2-19-16945/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.03.2021.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-16945

Tsiviilasi

K K, Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing hagi

M V ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

7720 eurot

Hageja I: K K (isikukood xxx)

Hageja II: Hertsog Lift OÜ (registrikood 12820091)

Hageja

III:

Hertsog

Consult

osaühing

(registrikood

11746607)

Hageja I, II ja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott

Lepmets, (e-post. ott@leno.ee) ja advokaat Tauri Tigasson

(e-post tauri@leno.ee)

Kostja: M V (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-

post: info@tarmopilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. märts 2021

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Kohustada M V’t avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad

& disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu

3. septembril 2019. a. avaldatu ei vasta tõele. Hertsog Lift OÜ ei ole jätnud minu esitatud

arveid tasumata“. Nimetatud postitust ei tohi kustutada või avalikkusele varjatuks teha

ega paluda selle kustutamist või avalikkusele varjatuks tegemist.

3. Välja mõista M Vr’lt K K kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 200 eurot.

4. Välja mõista M V’lt K K ja Hertsog Lift OÜ kasuks varalise kahju hüvitis 240 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1. M V (edaspidi kostja) avaldas 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis

„Vabakutselised arendajad & disainerid“ postituse: „Hoiatan teid samuti, sedapuhku K K eest,

kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog Consult. Tegeleb ehituses, liftide paigalduses.

Arved vaatamata rohketele ja korduvatele lubadustele jäävad tasumata. Paar aastat tagasi oli ka

ehitusfoorumis tema kohta hoiatus. K on täiesti süüdimatu! Kui kellelgi on kogemusi, siis andke

teada kõigile.“. Postituse all lisas kostja pildi K Kst.

2. Hageja I, Hertsog Lift OÜ (edaspidi hageja II)ja Hertsog Consult osaühing (edaspidi

hageja III) esitasid 15. oktoobril 2019. a kostjale nõudekirja. Hagejad selgitasid nõudekirjas, et

kõnealuse postituse avaldamisega kahjustati hagejate isiklikke õigusi ja/või avaldati ebaõige

faktiväide. Hagejad nõudsid kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist sarnase postituse

avaldamise läbi ning hageja I ka mittevaralise kahju hüvitamist hiljemalt 25. oktoobriks 2019. a.

Nõudekirja koostamisega kandsid hagejad õigusabikulusid summas 720 eurot.

3. Kostja vastas nõudekirjale 15. oktoobril, milles tõdes mh, et tegelikkuses hageja I ei

võlgne kostjale tõepoolest midagi. Vaatamata sellekohasele õigeksvõtule ei ole kostja hagejate

nõudeid täitnud. Kuigi kostja väidab, et pidas võlgnikuks hagejat III, mitte hagejat I, siis on

kostja seesugune väide avaldatud postituse adressaati, viiteid, fraasi „K on täiesti süüdimatu!“

ning avaldusele lisatud fotot, kummastav. Kuivõrd kostja ei ole hagejate nõudeid täitnud ega

pakkunud ka teisi hagejaid rahuldavaid lahendusi ka, siis on hagejad oma õiguste kaitseks

sunnitud esitama käesoleva hagiavalduse.

4. Kostja viitas postituses hagejale I kui füüsilisele isikule, mis nähtub nii hoiatuse

adressaadist („Hoiatan Teid samuti, sedapuhku K K eest…“), viitest ehitusfoorumi „hoiatusele“,

fraasist „K on täiesti süüdimatu!“, kuid kõige selgemalt ka hageja I foto kasutamisest. Hageja I ja

kostja vahel ei ole kunagi sõlmitud mistahes lepingut ega muud kokkulepet, mille alusel kostja

esitanuks hagejale I arveid. Tegelikkuses ei ole kostja hagejale I ka ühtegi arvet esitanud,

mistõttu ei saa hagejal I olla kostja ees võlgnevusi. Seda kinnitas ka kostja oma 15. oktoobri

2019. a vastuses. Järelikult esitas kostja teadvalt valeväite, justkui hageja I on jätnud kostjale

arve tasumata.

5. Antud juhul puudub vaidlus, et hageja I ei ole jätnud kostjale arveid tasumata. Järelikult

esitas kostja teadvalt valeväite, justkui hageja I on jätnud kostjale arved tasumata. Seeläbi jättis

kostja valeväite esitamisega hagejast I avalikkusele mulje kui võlgnikust. Kostja oli teadlik, et ta

ei ole esitanud hagejale I ühtki arvet ning hageja I ei ole seetõttu saanud jätta neid ka tasumata.

Järelikult on kostja tegu õigusvastane VÕS § 1047 mõttes.

6. Lisaks vale faktiväite esitamisele, avaldas kostja postituses hageja I kohta ka ebakohase

väärtushinnangu - „K on täiesti süüdimatu!“. Seeläbi teotas kostja hageja I au ning rikkus tema

isiklikke õigusi. Termin „süüdimatus“ on sisult karistusõiguslik. Karistusseadustiku § 34

kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo

keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega;

2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistlikkusega; 4) nõdrameelsusega; 5) muu raske

psüühikahäirega. Teisisõnu jättis kostja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega avalikkusele

mulje, et hagejal I esineb mingis vormis psüühikahäire, mistõttu ta ei tasu arveid. Nimetatud

väärtushinnang on meie kultuurikeskkonnas äärmiselt solvav ning alandav igale tervele

inimesele. Kuivõrd kõnealuses sotsiaalmeedia grupis on liikmeteks ka hageja I tuttavad, sõbrad

ning koostööpartnerid, siis põhjustas kostja avaldatu hagejale I vaimset stressi ning häbi. Seda

enam, et kostja avaldatud väärtushinnang põhineb omakorda valel faktiväitel.

7. Seejuures avaldas kostja õigustamatult hageja I foto ning seostas tema nime isiku

kujutisega. Kui üksnes nime avaldamise läbi ei samastanud kolmandad isikud hageja I nime

konkreetse isikuga, siis foto avaldamisega tegi kostja selle võimalikuks. Järelikult kahjustas

kostja hageja I isiklikke õigusi õigusvastaselt VÕS § 1046 lg 1 tähenduses.

8. Antud juhul ei ole kostja hagejalt I vabandust palunud ega proovinud rikkumist ka muul

moel heastada. Vastupidi, oma 4. oktoobri 2019. a e-kirjas asus kostja oma tegu kaitsma väites:

„Mis puudutab isiku identieeti, siis juhatuse esimees esindab juriidilist isikut ja kannab selle

kohast vastutust“. Ühtlasi ei kustutanud postitust kostja, vaid see oli sotsiaalmeedia grupis

nähtav ca kuu aega, kuniks hageja I sellest teada sai ning selle eemaldada palus. Järelikult on

hagejal I õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu õiglasele

äranägemisele.

9. Kui kohus asub seisukohale, et kostja avaldas arvete mittetasumise väite üksnes hageja III

kohta (millega hagejad ei nõustu) või avaldas kostja selle väite ka hagejate II ja III kohta, siis on

tegemist samuti vale faktiväitega. Sarnaselt hagejale I ei ole kostjal ka hagejagatega II ega III

mistahes võlasuhet. Hagejal II ega III ei ole kostja ees täitmata kohustusi. Järelikult esitas kostja

hagejate II ja III kohta vale faktiväite.

10. Kuigi kostjaga seotud ettevõttel oli lepinguline suhe hagejaga III, mille raames jättis

viimane õigustatult talle esitatud arved tasumata, siis avaldas kostja postituse oma nimelt ning

viitas endale kui eraisikule („Hoiatan Teid samuti…“) tegemata ühtegi viidet, et postituse

tegelikuks avaldajaks võib olla temaga seotud ettevõte. Järelikult ei saa kostja avaldatud postitust

pidada temaga seotud ettevõtte postituseks. N.ö maksehäired peavad olema täies mahus tõesed

ning andma kolmandatele isikutele tõese ettekujutuse. Samuti ei saa ega tohi samastada juriidilist

isikut tema juhatuse liikmeks või osanikuks oleva füüsilise isikuga. Kui eeltoodule vaatamata ka

leida, et kostjal oli kõnealuse postituse esitamise õigus oma nime alt, siis on ikkagi tegemist

valeväitega.

11. Nimelt on hageja III jätnud tasumata arved, mille väljastamiseks ei olnud kostjaga seotud

ettevõttel alust. Hageja III sõlmis kostjaga seotud ettevõttega töövõtulepingu, mille alusel

kohustus ettevõte valmistama hagejale III veebilehe ning hageja III tasuma selle eest etapiti

kokku 2 000 eurot. Hageja III tasus I etapi eest osamakse, kuid kostjaga seotud ettevõte ei

andnud vastu mistahes ulatuses kokkulepitud tööd. Seda ei ole tehtud ka tänaseks päevaks.

Seetõttu ütles hageja III töövõtulepingu üles. Kostjaga seotud ettevõte jätkas aga arvete esitamist

ning nõudis tasu maksmist kogu töö eest, mida ei ole tänaseni tehtud või vähemasti hagejale III

näidatud. Seejuures nõuab kostjaga seotud ettevõte nüüd kummastavalt tasu, milles pooled

kokku ei leppinud. Igal juhul lasub arve õigustatud esitamise ja selle õigustamatu tasumata

jätmise tõendamise koormis VÕS § 1047 lg 2 alusel kostjal või temaga seotud ettevõttel, kes ei

ole hagejate hinnangul aga postituse avaldaja.

12. Eeltoodust tulenevalt leiavad hagejad, et kostja on õigusvastaselt esitanud hagejate II ja

III kohta vale faktiväiteid. Järelikult on ka hagejatel II ja III õigus nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist.

13. Hagejad tasusid kohtuväliste õigusabikuludena kokku 720 eurot ja nõuavad VÕS § 128

lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kostjalt nende hüvitamist.

14. Hageja palub kohustada kostjat avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis

„Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade.

Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. K K, Hertsog Lift OÜ

ega Hertsog Consult osaühing ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata“. Alternatiivselt palub

hageja kohustada kostjat avaldama sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad

& disainerid“ postitus: „Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3.

septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele. K K ega Hertsog Lift OÜ ega ei ole jätnud minu

esitatud arveid tasumata. Alternatiivselt eelnimetatule palub hageja kohustada kostjat avaldama

sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postitus:

„Valeandmete ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a

avaldatu ei vasta tõele. K K ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata. Nimetatud postitust ei

tohi kustutada või avalikkusele varjatuks teha ega paluda selle kustutamist või avalikkusele

varjatuks tegemist. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja I kasuks välja mittevaraline kahju

kohtu õiglasel äranägemisel ja otsene varaline kahju summas 720 eurot.

Kostja vastus

15. Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.

16. Kostja on seisukohal, et tema tehtud postitus ei ole suunatud mitte K Kle isiklikult kui

füüsilise isikuna, vaid temale seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing,

mille kaudu ta üksnes juhatuse liikmena nende tegevust juhib ja teostab. See tuleneb ka selgelt

postitusest, kus hoiatatakse üksnes „K K eest, kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog

Consult.“

17. Järelikult ei saa K K olla antud juhul hagejaks, kuivõrd postitus ei puuduta tema kui

füüsilise isiku isiklikke õigusi ning hagejateks saavad olla üksnes tema poolt esindatavad

äriühingud ehk hagejad II ja III, kelle kohta postitus on tehtud.

18. Antud juhul heidavad hagejad kostjale ette, et viimane on avaldanud ebaõige faktiväite, st

K K on jätnud kostjale arve tasumata. Kostja leiab, et selline tõlgendus on hagejate poolt

meelevaldne.

19. Esiteks pole postituses kordagi seostatud arvete tasumist K K kui füüsilise isikuga, vaid

tasumata jäetud arved puudutavad üksnes tema poolt juhitud äriühinguid, mille juhatuse liige ta

on. Teiseks pole postituses kordagi väidetud, et keegi hagejatest oleks kostjale kui füüsilisele

isikule jätnud arved tasumata. Vastupidine järeldus ei oleks ka loogiline, sest kostja puhul pole

tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga ning ta ei saagi seetõttu arveid kellelegi väljastada.

20. Postituses kõneles kostja üksnes enda kogemusest oma äriühingut I OÜ juhtides, mille

kaudu on ta olnud lepingulises suhtes hagejaga III, keda esindab K K.

21. Hagejate tõlgendus kostja postitusest on antud juhul meelevaldne ning kontekstist välja

rebitud. Kostja postituse sisuline mõte oli hoiatada inimesi, kes peaksid äritegevuses kokku

puutuma äriühingutega, mida juhib K K. Kuivõrd Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult osaühing

olid kostjale teadaolevad äriühingud, millega K K on ainuisikuliselt seotud, siis sai ka hoiatav

postitus nende kontekstis tehtud.

22. Kostja poolt püsitatud seos K K juhitud ettevõtete ja arvete tasumata jätmise kohta ei ole

juhuslik, vaid rajaneb üksnes tema isiklikul kogemusel oma äriühingu I OÜ kaudu. Nimelt

sõlmis K K hageja III nimel töövõtulepingu kostja äriühinguga, mille kohaselt kostja äriühing I

OÜ oli kohustatud looma hagejale III veebilehe ning viimane kohustus töövõtjale selle eest

maksma tasu.

23. Hagiavalduses on välja toodud, et hageja III tasus töö I etapi eest osamakse, kuid kostjaga

seotud ettevõte ei andnud vastu mistahes ulatuses kokkulepitud tööd. Kuigi hageja III ütles

töövõtulepingu üles, jätkas kostjaga seotud ettevõte arvete esitamist ja nõudis tasu maksmist

kogu töö eest, mida ei ole tänaseni tehtud või vähemasti hagejale III näidatud. Hagejad tegelevad

siinkohal kohtu eksitamisega. Seoses loodud veebilehega saatis kostja oma äriühingu kaudu

hagejale juba 11.10.2018 teate seoses veebilehe ümberlülitamise hageja III domeenile, kuivõrd

töö oli teostatud ning kasutusvalmis. Hageja III pidi edastama veebilehe ümberlülitamiseks

kasutajatunnuse ja parooli, mida ta aga kunagi ei teinud. Hageja III ei esitanud seejuures ka

ühtegi vastuväidet veebilehe kvaliteedi suhtes. Seega oli hageja III alates 2018. a oktoobrist

teadlik, et veebileht on valmis ning ümberlülitamise ootel, mis sõltus nüüd üksnes temast endast.

24. Seejuures on valminud veebilehele tänaseni ligipääs olemas kostja äriühingu domeeni alt

ning on üksnes ühe minuti töö see hageja III domeenile ümber lülitada, kui vaid viimane

vajalikud andmed edastaks

25.

19.11.2018 saatis hageja III kirja, milles soovis veebilehele veel täiendavaid pilte lisada.

Vajalikud pildid said veebilehele lisatud, peale mida hageja III muid soove ega pretensioone ei

esitanud.

26. Antud juhul on hageja III käitunud äärmiselt pahatahtlikult, tulles alles 2019. aasta

oktoobris ehk sisuliselt aasta hiljem välja seisukohaga, et kostja pole oma äriühingu kaudu

võimaldanud veebilehte kasutada, kuigi tegelik põhjus selles seisneb tema enda suutmatuses

edastada töövõtjale vajalik info, et töö saaks lõpule viidud.

27. Kuna antud juhul oli veebileht sisuliselt valmis, hageja III ei esitanud selles osas ka

kostjale või tema äriühingule kordagi ühtegi pretensiooni, siis oli kostja äriühing töövõtjana

seadusega õigustatud ka töö eest saama kokkulepitud tasu ning nõudma hagejalt III talle esitatud

arvete tasumist.

28. Järelikult ei ole kostja avaldanud ebaõiget faktiväidet selle kohta, et K K poolt juhitud

ettevõte Hertsog Consult osaühing jätab põhjendamatult talle esitatud arveid tasumata.

29. Lisaks sellele, et K K juhitud Hertsog Consult osaühing on jätnud tasumata arved kostja

äriühingule, on teada ka fakt, et ettevõttel on probleeme ka maksude tasumisega. Nt 17.01.2020

seisuga oli Hertsog Consult osaühingul maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 1905,38

eurot. Ka Creditinfo krediidihinnanguraporti kohaselt on hagejal III üleval kehtivad maksehäired

ning raporti hinnangu kohaselt ei ole ettevõttele krediidi andmine soovitatav.

30. Kuivõrd K K juhib lisaks ka Hertsog Lift OÜ-d, siis on alust arvata, et ka selles

äriühingus toimetatakse sarnaselt, mille tõttu mainis kostja ka selle äriühingu nime oma

hoiatavas postituses.

31. Seda veendumust toetab ka asjaolu, et arvete tasumise kohta saadeti teavitusi K Kle nii

hageja II kui ka hageja III e-postiaadressidele, millele ta ei reageerinud.

32. Lisaks toetavad hageja seisukohta ka teiste inimeste kogemused K K juhitud

äriühingutega. Nt on portaalis xxx avaldanud kasutaja Kirill123 12.10.2010 oma ärilise

kogemuse K Kga: „Soovitan eemale hoida konkreetsest isikust. Jutt tal hea ja asjalik, aga

armastab ka see järel raha küsida, kusjuures lubadusi ei täida! Tänan kõikki, kes oskavad anda

infi, kuidas kätte saada ja millega tegeleb.“

33. Siit tuleneb, et hageja äriühinguga juhtunu ei ole esmakordne ning K K poolt juhitavatel

äriühingutel on raskusi oma kohustuste täitmisel olnud juba aastaid.

34. Hagejad heidavad kostjale ette ka ebakohase väärtushinnangu andmist hageja I kohta, kui

kostja avaldas oma postituses, et „K K on täiesti süüdimatu.“ Kostja kordab taaskord, et postitus

puudutas üksnes K K äriühinguid ning tema tegevust nende juhatuse liikmena, mille tõttu ei saa

K K kui füüsilise isiku kohta olla avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.

35. Kostja peab siiski vajalikuks selgitada, milline on sõna „süüdimatu“ tähendus tema jaoks

ning millises kontekstis ta seda oma postituses kasutas. Hagejate II ja III juhatuse liikme K K

nimetamisel süüdimatuks pidas kostja eelkõige silmas seda, et ta käitub äriliselt vastutustundetult

ega tunne vähimatki süütunnet selles, et jätab võetud kohustused teadlikult täitmata. Selline

arusaam sõna tähendusest on ka igal teisel keskmisel inimesel, kellel puuduvad juriidilised

teadmised. Tegemist on kõnekeeles tihti kasutatava väljendiga ehkki selle karistusõiguslik

tähendus võib olla teistsugune.

36. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust

alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kuna keskmine mõistlik

lugeja ei ole juriidilise haridusega, ei ole ta ka teadlik, et süüdimatus KarS § 34 kohaselt viitab

karistusõiguslikult mõne psüühikahäire olemasolule.

37. Seega on hagejate poolt meelevaldne heita kostjale ette, et sellist väljendit kasutades on ta

kuidagi K Kd solvanud, alandanud või mõnitanud.

38. Kuna eelnevast tulenevalt ei puuduta kostja postitus hagejat I kui füüsilist isikut ega pole

tema õigusi ka muul moel õigusvastaselt rikutud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, on hageja I sellest

tulenev mittevaralise kahju nõue põhjendamatu.

39. Lisaks märgib kostja, et mittevaralise kahju nõuet pole antud juhul tõendatud ühegi

dokumentaalse tõendiga, mis on eelkõige olulised hüvitise suuruse määramisel juhul, kui isiku

au on teotatud. Hagiavalduses on väidetud häbitunde ja stressi tekitamist K Kle, kuna grupis,

kuhu postitus on tehtud, on liikmeks ka tema tuttavad, sõbrad ja koostööpartnerid. Kõik

eelnimetatud väited jäävad praegusel juhul paljasõnaliseks ja tõendamatuks.

40. Kuivõrd hagiavaldus on ülaltoodud põhjendustel põhjendamatu, siis ei saa ka pidada

põhjendatuks hagejate kulutusi õigusabile kohtueelsete läbirääkimiste pidamisel ning hagejate

nõue otsese varalise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

41. Kostja märgib lisaks, et hagejate lepingulise esindaja kulutused nõudekirja koostamisele

on ilmselgelt ülepaisutatud. Hagile lisatud õigusabiteenuse arve kohaselt on hagejad tasunud

lepingulisele esindajale konsultatsiooni ja nõudekirja koostamise eest 720 eurot ilma

käibemaksuta.

42. Eelduslikult on lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis

tähendaks, et nõudekirja koostamisele on kulutatud 6 töötundi. Arvestades, et tegemist on

professionaalse õigusteenuse osutajaga, vaidluse lihtsust ning nõudekirja sisu, ei saa pidada

sellist töömahtu kuidagi õigustatuks.

43. Kostja hinnangul võib sellise nõuekirjale koostamisele kulutatud mõistlik aeg koos

vajalike materjalidega tutvumisega olla maksimaalselt 3 töötundi, mis tähendaks 360 euro

suurust kulutust.

Kohtuotsuse põhjendused

44. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

45. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja avaldas 4. septembril 2019. a

sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ postituse: „Hoiatan

teid samuti, sedapuhku K K eest, kes esindab ettevõtteid Hertsog Lift ja Hertsog Consult.

Tegeleb ehituses, liftide paigalduses. Arved vaatamata rohketele ja korduvatele lubadustele

jäävad tasumata. Paar aastat tagasi oli ka ehitusfoorumis tema kohta hoiatus. K on täiesti

süüdimatu! Kui kellelgi on kogemusi, siis andke teada kõigile. “. Postituse all lisas kostja pildi K

Kst (tlk 5).

46. Hagejad on seisukohal, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“

grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud valeväite, justkui

hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Samuti hageja I leiab, et kostja on 4. septembril 2019.

a sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud

postituses avaldanud ebakohase väärtushinnangu- „ K on täiesti süüdimatu!“. Kostja leiab, et ta

ei ole hagejate õigusi riivanud ega teinud midagi ebaseaduslikku.

Ebaõigete andmete ümberlükkamine

47. Hagejad nõuavad ebaõige faktiväite ümberlükkamist kostja kulul. Nimetatud nõude

õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral

võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse

avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047

tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS §

1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta

antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p

10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

48. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on

faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud

asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul.

See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis

peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või

parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele

vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid

avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).

49. Faktivä ide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja vä ä rtus on kohtumenetluses

tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02

punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset kä sitletakse kohtupraktikas

faktivä itena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05

tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse ü ldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel

teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab jä reldada mingeid otseseid fakte,

mis kä ivad hageja kohta. Vastavalt vä ljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

161-05 p 11) tuleb avaldatud vä ited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama jä rgi ü ldsusele avaldas. See, mida avaldaja

ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Vä ä rtusotsus vä ljendub isikule antud hinnangus, mis oma

sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tä hendusega,

vä ä rtushinnangut on kü ll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või vä ä rtust,

ja kui au on teotatud vä ä rtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ü mberlü kkamist,

kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10).

50. Hagejad on seisukohal, et kostja on 4. septembril 2019. a sotsiaalmeedia „Facebook“

grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses avaldanud valeväite, et

hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Hagejad leiavad, et postituse sisu ja sellele lisatud foto

valguses on selge, et postitus oli suunatud just hageja I vastu. Nimelt alustas kostja postitust

sõnadega:“ Hoiatan teid samuti, sedapuhku K K eest.“ Hagejate arvates väljatoodust nähtub

üheselt, et postituse adressaat oli hageja I, mitte temaga seotud ettevõtted. Samuti viitas kostja

postituses ehitusfoorumi „hoiatusele“, kus osundatakse üksnes hagejale I kui eraisikule, mitte

temaga soetud ettevõtetele. Kostja lisas postituse lõppu foto hagejast I kui eraisikust, seega

puudub vähimgi mõistlik põhjendus, miks pidanuks kostja hagejate II ja III eest hoiatamisel

lisama postitusele hageja I foto.

51. Kostja on seisukohal, et tema tehtud postitus ei ole suunatud mitte K Kle (hagejale I)

isiklikult kui füüsilise isikuna, vaid temale seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ (hageja II) ja

Hertsog Consult OÜ (III), mille kaudu ta üksnes juhatuse liikmena nende tegevust juhib ja

teostab. Kostja leiab, et hageja I ei saa antud juhul olla hagejaks, kuivõrd postitus ei puuduta

tema kui füüsilise isiku isiklikke õigusi ning hagejateks saavad olla üksnes tema poolt

esindatavad äriühingud ehk hagejad II ja III, kelle kohta postitus on tehtud.

52. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti

kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.

53. Kohus leiab, et kostja ei ole mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud

faktiväidet, et hageja I on jätnud kostjale arve tasumata. Kohus leiab, et kostja on mõistliku

inimese arusama järgi avaldanud faktiväite, et hageja II ja hageja III on jätnud kostja arve

tasumata.

54. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: Esiteks ei ole kostja poolt avaldatud

postituses kordagi seotud arvete tasumist hageja kui füüsilise isikuga, vaid tasumata arvete puhul

viidatakse hagejaga I seotud äriühingutele Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult OÜ. Teiseks ei

ole postituses väidetud, et keegi hagejatest oleks kostjale kui füüsilisele isikule jätnud arved

tasumata. Kohus leiab, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud, et K K poolt

juhitavad äriühingud Hertsog Lift OÜ ja Hertsog Consult OÜ jätavad arved tasumata. Juriidilise

isiku puhul on tegemist õigusliku fiktsiooniga ning alati taandub küsimus selle taga seisvatele

füüsilistele isikutele. Riigikohus on leidnud, et avaldaja valikuvõimalus kasutada võlgniku

mõjutamiseks õiguskaitsevahendeid, ei võta talt õigust avaldada võla tasumise eesmärgil

võlgniku ja selle juhatuse liikmete kohta andmeid, nagu need nähtuvad avalikust registrist

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 22). Seega on peetud korrektseks esitusviisi, kus

lisaks võlgnikust äriühingu andmetele on avaldatud ka juhatuse liikmete nimed. Sellest

tulenevalt tuleb järeldada, et kostja ei avaldanud andmeid hageja I kui füüsilise isiku suhtes, vaid

kui hageja II ja III kohta, mille juhatuse liikmeks hageja I vastavalt äriregistri andmetele hetkel

oli.

55. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on 4. septembril 2019. a

sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ avaldatud postituses

avaldanud väite, et hageja II ja hageja III on jätnud kostjale arve tasumata. Tegemist on

faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas hageja II ja hageja III on jätnud kostja arve

tasumata.

56. Järgmiseks kohus analüüsib kas kostja pool avaldatud väide on ebaõige VÕS § 1047 lg 1

tähenduses.

57. Kohus leiab, et kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuna, kes reeglina arveid ei esita

ja kosja osutab teenuseid läbi temal kuuluva äriühingu I OÜ, siis kostja poolt Facebooki

postituse mõttes võib kostja poolt esitatud arvena käsitleda kostjale kuuluva I OÜ poolt arve

tasumata jätmist.

58. Hageja väitel kostja äriühingul I OÜ oli kohustus etapiviisiliselt luua hagejale III töötav

ja funktsionaalne koduleht. Hageja III kohustus tasuma veebilehe eest etapiti kokku 2000 eurot.

Hageja III tasus töö I etapi eest osamakse, kuid hagejale III midagi üle ei antud ega ligipääsu ei

võimaldatud. Hageja III ei osanud ega saanud seetõttu esitada ka ühtki vastuväidet töö kvaliteedi

ega vastuvõtmise kohta. Kui kostja ettevõte oleks hagejale III veebilehte näidanud või selle

osaliselt üle andnud, siis oleks ka pooltevaheline koostöö jätkunud. Kuivõrd hageja III tasus küll

esimese etapi vahearve, ent tehtud tööd talle ei näidatud ega üle antud, siis ütles hageja III

lepingu üles. Kuna hageja III tasus lepingu kehtivuse ajal esimese osamakse väidetavalt tehtud

töö eest ning seejärel ütles lepingu üles, siis on hageja III kõik kohustused kostja ettevõtte ees

täitnud. Järelikult ei ole hagejal III kostja ettevõtte ees ka mingeid võlgnevusi

59. Kostja leiab, et hagejate väited ei vasta tõele. Nimelt seoses loodud veebilehega saatis

kostja oma äriühingu kaudu hagejale juba 11.10.2018 teate seoses veebilehe ümberlülitamise

hageja III domeenile, kuivõrd töö oli teostatud ning kasutusvalmis. Hageja III pidi edastama

veebilehe ümberlülitamiseks kasutajatunnuse ja parooli, mida ta aga kunagi ei teinud. Hageja III

ei esitanud seejuures ka ühtegi vastuväidet veebilehe kvaliteedi suhtes. Seega oli hageja III alates

2018. a oktoobrist teadlik, et veebileht on valmis ning ümberlülitamise ootel, mis sõltus nüüd

üksnes temast endast. Antud juhul on hageja III käitunud äärmiselt pahatahtlikult, tulles alles

2019. aasta oktoobris ehk sisuliselt aasta hiljem välja seisukohaga, et kostja pole oma äriühingu

kaudu võimaldanud veebilehte kasutada, kuigi tegelik põhjus selles seisneb tema enda

suutmatuses edastada töövõtjale vajalik info, et töö saaks lõpule viidud.

60. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja III ja kostjale kuuluva äriühing I OÜ

vahel oli sõlmitud töövõtulepingu veebilehe valmistamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle ees

tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle andm ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

61. Kohus tuvastab, et hageja I on saatnud kostjale 20.03.2018 e-kirja, milles on andnud

teada, et soovib teha kodulehtede hertsoglift.ee ja hertsoginvest.ee uuenduskuuri ja teeb

ettepaneku kohtumiseks (tlk 123). 26.09.2018 on kostja I OÜ esindajana saatnud hagejale tööde

ajakava, mille kohaselt pidi töö teostamine toimuma 4 etapis, I etapp 1.10-14.10, II etapp 15.10.-

21.10, III etapp 22.10-18.11 ja IV etapp 19.11-30.11 (tlk 109). Hagejad ei ole sellele väitele

vastu vaielnud, seega loeb kohus antud asjaolu tõendatuks.

62.

03.10.2018 on kostja saatnud e-kirja hagejale I, milles teeb ettepanku registreerida

doomen hertsogconsult.ee ja hageja I on vastanud samal päeval, et teeb seda ise (I kd tlk 126) ja

hageja I on seejärel teavitanud kostjat I domeeni registreerimisest (tlk 125). 11.10.2018 on kostja

saatnud hagejale I e-kirja, milles palub hagejal I saata Zone kasutajatunnused, et saaks muuta

domeeni dns seadeid (tlk 39). Kohtule pole edastatud tõendeid, et hageja I oleks kostjal Zone

kasutajatunnused kunagi edastanud.

63. Kohus tuvastab, et I OÜ on 12.10.2018 e-kirjaga edastanud hagejale arve nr TM1050 ja

uuesti sama arve 15.11.2018 e-kirja, milles antakse teada, et hetkel seisuga ei ole arve laekunud

(tlk 50, 52). Vastuseks kostja 15.11.2018 e-kirjale saadab hageja I 16.11.2018 kostjale e-kirjaga

maksekorralduse arve nr TM1050 tasumise koha ja kirjutab, et tegeleb piltide otsimisega (tlk

128). Kohus tuvastab, et I OÜ on esitanud 01.11.2018 hagejale III arve nr TM1060 summas ilma

käibemaksuta 680 eurot (koos käibemaksuga 918 eurot) selgitusega osamakse 15.10.-28.10.2018

(tlk 112). Nimetatud arve on edastatud hagejale I 02.11.2018 e-kirjaga. Kohus tuvastab, et I OÜ

on esitanud hagejale III 19.11.2018 arve nr TM1067 ilma käibemaksuta summas 680 eurot (koos

käibemaksuga 816 eurot) selgitusega osamakse 29.10.2018-11.11.2018 (tlk 111). Nimetatud arve

on edastatud hagejale I 19.11.2018 e-kirjaga. Kohus tuvastab, et vastuseks kostja poolt hagejale I

19.11.2018 edastatud arvele nr TM1067 saadab hageja I samal päeval e-kirjaga kostjale

kodulehe jaoks lingi piltidega, mis tuleks välja vahetada (tlk127). Seega edastab hageja I kostjale

lingi piltidega kodulehe jaoks pärast I OÜ poolt 3 arve (arved nr TM1050, TM1060 ja TM1067)

väljastamist ja poole vahel kokku lepitud tööde teostamise ajakava IV etapi ajal. Asja

materjalidest nähtuvalt rohkem ei ole hageja I poolt kostjale e-kirju saadetud.

64. Kostja on kinnitanud, et hageja I käis tema kontoris Tallinnas x tänaval ja nad koos

vaatasid veebilehe üle. Hageja I poolt saadeti viimane e-kiri kostjale 19.11.2018 koos kodulehele

ülespandavate piltide lingiga. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et hageja I või hageja III

oleks avaldanud soovi I OÜ poolt kodulehe väljatöötamise käigus kodulehega tutvud. Kohtule

pole esitatud ühegi e-kirja, et hageja III tasub arve kui kostja võimaldab hagejale veebilehega

tutvuda. Seega on kohtu hinnangul hagejate väited, et hagejale III ei ole midagi üle antud ega

ligipääsu võimaldatud paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja III oli tasunud kodulehe

väljatöötamise eest esimese osamakse, siis eluliselt on usutav, et hageja III soovib tema poolt

tasutud tööga tutvuda ja kui temal kodulehega tutvuda ei võimaldata, siis küsib tema poolt

tasutud raha I OÜ-lt tagasi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole hageja I hageja III

esindajana aga seda teinud.

65. Kohus tuvastab, et I OÜ on 03.04.2018 edastanud hagejale I uuesti arve nr TM1153

paludes ülekanne ära teha (tlk 46), sama arve on edastatud hagejal veelkord 13.05.2019 ja

13.05.20219 edastanud uuesti hagejale I arved nr TM1153 ja TM 1178, mis on tasumata (tlk 46-

48). Seega on kostja veel 2019 kevadel saatnud hagejale I meeldetuletusi tasumata arvete kohta.

Hageja III ei ole neile meeldetuletustele midagi vastanud. Hageja III väitel on ta lepingu üles

öelnud I OÜ-ga, kuid selle kohta ühtegi tõendit ei ole kohtule esitatud.

66. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku

poolt ega kasutada selles tulenevaid õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus.

67. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt kohus leiab, et I OÜ poolt pidi olema hagejale III

loodav veebileht sisulist valmis, ning hageja I ega hageja III ei esitanud selles osas ühegi

pretensiooni. Seega oli kostja äriühingul I OÜ töövõtjana õigustatud saama töö eest

kokkulepitud tasu ning nõudma hagejalt III talle esitatud arvete tasumist. Hageja III on jätnud

alusetult temale esitatud arved tasumata.

68. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et hageja III poolt

oli tasuma arve kostja äriühingule I OÜ.

69. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja II ja kostjale kuuluva I

OÜ vahel oleks olnud mõni võlasuhe ja hageja II on jätnud kostjale arve tasumata. Seega on

kostja avaldanud ebaõige faktiväite justkui hageja II on jätnud kostjale arve tasumata.

70. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29).

Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud

ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus

täidetuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud järgimise ebaõige faktiväite:

Hertsog Lift OÜ on jätnud kostja arve tasumata.

71. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt tuleb ebaõiged andmed ümber lükata või avaldada nende

suhtes parandus sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ehk sõltumata

sellest, kas kostja teadis andmete ebaõigusest või oleks pidanud teadma. Hageja palub, et kostja

lükkaks avaldatud ebaõige faktiväited ümber samal viisil, kus kostja ebaõiged andmed avaldas.

Hageja palub kohustada kostjat avaldama ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade sotsiaalmeedia

„Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“. Hageja on esitanud 3 alternatiivset

andmete ümberlükkamise teadet. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt

sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ ei ole mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud faktiväidet, et hageja I on jätnud kostjale arve

tasumata, vaid kostja on mõistliku inimese arusaama järgi avaldanud faktiväite, et hageja II ja

hageja III on jätnud kostja arve tasumata ja kohus on eelneval tuvastanud, et õige on faktiväide,

et hageja III on kostja äriühingule jätnud arve tasumata, siis tuleb kostjat kohustada esitama

ebaõigete andmete ümberlükkamise teade üksnes hageja II kohta.

72. Eeltoodust tulenvalt leiab kohus, et kostjat tuleb kohustada avaldama sotsiaalmeedia

„Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ positus: “Valeandmete

ümberlükkamise teade. Käesolevaga teatan, et minu 3. septembril 2019. a avaldatu ei vasta tõele.

Hertsog Lift OÜ ei ole jätnud minu esitatud arveid tasumata“. Nimetatud postitust ei tohi

kustutada või avalikkusele varjatuks teha ega paluda selle kustutamist või avalikkusele varjatuks

tegemist.

Mittevaralise kahju hüvitamine

73. Hageja I on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista

kostjalt hageja I kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja I leiab, et kostja on

avaldanud hageja I kohta ebakohase väärtushinnangu.

74. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise

vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne

teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu

tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne

teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse

teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist

hageja nõuab.

75. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine

õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt

VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja

rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda

erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on

õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikus riive on au teotamine, on fakti, asjaolude

ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne- Juura,

Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14) kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on

teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive

kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning

väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja

hinnangud aset leidsid.

76. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama

kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas

pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik

ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja

psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses

eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust

inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu

17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku

hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega kontrollitav, küll

saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.

77. Hageja I väitel kostja on avaldanud tema suhtes ebakohase väärtushinnangu; „K on täiesti

süüdimatu“. Hageja on välja toonud, et termin „süüdimatus“ on sisult karistusõiguslik.

Karistusseadustiku § 34 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud

võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele

juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistlikkusega; 4)

nõdrameelsusega; 5) muu raske psüühikahäirega. Teisisõnu jättis kostja ebakohase

väärtushinnangu avaldamisega avalikkusele mulje, et hagejal I esineb mingis vormis

psüühikahäire, mistõttu ta ei tasu arveid. Kostja väidab, et see postitus puudutas üksnes hageja I

äriühinguid ning hageja I tegevust juhatuse liikmena, mistõttu ei saanud hageja I kui füüsilise

isiku kohta olla avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.

78. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatud väide: „K on täiesti süüdimatu“ näol on tegemist

väärtusotsusega, mis väljendub isikule antud hinnangus, mida on küll võimaliku põhjendada,

mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.

79. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete

faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitama või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi

asjaolusid või nende puudumist (Riigikohtu lahend 3-2-1-67-10, p 20)

80. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesoleval juhul puudutab kostja postitus hageja I

tegevust hagejate II ja III juhatuse liikmena. Samas ei nõustu kohus kostja väitega, et kuna kostja

seostas hageja I kohta avaldatud väited tema tegevusega hageja II ja III juhatuse liikmena, siis ei

saa tema kohta avaldatud väited olla ebakohased väärtushinnangud.

81. Kohus leiab, et füüsilise isiku kohta kasutamine termin „süüdimatu“ on meie

kultuurikeskkonnas solvav. Samas tuleb siiski arvestada, millises kontekstis on seda terminit

kasutatud. Võttes aluseks kogu kostja postituse, siis antud juhul kostja poolt hageja II ja III

juhatuse liikme hageja I nimetamisel süüdimatuks sai kostja pidada silmas seda, et hageja käitub

äriliselt äärmiselt vastutustundetult ega tunne vähimatki süütunnet selles, et jätab võetud

kohustused täitmata. Selline on arusaam sõna süüdimatu tähendusest ka igal teisel keskmisel

inimesel, kelle puuduvad juriidilised teadmised. Seega ei kasutanud antud juhul kostja terminit

süüdimatu hageja suhtes KarS § 34 tähenduses. Kohus leiab, et sellise termini kasutamine on

siiski mõnevõrra hagejat halvustav. Samas ei leia kohus, et hageja suhtes kostja poolt termini

süüdimatu kasutamine oleks olnud inimväärikust alandav või mõnitav.

82. Eeltoodust tulenevalt on kostja eelnimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja on avaldanud sellise väärtushinnangu

sotsiaalmeedia „Facebook“ grupis „Vabakutselised arendajad & disainerid“ positus 20.02.2019

infotunnis

viibinud

inimestele,

siis

tuleb

eeldada

hageja

mainet

on

nimetatud

sotsiaalmeediagruppi kuuluvate isikute ees kahjustatud. Kostja ei ole välja toonud, et sellise

hinnangu esitamiseks oleks esinenud avalik huvi. Kohus leiab, et isegi olukorras, kus hageja III

on jätnud tasumata arve kosjale kuuluvale äriühingule, ei esine avalikku huvi hageja I

nimetamiseks „süüdimatuna“ sotsiaalmeedias. Juhul kui üks isik jätab oma lepingust tulenevad

kohustused täitmata, siis on kohtu hinnangul kõige õigem hagiga pöörduda võlgniku vastu

kohtusse, mitte asuda sotsiaalmeedias inimesi erinevates gruppides halvustama.

83. Seega avaldas kostja hageja I suhtes ebakohase väärtushinnangu ja selle avaldamine ei

ole olnud õiguspärane.

84. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende

põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).

85. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole

kostja menetluses esitanud. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja

hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise

kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5

kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte

sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul

mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18).

Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille

hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise,

siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse

otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).

86. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

87. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel lähtub kohus antud kaasuse asjaoludest. Kohus

võtab arvesse asjaolu, et hageja I on hageja III juhatuse liige ja hageja III oli jätnud oma arve

kostja äriühingu I OÜ-le tasumata. Kui hageja I ja hageja III oleks käitunud võlasuhtes I OÜ-ga

korrektselt, siis ei oleks kostjal olnud alust asuda ebamõistlikke meetodeid võla sissenõudmiseks

kasutama. Rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale I kostja teo tagajärjel tekkinud

hingelise valu asjaoludes. Rahalise hüvitise väljamõistmisele ei saa olla aluseks üksnes

kannatanud hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04, p 18).

Antud juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused

elukorralduses või suhtes teiste isikutega. Samuti arvestab kohus, et nimetatud positus oli antud

Facebooki grupis üleval vaid 1 kuu, seega avaldas kostja hageja I suhtes ebakohase

väärtushinnangu mitte kuigi suurele inimest hulgale.

88. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on

kohtu hinnangul põhjendatud hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 200

euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Varalise kahju hüvitamise nõue

89. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks varaline kahju sumamas 720 eurot

seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga.

90. Kohus tuvastab, et hagejate lepinguline esindaja on 15.10.2019 kostjale edastatud

nõudekirja, milles nõudis ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist

(tlk 5-7). Advokaadibüroo Lepmets ja Nõges OÜ on esitanud Hertsog Consult OÜ-le arve nr

LN387 summas 720 eurot ilma käibemaksuta (tlk 9).

91. Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus

hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-

10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata

kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha

kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

92. Kohus tuvasta, et hagejate poolt 15.09.2019 kostjale edastatud nõudekiri on seotud

käesoleva kohtuvaidlusega.

93. Kuna hagejate lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas vaidluses on 120 eurot ilma

käibemaksuta, siis eelduslikult oli ka kohtueelses menetluses nõudekirja koostamisel hagejate

lepingulise esindaja tunnitasu hind 120 eurot käibemaksuta. Seega on nõudekirja koostamisele

kulutatud 6 tundi. Arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga, vaidluse

lihtsust ja nõudekirja sisu arvestades, saab pidada sellise nõudekirja koostamisele kulunud

mõistlikuks tööajaks 4 tundi, mis tähendab 480 euro suurust kulutust. Nimetatud nõudekirjas on

hagejate poolt esitatud sisuliselt sama andmete ümberlükkamise nõue nagu on kohtusse esitatud

hagiavalduses ja hageja I on nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2500 eurot. Kohus

leiab, et kuna hageja I ja hageja III osa on jäänud käesolevas asjas andmete ümberlükkamise

nõue rahuldamata ja hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohus rahuldas 10 korda

väiksemas ulatuses, kui hageja I nõudis kohtueelses menetluses, siis on põhjendatud kostjalt

hageja I ja hageja II kasuks välja mõista nõudekirja koostamise eest varaline kahju 2 tunni eest,

so on summas 240 eurot.

Menetluskulude jaotus

94. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

95. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on

hagi rahuldanud osaliselt, kohus rahuldas hageja II ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja

hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kohus rahuldas osaliselt hageja I ja hageja II

varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis rahuldamata hageja I ja hageja II andmete

ümberlükkamise nõude, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik