2-20-8668/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

30. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8668

Tsiviilasi

H. P. ja H. P. hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel

Maalman ja Osaühing Aktiva Finants vastu enampakkumise

kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja

väljanõudmise nõudes

Tsiviilasja hind

7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: H. P. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II: H. P. (isikukood: XXX, elukoht XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano

Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, e-post:

maano.saarevali@sirk.ee)

Kostja I: Soul Fehu OÜ (registrikood 14930027, asukoht

Sääse 11, Tallinn, e-post: soulfehu@gmail.com)

Kostja II: kohtutäitur Kristel Maalman (büroo asukoht Jaama

14,

Jõhvi,

Ida-Virumaa,

e-post:

kristel.maalman@taitur.just.ee), lepinguline esindaja Hillar

Villers

(JeweLex

Advokaadibüroo,

e-post:

hillar.villers@jewelex.ee)

Kostja

III:

sissenõudja

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood: 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150

Tallinn, e-post: ylar@julianus.ee), lepinguline esindaja K. R.

(Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX)

Kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta H. P. ja H. P. hagi Soul Fehu OÜ, kohtutäitur Kristel Maalman ja Osaühing Aktiva Finants

vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja väljanõudmise

nõudes rahuldamata.

2. Jätta kostja III sissenõudja Osaühing Aktiva Finants taotlus asja läbivaatamata jätmiseks

rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega kohus määras keelata kostjal Soul Fehu OÜ HÜ X osa suhtes mistahes käsutustehingute

tegemine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate H. P. ja H. P. kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. H. P. ja H. P. esitasid 13.06.2020 Harju Maakohtule hagi Soul Fehu OÜ vastu täiteasjas nr

095/2019/641 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, hagejate omandiõiguse

tunnustamiseks ja asja väljanõudes võõrast ebaseaduslikust valdusest. Koos hagiavaldusega esitasid

hagejad kohtule hagi tagamise avalduse. Kohus rahuldas 15.06.2020 kohtumäärusega hagejate hagi

tagamise avalduse ja keelas hagi tagamise korras kostjal Soul Fehu OÜ HÜ X osa suhtes mistahes

käsutustehingute tegemise kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 14.08.2020

kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 13.10.2020 saabus kohtule hagejate taotlus kostjate

kaasamiseks. Kohus rahuldas 21.10.2020 kohtumäärusega hagejate taotluse ning kaasas menetlusse

kostjatena kohtutäituri Kristel Maalman ja sissenõudja Osaühing Aktiva Finants. Hageja esitas

18.11.2020 kohtule hagiavalduse tervikteksti.

Hagejate nõue ja põhjendused

2. Hagejad paluvad tunnistada kehtetuks kohtutäitur Kristina Maalman’i poolt täiteasjas nr

095/2019/641 13.05.2020 läbi viidud enampakkumine; tunnustada hagejate omandiõigust HÜ X

osale ning mõista HÜ X osale vastava garaažiboks kostja valdusest välja hagejate valdusesse.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda.

3. 13.05.2020 müüs kohtutäitur Kristel Maalman täitemenetluses nr 095/2019/641 hagejate

ühisomandisse kuuluva 413/6190 osa hooneühistus Rumba. Tegemist oli garaažiboksi

kasutusõigusega. Enampakkumisele laekus kaks pakkumist ja osa müüdi kostjale I alghinnaga 1 000

eurot. Hagejad said vara võõrandamisest teada, kui kostja I nõudis võtmete üleandmist.

4. HÜ X osa ei saa pidada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 75 lg 4 mõttes arestituks, kuna

võlgnikust hagejale I ei ole arestimisakti kätte toimetatud. Kohtutäitur ei ole täitmisteadet ega

arestimisakti hagejale I kätte toimetanud isiklikult ega kirja teel, vaid on nii täitmisteate kui ka

arestimisakti avaldanud TMS § 10 lg 2 ja TsMS § 317 lg 3 alusel elektroonilise väljaande „Ametlikud

Teadaanded“ kaudu ja lugenud selliselt täitmisteate ja arestimisakti hagejale I kätte toimetatuks. TMS

§ 10 lg 1 kohaselt täitmisteate ja arestimisakti kätte toimetamine kohtutäituri poolt valitud viisil, sh

avalikult teatavaks tegemisega, on lubatud üksnes juhul, kui kohtutäitur on eelnevalt kohustanud

võlgnikku teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on dokumente võlgnikule võimalik

kätte toimetada ja võlgnik ei ole seda kohustust täitnud või selgub, et esitatud andmed ei vasta tõele.

Eeltoodust ning TMS § 10 lg 2 viimase lause sõnastusest tuleneb, et enne enda valitud viisil

dokumentide kättetoimetamist peab täitmisteade olema võlgnikule isiklikult kätte toimetatud ja

võlgnikku peab olema kohustatud teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed ja võlgnik peab olema

seda kohustust eiranud. Kuna kohtutäitur on õigustatud kasutama dokumentide kättetoimetamiseks

oma vaba valikut üksnes peale võlgnikule eelmärgitud kohustuse panemist ja selle täitmata jätmist

võlgniku poolt, siis tuleneb eeltoodust, et sellekohase kohustuse võlgnikule teatavaks tegemata

jätmisel ei saa kohtutäitur dokumente võlgnikule kätte toimetada enda valitud viisil, vaid peab

järgima TMS § 10 lg 2 esimeses lauses sätestatut ehk juhinduma tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatust. Kuna kohtutäitur ei toimetanud täitmisteadet hagejale I kätte isiklikult ega kirja teel,

samuti ei teinud viimasele teatavaks kohustust teatada kohtutäiturile menetlusdokumentide

kättetoimetamiseks kontaktandmed, siis ei olnud kohtutäitur õigustatud täitmisteadet hagejale I kätte

toimetama omal valikul, sh avalikult. Kohtutäituril tulnuks juhinduda TsMS 34. peatükis

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta esitatud regulatsioonist. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt

võib dokumendi avalikult kätte toimetada juhul, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registrisse kantud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole teada muul

viisil ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul viisil. Hageja elab samal aadressil, mis on märgitud tema elukohaks

rahvastikuregistris. Hagejale I ei ole sellel aadressil kohtutäituri poolt kätte toimetatud mitte ühtegi

täitemenetluse dokumenti, sh täitmisteadet ega arestimisakti.

Kuna täitmisteade ei olnud hagejale I kohtutäituri poolt ettenähtud korras kätte toimetatud, ei teadnud

ega pidanudki hageja I teadma täitemenetluse alustamisest abikaasade ühisvarasse kuuluva HÜ

Rumba 413/6190 osa suhtes. Samuti ei pidanud hageja I teadma kohustusest esitada kohtutäiturile

oma kontaktandmed, kuigi hageja

I kontaktandmed olid kohtutäiturile kättesaadavad

rahvastikuregistri kaudu. Kuivõrd hageja I ei ole rikkunud kohustust esitada kohtutäiturile oma

kontaktandmeid, ei olnud kohtutäitur õigustatud täitedokumentide edastamiseks, sh arestimisakti

edastamiseks enda poolt valitud viisil, sh avalikult teatavaks tegemisega.

5. TMS § 75 lg 4 kohaselt, kui võlgnik ei viibinud asja arestimise juures, loetakse vara arestituks

arestimisakti võlgnikule kättetoimetamise ajast. Kuivõrd kohtutäitur ei olnud õigustatud täitmisteadet

ega ka arestimisakti hagejale I kätte toimetama enda valitud viisil, sh avalikult teatavaks tegemisega,

siis ei saa täitmisteadet ega ka arestimisakti pidada hagejale I kätte toimetatuks. Kui arestimisakti ei

ole võlgnikule kätte toimetatud, ei saa vara lugeda de jure ega de facto arestituks TMS § 75 lg 4

mõttes. Niisamuti ei saa lugeda arestituks hagejate ühisomandisse kuuluvat HÜ Rumba 413/6190 osa.

6. Isegi, kui asuda seisukohale, et arestimine on siiski toimunud, on arestimine tühine TMS § 55 p 2

kohaselt. TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine eelkõige siis, kui võlgnikule ei ole kätte

toimetatud täitmisteadet.

7. Enampakkumine on kehtetu TMS § 223 lg 1 viimase alternatiivi tähenduses – rikutud on

enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejate hinnangul on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi

sellega, et enampakkumine on läbi viidud kehtestatud korras arestimata asja suhtes, mis riivab

oluliselt hageja I huve, kuivõrd just arestimisaktiga fikseeritakse enampakkumisele mineva asja hind.

Hagejad on seisukohal, et kohtutäitur määras HÜ X osa hinna alla selle turuhinda. Arestimisakti kätte

toimetamata jätmise tõttu ei saanud hageja I alghinda vaidlustada. Lisaks on enampakkumine kehtetu

ka TMS § 223 lg 1 eelviimase alternatiivi tähenduses – enampakkumine toimus tühise arestimisakti

alusel.

8. Hagejate nõudeõigus enampakkumise võitnud isiku ehk kostja I vastu tuleneb TMS § 223 lg 2 p-

st 1, mille kohaselt võib võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamisel nõuda enampakkumisel

müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõue alusetu rikastumise

sätete alusel. AÕS § 80 käsitleb nõudeõigust omava isikuna asja omanikku. Kui asi on mitme

omaniku ühises omandis, siis kuulub ka nõudeõigus ühistele omanikele ühiselt. Seetõttu on

põhjendatud käesoleva hagi esitamine mõlema hageja poolt. Hagejad esitavad kohtule koos muude

nõuetega omandiõiguse tunnustamise nõude HÜ Rumba 413/6190 osale ja samuti omandiosale

esemeks oleva garaažiboksi kostja valdusest väljanõude.

9. Hageja I vaidleb vastu kostjate seisukohale, mille kohaselt on hageja I vaidlusaluse täitmisteate ja

arestimisakti kätte saanud. Elektroonilise kättetoimetamise korral eeldab menetlusdokumendi kätte

toimetatuks lugemine seda, et dokumendi adressaat on elektroonilisel teel saadetud dokumendi

kättesaamist kinnitanud. E-posti aadressi XXX kuulumine hagejale I ei tõenda, et hageja I sellelt e-

posti aadressilt ka kõik kirjad kätte saab. Hageja I ei ole saanud talle e-posti teel saadetud täitmisteadet

kätte. Samuti ei ole kostja II esitanud tõendeid, et kuller toimetas menetlusdokumendi hagejale I kätte.

Dokumendi mahajätmine on TsMS § 313 lg 3 p 5 mõttes lubatav üksnes juhul, kui adressaat on

keeldunud dokumendi vastuvõtmisest. Kostja II ei ole tõendanud, et hageja I on keeldunud

menetlusdokumendi vastuvõtmisest. Hagejad leiavad, et täitmisteadet ei saa hagejale I kätte

toimetatuks lugeda ka TsMS § 3141 lg-te 1 või 3 järgi. Kostja II poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et

hagejat I oleks sellisel viisil kättetoimetamisest hoiatatud, mis on kättetoimetamise eelduseks. Samuti

leiavad hagejad, et isiklikku kättetoimetamist ei saa asendada menetlusdokumendi jätmisega

postkasti TsMS § 326 lg-s 1 sätestatud korras, kuna eeldused ei ole täidetud. TsMS § 326 lg 2 kohaselt

on kätte toimetamine kirja postkasti panekuga lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on

proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt

kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale

muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 alusel. Kostja II poolt esitatud täitmisteate kättetoimetamise

akti kohaselt on täitmisteade jäetud 18.4.2019 aadressile XXX. Varasem kättetoimetamise katse oli

tehtud 13.4.2019. Aktist ei nähtu, kuhu ja kuidas kiri eelmärgitud aadressile jäeti. Samuti on oluline,

et esimesel korral püüti kirja kätte toimetada tööpäeval kell 14:00, mis on tööaeg ja hageja l ei

saanudki eelduslikult sel ajal kodus olla. Teisel korral püüti kirja kätte anda laupäevasel päeval kell

11.00, mil samuti ei pruugi elanikud olla kodus, kuna on puhkepäev.

Kostja I Soul Fehu OÜ vastuväited

10. Kostja I vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

11. Kostja I hinnangul oli hageja I enampakkumise toimumisest teadlik. Kohtutäitur järgis seadust ja

edastas hagejale I kirjaliku teate tema elukohajärgsele aadressile. Hageja I ei võtnud ise kirja vastu,

mis ei tähenda, et ta on vastutustest vabastatud.

12. Kostja I märgib, et kuigi ta on vaidlusaluse garaažiboksi omanik, ei saa ta seda kasutada, kuna

seda kasutavad hagejad. Lisaks tekitavad hagejad garaažiboksi kasutamisega kostjale I kahju

elektriarvete näol.

13. Kostja I leiab, et kohtutäitur määras HÜ X osa hinna alla selle turuhinda, sest enampakkumise

korral seda tehaksegi. Vastasel juhul ei osaleks keegi enampakkumisel. Palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja II kohtutäitur Kristel Maalman vastuväited

14. Kostja II vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

15. Hageja I on täitmisteate kätte saanud. Kostja II koostas täiteasja menetluses 08.04.2019

täitmisteate ja edastas selle 09.04.2019 hageja I e-posti aadressile XXX. Nimetatud e-posti aadressil

on kostja II eelnevalt teises täitemenetluses hagejaga I suhelnud. Hagist nähtuvalt on hageja I

elukohaks rahvastikuregistrisse kantud elukoht, milleks on XXX ning hageja I e-posti aadressiks on

XXX. Kostja II edastas täitmisteate hagejale I ka kulleri kaudu hageja I elukohajärgsele aadressile,

kuid seda ei õnnestunud üle anda, kuna hageja I ei võtnud seda vastu ning täitmisteade jäeti hageja I

elukoha postkasti. Kuna hagejalt I ei olnud tagasisidet eelnevatest täitmisteate edastustest (so

kulleriga ja e-posti teel), siis avaldas kostja II täiteasja menetluses 03.05.2019 täitmisteate Ametlikes

Teadaannetes samal päeval. Kostja II on hagejale I täitmisteate toimetanud kätte kolmel erineval

viisil (sh avalikult) ning kostja II on TMS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitmisteate kättetoimetamise

osas täitnud ning täitmisteade on hagejale I kätte toimetatud nii TsMS § 3141, § 317 lg 5, § 326 lg 1

kohaselt.

16. Hagejale I on arestimisakt kätte toimetatud. Kostja II on täiteasjas koostanud hagejale I kuulunud

HÜ X osa arestimise akti ja avaldanud teate vara arestimise kohta ka Ametlikes Teadaannetes

28.02.2020. HÜ X osa arestimise akti edastas kostja II hagejale I tähitud kirjaga hageja elukoha

aadressile 28.02.2020, kuid see tagastati kostjale II hoiutähtaja möödumisel, kuna hageja I ei võtnud

seda vastu. Seega on kostja II HÜ X osa arestimise akti toimetanud hagejale I kätte kahel erineval

viisil (sh avalikult) ning kostja II on TMS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse arestimise akti

kättetoimetamise osas täitnud ning eelnimetatud vara arestimise akt on hagejale I kätte toimetatud nii

TsMS § 317 lg 5 ja § 327 kohaselt.

17. Kostja III tegi Justiitsministeeriumile päringu ning vastusest nähtuvalt on kostja II poolt

Ametlikes Teadaannetes 28.02.2020 avaldatud HÜ X osa arestimise teade edastatud hageja I e-posti

aadressile XXX. Hageja I on hagis kinnitanud, et kasutab nimetatud e-posti aadressi.

18. Täiteasjas ei ole rikutud oluliselt enampakkumise tingimusi ning enampakkumine ei ole

toimunud tühise arestimisakti alusel. Kuna hagejale I on nii täitmisteade kui ka vara arestimise akt

kätte toimetatud, siis on väärad hageja I seisukohad, et on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi

ja/või enampakkumine toimus tühise arestimise akti alusel. Seega on täiteasjas enampakkumine läbi

viidud järgides TMS sätteid ning enampakkumine ei ole kehtetu TMS § 223 lg 1 tähenduses.

Kostja III sissenõudja Osaühing Aktiva Finants vastuväited

19. Kostja III vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda. Kohtutäituri enampakkumine vastab seadusele ning puudub alus

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

20. Hagejad ei ole hagiavalduses tõendanud, et hooneühistu osa kuulub hagejatele ühiselt. Hagejate

väide on paljasõnaline ega ole rajatud tõendile. Lisaks märgib kostja III, et kohtutäitur lähtub

registrikande õigsusest. Kuivõrd kohtutäituril ei ole omandi vaidluste lahendamise pädevust, ei too

kolmandale isikule vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti alt vabastamist või

tehingu tühisust. Hageja ei ole kohtutäiturit teavitanud, et vara kuulub hagejate ühisomandisse. Seega

kõik toimingud kohtutäituri poolt on tehtud kooskõlas seadusega.

21. Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on edastanud hagejale

täitmisteate 09.04.2019 hageja I e-posti aadressile XXX. Samuti on kohtutäitur edastanud nimetatud

e-posti aadressile arestimisakti ja enampakkumise teate. Viidatud e-posti aadressi on hageja I ise

märkinud ka rahvastikuregistris. Kohtutäitur teavitas hagejat I täitemenetluse alustamisest 2019.

aasta mais nii väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oksjonikeskkonna kaudu ning on saatnud

hagejale I dokumendid kehtivale hageja I rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile, millelt hageja

I on ise kohtutäituriga suhelnud. Arestimisakt kui ka enampakkumise teade on edastatud samale e-

posti aadressile. Kostja III hinnangul kannab käesoleval juhul dokumentide kättesaamise riski hageja

I, kuna kohtutäituril on õigus juhinduda rahvastikuregistri andmetest ning kontaktandmetest millega

on hagejaga I seni suheldud. Seega kostja III leiab, et kohtutäitur on hagejale I kätte toimetanud

kättetoimetamiseks nõutavad dokumendid ning ei ole rikkunud enampakkumise tingimusi, mis tooks

kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja I e-posti aadress rahvastikuregistrisse kantud

andmete kohaselt on XXX. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 sätestatu kohaselt

rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Hageja I ei ole muuhulgas kordagi

kohtutäiturile teatanud, et eelnimetatud arestimisaktis ja enampakkumise teates märgitud e-posti

aadress on vale või et hageja I kasutab suhtluseks teist e-posti aadressi. Kui hageja I on jätnud

kohtutäiturile

teatamata

oma

e-postiaadressi

muutusest,

mis

võib

takistada

temale

menetlusdokumenti kätte toimetada, siis vastutus sellest tuleneda võivate negatiivsete tagajärgede

eest lasub hagejal I endal. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2017.a. kohtulahend kohtuasjas nr 2-

16-7652, punkt 27). Hageja I on 02.01.2018 nimetatud e-postiaadressilt kostjale III e-kirja edastanud.

Samuti on hageja I nimetatud e-postiaadressilt suhelnud kostjaga II alates 2017. aastast. Seega oli

alus hagejale I edastatud e-kirjad lugeda kättetoimetatuks mh TsMS § 3141 alusel.

22. Kostja III hinnangul on hagi esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega ja tuleb jätta

läbivaatamata. Tuginedes asjaolule, et enampakkumise akti on edastatud hagejale I juba 14.05.2020

ja saab lugeda kätte toimetatuks, siis oli 30 päevane tähtaeg hagi esitamiseks hiljemalt 13.06.2020.

Hageja esitas hagi 15.06.2020, seega hilinemisega.

Kohtu põhjendused

23. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,

asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

25. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta

peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2

kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

26. Poolte vahel puudub vaidlus, et 13.05.2020 müüs kohtutäitur Kristel Maalman täitemenetluses nr

095/2019/641 hagejate ühisomandisse kuuluva 413/6190 osa hooneühistus X kostjale I (tl 5-6).

27. Pooled vaidlevad selle üle, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi, s.o kas

hagejale I toimetati enampakkumise aluseks olev arestimisakt ja täitmisteade kätte.

28. Riigikohtu lahendi 3-2-1-69-11 p 12 suuniste kohaselt peab kohtutäitur kui riikliku sunni

kohaldaja oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses

ettenähtud menetlusdokumendid. Kui kohtutäitur on kättetoimetamise kohtute jaoks usutavalt

tõendanud, on teise menetlusosalise (praegu hageja) kohustus tõendada, et ta sai väljastusteatega

koos tegelikult kätte mõne muu dokumendi. Nii on Riigikohus leidnud ka 23. veebruaril 2011

tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 tehtud määruse p-s 18. Riigikohus sedastas: "Seadus ei nõua, et tähitud

kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et

ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus

olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal." Nimetatud tsiviilasjas suutis

menetlusosaline teha usutavaks, et talle väljastusteatega väidetavalt kätte toimetatud dokumendi

asemel sai ta tegelikult kätte muu dokumendi. Kuigi nimetatud tsiviilasjas oli tegu

menetlusdokumendi kättetoimetamisega tsiviilkohtumenetluses, on samad põhimõtted kohaldatavad

ka täitemenetluses dokumentide kättetoimetamise korral, sest TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse

kättetoimetamisele üldjuhul tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

29. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise

akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on

müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise

alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

30. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus TMS § 10 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt peab

kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muude dokumentide hulgas täitmisteate ning täitemenetluse

osalistele vara arestimise akti ning enampakkumise akti.

