ühtegi sanktsiooni rakendatud, on

lepingurikkumisi esinenud teiste ATKO gruppi kuuluvate ettevõtete puhul.

3) Ainuüksi valeinfo on hankepassis esitatud kinnitus, et varasemad sanktsioneeritavad

rikkumised puuduvad. Ei ole eluliselt usutav, et AS ATKO Bussiliinid ei olnud teadlik

varasematest rikkumistest. Samuti ei ole usutav, et tähelepanuta jäi hankepassis esitatud viide

RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastusele. Tegemist on teadvalt valeandmete esitamisega. Hankija tasub

osutatud teenuste eest avalike rahaliste vahenditega ning kui hankija sõlmiks hankelepingu

ettevõtjaga, kelle puhul on teadaolevalt probleeme lepingu täitmisega ning kes on hankijale

esitanud valeandmeid, oleks tegemist avalike vahendite väärkasutamisega.

3. AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid 15.01.2021 Riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

vaidlustuse,

milles

taotlesid

MTÜ

Ida-Viru

Ühistranspordikeskus 07.01.2021. a otsuse kehtetuks tunnistamist.

4. VAKO jättis 04.02.2021. a otsusega nr 6-21/225892 (dtl 32–43) vaidlustuse rahuldamata.

VAKO leidis otsuses, et MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus ei saanud kõrvaldada

ühispakkujaid hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel, kuna seadus ega hankija poolt

viidatud Euroopa Kohtu praktika ei võimalda käsitada pakkujaga seotud ettevõtjaid „sama

pakkujana“ ning kõrvaldada pakkujat mitte tema enda, vaid temaga seotud isikute varasemate

3-21-320

hankelepingute täitmise tõttu. Samas leidis VAKO, et hankija võis kõrvaldada ühispakkujad

hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, kuna AS ATKO Bussiliinid esitas hankijale

hankepassis varasemate sanktsioneeritud rikkumiste puudumise kohta valeandmeid.

5. AS ATKO Bussiliinid ja ATG Bussipark OÜ esitasid 15.02.2021 Tartu Halduskohtule

kaebuse MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 07.01.2021. a otsuse ja VAKO 04.02.2021. a

otsuse nr 6-21/225892 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1) AS ATKO Bussiliinid (edaspidi ka kaebaja) ei ole esitanud teadlikult valeandmeid.

Vaidlustatud otsuse 4. peatükis kajastatud ülevaatest vastustaja ja kaebaja vahelisest

kirjavahetusest ja kaebaja poolt vaidlustusmenetlusest esitatud põhjendustest nähtub üheselt, et

kaebaja tõlgendas hankepassis esitatud küsimust vastustajast erinevalt ega osanud aimatagi, et

võiks uue kohtupraktika kohaselt esitada valeandmeid. Kaebajad mõistsid hankepassis esitatud

küsimust ning viidet RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele selliselt, et palutakse

„jah/ei“ vastusena kinnitust kõrvaldamise aluse esinemise või mitte esinemise kohta ehk

küsitakse üksnes tõsiste ja pidevate rikkumiste esinemise kohta, mille osas on varasemate

lepingute puhul rakendatud õiguskaitsevahendina lepingu ülesütlemist, leppetrahvi tasumist,

hinna alandamist jne. Kuna kaebajal ei ole esinenud selliseid tõsiseid või järjepidevaid

rikkumisi, mis võiks kasvõi teoreetiliseltki anda vastustajale aluse kaaluda tema

hankemenetlusest kõrvaldamist, ei saanud kaebaja ka oma parima teadmise kohaselt

kõrvaldamise alust puudutavale küsimusele (st hankepassis RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

„tingimusele vastamisel“) jaatavalt vastata. Samuti on kaebaja alati teadnud seda, et

hankepassis kõrvaldamise aluse puhul „jaatavalt“ vastamisel pidanuks ta täitma ka selle kõrval

oleva lahtri, kus kirjeldama hankepassis rikkumise osas rakendatud heastamise meetmeid

(inglise keeles self-cleaning) ning taotlema vastustajalt vastava kõrvaldamise aluse osas

heastamise kohaldamist (RHS § 97). VAKO otsuses viidatud kohtupraktika seisukohad ei ole

asjakohased avaliku liiniveo sektoris, kus mõnel ettevõtjal on korraga täitmises mõnikümmend

lepingut ning kus paratamatult ja valdkonnale omaselt esineb väiksemaid rikkumisi alati.

Saades aru, et vastustaja näeb probleemi hankepassis RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud

kõrvaldamise alust puudutava kinnituse osas, esitas kaebaja vastuseks vastustaja teisele

pöördumisele omal algatusel ja igaks juhuks ülevaate AS ATKO Bussiliinid poolt viimase

kolme aasta jooksul täidetud hankelepingutest ning selgitas, et varasemate lepingute kohta on

AS-le ATKO Bussiliinid teadaolevalt esitatud viimase kolme aasta jooksul keskmiselt vaid 1–

4 väiksemat leppetrahvinõuet, mida ei saa ühelgi viisil käsitada olulise või pideva rikkumisena

RHS § 95 lg 4 p 8 valguses. Kuna AS-l ATKO Bussiliinid ei esine varasemate hankelepingute

täitmisel tõsiseltvõetavaid rikkumisi ja sanktsioone, mille puhul esineks tõsiseltvõetav oht

RHS § 95 lg 4 p 8 sätestatud diskretsiooni rakendamiseks, puuduks kaebaja poolt nende

ebaoluliste rikkumiste varjamisel ja sellega valeandmete esitamise tõttu kõrvaldamisega

riskimisel igasugune loogiline eesmärk ja eluline usutavus.

2) Puudub raske eksimus valeandmete esitamisel. RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise

alust tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga h tõlgendada selliselt, et pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise faktist, vaid pakkuja

peab seejuures olema „süüdi raskes eksimuses“. Senise kohtupraktika järgi saab

RHS § 95 lg 4 p 9 sisuks oleva raske eksimusena valeandmete esitamisel käsitada vaid

juhtumit, kus n-ö varjatud või ebaõiged andmed võinuks teoreetiliselt tingida kõrvaldamise

aluse rakendamise pakkuja suhtes ehk kus andmetel võinuks olla tegelik mõju hankemenetluse

tulemustele (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-80, p-d 22–23) ning kus varjamise

eesmärk oli eksitada hankijat kvalifikatsiooni olemasolus või kõrvaldamise aluse puudumises

(vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-631, p 14). Praegusel juhul ei ole hankija

vaidlustatud otsuses isegi väitnud, et AS ATKO Bussiliinid varasem hankelepingute täitmine

3-21-320

võiks iseseisvalt täita RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse koosseisu, rääkimata

siis veel selliste rikkumiste esinemisest, millest tulenevalt oleks kaebaja varasem tegevus

muutnud ta vastustaja jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga lepingu sõlmimine oleks

mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. Seda, et AS ATKO Bussiliinid varasem

hankelepingute täitmine on olnud korrektne ja mõne üksiku väiksema leppetrahvinõude

olemasolu kahe avaliku teenindamise lepingu puhul viimasel kolmel aastal ei kvalifitseeru

tõsiseltvõetava

alusena

RHS § 95 lg 4 punktis 8

sätestatud

olulise

või

pidevate

lepingurikkumistena, näitab ka see, et AS ATKO Bussiliinid on viimasel 3 aastal osutanud

liiniveoteenuseid Eestis 6 maakonnas kogumahus u 24 miljoni liinikilomeetri ning tasude

arvestusena u 28 miljoni euro eest. Bussiveo valdkonnas esineb nii bussijuhist kui ka liiklusest

ja teistest välistest mõjudest tingituna paratamatult vahest mõningaid rikkumisi. Ettevõtja poolt

toime pandud hankelepingu rikkumised peavad olema tavapärasest erakordsemad ning

sedavõrd olulised, et need õigustaksid ettevõtja suhtes niivõrd kahjuliku tagajärjega otsuse

vastuvõtmist kui riigihankest kõrvaldamine. Praegusel juhul on ilmne, et RHS § 95 lg 4 p-s 8

sätestatud kõrvaldamise aluse koosseisu täitvaid asjaolusid kaebaja puhul ei esine (mida ei ole

ka vastustaja ise vaidlustatud otsuses väitnud), mistõttu ei saanud nende asjaolude varjamine

või vastustaja poolt mitteteadmine reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust.

3) Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid ka hankijale antud täiendavate selgituste käigus.

Kaebaja 11.11.2020. a vastusest nähtub, et ta ei jõudnud ette antud ajaraamides korrektselt ja

tõsikindlalt süstematiseerida varasemat kolme aastat puudutavaid andmeid. Kaebaja ei

soovinud riskida sellega, et eksib vastustajale sanktsioonide kohta andmete esitamisel ning

jõudis vastamiseks antud 3 tööpäeva jooksul üle vaadata ja kontrollida vaid viimase aasta

lepingute täitmise andmed ja suunas hankija täpsemate ja kindlate andmete saamiseks igaks

juhuks kaebaja lepingupartnerite ja Riigihangete Registrist nähtuvate andmete poole. VAKO

järeldus kaebaja varjamissoovist on ebaõige ja ebaloogiline ka seetõttu, et 11.11.2020. a

vastusele eelnes kaebaja 29.10.2020. a vastus, kus kaebaja ise esitas omal algatusel

informatsiooni selle kohta, et tal on esinenud varasematel aastatel keskmiselt 1–4

leppetrahvinõuet lepingu kohta.

4) Kaebajate kõrvaldamine ei vasta proportsionaalsuse põhimõttele ega üldistele

kaalutlusõiguse teostamise nõuetele. Kaebaja poolt hankepassi kinnituste esitamisel hankepassi

tegelikust mõttest ja selle sisu reguleerivatest sätetest lähtumist ei ole põhjendatud karistada

sedavõrd raske tagajärjega kui hankemenetlustest kõrvaldamine ja riigihanke I osas

hankelepingust ilmajäämine. Otsusest ei nähtu ka seda, et vastustaja oleks üldse teostanud

kaebajate kõrvaldamisel kaalumist ning kõrvaldamise proportsionaalsust eeltoodud asjaolude

kontekstis hinnanud. Nii on vastustaja ainuüksi sellega rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel

diskretsiooni teostamise reegleid ning pannud toime olulise diskretsioonivea. Vastustaja otsis

sihilikult erinevaid võimalusi kaebajate riigihankest kõrvaldamiseks.

6. Tartu Halduskohus võttis 16.02.2021. a määrusega kaebuse menetlusse.

7. MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Vastustaja on tuginenud kaebajate RHS § 95 lg 4 p 8 alusel menetlusest kõrvaldamisel

AS ATKO Bussiliinid rikkumistele vastavalt MTÜ Viljandi Ühistranspordikeskus ja

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus poolt väljastatud tõenditele. Kontsern ehk ATKO

ettevõtete grupp puutub asjasse niivõrd, et annab üheselt arusaadava ignorantse käitumismustri.

Kontserniga seonduva teemakäsitluse esitas hankijale Maanteeamet (alates 01.01.2021

Transpordiamet), mille vastustaja pidas oluliseks lisada.

2) AS ATKO Bussiliinid on esitanud hankepassis valeandmeid. Hankepassis sisalduvale

3-21-320

küsimusele, kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori

hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud

enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse

varasema lepinguga, on kaebaja vastanud eitavalt. See on fakt ning kaebaja ei eita ega saagi

seda eitada. Eeltoodud hankepassi küsimuses ei küsita pakkuja arvamust ega hinnangut, vaid

faktikinnitust „jah/ei“ vormis, ning seda ei sisusta uus ega vana kohtupraktika. Samuti puudub

sellel küsimusel igasugune tõlgendamisruum. „Jah“ vastus tähendanuks selgitusi ja enda

varasemate

eksimuste

tunnistamist

ning

oleks

sisustanud

paremini

vastustaja

kaalutlemiskohustust, vääramata siiski diskretsiooniõigust. Kaebaja esitatud „ei“ vastus

tähendab aga sisuliselt varasemate lepingurikkumiste eitamist, vastustaja eksitamist ja

valetamist. Kui huvitatud isikule jääb hanke alusdokumentides midagi ebaselgeks, näeb RHS

ette võimaluse esitada täpsustav küsimus. Kaebaja seda ei teinud.

3) Kaebajate kõrvaldamine on olnud kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kõrvaldamise otsus vastab kaalutlusõiguse teostamise nõuetele. Vastustaja on otsuses üheselt

avaldanud, et ei sõlmi hankelepingut pakkujaga, kes hankemenetluse raames ignoreerib oma

varasemate hankelepingute rikkumisi, ei tunnista oma vigu ning esitab valeandmeid. Kui

ainuüksi pakkumuse esitamisega näitab kaebaja üles arrogantset suhtumist õigusaktidesse ja

lepingu täitmisesse, siis puudub igasugune loogika sellise pakkujaga lepingu sõlmimiseks.

Vastustaja on kaalunud kõiki asjaolusid ning leidnud, et AS ATKO Bussiliinid rikkumiste,

nende eitamise ja ebaoluliseks pidamise tulem on pikaajaline käitumismuster. Selline

käitumismuster ei võimalda mingil juhul sõlmida hankelepingut.

