2-19-14714/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-14714

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

X

hagi

Y,

C

ja

osaühingu

Aikikor

vastu

kinnistusraamatus ebaõigete kannete parandamiseks ja

tahteavalduste kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

201 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja

(apellant):

X

(isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Kostja I (vastustaja I): Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (vastustaja II): C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III (vastustaja III): osaühing Aikikor (registrikood

10098974)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni

Tverdohlebov

Kohtuistungi toimumise aeg

09.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. märtsi 2020 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja X kanda.

4. Välja mõista X-lt menetluskulude hüvitis 1008 eurot solidaarselt Y, C ja osaühingu

Aikikor kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le, C-le ja osaühingule

Aikikor kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 23.09.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I), C (kostja II) ja osaühingu Aikikor

(kostja III) vastu, mida täpsustas 14.10.2019. Hageja palub tuvastada: 1) kostjal III on

kohustus anda nõusolek ¼ mõttelise osa kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas kohta

tehtud kande kustutamiseks, mille kohaselt on ¼ mõttelise osa kinnistu omanik kostja III;

2) ¼ mõttelise osa kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas omanikud on kostja I ja kostja II

ning hagejal on õigus nõuda ¼ mõttelise osa temale üleandmist; 3) kostjal I ja

kostjal II on kohustus anda nõusolek kande tegemiseks, mille kohaselt on ¼ mõttelise osa

kinnistu, asukohaga Aia tn 6, Tallinnas omanik hageja; 4) tunnustada hageja omandiõigust

¼ mõttelisele osale kinnistust asukohaga Aia tn 6, Tallinnas ning nõuda see välja kostja I ja

kostja II valdusest. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja ja kostjad aadressil Aia tn 6 Tallinnas

asuva kinnistu kaasomanikud. Kostjad I ja II müüsid nende ühisomandis olevast ½ kinnistu

mõttelisest osast ¼ mõttelise osa kostjale III. Hageja sai sellest teada 14.05.2019.

3. Hageja pöördus 28.06.2019 notari poole eesmärgiga teostada ostueesõigust õigusvastaselt

võõrandatud kinnistu ¼ mõttelisele osale. Notar tegi menetlusosalistele ettepaneku ilmuda

15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida ostueesõiguse teostamise avalduse

alusel asjaõigusleping kinnistu ¼ mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks. Kostjad

kohale ei ilmunud, mistõttu jäi leping sõlmimata.

4. Hagejale tuli kinnistu ¼ mõttelise osa müük üllatusena, kuna kostjad I ja II sellest hagejat

ei teavitanud ja talle ostueesõigust ei võimaldanud. Kuna kostja III ei olnud kinnistu

kaasomanik, on hagejal võõrandatud osale asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg-st 2 tulenev

ostueesõigus.

5. Hageja sai kostjaga III sõlmitud müügilepingust teada alles aprillis 2019, kui sai tsiviilasjas

nr 2-19-3016 (kostjate hagi hageja vastu vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamiseks)

kätte hagiavalduse. Seega hakkas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 250 sätestatud

kahekuuline ostueesõiguse teostamise tähtaeg kulgema hagiavalduse kättesaamisest.

Kostjate vastuväited

6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. 16.12.2015 e-kirjaga informeeris kostja I hagejat, et soovib võõrandada kostjate I ja II

ühisomandis olevast ½ mõttelisest kinnistu kaasomandist ¼ suuruse mõttelise osa kostjale

III. Hageja sellele ei vastanud. Kostjad I ja II broneerisid 04.01.2016 aja notaris, mil tehti

tehing vaidlusaluse kinnistu ¼ mõttelise osa võõrandamise kohta kostjale III.

8. Notar saatis 04.01.2016 hagejale tähitud kirja, millega koos saadeti hagejale notariaalne

leping kinnistu ¼ mõttelise osa võõrandamise kohta. Tähtkiri saadeti notari büroost

aadressile XXX. Kiri tagastati notarile tähtaja möödumise tõttu, sest hageja sellele

postkontorisse järele ei läinud. Samal päeval saadeti notaribüroost notariaalne leping ka

hageja e-posti aadressile XXX.

9. 05.09.2019 järelepärimise vastuse kohaselt on 04.01.2016 kell 5:53 pm saadetud e-kiri

jõudnud kohale hageja e-posti aadressile XXX. Seega on tõendatud, et hageja on kätte

saanud notariaalse lepingu kostjale III kinnistu ¼ mõttelise osa võõrandamise kohta. Kuna

hageja oma ostueesõigust ei kasutanud, jõustus tehing kahe kuu möödudes.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

• enne 04.01.2016 olid vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud kostjad I ja II ning hageja;

• kostjad I ja II müüsid 04.01.2016 lepinguga ¼ mõttelise osa kinnistust kostjale III;

• 28.06.2019 tegi hageja kostjatele ostueesõiguse teostamise avalduse, mis sisaldas

ettepanekut ilmuda 15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida

ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping kinnistu ¼ mõttelise osa

omandi hagejale üleandmiseks;

• notarisse ilmus vaid hageja, kostjad teatasid mitteilmumisest;

• käesoleval ajal on kinnistu kaasomanikeks hageja ja kostjad.

12. Hagejale 16.12.2015 saadetud e-kirja ei saa pidada kohaseks teavituseks VÕS § 249 järgi,

kuna selleks hetkeks ei olnud vaidlusaluse kinnistu võõrandamise lepingut sõlmitud ning

seetõttu ei olnud teada selle tingimused ja sisu.

13. 04.01.2016 notariaalse lepingu p-s 5.5 palusid kostjad I ja II notaril saata lepingu kinnitatud

ärakiri ostueesõiguse teostamiseks hagejale - aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX.

Tõendatud on, et notar täitis selle kohustuse 04.01.2016. Samas selgub notari tõendist, et

paberkandjal ei õnnestunud lepingut hagejale kätte toimetada ja see tagastati 27.01.2016

notaribüroole hoiutähtaja möödumisel. Notari 05.09.2019 kirjast nähtub, et e-kiri, mis

saadeti hageja e-posti aadressile XXX, on serveripidaja kinnitusel jõudnud adressaadini.

Notari 04.01.2016 e-kiri hagejale tõendab, et saadetud kirja manuses oli ka vaidlusalune

leping.

14. Põhjendatuks ei saa pidada hageja väiteid, et ta viibib tihti lähetuses ja ei kasuta

e-posti aadressi XXX. Kostjad, esitades kohtule mitmeid poolte vahel peetud kirjavahetusi,

on aga tõendanud vastupidist. Tähelepanuväärne on ka hageja enda palve kasutada

vaidlusaluse kinnistuga seonduva suhtluse korral just e-posti aadressi XXX. Hageja märkis,

et eelmärgitud tõendid võivad olla kostjate poolt redigeeritud. Hageja ei ole tõendite

võltsitust piisavalt põhistanud, arvestades sealjuures kirjavahetuse sisu. Hageja on sama e-

posti aadressi märkinud enda kontaktaadressiks ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

esitatud 13.03.2017 kinnistamisavalduses. Seega on ebaõige hageja väide, et nimetatud e-

posti aadressi vahendusel ei ole tal võimalik mistahes infoga tutvuda.

15. Arvestades eelnevat ja seda, et 2016.a oli interneti püsiühendus laialdaselt levinud, et

hagejal oli võimalik oma e-posti kontrollida ka muul viisil kui üksnes arvuti abil, et hageja

ei ole väitnud, et tal puudusid sel ajal internetiühendus või vastavad seadmed e-posti

kontrollimiseks või lepinguga tutvumiseks, kostjad on tõendanud, et notari poolt

04.01.2016 hagejale edastatud teade on hageja e-posti teenusepakkuja serverisse jõudnud

ning kohtu hinnangul on füüsilisest isiku puhul mõistlik e-posti kontrollimise sagedus

vähemalt kord nädalas, tuleb lugeda notari poolt 04.01.2016 hagejale edastatud teate

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 alusel kättesaaduks 11.01.2016.

16. Kuna hagejale saadetud e-kirjaga edastati talle ka vaidlusalune leping, puudub vajadus

hinnata, kas hagejat on teavitatud kõigist tehingu olulistest tingimustest.

17. Kuna VÕS § 249 kohane teade sõlmitud müügilepingu kohta on hagejale kätte toimetatud

11.01.2016, oli hagejal võimalus kostjaid ostueesõiguse teostamisest VÕS § 250 ja TsÜS

§ 136 lg 3 alusel teavitada kuni 11.03.2016. Hageja, koostades vastava avalduse alles

28.06.2019, on ostueesõigust teostanud hilinenult ja sellest tulenevalt tagajärjetult, mistõttu

jääb hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

19. Maakohus ei tuvastanud, kas hageja on kinnistu võõrandamislepingu kätte saanud ja ka

sellega tutvunud. Maakohtu järeldus, et kirja kättetoimetamisest saab eeldada ka selle

manuses olnud lepinguga tutvumist, ei põhine tõenditel. Tõendis, millele maakohus tugines

(notari tehtud päringu vastus 04.01.2016 e-kirja adressaadini jõudmise kohta) on

selgesõnaliselt kirjas, et see ei anna teavet, kas kiri on avatud või läbi loetud.

20. Maakohtu seisukoht, et hagejal oli võimalik oma e-posti kontrollida ka muul viisil kui

üksnes arvutis, ei tugine tõenditele. Tegemist on oletusliku seisukohaga. Hageja selgitas,

et ta peab autojuhi ametit ning on nädalate kaupa Eestist ja kodust eemal. Hagejal puudub

interneti kasutamise ja e-posti kontrollimise vajadus. Antud asjaolu tõendab lisaks ka see,

et kostja I on ise välja toonud, et hageja ei ole viimase aasta jooksul tema kirjadele

vastanud.

21. Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, kui leidis, et hageja peab tõendama

negatiivset asjaolu ehk seda, et tal ei ole olnud võimalik 04.01.2016 e-kirja sisu ja selles

oleva manusega tutvuda.

22. Kohus jättis ebaõigesti hageja taotluse kostja I vande all ülekuulamiseks rahuldamata,

võttes sellega hagejalt võimaluse enda seisukohti tõendada. Sellega on rikutud

selgitamiskohustust.

Vastus apellatsioonkaebusele

23. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

25. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude

uut tuvastamist vajalikuks.

26. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas

maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid

piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

27. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei tuvastanud seda, kas ta on

kinnistu võõrandamislepingu kätte saanud. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte

saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud

tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või

asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on

saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud

alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seaduses ei ole sätestatud nõuet,

et saaja peab tahteavalduse kättesaamiseks olema tutvunud selle sisuga, nagu hageja

ekslikult leiab. Piisab sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et võõrandamisleping

saadeti notari poolt hageja e-posti aadressile XXX, serveripidaja kinnitusel saabus see

sinna 04.01.2016 ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ekslik on hageja

seisukoht, et kohus oleks pidanud tuvastama, kas hageja avas e-kirja ja luges selle läbi.

28. Maakohus

jaotas

tõendamiskoormuse

õigesti.

Kuna

kostjad

tõendasid,

et

võõrandamisleping saabus hageja mõjusfääri ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda,

oleks hageja pidanud omakorda tõendama, et ta ei ole tahteavaldust ca 3,5 aasta jooksul

kätte saanud. Hageja seda ei teinud. Hageja paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ta on

nädalate kaupa Eestist ja kodust eemal ning tal ei ole vajadust internetti ja e-posti kasutada,

ei saa käesoleva asja lahendamisel arvestada. Tõendatud on asjaolu, et eelnimetatud

perioodil on hageja oma e-posti aadressi kasutanud. Selle tuvastas õigesti ka maakohus.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha selles osas teistsugust järeldust.

29. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1

alusel hageja kanda.

30. Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna

õigusabikulud 10 töötunni eest tunnihinnaga 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks.

Taotluse kohaselt tegi kostjate esindaja järgmisi toiminguid - nõupidamine kliendiga,

kliendisuhete vormistamine, taotlused kohtule käesolevale asjale ja asjale nr 2-19-3016

juurdepääsu saamiseks e-toimikus, käesoleva asja ja asja nr 2-19-3016 toimikute analüüs

ja vajaliku materjali selekteerimine, kostjatega arutamine ja apellatsioonkaebusele vastuse

koostamine. Sellele lisandub ettevalmistumine kohtuistungiks ajakuluga 30 minutit ja

osalemine kohtuistungil vastavalt selle kestusele.

31. Hageja jättis menetluskulude suuruse määramise kohtu otsustada.

32. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus õigusabikulude hüvitamiseks

on põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus ei pea vajalikeks toiminguteks neid, mis

seonduvad teise pooltevahelise tsiviilasjaga nr 2-19-3016. Muus osas on esindaja tehtud

toimingud kostjate esindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalikud ja põhjendatud.

Ringkonnakohus arvestab mõistliku ajakulu kindakstegemisel asjaoluga, et kostjate

esindaja maakohtu menetluses ei osalenud, samas aga ka asjaoluga, et asi ei ole mahukas

ega õiguslikult keeruline. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu

toimingute osas, mis ei seondu ringkonnakohtu istungiga, 5 tundi, millele lisandub

kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg 1 tund – kokku 6 tundi.

33. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kostjate esindaja tunnitasu 166,67 eurot, millele

lisandub käibemaks, TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ega põhjendatud. See ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja väikest mahtu ja

keerukust arvestades loeb ringkonnakohus esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu

suuruseks 140 eurot (lisandub käibemaks).

34. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude

hüvitamiseks õigusabikulu suurusega 1008 eurot (6x140x1,2).

35. Kostjate taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjatele kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Jõustus Riigikohtu 29.11.2021 lahendis toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2021. a otsuse (tsiviilasi

nr 2-19-14714)

resolutsioon

muutmata,

täpsustades

kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi.

2. Jätta X kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.