TMS § 10 lõike 2 kohaselt toimub dokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu kohaselt.

31. Vaidlusaluses täitemenetluses on täitmisteade koostatud 08.04.2019 ning hagejale I edastatud

09.04.2019 e-posti teel aadressile XXX (tl 67, 83). Viidatud e-posti aadress on alates 13.01.2015

hageja poolt Rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressiks. Samuti on viidatud e-posti aadressilt

kostja II hagejaga I suhelnud nt 02.01.2018 teise täitemenetluse raames (tl 75). Kostja ei ole esile

toonud ega tõendanud, et viidatud e-posti aadress ei olnud kasutuses.

Eeltoodu võimaldab lugeda TsMS § 3141 alusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks.

32. Lisaks on kostja II edastanud hagejale I täitmisteate kulleriga Rahvastikuregistrisse kantud

elukoha aadressile XXX. Kuna saadetist ei õnnestunud kahel katsel (13.04.2019 ja 18.04.2019)

hagejale I kätte toimetada, jäeti täitmisteade 18.04.2019 hageja I elukoha postkasti (tl 77).

TsMS § 326 lõike 1 kohaselt loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks dokumendi

panemisega tema elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta,

mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise,

kusjuures kättetoimetamine lõikes 1 nimetatud viisil on sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lubatud

üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral

oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole

võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või §

323 kohaselt. TMS § 326 lõike 3 kohaselt tuleb lõikes 1 nimetatud juhul märkida kättetoimetatava

saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev.

Kohtu hinnangul on dokumendi edastamisel järgitud TsMS § 326 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korda, s.o

mh on proovitud dokumenti isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel

kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega – 13.04.2019 laupäeval kell 14.00 ja 18.04.2019

neljapäeval kell 11.00, seega on proovitud dokumenti kätte toimetada nii tööpäeval kui ka

puhkepäeval.

33. Täiendavalt edastas kostja II hagejale täitmisteate 03.05.2019 Ametlike Teadaannete kaudu.

34. Vaidlusaluses täitemenetluses koostatud arestimisakti edastas kostja II hagejale 28.02.2020

samaaegselt nii tähitult Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile kui ka Ametlikes

Teadaannetes. Justiitsministeeriumile tehtud päringu vastusest nähtuvalt on kostja II poolt Ametlikes

Teadaannetes 28.02.2020 avaldatud HÜ X osa arestimise teade edastatud ka hageja I e-posti

aadressile XXX (tl 83). Tähitult edastatud arestimisakt tagastati kostjale II hoiutähtaja möödumisel,

kuna hageja I ei võtnud seda vastu (tl 80). Hagiavalduse punktis 4.3 on hagejad kinnitanud, et hageja

I elas täitemenetluse läbiviimise ajal ja elab käesoleval ajal märgitud elukohas.

35. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale I on nii vaidlusalune täitmisteade kui ka arestimisakt

kätte toimetatud, millest tulenevalt ei ole enampakkumise läbiviimisel rikutud selle olulisi tingimusi.

Seega tuleb hagi jätta enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja asja

väljanõudmise nõudes, rahuldamata.

36. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused.

37. Kostja III on 15.12.2020 vastuses hagiavaldusele seisukohal, et hagi on esitatud hilinemisega ja

palub jätta see läbivaatamata. Hagejad vaidlevad kostja III taotlusele vastu.

Kohus jätab kostja III taotluse rahuldamata, kuna hagi on esitatud tähtaegselt. Kohtuinfosüsteemi

andmetel on registreeritud hagi esitamise aeg 13.06.2020.

38. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada Harju Maakohtu 15.06.2020 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras keelata kostjal Soul Fehu OÜ HÜ X osa

suhtes mistahes käsutustehingute tegemine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Viidatud punkt kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud

39. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et

käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi

kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

41. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik