3-21-681/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-681

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised ja

nende

esindajad

Taotluse esitaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Ivan Moskaljov ja Ege-Lii Luik

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist: X (sündinud XX.XX.XXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

01.04.2021

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus

Muud selgitused

Sekretäril

saata

määrus

X

ning

Politsei-

ja

Piirivalveametile (esindaja kaudu).

RESOLUTSIOON

Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti 31.03.2021 taotlus ning anda luba X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.04.2021 (k.a.).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Moldova kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX) saabus Eesti Vabariiki 03.03.2021

Moldova passi alusel, milles oli Poola Vabariigi D-liiki viisa kehtivusega alates 18.02.2021

kuni 13.07.2021. Isik tuli Eestisse koos oma elukaaslasega, kellega hiljem X tülli läks ning

enam ei suhtle. Reisi eesmärk oli töötamine Eesti Vabariigis.

3-21-681

2(6)

2. Politsei sai 14.03.2021 kell 08:21 väljakutse aadressile XXXXXX tn X-Xa, kus teataja

poole pöördus tugevas alkoholijoobes naisterahvas, kes esitles end kui X. Viimase sõnul

varastati temalt kollases majas käekott koos rahaga ja passiga. X kohapeal tuvastada ei olnud

võimalik ning alkoholijoobe tõttu oli ta iseendale ohtlik, mistõttu viidi isik Kesklinna

politseijaoskonda ja paigutati kainenema.

3. Politsei sai 30.03.2021 kell 14:51 väljakutse aadressile Kristiine linnaosa, Tallinn, kus

teataja X sõnul varastati tal 15 päeva tagasi dokumendid, 300 eurot ja välismaalase pass Poola

viisaga (Schengeni D viisa). X sõnul ta saatkonnast abi ei saanud (tal pole raha), koju sõita ei

saa ja ei tea, mida nüüd teha. Telefoni tal ei ole ning telefon, millelt ta helistab, kuulub sõbrale.

4. Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikule laekus 30.03.2021 kell

15:35 kõne, et Moldova kodanik X soovib tagasi koduriiki, milleks on Moldova. Isik selgitas,

et tal ei ole rahalisi vahendeid, tema raha ja pass on varastatud temale teadmata asjaoludel ning

isik soovib abi saada koduriiki naasmiseks. Isikul puudub Eestis kindel elukoht. Isik viibis

Eestis Eesti Vabariigis asuva Moldova Saatkonna poolt väljastatud tagasipöördumistunnistuse

nr MD 0175767 alusel, kehtivusega 19.03.2021-18.04.2021. Olles Eesti Vabariigis, X elas

asotsiaalse eluviisiga, kerjas raha, ööbis trepikodades. X kinnitas, et töötas ilma seadusliku

aluseta Eestis. X puuduvad perekondlikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga. Perekondlikud

sidemed on isiku sõnade kohaselt Ukrainaga ja Moldovaga, kus elavad tema lapsed. Isiku

sõnade kohaselt on teda varasemalt Ukrainas kriminaalkorras karistatud, kuna pani toime

varguse. Isik soovib Eestist lahkuda.

5. Moldova Vabariigi kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX Moldovas) peeti 30.03.2021

kell 16:30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p 1 alusel

Politsei-

ja

Piirivalveameti

(PPA)

Põhja

prefektuuri

piirivalvebüroo

piiri-

ja

migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni aadressil Tammsaare tee 47,

Tallinn ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. PPA lõpetas 30.03.2021 välismaalaste

seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 5 ja § 52 lg 3 p 1 alusel ennetähtaegselt Moldova kodaniku viisavaba

lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Seega viibib X Eesti Vabariigis seadusliku

aluseta alates 30.03.2021. PPA on 30.03.2021 isikule koostanud koheselt sundtäidetava

lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052241250 ja kohaldanud sissesõidukeeldu

Schengenisse viieks aastaks.

6. PPA esitas 31.03.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud alused. Taotlust

põhjendatakse kokkuvõtvalt järgmiselt.

Isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 2 p-des 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku tegudes

ei nähtu piisavat järjepidevust ja vastutustundlikkust kaasaaitamiskohustuse täitmiseks. Isik on

vastavalt VSS §-s 264 kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et

täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. Isiku soov on küll

lahkuda kodumaale, selleks ta käis Moldova saatkonnas reisidokumenti hankimas ning talle

väljastati tagasipöördumistunnistus. Rahalist abi ta Moldova saatkonna poolt ei saanud.

Olukorras esineb siiski vastuolu. Isik on töötanud ebaseaduslikult ja saanud selle eest ka tulu

ning samas on isik omanud piisavalt raha, et tarbida alkoholi, kuid ei kasutanud seda

ebaseaduslikult saadud tulu kodumaale naasmiseks. Isiku käitumine näitab, et ta pole teinud

endast kõik olenevat, et kodumaale naasta.

3-21-681

3(6)

PPA-l on alust arvata X varasemate kokkupuudete alusel, et viibides vabaduses võib ta oma

käitumisega raskendada enda väljasaatmist. Isiku käitumine seisneb selles, et ta on varasemalt

korduvalt end ohtu seadnud alkoholi tarvitamise ja asotsiaalse eluviisi tõttu, ta on tugeva

joobeseisundi tõttu lamanud väljas, olles õhukeselt riides ja asjad tema kõrval ilma

järelevalveta. Samuti on X paigutatud politsei poolt kainenema ja alkoholijoobest põhjustatud

seisundi tõttu ei ole olnud ta võimeline tegema avaldust tema suhtes toime pandud varguse ehk

väärteo kohta. X puuduvad kontakteerumiseks vajalikud vahendid. Ta ei oma mobiiltelefoni,

kindlat elukohta ega kontaktisikut, kelle kaudu temaga oleks võimalik ühendust võtta. Enne

lennule asumist peab ta tegema ühe koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne, et pääseda

lennule. Küll aga ei ole temaga võimalik ühendust võtta selleks, et teavitada testiks broneeritud

ajast. Samuti on tema kalduvus tarvitada alkoholi takistuseks kodumaale naasmisel, sest lennuki

peale ei lubata alkoholijoobes isikuid.

Isiku suhtes esineb ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus, kuna vabaduses

viibides ei ole isik teinud endast kõike olenevat, et soetada endale tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid. Direktiiv 2008/115/EÜ art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta

hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu

on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui

isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-24-17, p 11).

Isik on töötanud ebaseaduslikult ja saanud selle eest ka tulu ning samas on isik omanud piisavalt

raha, et tarbida alkoholi, kuid ei kasutanud seda ebaseaduslikult saadud tulu kodumaale

naasmiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides on isik võimeline teenima tulu, kuid pole

motiveeritud saadud tulu kasutama lennupiletite ostmiseks kodumaale naasmiseks. Seetõttu

pole ta aidanud kaasa enda lennupiletite hankimisele, mis on samuti üks vajalik dokument

tagasipöördumiseks kodakondsusjärgsesse riiki.

Kuna isikule koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus, soetas PPA koheselt isikule

tagasipöördumiseks vajaliku reisidokumendi. Kuigi isikul on olemas reisiks vajalik

tagasipöördumistunnistus ja PPA poolt soetatud lennupilet, siiski võivad vabaduses viibides

isiku asotsiaalse eluviisi tõttu dokumendid hävineda või need võidakse temalt ära varastada.

PPA ei saa isiku varasema käitumise põhjal usaldada isiku kätte käesoleval juhul ostetud

lennupiletit ega tagasipöördumistunnistust.

X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend

väljasaatmiseks, kuna isikul puuduvad rahalised vahendid iseseisvalt tagasipöördumiseks

koduriiki, tal puudub kindel elukoht.

Kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmetega

ei

vii

piisava

tõenäosusega

soovitud

tulemuseni.

Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ja isiku järjepideval vastutustundlikul

käitumisel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel

määral usaldust ega arusaama, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamist. Isikul puuduvad Eestis kindel elu- ja töökoht ning perekonnaliikmed. Isiku ütlustest

selgus, et tal pole Eestis ka lähedasi, kelle juures viibida ning kes saaksid teda aidata. Samuti on

isik asotsiaalsete eluviisidega (alkoholi tarvitamine, kindla elukoha puudumine ja tänaval elamine)

ja temaga pole võimalik ka kontakti saada elukoha ja telefoni puudumise tõttu. PPA hinnangul ei

tagaks lahkumisettekirjutuse tulemuslikkust, kui PPA kohaldaks isiku suhtes ka mitut erinevat

järelevalvemeedet samaaegselt. PPA hankis isikule pileti 10.04.2021 toimuvale lennule

TallinnIstanbul-Chisinau. Isik saadetakse vastavalt VSS § 14 lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 Eesti

Vabariigist välja Moldova Vabariiki.

3-21-681

4(6)

7. Kohtuistungil 01.04.2021 selgitas PPA, et luba taotletakse isiku kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks nädalaks, kuivõrd isik ei täida

kaasaaitamiskohustust ning isik ei ole teinud endast kõike olenevat, et soetada endale

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid, nagu lennupilet.

8. X selgitas 01.04.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib koju minna ning tal ei ole

vastuväiteid kinnipidamiskeskusesse paigutamise ja kinnipidamise osas taotluses märgitud

ajaks. Isikul puudub Eestis elukoht, tema dokumendid ja raha varastati ära, samuti ei ole tal siin

tuttavaid. Ka lähedased ei saa teda majanduslikult aidata, et osta kojusõiduks pilet. Isiku sõnul

alkoholiga tal probleeme pole, vaid need olid üksikud korrad, mil ta alkoholi tarvitas.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada (VSS § 23 lg 1, § 26, HKMS § 264 lg-d 1,

3, 5 ning § 265 lg 1). Kohus põhjendab seda järgmiselt.

10. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning

välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks

olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise

seaduslikud alused. Käesoleval juhul on PPA tõendanud, et X puudub Eestis viibimiseks

seaduslik alus.

11. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase

kinnipidamisest arvates. X peeti kinni 30.03.2021 ning samal päeval koostas PPA isikule

lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli.

12. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole,

kuivõrd esimene lend isiku koduriiki toimub alles 10.04.2021. Samas on isik kinnitanud, et tal

puuduvad rahalised vahendid, et ise vabatahtlikult varem Eestist lahkuda ja oma koduriiki

naasta. Istungil selgitas puudutatud isik, et on teadlik, et bussiga saaks sõita tagasi koju, kuid

tal puuduvad rahalised vahendid pileti ostmiseks. Seejuures ei saa ka tema lähedased teda

majanduslikult aidata pileti soetamisel.

13. Direktiivi 2008/115 artikli 15 lg 1 p b kohaselt kui muid piisavaid, kuid leebemaid

sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid

kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust

tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui asjaomase

kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või

takistab neid. Olukorras, kus tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtlikuks lahkumiseks

määratud tähtaja jooksul täidetud, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõigetest 1 ja 4, et

tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse tagamiseks panevad need sätted liikmesriigile, kes on

teinud riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse,

kohustuse läbi viia väljasaatmine, võttes kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral

sunnimeetmeid, ning tehes need proportsionaalselt ja eelkõige põhiõigusi austades (Euroopa

Kohtu otsus asjas C-61/11, p 38).

14. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud

alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

3-21-681

5(6)

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 15 lg 2 alusel võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise

oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või (p 2) välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse

ilmnemisest. Praegusel juhul taotleb PPA isiku kinnipidamist VSS § 15 lg 2 punktide 2 ja 3

alusel.

15. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb isiku kinnipidamiseks VSS § 15 lg 2

punktis 2 sätestatud alus. VSS § 15 lg 2 p 2 lubab isikut kinni pidada juhul, kui ta ei täida

kaasaaitamiskohustust. VSS § 264 lg 1 järgi on väljasaadetav kohustatud aitama kaasa enda

väljasaatmise korraldamisele, sh 1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi

ja kirjalikke andmeid ja seletusi; 2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema

valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmismenetluses tähtsust; 3) aitama kaasa

väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele ning 4) aitama kaasa oma isiku

tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. Vabaduses viibides võib olla

suurem tõenäosus, et isik jätab kaasaaitamiskohustuse täitmata ning ta võib takistada enda

riigist väljasaatmist muu hulgas seeläbi, et ta hakkab väljasaatmistoimingutest kõrvale hoidma.

Seda enam, et isik on öelnud 01.04.2021 istungil, et juhul, kui PPA sooviks temaga ühendust

saada väljaspool kinnipidamiskeskust, siis see võimalik ei oleks, sest tal puudub telefon, püsiv

elukoht Eestis ja ka tuttavad Eestis. Seega eelduslikult ei toeta ka isiku isiklikud, majanduslikud

ja sotsiaalsed sidemed Eestiga seda, et isik oleks vabaduses olles motiveeritud

kaasaaitamiskohustust täitma.

16. PPA on taotluses põhjendatult märkinud, et kuigi isik on avaldanud valmisolekut Eestist

lahkumiseks, siiski esineb tema käitumises vastuolu. Nimelt väidab isik, et tal rahalised

vahendid puuduvad, aga samas vabaduses viibides on isik töötanud ebaseaduslikult ja saanud

selle eest ka tulu, kuid ei kasutanud seda tulu kodumaale naasmiseks. Samas on isik omanud

piisavalt raha, et tarbida alkoholi. Usutav ei tundu seejuures puudutatud isiku väide, et ta

alkoholi ei tarvita ning need olid üksikud korrad. PPA on detailselt kirjeldanud taotluses

episoode seoses puudutatud isiku alkoholijoobes olekuga ning sellest tingituna ka politsei poole

pöördumisi.

17. Isiku käitumisest võib järeldada, et suure tõenäosusega muudab isik vabaduses viibides

väljasaatmise võimatuks. Nimelt on PPA selgitanud, et isik on varasemalt korduvalt end ohtu

seadnud alkoholi tarvitamise, asotsiaalse eluviisi tõttu, ta on tugeva joobeseisundi tõttu lamanud

väljas, olles õhukeselt riides ja asjad tema kõrval ilma järelevalveta. Samuti on X paigutatud

politsei poolt kainenema ja alkoholijoobest põhjustatud seisundi tõttu ei ole olnud ta võimeline

tegema avaldust tema suhtes toime pandud varguse ehk väärteo kohta. X puuduvad

kontakteerumiseks vajalikud vahendid. Ta ei oma mobiiltelefoni, kindlat elukohta ega

kontaktisikut, kelle kaudu temaga oleks võimalik ühendust võtta. Enne lennule asumist peab ta

tegema ühe koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne, et pääseda lennule. Küll aga ei

ole temaga võimalik ühendust võtta selleks, et teavitada testiks broneeritud ajast. Samuti on

tema kalduvus tarvitada alkoholi takistuseks kodumaale naasmisel, sest lennuki peale ei lubata

alkoholijoobes isikuid. Lisaks võib väljasaatmist raskendada asjaolu, et kui isik langeb

vabaduses viibides uuesti varguse ohvriks ning talle väljastatud reisidokumendid varastatakse,

siis uute dokumentide taotlemine võtab täiendavalt aega, mis omakorda pikendab

väljasaatmismenetlust.

3-21-681

6(6)

18. Küll aga ei nõustu kohus PPA-ga osas, et isiku suhtes esineb kinnipidamiseks alus,

kuivõrd tal puuduvad vajalikud reisidokumendid (VSS § 15 lg 2 p 3). Lennupilet ei ole

käsitletav dokumendina VSS § 15 lg 2 p 3 tähenduses. Sellest olenemata piisab taotluse

rahuldamiseks ka juhul, kui esineb üks VSS § 15 lg-s 2 nimetatud alustest. Käesoleval juhul

see nii on.

19. Tagasisaatmisdirektiivi artikli 15 lg 1 kohaselt peavad leebemad meetmed olema

„piisavad“ ja neid peab olema võimalik asjaomase kolmanda riigi kodaniku suhtes

„tulemuslikult“ kohaldada. See tähendab, et kinnipidamise tulemuslike alternatiivide tagamise

kohustuse täitmiseks peavad liikmesriigid siseriiklikus õiguses sätestama kinnipidamise

alternatiivid, millega saavutatakse kinnipidamisega samad eesmärgid (st hoida ära põgenemine,

vältida seda, et kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmisest või takistab seda),

kasutades vahendeid, mis riivavad vähem üksikisiku õigust vabadusele (Tagasisaatmise

käsiraamat, lk 58).

20. Praegusel juhul pole leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

põhjendatud, kuna eelduslikult ei aita need tagada kaasaaitamiskohustuse täitmist. Isikul

puudub elukoht Eestis, samuti elatusvahendid ning ta on öelnud, et ka sugulased ei saa teda

majanduslikult toetada. Samas on isikul alkoholisõltuvus, mille tõttu on ta varasemalt sattunud

väidetavalt kuriteoohvriks (väidetavalt varastati dokumendid ja raha). Lisaks on taotlusest

nähtuvalt isikul asotsiaalne eluviis. Isikul puudub ka telefon, mistõttu tema kättesaamine

vabaduses viibides oleks komplitseeritud või lausa võimatu.

21. Väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist tuleks piirata ja selle suhtes tuleks

kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega;

kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise

läbiviimiseks ja kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav (direktiivi 2008/115

preambula punkt 16). Ülaltoodust ilmneb, et kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamist taotletakse eesmärgiga tagada puudutatud isiku lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkus ja võimalikkus. Seejuures on PPA kaalunud, kas esineb puudutatud isikut vähem

riivavaid, kuid sama tõhusaid meetmeid ning õiguspäraselt järeldanud, et alternatiivid

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks puudutavad. Kohtu hinnangul on

kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kaheks nädalaks proportsionaalne

meede.

22. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA 31.03.2021 taotluse ning annab loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.04.2021 (k.a.).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner kohtunik