2-20-6660/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-6660

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

YY hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

vastu 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise

tuvastamiseks,

alternatiivselt

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks

QQ hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

vastu 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse puudumise

tuvastamiseks,

alternatiivselt

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaebuse hind

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) apellatsioonkaebus

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann

Hageja

II:

QQ

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas

Kostja:

Hooneühistu

Kuramaa

(likvideerimisel,

registrikood 80075555), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsus on jõustunud osas, millega rahuldati YY

ja QQ hagid ning tuvastati, et hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) ei võtnud

12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu järgmisi otsuseid: DD revisjonikomisjoni

liikmeks vastuvõtmine (otsus nr 6 a); Vikerlase 11 garaažihoone kindlustamine

(otsus nr 1); YY-le umbusalduse avaldamine (otsus nr 3); HÜ Kuramaa

(likvideerimisel) likvideerimiskomisjoni 2018. aasta tegevuse aruanne ning

kinnitamine (otsus nr 4); HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019.a finants- ja

majandustegevuste plaani kinnitamine; HÜ Kuramaa (likvideerimisel) 2019.a

eelarve kinnitamine (otsus nr 5); HÜ Kuramaa (likvideerimisel) kodulehe

sulgemine (otsus nr 5); tulekahjusignalisatsiooni projekti tellimine (otsus nr 6); HÜ

Kuramaa tasub ehitusauditi eest, OÜ P.P. Ehitusjärelevalve boksi omanik oma raha

eest kõrvaldab avarii olukorra (otsus nr 4), samuti osas, milles kohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja millega jäeti rahuldamata kostja korduvad taotlused

hagide läbi vaatamata jätmiseks.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot, 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli YY ja QQ hagid Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

vastu kostja 12.02.2020 üldkoosoleku otsuste puudumise tuvastamiseks, alternatiivselt otsuste

kehtetuks tunnistamiseks.

2. Hageja I palus määrata tema kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1644 eurot

(käibemaksuga), mis koosnes riigilõivust 300 eurot ja järgmistest lepingulise esindaja tehtud

toimingutest töötunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) kogu ajakuluna 8 tundi: hagiavalduse

koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi, hagi täiendamine ja kohtule esitamine 1 tund, kostja

vastuse analüüs ja seisukoha koostamine 1,25 tundi, vastuse koostamine 0,75 tundi, kostja

seisukoha ja taotlusega tutvumine ning vastuse koostamine 1 tund, vastuse viimistlemine ja

kohtule esitamine 0,25 tundi, nõude täpsustamine 0,75 tundi ning menetluskulude nimekirja ja

lõplike seisukohtade koostamine 1 tund. Hageja I palus menetluskulude hüvitise välja mõista

koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hageja II palus määrata tema kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1455,96 eurot

(käibemaksuga), mis koosnes riigilõivust 300 eurot ja järgmistest lepingulise esindaja tehtud

toimingutest töötunnihinnaga 168 eurot (käibemaksuga) kogu ajakuluna 7,41 tundi: kliendiga

nõupidamine ja õigusliku positsiooni kujundamine 1 tund, hagiavalduse koostamine 3,75 tundi,

hageja I vastuse ja kostja vastuse analüüs ning kostja vastusele vastuse koostamine, sh

nõupidamine kliendiga 1,5 tundi, hageja I vastusega tutvumine ja vastuse koostamine tunnistaja

ülekuulamise taotlusele 0,5 tundi ning kostja tunnistaja ülekuulamise taotluse analüüs, sellele

vastuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine koos tunnistaja ülekuulamise taotluse

koostamisega 0,66 tundi. Hageja II palus menetluskulude hüvitise välja mõista koos viivisega

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Kostja

leidis,

et

hagejate

lepingulise

esindaja

kulud

ei

ole

proportsioonis

menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning palus need välja mõista põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hagejate hagid ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis

kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1476 eurot ja hageja II kasuks 1314

eurot, mõlemad koos viivisega.

6. Mõlema hageja põhjendatud menetluskulu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 138 lg-te 1 ja 2 ning § 139 lg 2 järgi hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot. Mõlema hageja

vandeadvokaadist lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr vastavalt 156 eurot ja 168 eurot

(mõlemad käibemaksuga) on aktsepteeritav.

7. Hinnates hagejate esindajate poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu on

põhjendatud vähendada hageja I lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni võrra ning hageja II

lepingulise esindaja ajakulu 0,91 tunni võrra. Seega on hageja I lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 tundi ning hageja II lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tundi.

8. Põhjendatud ei ole kostja väide, et hagejate menetluskulud ei ole proportsionaalse suurusega.

Kostja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 7,25 tundi, mistõttu ei ole ka hagejate esindajate

kohtu poolt mõistlikuks peetud pisut väiksem ajakulu ebaproportsionaalne.

9. Arvestades eeltoodut on hageja I põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud

käibemaksuga 1176 eurot (7 x 168), millele lisandub riigilõiv 300 eurot ja hageja II lepingulise

esindaja kulud käibemaksuga 1014 eurot (6,5 x 156), millele lisandub samuti riigilõiv 300 eurot.

Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista menetluskulude hüvitisena 1476 eurot ja

hageja II kasuks 1314 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist seaduses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude

hüvitiste suuruste osas ja teha uue otsuse, millega vähendada hüvitiste suurusi.

Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.

11. Hagejate lepinguliste esindajate töötunnihind on põhjendamatult kõrge, arvestades

käesoleva tsiviilasja lihtsust. Põhjendatud töötunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot

(käibemaksuga).

12. Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatud ja vajalikuks hageja I lepingulise esindaja ajakulu

7 tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu, mis koosneb ca 3 leheküljest, sh õigusaktide

tsiteerimisest, saab pidada selle koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. 11.08.2020

seisukoht on sisuliselt alla kahe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise

taotlus, mille kohus jättis rahuldamata. Seega ei saa pidada selle koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks enam kui 0,75 tundi. 16.09.2020 nõude täpsustamise koostamiseks

märgitud ajakulu eest ei saa vastutada kostja. Juhul, kui kohtu hinnangul tuleb kostjal selle

dokumendi koostamise kulu kanda, siis ei saa pidada põhjendatuks ajakuluks enamat kui 0,5

tundi. Hageja I lõplikud seisukohad on alla ühe lehekülje, mille koostamise ajakulu ei ole

põhjendatud üle 0,5 tunni. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet.

Arvestades eelnevat saab hageja I põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks olla

kokku 3,75 tundi.

13. Hageja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ei saa olla üle 3,60 tunni.

Maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks ajakuluks 6,5 tundi. Hagiavalduse sisu ja mahtu

arvestades, sealjuures kliendiga kohtumist, ei ole põhjendatud ajakulu nendele toimingutele üle

2,25 tunni. 10.08.2020 seisukoht on sisult alla 1,5-lehekülje, mille koostamiseks saab kuluda

kuni 0,75 tundi. Kuna 26.08.2020 menetlusdokument koosneb kahest lausest, ei saa selle

koostamise ajakulu olla põhjendatud enam kui 0,2 tundi. 09.09.2020 seisukoht on sisuliselt alla

ühe lehekülje, millest poole moodustab tunnistaja ülekuulamise taotlus, mille kohus jättis

rahuldamata. Seega ei saa pidada seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

enam kui 0,4 tundi. Lisaks tuleb arvestada menetlusdokumentide tekstide suurt reavahet.

Vastustajate seisukohad

14. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

15. Kostja uued vastuväited on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta, sest maakohus on

andnud menetlusosalistele tähtaja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete esitamiseks, kuid

kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid maakohtu menetluses ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagid,

samuti menetluskulude jaotuse ja kostja korduvate hagide läbi vaatamata jätmise taotluste

rahuldamata jätmise osas.

17. Kohtuotsus on vaidlustatud hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiste

suuruste osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (Riigikohtu 27.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud varasem kohtupraktika). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole õigusabikulude

kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

20. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus hindas hagejate menetluskulusid, määrates kindlaks

põhjendatud ja vajaliku ajakulu ning andis hinnangu esindajate tunnihinna suurustele, arvestas

seejuures hageja 19.11.2020 esitatud vastuväidetega (tl 89). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et arvestades käesoleva vaidluse lihtsust ei

ole põhjendatud hagejate vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasumäär vastavalt

168 eurot ja 156 eurot (mõlemad käibemaksuga). Tegemist on kohtupraktikas põhjendatuks

peetud tunnitasu suurusega (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-131-16 ja

nr 3-2-1-159-16, p 24 jpt).

22. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta ei pea hüvitama hageja I 16.09.2020

menetlusdokumendi koostamise (nõude täpsustamine) kulu. Tegemist oli põhjendatud ja

vajaliku menetlustoiminguga, sest kohus, täites selgitamiskohustust, andis hagejale I tähtaja

nõude täpsustamiseks (tl 59) ja pidas nõude täpsustamise alusel hagi muutmist põhjendatuks

(tl 69). Arvestades tsiviilkohtumenetluse kulude kandmise üldpõhimõtet, mille kohaselt kaotaja

kannab menetluskulud (TsMS § 162 lg 1), tuleb kostjal need põhjendatud ja vajalikus ulatuses

hagejale I hüvitada.

23. Asjaolu, et kohus jättis hagejate tunnistajate ülekuulamise taotlused rahuldamata, ei muuda

taotluste koostamise kulu iseenesest põhjendamatuks. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kus

pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Sealjuures on kostja ka

ise esitanud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (tl 51), mille kohus jättis 28.09.2020

määrusega (tl 69) rahuldamata, kuid menetluskulude nimekirjas (tl 79) on kostja pidanud selle

dokumendi koostamise ajakulu enda põhjendatud menetluskuluks, mille vastaspool peaks talle

hüvitama. Kostja selline käitumine läheb vastuollu poolte võrdsuse põhimõttega (TsMS § 5

lg 2), mille tagamine on kohtu kohustus.

24. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kõikide hagejate poolt esitatud

menetlusdokumentide koostamise ajakulu on ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul oli

tegemist põhjendatud ja vajalike dokumentidega, mille koostamiseks kulunud aeg vastab

hagejate menetluskulude nimekirjades märgitule. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja

ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et tehtud

toimingutele pidi kuluma vähem aega (vt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).

25. TsMS § 178 lg 3 kohaselt käesoleva apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav