3-21-656/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-656 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigi õigusabi taotluse esitaja X (Venemaa Föderatsiooni kodanik, sündinud xx xx xxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Vanglas kinni peetav isik X (sündinud xx xx xxxx, edaspidi taotleja) esitas 14.03.2021 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ja isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Harju Maakohus saatis 19.03.2021 määrusega nr 2-21-4095 X riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule, kuna taotluse põhjendustest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. X riigi õigusabi taotlus saabus 29.03.2021 Tallinna Halduskohtusse.

2. Tallinna Halduskohus palus 29.03.2021 kohtunõudega Politseija Piirivalveametil (edaspidi PPA) esitada kohtule PPA otsus, millega tunnistati taotleja elamisluba kehtetuks ning teatada otsuse taotlejale kättetoimetamise aeg. Samuti palus kohus infot selle kohta, kas taotleja on peale otsuse saamist esitanud PPA-le taotluse elamisloa saamiseks.

3. PPA vastas kohtunõudele 30.03.2021 ning edastas oma 20.11.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/8826-1, millega PPA tunnistas alates 20.11.2017 kehtetuks taotleja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele isiku kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas taotleja suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsus on taotlejale kätte toimetatud 22.11.2017. Lisaks kinnitas PPA, et taotleja ei ole esitanud uut elamisloa taotlust, kuid on 10.06.2019 esitanud PPA-le avalduse selle kohta, et soovib taotleda rahalist toetust ning lahkuda Venemaale. PPA õigusnõustaja tutvustas X 19.08.2019 rahalise toetuse taotlemise põhimõtteid ning isik täitis samal kuupäeval taotluse. Täiendavalt märkis PPA, et taotleja esitas 06.08.2019 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Venemaa kodakondsuse taotlemiseks ja riigist väljasaatmiseks. Tartu Halduskohus andis 15.08.2019 määrusega nr 3-19-1500 taotlejale riigi õigusabi haldusmenetluses seoses taotleja Venemaa kodakondsuse menetlusega ja karistuse kandmise viibimiskoha muutmise menetlusega.

4. Taotluse põhjenduste kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi elamisloa taotluse esitamiseks PPA-le ning sellise taotluse rahuldamata jätmise korral halduskohtusse pöördumiseks. Arvestades taotluses märgitut ja taotleja eesmärki, loeb kohus taotluse esitatuks riigi õigusabi saamiseks taotleja esindamiseks haldusja/või halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 punktid 5 ja 6). Taotleja viibib kinnipeetavana Tallinna Vanglas ning taotluse kohaselt puuduvad tal õigusteadmised elamisloa taotlemiseks (taotluse punkt 7). Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad taotlejal sissetulekud ja vara.

5. RÕS § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esineb RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

6. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

6.1. Taotluse põhjenduste kohaselt soovib taotleja jääda Eestisse elama ning esitada selleks uue elamisloa taotluse, kuna tema pikaajalise elaniku elamisluba on PPA 20.11.2017 otsusega kehtetuks tunnistatud. Kohus märgib, et elamisloa taotlemine ei eelda õigusalaste eriteadmiste omamist ning taotluse saab esitada PPA-le ka ilma esindajata. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 214 sätestab tähtajalise elamisloa taotlemise erisused kinnipidamisasutuses viibivale kinnipeetavale. VMS § 214 lg-te 1 ja 2 kohaselt edastab kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotluse isiku poolt selleks volikirjaga volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga. Seega tuleb taotlejal täita PPA-le esitatav taotlus, mille Tallinna Vangla seejärel taotleja volituse alusel postiga PPA-le edastada saab. PPA poolt kohtule esitatud teabest nähtub, et taotleja on ka eelnevalt iseseisvalt PPA-ga suhelnud ja taotlusi1 esitanud, seega ei pea kohus ka praegusel juhul vajalikuks võimaldada isikule PPA-le taotluse esitamiseks riigi kulul esindaja määramist. Samuti on PPA-l haldusorganina haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenev uurimiskohustus ja §-st 36 tulenev selgitamiskohustus, seega ei jää taotleja õigused esindaja puudumise tõttu haldusmenetluses kaitseta.

6.2. Taotleja on taotluse põhjendustes märkinud, et ei oska PPA negatiivse otsuse korral pöörduda kohtusse. Selles osas tuleks taotlust pidada ennatlikuks. Kohus selgitab, et kui PPA peaks jätma taotleja elamisloa taotluse rahuldamata, siis on taotlejal õigus pöörduda kaebusega

1 PPA 30.03.2021 vastus kohtunõudele ja selle lisadena X avaldus ja taotlus PPA-le.

halduskohtu poole PPA otsuses märgitud tähtaja jooksul. Kohtule esitatud kaebus võib olla kirjutatud lihtsas keeles ja lühidalt ning selles tuleb välja tuua vaid faktilised asjaolud. Taotlejal tuleb kaebuses välja tuua vaidlustatav otsus, põhjendus miks see tema arvates tema õigusi rikub ja milline on tema kohtusse pöördumise eesmärk. Kui kohtule esitatavas kaebuses peaksid olema puudused, siis selgitab kohus seda kaebajale ning annab võimaluse ja juhised puuduste kõrvaldamiseks. Seega ka kohtumenetluses on kinnipeetaval võimalus osaleda ja oma seisukohti esitada ilma professionaalse esindaja abita. Halduskohtul on ulatuslik uurimisja selgitamiskohustus ning kohtul tuleb leida ja asja lahendamisel kasutada asjakohaseid õigusnorme ja kohtupraktikat, mis tähendab, et kohtusse pöörduja ei pea neid ise ilmtingimata oskama välja tuua. Seetõttu ei jääks taotleja õigused ka kohtumenetluses kaitseta pelgalt seaduste mitte tundmise tõttu. Lisaks on taotlejal võimalik ka kaebusega halduskohtu poole pöördudes taotleda vajadusel riigi õigusabi määramist ning kohus saab selle vajadust seejärel hinnata.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et taotleja on võimeline oma õigusi nii haldusmenetluses kui ka sellele järgnevas võimalikus halduskohtumenetluses kaitsma ning taotlejal puudub praegusel juhul vajadus professionaalse õigusabi järele. Seetõttu jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata. Kuna esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, siis puudub vajadus taotleja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)