4) Nii nagu hankija hankemenetluses, ei saa ka kohus hakata hindama pakkuja varasemate

lepingurikkumiste tähendust, eriti veel olukorras, kus neid ei kajastu hankepassis. Kui

rikkumine on fikseeritud, seda ei ole vaidlustatud, siis järelikult on pakkuja lepingut rikkunud

ja sellega nõustunud. Antud juhul ei ole rikkumised leidnud kajastamist ka Riigihangete

Registris ning need on tuvastatud vastustaja valvsuse ja kontrolli tulemusel.

5) Sisuliselt ei oma tähendust, kas valeandmete esitamine oli teadlik või ekslik – tulemus on

igal juhul sama ning pakkuja vastutab pakkumuse sisu eest igal juhul.

8. Kaebajad esitasid 15.03.2021 kohtule seisukohad vastustaja vastusele. Kaebajate hinnangul

on vastustaja kohaldanud ebaõigesti RHS § 95 lg 4 p-i 8 ning on kohaldanud temale

RHS § 95 lg-st 4 tulenevat diskretsiooni mitte objektiivsetest, vaid subjektiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt ning vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kaebajad on vaidlustanud hankija MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus 07.01.2021. a

otsuse (dtl 45–68), millega nad kõrvaldati riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru

maakonnas 2022-2030“ (viitenumber 225892) I osa hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p-de 8 ja

9 alusel.

10. Vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 8 võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või

hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud,

hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Sama lõike p 9 kohaselt võib hankija

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95

sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija

nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtavate

otsustega ning hankijal tuleb nende sätete kohaldamisel hinnata, kas sätetes nimetatud aluste

3-21-320

esinemisel on pakkuja kõrvaldamine konkreetsel juhul põhjendatud või mitte. Pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal teha sellekohane põhjendatud kirjalik otsus

(RHS § 96 lg 5).

11. Kohtumenetluses on peaasjalikult poolte vahel vaidlus selle üle, kas kaebajad on esitanud

hankemenetluses

valeandmeid

ning

kas

kaebajate

kõrvaldamine

hankemenetlusest

RHS § 95 lg 4 p 9 alusel oli õiguspärane.

12. RHS § 95 lg 4 p 9 tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4

punktile h, millest tulenevalt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses

osalemisest kõrvale, kui ettevõtja on hankemenetlusel osalemisest kõrvaldamise aluste

puudumise või kvalifitseerimise tingimuste täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete

esitamisel esitanud valeandmeid, on jätnud sellise teabe esitamata või ei ole suuteline esitama

artikli 59 kohaselt nõutavaid täiendavaid dokumente.

13. Praegusel juhul on hankija leidnud, et kaebaja AS ATKO Bussiliinid on esitanud

pakkumuse esitamisel hankepassis valeandmeid tema suhtes hankemenetlusel osalemisest

kõrvaldamise aluste puudumise kohta ehk selle kohta, kas AS ATKO Bussiliinid on oluliselt

või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise

tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või

makstud leppetrahvi (RHS § 95 lg 4 p 8).

14. Vaidlus puudub menetlusosaliste vahel selles, et hankepassis esitatud küsimusele „Kas

ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud

varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on

määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema

lepinguga?“ on AS ATKO Bussiliinid vastanud (raadionupu valikud „Jah/Ei“) eitavalt (hankija

otsuse lk 1–2, dtl 45–46). Samuti on AS ATKO Bussiliinid vastanud eitavalt küsimusele, kas

see teave on elektrooniliselt kättesaadav. Samade küsimuste juures on hankepassis tehtud viide

RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastusele ning täpsustav info, et alates 01.09.2017 alustatud hangete

tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot Riigihangete Registrist.

15. Hoolimata hankepassis esitatud kinnitusest varasema lepinguga seoses sanktsioonide

puudumise kohta, nähtub nii AS ATKO Bussiliinid enda poolt pärast pakkumuse esitamist

hankijale edastatud infost kui ka hankija kogutud andmetest, et tema suhtes on rakendatud

varem sõlmitud hankelepingute alusel sanktsioone. Näiteks on AS ATKO Bussiliinid oma

29.10.2020. a vastuses (dtl 157–158) hankija 26.10.2020. a täiendavale päringule märkinud, et

talle on ajavahemikul 2017–2020 avaliku teenindamise lepingu kohta esitatud keskmiselt 1–4

leppetrahvi nõuet. Hankija otsusest ning hankija kogutud teabest ilmneb aga, et MTÜ

Viljandimaa Ühistranspordikeskus ja MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus, kellel on sõlmitud

AS-ga ATKO Bussiliinid hankelepingud (hangete viitenumbritega 185468 ja 194776

tulemusel), on rakendanud 2019. aastal AS ATKO Bussiliinid suhtes seoses hankelepingute

rikkumistega sanktsioonina leppetrahvi või toetuse summa vähendamist kuuel korral.

Nimelt on MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus 04.12.2020. a e-kirjas (dtl 75–76) hankijale

kinnitanud, et on rakendanud 28.12.2017 sõlmitud Viljandi maakonna bussiliiniveo avaliku

teenindamise lepingu p 8.4 alusel AS ATKO Bussiliinid suhtes sanktsioone järgmiselt:

1) 2019. a novembri eest makstava toetuse summa vähendamine 500 euro võrra1

(sõiduplaanist mitte kinni pidamine) ning

Toetussumma

vähendamise

teatis

nr

1-1/2019/130-3

kättesaadav

aadressil:

http://delta.andmevara.ee/vytk/dokument/3966263.

3-21-320

2) 2019. a detsembri eest makstava toetuse summa vähendamine 400 euro võrra2 (samuti

sõiduplaanist mitte kinni pidamine).

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus kinnitas aga 08.12.2020. a kirjas (dtl 80) hankijale, et on

rakendanud AS ATKO Bussiliinid suhtes sanktsioone järgmiselt:

1) 19.11.2008 sõlmitud lepingu nr 2008/2 „Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku

teenindamise leping linnaümbruse liinidel“ alusel 31.01.2019 kohaldatud leppetrahv (vedajast

tingitud asjaolude tõttu jäi jaanuaris sõitmata 22 veootsa; leppetrahv kogusummas

2296,66 eurot; leppetrahvi teatis nr 35 dtl 82–83);

2) lepingu nr 2008/2 alusel 07.03.2019 kohaldatud leppetrahv (vedajast tingitud asjaolude

tõttu jäi veebruaris sõitmata 18 veootsa; leppetrahv kogusummas 1745,03 eurot; leppetrahvi

teatis nr 37 dtl 85–86);

3) lepingu nr 2008/2 alusel 05.04.2019 kohaldatud leppetrahv (vedajast tingitud asjaolude

tõttu jäi 2019. a märtsis sõitmata 31 veootsa; leppetrahv kogusummas 3302,90 eurot+0,65%

maksmisele kuuluvast toetussummast; leppetrahvi teatis nr 42 dtl 88–90);

4) 27.12.2018 sõlmitud lepingu nr 3-2018 „Pärnu maakonna bussiliiniveo avaliku

teenindamise leping linnalähi liinigrupis“ alusel 11.11.2019 tasusumma vähendamine (lepingu

tingimusetele mittevastavate busside kasutamine 268 reisil; tasusummat vähendatud 5025 euro

ulatuses; puuduste fikseerimise akt ja tasusumma vähendamise aruanne dtl 91–94).

Eeltoodud andmete pinnalt puudub kahtlus, et isegi, kui vastas tõele AS ATKO Bussiliinid

kinnitus, et teave tema suhtes kohaldatud sanktsioonide kohta ei olnud elektrooniliselt

kättesaadav, ei saanud olla tõene informatsioon see, et AS-le ATKO Bussiliinid ei olnud

varasemate lepingutega seoses määratud sanktsioone.

16. AS ATKO Bussiliinid on juba oma 29.10.2020. vastuses hankijale selgitanud, et tema

hinnangul ei tähenda leppetrahvi esitamine, et tegemist on olulise või pideva rikkumisega, ning

kinnitanud vastuse lõpus, et ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud ühtegi eelnevalt sõlmitud

hankelepingut. Iseenesest saab kaebajatega nõustuda, et juba AS ATKO Bussiliinid sellest

vastustest oli hankijale järeldatav AS ATKO Bussiliinid seisukoht, et ta ei pidanudki

hankepassis varasemate lepingutega seotud sanktsioone puudutava küsimuse juures vastama

jaatavalt, kui tema suhtes oli kohaldatud sanktsioone, mida tema hinnangul ei saa pidada

oluliseks või pidevaks rikkumiseks. Siiski ei saa pelgalt sellisel seisukohal olemine anda

pakkujale õigust mitte lähtuda hankepassis selgelt esitatud küsimusele vastamisel küsimuse

sõnastusest.

Vastustaja

on

asjakohaselt

viidanud

pakkujate

suhtes

kehtivale

hoolsuskohustusele, mis tähendab, et neil tuleb olla pakkumuse koostamisel hoolikas ja

ettevaatlik, mis on omakorda vajalik selleks, et hankelepingu täitmisel järgitakse igas olukorras

kõiki asjaomaseid kohustusi (vt Euroopa Kohtu 30.01.2020. a otsus nr C-395/18, Tim, p 42).

Kohus leiab, et selline hoolsuskohustus hõlmab muu hulgas kahtluse tekkimisel asjakohase

regulatsiooni sisu ja tõlgenduse väljaselgitamise kohustuse.

17. Põhjendatud on VAKO otsuses viidatud seisukohad ja viited asjakohasele kohtupraktikale,

milles on selgitatud, et kuna ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamise üle saab õiguslikult

siduvalt otsustada üksnes hankija (vt Euroopa Kohtu 19.06.2019. a otsus nr C-41/18, Meca,

p 34), ei saagi üldjuhul olla asjakohane küsida hankepassis ettevõtjalt kinnitusi tema

kõrvaldamise aluse esinemise või puudumise kohta, vaid üksnes kinnitust selle kohta, kas tema

Toetussumma

vähendamise

teatis

nr

1-1/2019/149-2

kättesaadav

aadressil:

http://delta.andmevara.ee/vytk/dokument/4005732. Teatisest nähtub, et toetusena makstavat summat on

vähendatud 500 euro, mitte 400 euro ulatuses.

3-21-320

puhul esineb või ei esine sellist olukorda, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta

hankemenetlusest kõrvale (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsuse nr 3-20-80 p 20).

Kinnitades hankepassis, et pakkuja on varasemate hankelepingute täitmise käigus kogenud

tema suhtes sanktsioonide rakendamist, saab pakkuja ühtlasi esitada hankijale omapoolsed

selgitused ja teabe, mis võiksid tõendada, et kohustuste rikkumist tegelikult ei esinenud või ei

olnud see oluline, samuti vajadusel kirjeldada kohaldatud heastamismeetmeid (RHS § 97 lg 1;

vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus nr 3-20-334, p 16). Kaebajate väidetest

kohtule saab järeldada, et nad on olnud sellisest heastamise võimalusest ka teadlikud.

18. RHS § 96 lg 1 järgi kohaldatakse kõrvaldamise aluste kontrollimisel RHS §-s 104

sätestatud korda, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 104 lg-st 1 tulenevalt saab

pidada hankepassi esialgseks tõendiks pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste

puudumise kohta. RHS § 104 lg 2 p 1 järgi peab hankepass sisaldama pakkuja või taotleja

kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud tingimusele. Komisjoni

05.01.2016. a rakendusmääruses (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse

hankedokumendi (s.o RHS tähenduses hankepassi) standardvorm, on sätestatud järgmist:

„Euroopa ühtne hankedokument on ettevõtjate endi kinnitus, mis on esialgne tõend

ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Nagu direktiivi

2014/24/EL artiklis 59 sätestatud, on tegemist ettevõtja ametliku kinnitusega selle kohta, et ta

ei ole üheski olukorras, mille puhul ettevõtjad jäetakse või võidakse jätta menetlusest kõrvale;

et ta vastab asjakohastele kvalifitseerimise tingimustele, täidab objektiivseid reegleid ja

kriteeriume, mille kehtestamise eesmärk on piirata muidu nõuetele vastavate ja osalema

kutsutavate taotlejate arvu. Selle eesmärk on vähendada halduskoormust, mis tuleneb nõudest

esitada suur hulk tõendeid või muid menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide ja

kvalifitseerimise tingimustega seotud dokumente.“ Ka direktiivi 2014/24/EL art 59 käsitleb

Euroopa ühtset hankedokumenti kui esialgset tõendit ametiasutuste või kolmandate isikute

poolt väljastatavate tõendite asemel, mis peab sisaldama pakkujate endi ajakohastatud kinnitust

näiteks selle kohta, et asjaomane ettevõtja ei ole üheski artiklis 57 osutatud olukorras, mille

puhul nad jäetakse või neid võidakse jätta menetlusest kõrvale (art 59 lg 1 p a). Kohus leiab, et

eeltoodud sätetest saab mõistlikult järeldada, et pakkujal tuleb hankepassis muu hulgas

märkida, kas ta on tulenevalt faktilistest asjaoludest RHS § 95 lg lg 4 p-s 8 (või mõnes muus

RHS § 95 lg 4 punktis) kirjeldatud olukorras, misjärel saab hankija hinnata, kas konkreetsel

juhul on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine põhjendatud või mitte.

19. Kuigi direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punkti h eestikeelne redaktsioon (ega ka

RHS § 95 lg 4 p 9) ei sisalda viidet pakkuja käitumises esinevale süü vormile, sisaldavad seda

näiteks nii sama sätte inglisekeelne kui ka saksakeelne redaktsioon (vastavalt guilty of serious

misrepresentation in supplying the information ja einer schwerwiegenden Täuschung schuldig

gemacht). Ka enne direktiivi 2014/24/EL kehtinud direktiivis 2004/18/EÜ sisaldunud sarnase

sisuga art 45 lg 2 p g kohaselt pidi ettevõtja olema temalt nõutavate andmete esitamisel süüdi

raskes pettuses. Viimati nimetatud sättele Euroopa Kohtu praktikas antud tõlgenduse kohaselt

võib selle sätte tähenduses hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on vastutav teatava

raskusega hooletuse eest, millel on otsustav mõju riigihankemenetlusest kõrvaldamise, valiku

ja riigihankelepingu sõlmimise otsusele, olenemata sellest, kas on tuvastatud selle pakkuja

tahtlik üleastumine (Euroopa Kohtu 04.05.2017. a otsus nr C-387/14, Esaprojekt, p 68–78).

Seega saab „valeandmete“ esitamiseks pidada teatava „raskuse künnise“ ületanud eksimust,

kusjuures pakkuja tahtluse või muude pakkujast lähtuvate subjektiivsete asjaolude tuvastamine

ei ole vajalik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2018. a otsus nr 3-18-207, p 17).

Arvestades muu hulgas kaebajate selgitusi vaidlustus- ja kohtumenetluses, saab kohtu

hinnangul AS ATKO Bussiliinid tegevuses hankepassis kõnealuse eitava kinnituse esitamisel

3-21-320

selgelt tuvastada vähemalt raske eksimuse.

20. Kohtupraktikas on selgitatud, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vt ka kohtujurist M. Campos Sánchez-Bordona

08.05.2019 ettepanek kohtuasjas C-267/18, p-d 56–57). Siiski ei ole nõutav, et RHS § 95 lg 4

p 9 kohaldamisel tuleks hankijal üheselt ära näidata, et õigete andmete esitamise korral oleks

pakkuja ka tegelikkuses hankemenetlusest kõrvaldatud, vaid piisavaks võib pidada, kui hankija

põhistab, et pakkuja käitumist ja tema varjatud andmete iseloomu arvestades ei oleks see olnud

ilmselgelt välistatud (s.o varjatud andmed võinuks mõjutada hankemenetluse tulemust). (Vt

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020. a otsus nr 3-20-80, p 22.)

21. Praegusel juhul on leidnud tuvastamist (vt käesoleva otsuse p 15), et kahe riigihanke

tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise raames on AS ATKO Bussiliinid suhtes kohaldatud

RHS § 95 lg 4 p-s 8 loetletud sanktsioone. Kuigi vähemalt ühe neist on AS ATKO Bussiliinid

vaidlustanud (MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus teatis nr 1-1/2019/149-2), ei saa asja

materjalidest järeldada, et kõik või enamus nendest sanktsioonidest oleksid selgelt

põhjendamatud ja sellest tulenevalt ei oleks saanud need mingil põhjusel tingida ühispakkujate

hankemenetluse I osast kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Seega tuleb asuda seisukohale,

et ühispakkujad on esitanud valeandmeid asjaolu kohta, mis saanuks mõjutada hankemenetluse

tulemust.

22. Kohus ei nõustu kaebajatega, et hankija otsus nende menetlusest kõrvaldamise kohta ei

vasta proportsionaalsuse põhimõttele. Arvestades muu hulgas hankija poolt kindlaks tehtud ja

AS-le AKTO Bussiliinid kohaldatud sanktsioonide kogust, ei saanud olla AS-le ATKO

Bussiliinid hankepassis hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid puudutavate asjaolude

esinemise kohta täpse ja tõese informatsiooni avaldamine ning seejärel vajadusel nende

olulisuse hindamiseks hankijale täiendavate selgituste andmine ka avalikku liiniveo sektorit

arvestades ülemäära koormav. Küll aga ei saa pidada asjakohatuks hankija kaalutlusi sellest, et

kaebajad

on

hankepassis

valeandmete

esitamise

tõttu

muutunud

hankija

silmis

ebausaldusväärseteks ning nendega hankelepingu sõlmimine ei oleks seetõtu avalike vahendite

arvelt põhjendatud. Hankija otsuses toodud kaalutlusi kaebajate kõrvaldamisel hanke I osa

menetlusest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ei saa küll pidada väga põhjalikeks, kuid siiski piisavateks

selleks, et oleks järgitav AS ATKO Bussiliinid poolt hankepassis esitatud kinnituse ja

järgnevalt hankijale esitatud selgituste pinnalt kujunenud hankija siseveendumus sellest, et

kaebajad on osutunud tema jaoks hankelepingu sõlmimiseks ebausaldusväärseteks (vt direktiivi

2014/24/EL põhjendus 101; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2018. a otsus nr 3-18-307,

p 21).

23. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija kohtu hinnangul lõppjärelduses

õiguspäraselt kõrvaldanud kaebajad hankemenetluse I osast RHS § 95 lg 4 p 9 alusel.

24. Kohus nõustub VAKO järeldusega sellest, et hankija tuginemine kaebajate

hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-le 8 ei ole olnud õiguspärane.

25. RHS § 95 lg 4 p 8 tugineb direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktile g, mille kohaselt võib

avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale, kui ettevõtja puhul

on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori

hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise

nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu

või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Tegemist on seega alusega, mis võimaldab

hankijal kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes ei ole varasemalt täitnud oma lepingulisi

kohustusi. Kui hankija hinnangul esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud alus pakkuja

3-21-320

kõrvaldamiseks, tuleb tal teha RHS § 96 lg 5 kohane põhjendatud kirjalik otsus, millest muu

hulgas peab selguma see, miks välistavad varasemad lepingurikkumised pakkuja

usaldusväärsuse hankija silmis. Hankija vastav otsus peab vastama RHS § 3 p-s 1 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttele.

26. Vaidlustatud otsuses on hankija peaasjalikult tuginenud sellele, et AS ATKO Bussiliinid

on kinnitanud hankepassis varasemate hankelepingute rikkumiste puudumist, mis hankijale

teadaolevalt ei vasta tõele, ning püüdnud erinevate päringute vastuste ja avalikult

kättesaadavale informatsioonile tuginedes tõendada vastupidist. Kohtu hinnangul on need

põhjendused olnud pigem asjakohased RHS § 95 lg 4 p 9 alusel pakkujate kõrvaldamisel kui

selle tegemisel RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Nende hankija põhjenduste ja erinevate faktiliste

asjaolude väljatoomise kõrval ei ole hankija keskendunud AS ATKO Bussiliinid suhtes

kohaldatud sanktsioonide sisule ega sellele, kas neid saab pidada piisavalt oluliseks, et

kõrvaldada ühispakkujad RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetluse ühest osast. Samuti on

VAKO oma otsuses asjakohaselt viidanud, et hankija on andnud oma otsuses ekslikult kaalu ka

teiste ATKO Grupi ettevõtete suhtes kohaldatud sanktsioonidele, samuti Majandustegevuse

Registrist nähtuvatele ettekirjutustele. RHS § 95 lg 4 p-st 8 ega direktiivist 2014/24/EL ei saa

aga kuidagi järeldada, et selle sätte kohaldamisel saaks arvesse võtta pakkuja muid rikkumisi

kui hankelepingute täitmisel toime pandud rikkumisi või et arvestama peaks ka ettevõttega

seotud teiste ettevõtete rikkumisi. Seega ei nähtu hankija otsusest selget hinnangut sellele, kas

just AS ATKO Bussiliinid toime pandud varasemad lepingurikkumised on olnud olulised ja

pidevad ning kas ka nende rikkumiste sisust tulenevalt oleks olnud ühispakkujate kõrvaldamine

hanke ühest osast põhjendatud.

27. Eeltoodut arvestades ei vasta hankija otsus RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginemise osas

õiguspärase kaalutlusotsuse tunnustele. Kuna kohus pidas eelnevalt õiguspäraseks

ühispakkujate kõrvaldamist hanke I osast RHS § 95 lg 4 p 9 alusel, ei too see asjaolu aga kaasa

hankija otsuse ega selle peale esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta tehtud VAKO

otsuse tühistamist.

28. Eelnevatel põhjendustel jääb kaebajate kaebus nii hankija otsuse kui ka VAKO otsuse

tühistamise nõudes rahuldamata.

29. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid.

Kirjalikus

menetluses

esitatakse

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

30. Kaebajate menetluskulud käesolevas asjas moodustuvad kaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust 1280 eurot ning esindaja kuludest 1874,24 eurot koos käibemaksuga

(Advokaadibüroo LEXTAL 08.03.2021. a ja 15.03.2021. a arved, dtl 170–173). Seega on

kaebajad kandnud käesolevas haldusasjas menetluskulusid 3154,24 euro ulatuses, mis tuleb

HKMS § 108 lg 1 alusel jätta nende endi kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule selleks

ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ega taotlenud kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist, mistõttu jäävad ka tema poolt kohtumenetluses võimalikult kantud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalsel)