2-21-2928/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

31. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2928

Tsiviilasi

ABRISS INVEST OÜ hagi KohvikHerne OÜ

(likvideerimisel) vastu osanike 26. novembri 2020

otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ABRISS INVEST OÜ määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): ABRISS INVEST OÜ,

lepinguline esindaja Marge Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26. veebruari 2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. ABRISS INVEST OÜ (hageja) esitas 23. veebruaril 2021 Harju Maakohtule hagi

KohvikHerne OÜ (likvideerimisel, kostja) vastu osanike 26. novembri 2020 otsuste

vaidlustamiseks. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.

1.1. Hageja väitel on ta kostja osanik ja tema osa moodustab 33,33% kostja osakapitalist.

Kostja teine osanik on XX, kes on ühtlasi kostja juhatuse liige. Osanikud on soovinud teineteise

osa ära osta, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Juhatus saatis 12. novembril 2020 osanikele

eelnõu otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata. Eelnõu järgi tuleks kostja kahjumi

tõttu lõpetada. Hageja ei nõustunud kostja lõpetamisega, hääletas otsuste vastu ja lisas kirjaliku

vastuväite. Enamusosanik hääletas otsuste poolt. Juhatus koostas 26. novembril 2020

hääletusprotokolli, mille kohaselt on vastu võetud kostja lõpetamise ja XX likvideerijaks

määramise otsused (edaspidi: vaidlusalused otsused).

1.2. Hageja leiab, et vaidlusalused otsused on tühised või alternatiivselt tuleb tunnistada

kehtetuks. Otsused on eelkõige kehtetuks tunnistatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 38 lg 1 teise lause alusel. Osanikud teadsid hageja tahet kostja tegevust jätkata, kuid sellele

vaatamata kasutas enamusosanik hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku

kasuks eeliseid.

2 (3)

1.3. Hageja arvates on kostja tegevus perspektiivikas ja ta soovis enamusosaniku osa osta.

Kostja majandustegevus on kestev ja 20%-line käibelangus ei ole piisav põhjus kostja tegevuse

lõpetamiseks. Kui vähemalt üks osanikest on huvitatud äriühingu tegevuse jätkamisest, siis on

ühingu lõpetamise sisulised eeldused täitmata. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või

liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Enamusosaniku ja käitumine on vastuolus

heade kommetega ja pahatahtlik. Sellise tegevuse eesmärk on hageja survestamine.

1.4. Lisaks sellele ilmnes, et kostja likvideeritakse ainult enamusosaniku huvides, sest

2. detsembri 2020 asutati PoolaMäe OÜ, kuhu likvideerija kannab üle kostja tegevust.

1.5. Hageja viitas äriseadustiku (ÄS) §-dele 177¹ ja 178 ning palus tuvastada kostja vaidlus-

aluste otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 26. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1

alusel hageja kanda.

2.1. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et praegu on tegemist sellise olukorraga.

2.2. ÄS § 177¹ lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele,

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise

korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Maakohus leidis, et hagis pole

esitatud faktiväiteid, mille tõendatuse korral saaksid vaidlusalused otsused olla tühised. Otsus

ühingu tegevuse lõpetamiseks ja likvideerija määramiseks ei ole oma sisu poolest vastuolus

heade kommetega.

2.3. ÄS § 178 lg 1 järgi võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Maakohtu hinnangul ei nähtu hagis

väljatoodust ka, et vaidlusalused otsused võiks olla vastuolus seaduse või kostja põhikirjaga.

Kõnealused otsused ei näe enamusosanikule või kolmandale isikule ette eeliseid, mistõttu ei

saa need olla vastuolus TsÜS § 38 lg 1 teise lausega. Õiguste kuritarvitamise keeld ei tähenda,

et enamusosanik peaks kasutama oma hääleõigust viisil nagu eelistaks vähemusosanik. Seadus

ei näe ette tingimusi tegevuse lõpetamise otsuse vastu võtmiseks. Asjassepuutuv ei ole, kas

kostja tegevus on hageja hinnangul jätkusuutlik või kas hageja soovib enamusosaniku osalust

omandada. Vaidlustatud otsuste kehtivust ei mõjuta kostja likvideerija kohustuste võimalik

rikkumine.

2.4. Nii leidis maakohus, et kui ka eeldada hageja faktiväidete õigsust, siis puudub hagil

rahuldamise perspektiiv ja selle menetlemine põhjustaks asjatuid menetluskulusid. Seetõttu

keeldus ta hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Hageja esitas 15. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

ja hagi menetlusse võtta. Hageja leiab, et maakohus keeldus ekslikult hagi menetlemisest.

Õiguskirjanduses on asutud vastupidisele seisukohale, et vähemusosanik saab TsÜS § 38 lg 1

teise lause alusel vaidlustada otsuse, millega enamusosanik soovib kirjeldatud olukorras ühingu

lõpetada (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Tallinn, Juura 2015, lk 212, äärenr 1032).

4. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 26. märtsil 2021.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

6. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on

esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa

kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud

varasem praktika). See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel otsustada,

kas hageja väited on tõendatud. Hageja väidab, et enamusosanik kasutas vaidlusaluste otsuste

tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või PoolaMäe OÜ kasuks teatav eelis, mis

seisneb kostja majandustegevusest saadavas tulemis. See võib kahjustada hageja kui

vähemusosaniku huve, st asjaomane eelis võidakse saavutada hageja kahjuks. Hagis märgitud

asjaoludel ei saa välistada, et vaidlusalused otsused võimaldavad nimetatud eesmärki

saavutada. Järelikult oleks TsÜS § 38 lg 1 teise lause kohaldamise eeldused hageja väidete järgi

täidetud ja hagi ei saa hinnata õiguslikult perspektiivituks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu

tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.

7. Kas koos menetlusse võtmisega või vahetult pärast seda tuleb maakohtul ka lahendada hagi

tagamise taotlus.

8. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Seega kuulub

määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse taotluse ja saadab

asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa käesoleva määruse

peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)